Euroopa Prokuratuuri asutamine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määrusega (EL) 2017/1939 asutatakse sõltumatu Euroopa Liidu (EL) prokuratuur, millel on pädevus uurida ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette.
• Sellega rajatakse süsteem, mille kohaselt on Euroopa Prokuratuuril ja riiklikel asutustel selliste kuritegude vastu võitlemisel jagatud pädevus, kusjuures Euroopa Prokuratuuri pädevus on ülimuslik.

PÕHIPUNKTID

Osalevad riigid

• Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöö alusel asutamise määrus kehtib 24 osalevale ELi liikmesriigile: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi.
• Iirimaa ja Ungari võivad ühineda igal ajal. Taani kasutab alalist loobumisvõimalust kriminaalõigusega seotud ELi meetmete suhtes.

Kohaldamisala

• Euroopa Prokuratuur on sõltumatu ja detsentraliseeritud struktuuriga ELi prokuratuur. Sellel on pädevus uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja viia nad kohtu ette (siseriiklike kohtute kaudu), sh pettus (üle 10 000 euro), korruptsioon, rahapesu ja piiriülene käibemaksupettus summas üle 10 miljoni euro.
• Olemasolevatel ELi organitel, nagu Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), puudub pädevus kriminaaluurimiste läbi viimiseks ja kriminaalkorras süüdistuste esitamiseks. Euroopa Prokuratuur loob nende organitega lähedased sidemed, mis põhinevad vastastikusel koostööl kooskõlas oma vastavate volitustega.

Korraldus

Euroopa Prokuratuur on korraldatud kahel tasandil.

• Keskne tasand, mis koosneb Euroopa Prokuratuuri asukohas Luksemburgis paiknevast keskasutusest. Kesktasand koosneb Euroopa peaprokurörist, tema kahest asetäitjast, Euroopa prokuröridest (üks osaleva liikmesriigi kohta) ja haldusdirektorist.
• Detsentraliseeritud tasand koosneb osalevates liikmesriikides asuvatest Euroopa delegaatprokuröridest.

Sõltumatus

• Euroopa Prokuratuuri töötajad tegutsevad ELi kui terviku huvides ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki kõrvaliselt isikult.
• Euroopa Prokuratuur on struktuuriliselt sõltumatu kõigist teistest ELi institutsioonidest ja talitustest.
• Euroopa peaprokurör valitakse avaliku kandideerimismenetluse kaudu ja nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt. Tema ametiaeg on 7 aastat ja seda ei saa pikendada.
• Euroopa peaprokuröri on võimalik ametist vabastada üksnes Euroopa Liidu Kohtu otsusega Euroopa Parlamendi, nõukogu või Euroopa Komisjoni taotluse alusel.
• Euroopa delegaatprokurörid peavad olema siseriiklikest prokuratuuridest täiesti sõltumatud.

Tegevuse alustamine

Rakendusaktiga (rakendusotsus (EL) 2021/856) määrati 1. juuni 2021 kuupäevaks, mil Euroopa Prokuratuur hakkab täitma talle määrusega (EL) 2017/1939 antud uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid.

Operatiivsete isikuandmete töötlemine

Delegeeritud õigusaktiga (delegeeritud määrus () 2020/2153 muudeti määrust (EL) 2017/1939, lisades lisa, milles on sätestatud operatiivsete isikuandmete liigid ja nende andmesubjektide kategooriad, kelle operatiivseid isikuandmeid võib Euroopa Prokuratuur kriminaalasjade toimikute registris töödelda.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 20. novembrist 2017.

TAUST

Lisateave

• Euroopa Prokuratuur (Euroopa Komisjon)
• Euroopa Prokuratuur (EPPO)

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71)

Määruse (EL) 2017/1939 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 29. veebruari 2024. aasta otsus (EL) 2024/807, millega kinnitatakse Poola osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L, 2024/807, 29.2.2024)

Komisjoni 16. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/1952, millega kinnitatakse Rootsi osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L, 2024/1952, 18.7.2024)

Komisjoni 25. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/856, millega määratakse kindlaks kuupäev, mil Euroopa Prokuratuur hakkab täitma oma uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid (ELT L 188, 28.5.2021, lk 100–102)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 7. augusti 2018. aasta otsus (EL) 2018/1103, millega kinnitatakse Malta osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 201, 8.8.2018, lk 2–3)

Komisjoni 1. augusti 2018. aasta otsus (EL) 2018/1094, millega kinnitatakse Madalmaade osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 196, 2.8.2018, lk 1–2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41)

Viimati muudetud: 09.09.2024