Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali realiseerimine

Teadusuuringuid ja innovatsiooni kui tulevase majanduskasvu allikaid käsitlevas Euroopa Komisjoni teatises uuriti võimalusi teadusuuringute ja innovatsiooni mõju suurendamiseks, kuna need mängivad olulist rolli Euroopa tulevase majanduskasvu toetamises. Teatis kirjeldas, kuidas ELi riigid saaksid parandada selles valdkonnas tehtavate investeeringute kvaliteeti. Lisaks märgiti teatises, et Euroopa kasvupotentsiaal seisneb uute toodete ja teenuste väljatöötamises ning et Euroopal on selle potentsiaali realiseerimiseks head võimalused.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad (COM(2014) 339 final, 10.6.2014 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

Strateegiale „Euroopa 2020” ja hiljutistele iga-aastastele majanduskasvu analüüsidele osutades soovitati teatises, et valitsused peaksid eelistama majanduskasvu soodustavaid kulutusi, eriti teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; seda ka eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla vähendamise püüdluste taustal.

Nende investeeringutega peaksid kaasnema teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna reformid avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tõhususe ja mõju suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Teatises märgitakse, et on oluline kasutada ära teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtavate avaliku sektori kulutuste võimendavat mõju, ning soovitatakse teadusuuringute ja innovatsiooni reforme kohandada iga riigi eripäradele.

ELi riigid peaksid keskenduma kolmele peamisele reformide valdkonnale.

• 1.

  Strateegia väljatöötamise ja poliitika kujundamise protsessi kvaliteedi parandamine: näiteks üldise teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia loomine, mida suunatakse kõrgeimal poliitilisel tasandil, keskendudes mõnele olulisemale tugevale valdkonnale ja võimalusele.

• 2.

  Programmide kvaliteedi parandamine, vahendite ja rahastamismehhanismide koondamine: näiteks riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide suunamine peamiste sotsiaalsete probleemide ja kodanike murede lahendamisele; vahendite eraldamine konkurentsitingimustel; teadus- ja innovatsiooniprogrammide muutmine ettevõtete jaoks asjakohasemaks ja kättesaadavamaks.

• 3.

  Teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevate avaliku sektori asutuste kvaliteedi parandamine: näiteks riiklikke teadus- ja innovatsioonitoetusi saavate asutuste julgustamine olema ettevõtlikum, leidma uusi võimalusi ja partnerlusi ettevõtetega, muu hulgas väljaspool Euroopat, ning meelitama enda juurde tööle parimaid teadlasi.

ELi riikide teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi reformidele kaasaaitamiseks kasutab komisjon juhtalgatuse „ Innovaatiline liit ” ja Euroopa teadusruumi juhtimise käigus omandatud kogemusi ning Horisont 2020 võimalusi.

Teatises märgitakse, et innovatsiooni edukus oleneb nii avaliku sektori poliitikakujunduse kvaliteedist kui ka innovatsiooni toetavast ettevõtluskeskkonnast. Selles tõstetakse esile ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika edulugusid, näiteks juhtalgatust „Innovaatiline liit”, kuid märgitakse, et on vaja rohkem meetmeid, näiteks suurendada avaliku sektori innovatsioonivõimekust, parandada rahastuse kättesaadavust, arendada inimeste oskusi ning soodustada eesliiniuuringuid (teadusuuringud uutel ja tekkivatel aladel, mis võivad olla valdkondadevahelised ja hõlmata ebaharilike meetodite rakendamist).

Viimati muudetud: 23.09.2014