Euroopa mereseireasutuste tõhustatud koostöö

Mereseirealane teabevahetus tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahel võib aidata vältida topelttööd ja vähendada kulusid. Tõhusam koostöö ja teabejagamine võivad samuti aidata suurendada reageerimisvõimet merel aset leidvatele sündmustele, nagu õnnetused, reostusjuhtumid, kuriteod ja turvalisuse ohud.

ÕIGUSAKT

Komisjoni 8. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Parem olukorrateadlikkus mereseireasutuste tõhustatud koostöö tulemusena: järgmised sammud ELi merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna arendamisel (COM(2014) 451 final)

KOKKUVÕTE

Mereseirealane teabevahetus tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahel võib aidata vältida topelttööd ja vähendada kulusid. Tõhusam koostöö ja teabejagamine võivad samuti aidata suurendada reageerimisvõimet merel aset leidvatele sündmustele, nagu õnnetused, reostusjuhtumid, kuriteod ja turvalisuse ohud.

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatises kirjeldatakse ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) edusamme selle Euroopa Komisjoni algatusel asutamisest 2010. aastal. Selles esitatakse suunised ja edasised prioriteedid Euroopa Liidu (EL) ja riiklikul tasandil.

PÕHIPUNKTID

CISE edendamine on ELi integreeritud merenduspoliitika üks peamisi eesmärke ning meresõidu turvalisuse strateegia oluline alustala.

Merendusvaldkonna ühine teabejagamiskeskkond (Maritime CISE)

Merendusvaldkonna ühine teabejagamiskeskkond on vabatahtlik koostööprotsess, mis tugineb olemasolevatele teabevahetuse ja -jagamise süsteemidele ja platvormidele. Parem koosvõimelisus nende vahel peaks tagama optimaalse teabevahetuse seireasutuste vahel, tuues kaasa parema merealase olukorrateadlikkuse. Lisaks on merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna põhieesmärk parandada ELi merepiirkondade ohutust, turvalisust ja keskkonnakaitset.

Selle eelised on:

• paremad teadmised ja teadlikkus merel valitsevast olukorrast, mis tagab parema reageerimisvõime ja paremini koordineeritud seireoperatsioonid;
• oluliselt väiksemad jõupingutused andmete kogumiseks;
• väiksemad haldus- ja tegevuskulud seoses mereseiremeetmetega.

Saavutused ELi tasandil

Loodud on eri poliitikavaldkondi teenindavad süsteemid, mis hõlmavad mitut sektorit. Nende hulka kuuluvad:

• SafeSeaNet, mis pakub lõimitud merendusteenuseid laevaliikluse seire (olukorrateadlikkus) jaoks ja ELi õigusaktide rakendamise tagamiseks;
• ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem, millega hõlbustatakse suhtlemist vahejuhtumite ja katastroofide korral merel;
• laevaseiresüsteem - satelliitsidel põhinev seiresüsteem, mis pakub kalandusasutustele teavet laevade asukoha, kursi ja kiiruse kohta;
• mereseire võrgustik, mis võimaldab operatiivset merendusalast teabevahetust ja pakub teenustena teavet laevade asukoha kohta, identimisandmeid, jälgimist ning vestlus- ja pildivahetusplatvormi;
• Euroopa piiride valvamise süsteem (Eurosur), mis on mitmeotstarbeline süsteem piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände tõkestamiseks ELi välispiiridel;
• Euroopa piiriagentuur (Frontex), mis edendab, koordineerib ja arendab Euroopa piirivalvet;
• siseriiklikud ühtsed liidesed, mis on ELi merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonnaga seotud kesksed siseriiklikud teabevahetusfoorumid laevadega seotud teabe edastamiseks ja vahetamiseks.

Edasise piiri- ja sektoriülese koostöö esmatähtsad valdkonnad:

• patrull-laevade ja -õhusõidukite asukohtade jagamine reaalajas, et tagada võimalikult kiire reageerimine suuremahuliste päästeoperatsioonide ja/või muude merel aset leidnud juhtumite korral;
• piiriülesed koostöövahendid kriisiohje jaoks;
• andmete konsolideerimine ja teabe vahetamine ELi vetes sõitvate kahtlaste laevade kohta;
• harrastusveesõidukite siseriiklikud registrid, et võimaldada ELi riikide vaheliste teabenõuete elektroonilist töötlemist.

Komisjon soovitab võtta veel mitu täiendavat meedet. Näiteks kavatseb komisjon:

• töötada 2016. aasta lõpuks välja merendusvaldkonna ühist teabejagamiskeskkonda käsitleva mittesiduva käsiraamatu, milles antakse soovitusi parimate tavade ja merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna kasutamise kohta;
• toetada meetmeid, millega arendada, säilitada ja levitada standardeid, mis võimaldaksid tagada koosvõimelised mereseiresüsteemid;
• jätkata olemasolevate sektoripõhiste õigusaktide läbivaatamist ELi tasandil, et kõrvaldada võimalikud järelejäänud õiguslikud takistused sektoritevahelises teabevahetuses, tagades samas asjaomaste andmekaitsenõuete järgimise.

Komisjon kavatseb 2018. aastaks võtta kasutusele läbivaatamismenetluse, et hinnata merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna rakendamist ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks.

Lisateavet leiate merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 20. oktoobri 2010. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi merendusvaldkonna seireks ühise teabejagamiskeskkonna loomist käsitleva tegevuskava eelnõu kohta (KOM(2010) 584 (lõplik))

Viimati muudetud: 24.09.2015