Imporditollimaksud kodulinnuliha- ja munasektoris

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1484/95 – imporditollimaksude süsteemi rakenduseeskirjad ning täiendavad imporditollimaksud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks tüüpilised hinnad kodulinnuliha- ja munasektoris ning ovoalbumiini kohta.

PÕHIPUNKTID

Impordi-, tüüpilised ja käivitushinnad

Täiendavate imporditollimaksude kehtestamisel arvestatavad impordihinnad põhinevad CIF-hinnal (kulud, kindlustus ja vedu). See on importiva riigi piirile tarnitud kaupade hind enne impordi- või muude maksude tasumist impordilt või kaubavahetuselt ja riigisisestelt transpordimarginaalidelt. Seda kontrollitakse tüüpiliste hindade* alusel (näidatud I lisas), mille Euroopa Komisjon määrab kindlaks Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide antud andmete põhjal. Käivitushinnad, mille korral tuleb tasuda täiendavaid imporditollimakse, on näidatud II lisas.

Kui CIF-impordihind saadetise 100 kg kohta on tüüpilisest hinnast kõrgem, peab importija esitama importiva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt järgmised tõendid:

• ostulepingu või muu vastava dokumendi;
• kindlustuslepingu;
• arve;
• päritolusertifikaadi (vajaduse korral);
• transpordilepingu;
• meretranspordi puhul veokirja.

Importija peab andma tagatise, mis on võrdne tüüpilise hinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu hinna ja CIF-impordihinna põhjal arvutatud täiendava imporditollimaksu vahega.

Importijal on aega kaks kuud alates kõnealuste toodete müügist, kuid mitte rohkem kui üheksa kuud (mida saab põhjendatud juhtudel pikendada kuni kolm kuud) alates vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast, et tõestada saadetise müügi vastavust tingimustele, mis kinnitavad ülalpool märgitud hindade tõepärasust.

Antud tagatis võidakse tagastada, kui realiseerimistingimuste täitmise kohta esitatakse tolli rahuldav tõend.

Vastasel korral tuleb tasutav tollimaks koos intressidega sisse nõuda.

Tasumisele kuuluv tollimaks

Kui erinevus käivitushinna ja CIF-impordihinna vahel

• 1.

  ei ületa 10 % käivitushinnast, täiendavat tollimaksu ei kehtestata;

• 2.

  on üle 10 %, kuid alla 40 % käivitushinnast või sellega võrdne, on täiendav tollimaks 30 % summast, mille erinevus ületab 10 %;

• 3.

  on üle 40 %, kuid alla 60 % käivitushinnast või sellega võrdne, on täiendav tollimaks 50 % summast, mille erinevus ületab 40 %, pluss punktis 2 lubatud täiendavad tollimaksud;

• 4.

  on üle 60 %, kuid alla 75 % või sellega võrdne, on täiendav tollimaks võrdne 70 % summaga, mille erinevus ületab 60 % käivitushinnast, pluss punktides 2 ja 3 lubatud täiendavad tollimaksud;

• 5.

  on üle 75 % käivitushinnast, on täiendav tollimaks võrdne 90 % summaga, mille erinevus ületab 75 %, pluss punktides 2, 3 ja 4 lubatud täiendavad tollimaksud.

Kohaldamisala

Täiendavaid imporditollimakse kohaldatakse määruse I lisas loetletud toodete suhtes, mis on pärit sealsamas nimetatud maadest.

Vajaduse korral võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel lisada I lisas loetletud päritoluriike või kaupu, millele rakendatakse täiendavaid imporditollimakse, või neid sellest eemaldada. Komisjon võib tüüpilisi hindu muuta, kui need hinnad erinevad määratud hindadest vähemalt 5 %.

Selle määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 1995.

TAUST

Lisateave

• Kodulinnuliha (Euroopa Komisjon)
• Kodulindude ja linnukasvatussaaduste ELi importimise tingimused – teabeleht (Euroopa Komisjon)
• Munad (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47–51)

Määruse (EÜ) nr 1484/95 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks („loomatervise määrus“) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1–208)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 28.04.2023