ELi sanktsioonide üldraamistik

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 29

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 215

MIS ON EUROOPA LIIDU LEPINGU (ELI LEPING) ARTIKLI 29 JA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU (ELTL) ARTIKLI 215 EESMÄRK?

• Euroopa Liidu lepingu artikkel 29 võimaldab Euroopa Liidu Nõukogul võtta vastu piiravaid meetmeid (sanktsioone) Euroopa Liitu (EL) mittekuuluvate riikide valitsuste, valitsusväliste üksuste (näiteks äriühingud) ja üksikisikute (nt terroristid) suhtes, et muuta oma poliitikat või tegevust.
• Vastavalt ELTLi artiklile 215 võib nõukogu võtta vastu vajalikke meetmeid Euroopa Liidu lepingu artikli 29 alusel vastu võetud otsuste rakendamiseks, eesmärgiga tagada nende ühetaoline kohaldamine kõikides ELi riikides.

PÕHIPUNKTID

• EL võtab vastu sanktsioone kas oma meetmetena (s.t autonoomsete sanktsioonidena) ja/või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise viisina juhtudel, kui ELi mittekuuluvad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, rühmitused või valitsusvälised üksused
  • rikuvad rahvusvahelist õigust või inimõigusi;
  • viivad ellu poliitikat või tegevusjoont, mis ei austa õigusriigi või demokraatlikke põhimõtteid.
• Kõnealused sanktsioonid on mittekaristusliku iseloomuga ennetavad vahendid, mille otstarve on võimaldada ELil reageerida kiiresti poliitilistele probleemidele ja arengutele kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtetega.
• ELi sanktsioone tuleks käsitleda osana laiemast poliitilisest dialoogist. Piiravad meetmed peavad tooma kaasa minimaalseid tagajärgi tsiviilelanikkonnale. Sellega seoses loeb EL asjakohaseks käsitleda konkreetset olukorda, kehtestades sihipärased ja diferentseeritud sanktsioonid riigile või selle osale, valitsuse liikmetele, üksikisikutele, rühmitustele või üksustele.

Astmelised sanktsioonid

EL võib ELi-väliste riikide suhtes kehtestada erinevaid astmelisi sanktsioone, sealhulgas järgmisi.

• Diplomaatilised sanktsioonid:
  • diplomaatide väljasaatmine, ametlike visiitide peatamine;
  • ELiga kahe- või mitmepoolse koostöö katkestamine ning
  • spordi- ja kultuuriürituste boikott.
• Majandus- ja finantssanktsioonid:
  • relvaembargo sõjalistele kaupadele, mis on lisatud ELi sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja;
  • impordi- ja ekspordipiirangud nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutusega kaupadele (kahesuguse kasutusega kaupadele).

Piiravate meetmete hulka võivad kuuluda

• sihtisikutele või -organisatsioonidele kuuluvate rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, nt sularaha, pangahoiused, aktsiad, väärtpaberid jm, millele ei lubata juurdepääsu ning mida ei saa teisaldada ega müüa, ning kinnisvara, mida ei saa müüa ega rentida;
• viisa- või reisikeeld, mis takistab isikutel ELi sisenemist;
• valdkondlikud keelumeetmed, näiteks konkreetsete kaupade või tehnoloogia impordi või ekspordi kohta.

Teatud juhtudel võidakse lubada külmutatud varade erandkorras eksportimist põhivajaduste katteks (nt toit või ravimid).

ELi riigid võivad siiski reisikeelust erandkorras vabastada (näiteks lubamaks sanktsioonidega seotud EL-i välise riigi valitsuse esindajal osaleda selle ELi riigi territooriumil korraldataval ÜRO konverentsil).

Sanktsioonide mõju

Sanktsioonide eesmärk on avaldada poliitilist ja majanduslikku mõju. Neid kohaldatakse

• ELi territooriumil või sellest väljaspool asuva isiku suhtes, olenemata sellest, kas ta on ELi kodanik või ELi-välise riigi kodanik;
• liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingute ja organisatsioonide suhtes (sealhulgas ELi äriühingute filiaalid ELi-välistes riikides);
• ELi-väliste riikide valitsuste, organisatsuoonide ja valitsusväliste üksuste suhtes;
• äritegevuse suhtes ELis tervikuna või selle osas.

Piiravate meetmete korra kehtestamine

2018. ja 2019. aastal kehtestati kolm piiravate meetmete režiimi, mis:

• käsitlevad keemiarelvade kasutamist ja levikut, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1544 ja määruse (EL) 2018/1542;
• on suunatud neile, kes vastutavad küberrünnete eest, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2019/797 ja määruse (EL) 2019/796;
• on suunatud neile, kes vastutavad ebaseadusliku puurimistegevuse eest Vahemere idaosas, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1894 ja määruse (EL) 2019/1890.

ELi kuritegude loetellu lisatud piiravate meetmete rikkumine

Nõukogu võttis 2022. aasta novembris vastu otsuse (EL) 2022/2332, milles määratletakse ELi piiravate meetmete rikkumine kuriteona, mis vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele

TAUST

• 2004. aastal jõudis ELi poliitika- ja julgeolekukomitee kokkuleppele piiravate meetmete kasutamise põhimõtetes, mis on nüüd kogutud viimati 2018. aastal ajakohastatud koondsuunistesse.
• 2018. aastal võttis nõukogu vastu ajakohastatud dokumendi ELi parimad tavad piiravate meetmete (sanktsioonide) tulemuslikuks rakendamiseks.
• Lisateave
  • Kuidas ja millal võtab EL vastu sanktsioone (Euroopa Liidu Nõukogu)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 2. peatükk – Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 1. jagu – Ühissätted – Artikkel 29 (endine ELi lepingu artikkel 15) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 33)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – V osa – Liidu välistegevus – IV jaotis – Piiravad meetmed – Artikkel 215 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 301) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 144)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 28. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele (ELT L 308, 29.11.2022, lk 18–21)

Sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri vastu võetud nõukogu poolt 21. veebruaril 2022 (varustus, mis on hõlmatud nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) (ELT C 100, 1.3.2022, lk 3–35)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1–461)

Määruse (EL) 2021/821 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 11. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1890, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Türgi ebaseadusliku puurimistegevusega Vahemere idaosas (ELT L 291, 12.11.2019, lk 3–12)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 11. novembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1894, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Türgi ebaseadusliku puurimistegevusega Vahemere idaosas (ELT L 291, 12.11.2019, lk 47–53)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 17. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/796 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (ELT L 129, 17.5.2019, lk 1–12)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 17. mai 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (ELT L 129I, 17.5.2019, lk 13–19)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1542, mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid (ELT L 259, 16.10.2018, lk 12–21)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1544, mis käsitleb keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaseid piiravaid meetmeid (ELT L 259, 16.10.2018, lk 25–30)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – V jaotis – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – 4. peatükk – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Artikkel 83 (endine ELi lepingu artikkel 31) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 80–81)

Viimati muudetud: 05.05.2023