Selle eesmärk on luua tugevam ja ühtlustatum süsteem ühiste miinimumeeskirjade abil Euroopa Liidu (EL) eelarvet kahjustava kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Eesmärk on paremini kaitsta ELi finantshuve ja maksumaksjate raha kogu ELis.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Direktiivis käsitletakse järgmist:

pettused ja muud kuriteod, nagu korruptsioon, omastamine või rahapesu, mis mõjutavad ELi finantshuve – st ELi eelarvet, aluslepingute kohaselt asutatud ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste eelarveid või otseselt või kaudselt nende hallatavaid ja kontrollitavaid eelarveid;
ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud rasked süüteod, nagu karussellpettus¹ (süütegu peetakse raskeks, kui see on seotud kahe või enama ELi liikmesriigi territooriumiga ja selle kogukahju on vähemalt 10 000 000 eurot).

Samuti sätestatakse selles ühised eeskirjad direktiivis käsitletud kuritegude suhtes kehtestatud karistuste ja aegumistähtaegade kohta.

Mõisted

ELi tasandil määratletakse kõik järgmised kuriteod:

tahtlikult toimepandud pettus hanke- ja hangetesse mittepuutuvate kulude ning samuti käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate ja muude tulude puhul;
rahapesu, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2015/849 (vt kokkuvõte);
tahtlikult toime pandud passiivne ja aktiivne korruptsioon;
tahtlikult toimepandud omastamine.

Direktiivis on määratletud ametiisikud – ELi ja riikide ametnikud (sh liikmesriikides) – ja see määratlus on asjakohane rahapesu, korruptsiooni ja omastamise määratlustes.

Direktiivis määratletud kuriteod kuuluvad Euroopa Prokuratuuri vastutusalasse. See on sõltumatu ELi organ, mis on volitatud kõnealuste kuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning nende saatmiseks kohtuotsuse tegemiseks asjaomasesse siseriiklusse kohtusse.

Ühine lähenemisviis

Kõigis liikmesriikides (välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik (¹))

tuleb neid kuritegusid, samuti nende katseid, kuriteole kihutamist ja kaasaaitamist karistada kuritegudena;
juriidilisi isikuid² tuleb pidada vastutavaks nende kasuks toime pandud kuritegude eest, välistamata kriminaalmenetlusi füüsiliste isikute vastu, kes on süüteo toimepanijad või kes vastutavad ainuisikuliselt.

Karistused

Direktiiviga nähakse ette minimaalsed „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“ kriminaalkaristused.

Need näevad maksimumkaristusena ette vähemalt nelja-aastast vangistust järgmistel juhtudel:

kui ELi eelarvele tekitatud rahaline kahju on üle 100 000 euro;
iga ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud kuritegu;
muud siseriiklikus õiguses määratletud raskendavad asjaolud.

Kui kuriteoga tekitatud kahju on väiksem kui 10 000 eurot, võivad liikmesriigid ette näha muu kui kriminaalõigusliku karistuse.

Juriidiliste isikute puhul nähakse direktiivis lisaks trahvidele (kriminaalõiguslikud ja muud trahvid) ette muid karistusi.

Ülalpool nimetatud süütegude toimepanekut loetakse raamotsuses 2008/841/JSK (vt kokkuvõte) määratletud kuritegeliku ühenduse raames raskendavaks asjaoluks (st süütegu loetakse raskemaks).

Need karistused ei piira

võimalust kehtestada siseriiklikes õigusaktides karmimaid karistusi;
pädevate asutuste õigust kohaldada ametiisikute suhtes distsiplinaarkaristusi.

Direktiivis käsitletakse ka järgmist:

ELi eelarvet mõjutavate kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine;
kohtualluvuse kehtestamine kõnealuste kuritegude puhul;
minimaalsed aegumistähtajad, mis võimaldavad uurimist ja vastutusele võtmist ning karistuste jõustamist, mis määratakse pärast nende kuritegude eest süüdimõistmist.

Koostöö liikmesriikide ja ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste vahel

Liikmesriigid, Euroopa Prokuratuur, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) peavad tegema koostööd selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude vastu. OLAF ja asjakohasel juhul Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet osutavad tehnilist ja operatiivabi liikmesriikide juurdluste koordineerimise hõlbustamiseks.
Kui Euroopa Kontrollikoda ning ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste eelarvete auditeerimise eest vastutavad audiitorid leiavad midagi, mida võidakse lugeda selle direktiivi alusel kuriteoks, peavad nad teavitama Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) ja teisi pädevaid asutusi. Liikmesriigid peavad tagama, et nende riiklikud auditeerimisasutused teevad sedasama.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 6. juuli 2019.

TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325 kohustab ELi ja liikmesriike võitlema pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu hoiatusena toimivate meetmetega.

Üle 90 % ELi eelarvest hallatakse riiklikul tasandil. Kuritegudest ja muust ebaseaduslikust tegevusest ELi eelarvele tulenev kahju on igal aastal sadu miljoneid eurosid ning see on väga murettekitav. Komisjon võttis 2011. aastal vastu teatise, mis sisaldas ettepanekuid ELi finantshuvide kaitse parandamiseks (vt IP/11/644).

Lisateave

Pettuste ärahoidmise ja avastamise poliitikameetmed (Euroopa Pettustevastane Amet)
Pettuse ärahoidmine (Euroopa Komisjon)
Komisjon suurendab oma jõupingutusi ELi eelarvet kahjustavate pettuste suhtes – pressiteade (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Karusellpettus. Selle puhul petturid impordivad ühes liikmesriigis kaupu teistest liikmesriikidest käibemaksuta ja seejärel müüvad selle kohalikele ostjatele, nõudes neilt käibemaksu. Seejärel müüjad kaovad, jättes maksuametile käibemaksu maksmata.
Juriidiline isik. Seadusega tunnustatud isik, näiteks äriühing, millel on õigused ja kohustused, nagu füüsilisel isikul.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41)