Määrus (EL) nr 1285/2013:
- selles sätestatakse ELi kahe satelliitnavigatsioonisüsteemi, Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) haldamise ja rahastamise eeskirjad. Mõlemad infrastruktuurid koosnevad satelliitidest ja maapealsete jaamade võrgust.
- peaks vastama eelkõige juhtimise ja turvalisuse osas nende kahe programmi vajadustele, tagama nende finantsjuhtimise usaldusväärsuse ja nende kasutamise edendamise.
Otsusega nr 1104/2011/EL kehtestatakse Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise kord.
Otsuses 2014/496/ÜVJP käsitletakse Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspekte, mis mõjutavad ELi julgeolekut.

PÕHIPUNKTID

Galileo

eesmärk on rajada ja kasutusele võtta maailma esimene satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur (navigatsiooni, aja ja asukoha andmete jagamise süsteem), mis on spetsiaalselt ette nähtud tsiviilotstarbeks ning mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Uus süsteem luuakse selliselt, et see hakkab töötama sõltumatult teistest olemasolevatest (näiteks USA globaalse asukoha määramise süsteem (GPS), Venemaa Glonassi süsteem või Hiina BeiDou satelliitnavigatsioonisüsteem (BDS)) või muudest potentsiaalselt loodavatest süsteemidest;
pakub peale avatud teenust (OS) avalikku reguleeritud teenust (PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele (ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus) ning aitab kaasa süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevusele (SAR);
on koostalitlusvõimeline teiste ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega. Tänu koostalitlusvõimele saavad tootjad välja töötada terminale, mis töötavad rohkem kui ühe süsteemiga.

Rakendusotsuses (EL) 2016/413 on sätestatud Galileo infrastruktuuri maapealsete elementide asukoht, sealhulgas:

kaks kontrollkeskust – Saksamaal ja Itaalias;
turvaseirekeskus,, mis asub kahes kohas – Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis (1);
võrdluskeskus – Madalmaades.

Pidades silmas seda, et Ühendkuningriik (1) astub EList välja, muudeti rakendusotsusega (EL) 2018/115 otsust (EL) 2016/413, millega algatati turvaseirekeskuse üleviimine Ühendkuningriigist (1) Hispaaniasse.

EGNOS

programmi eesmärk on parandada nii olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) avatud signaali kvaliteeti kui ka programmi Galileo raames loodud süsteemi pakutava avatud teenuse kvaliteeti;
pakub teatavaid keerukaid, julgeoleku seisukohast äärmiselt tähtsaid rakendusi, näiteks maanduvate õhusõidukite vertikaalne ja horisontaalne juhtimine või laevade navigeerimine läbi kitsaste kanalite.

Rahastamine

EL teeb aastatel 2014 kuni 2020 seotud meetmete rahastamiseks kättesaadavaks ligikaudu seitse miljardit eurot. Euroopa Komisjon kannab üldist vastutust mõlema programmi eest ning haldab ka rahastamisvahendeid.

Rahastamisvahendeid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

Galileo programmi kasutuselevõtu etapi lõpuleviimiseks tähtajaga 31. detsember 2020 (nt kosmose infrastruktuuri ja maapealse infrastruktuuri rajamiseks ja kaitsmiseks);
Galileo programmi kasutusetapi jaoks (nt kosmose infrastruktuuri ja maapealse infrastruktuuri haldamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja kaitsmiseks);
EGNOSi programmi kasutusetapi jaoks (nt kosmose infrastruktuuri ja maapealse infrastruktuuri haldamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja kaitsmiseks);
Galileo ja EGNOSi programmi haldamise ja järelevalve jaoks.

Rakendusaruanne

Aastal 2017 avaldas komisjon aruande programmide Galileo ja EGNOS rakendamise kohta. Aruandes jõutakse järeldusele, et programmid Galileo ja EGNOS on saavutanud kõik asjaomase perioodi jaoks kehtestatud vahe-eesmärgid ning on tehtud edusamme kõigi 2020. aastaks seatud programmi rakenduseesmärkide saavutamiseks.

Euroopa GNSSi Agentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA)

Määrusega nähakse ette Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri rollid, rõhutades ülesannete ja vastutuse selget jaotamist programmide Galileo ja EGNOS haldamisega seotud üksuste vahel (eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel komisjoni üldisel vastutusel).

GNSS

Seoses GNSSiga väärivad äramärkimist kaks täiendavat otsust:

otsusega nr 1104/2011/EL sätestatakse kord, kuidas ELi riigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, ELi asutused, ELi mittekuuluvad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saavad juurdepääsu Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele. PRS on turvaline ja krüptitud teenus tundlike rakenduste jaoks ning peab jääma töökorda isegi kriisiolukordades, kui muud teenused võivad katkeda. Sellele juurdepääs on mõeldud üksnes loa saanud kasutajatele, eelkõige ametiasutustele nagu politsei ning piirikontrolli ja kodanikukaitse eest vastutavad ametiasutused.
otsuses 2014/496/ÜVJP käsitletakse ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspekte, mis mõjutavad ELi julgeolekut. Sellega kehtestatakse kohustused, mida täidavad nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, et kõrvaldada sellist ohtu ELi või ühe või mitme ELi riigi julgeolekule või leevendada sellist tõsist kahju ELi või ühe või mitme ELi riigi olulistele huvidele, mis tuleneb Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest, toimimisest või kasutamisest, eelkõige ELi tegevust nõudvast rahvusvahelisest olukorrast, või süsteemi või selle teenuste toimimist ähvardava ohu korral.

MIS AJAST MÄÄRUST JA OTSUSEID KOHALDATAKSE?

Määrust (EL) nr 1285/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Otsust nr 1104/2011/EL kohaldatakse alates 5. novembrist 2011.

Otsust 2014/496/ÜVJP kohaldatakse alates 22. juulist 2014.

TAUST

Lisateave:

Kosmos (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1–24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1–8)

Nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsus 2014/496/ÜVJP Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP (ELT L 219, 25.7.2014, lk 53–55)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmide Galileo ja EGNOS rakendamise ning Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse kohta (COM(2017) 616 final, 23.10.2017)

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/413, millega määratakse kindlaks Galileo programmi raames loodud maapealse infrastruktuuri paiknemine, nähakse ette selle toimimiseks vajalikud meetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2012/117/EL (ELT L 74, 19.3.2016, lk 45–49)

Rakendusotsuse (EL) nr 2016/413 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11–21)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 16.07.2020

(1) Ühendkuningriik astus Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).

Top

All