Katastroofikindlustus

Pidades silmas looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud katastroofide sagenemist, on EL kliimamuutusega kohanemise üldise strateegia osana algatanud arutelu, et hinnata kindlustusturu valmisolekut sedalaadi juhtumiteks.

ÕIGUSAKT

Roheline raamat, mis käsitleb kindlustamist looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud katastroofide vastu [COM(2013) 213 final, 16.4.2013 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

KOKKUVÕTE

Ajavahemikul 1980- 2011 kaotas Euroopa 445 miljardit eurot mitmesuguste katastroofide tagajärjel (jõgede suurvesi ja äkktulvad, tugevad tormid, metsatulekahjud ja maavärinad), mis tõestab, et Euroopa Liitu (EL) ohustavad peaaegu igat liiki looduskatastroofid.

Arvestades, et sellised katastroofid võivad tulevikus sageneda, andis Euroopa Komisjon 2013. aastal välja rohelise raamatu arutelu algatamiseks kõnealusel teemal. Selles dokumendis vaadatakse läbi katastroofikindlustuse praegune süsteem ning küsitakse, kas see on kaetud piisavate vahenditega, kas seda on vaja täiustada ning kas EL peaks sellega seoses midagi ette võtma.

Kindlustus: riskide maandamise vahend

Rohelise raamatu eesmärk on suurendada kindlustussektori töötajate teadlikkust katastroofikindlustuse eelistest. Selles juhitakse tähelepanu vajadusele arendada ettevaatusabinõude kasutamist ja teadmisi riskide maandamise kohta.

Uuringute kohaselt on praegu ELi liikmesriikides katastroofikindlustuse turg väga väike ning inimesed ja ettevõtjad alahindavad sageli kindlustuse tegelikku maksumust.

Tegu on ELi seisukohast eriti murettekitava küsimusega, kuna katastroofide mõju võib ulatuda üle piiride, mistõttu võivad ohtu sattuda ka naaberriikide piirkonnad.

Isegi siis, kui suured katastroofid mõjutavad ainult ühte piirkonda või riiki, tuleb ebapiisava kindlustuskatte korral ühel liikmesriigil kanda suuri kulusid ja koormust.

Katastroofikindlustuse turu loomine

Raamatus mainitakse mitut moodust, mida saaks kasutada katastroofikindlustuse turu loomiseks, sealhulgas:

• mitme ohuliigi ühendamine ühte kindlustuslepingusse (nt tulekahju ja torm või tulekahju ja üleujutus). Kuna lepingus esitatud iga oht on teistest sõltumatu, siis ühendamisega vähendatakse lepingus esitatud kõikide ohtude koguriski;
• kohustusliku katastroofikindlustuse kehtestamine, mis aitaks ületada probleemi, et inimesed alahindavad riske ega kindlusta oma vara piisavalt. Probleemiks on ka see, et end ohustatuna tundvad inimesed maksavad tohutuid kindlustusmakseid, kuna kliendibaas ei ole piisavalt suur, mistõttu on hind kõrge;
• et vähendada survet liikmesriikide valitsustele, soovitab EL valitsustel kaaluda tegutsemist kindlustusandjatena või riiklike kindlustuspuulide loomist. Katastroofikindlustuspuulide moodustamine, mis võimaldaks suurendada kindlustusturu suutlikkust ohtudega toime tulla.

Lõpetuseks juhitakse rohelises raamatus veel tähelepanu võimalustele, kuidas kindlustusandjad saaksid pakkuda stiimuleid riskiteadlikkuse ja riskide ennetamise edendamiseks, mis motiveeriks inimesi oma vara kindlustama ja ohustatust vähendama. Nende seas on hinnasoodustused inimestele, kes omal algatusel kindlustavad oma vara teatavate sündmuste vastu, mis omakorda võib viia poliiside laiema levikuni.

Viimati muudetud: 10.04.2014