Määruses sätestatakse eeskirjad bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud ökosüsteemi teenuseid ohustavate võõrliikide* sissetoomise ja levimise kahjuliku mõju ennetamiseks, vähendamiseks ja ohjamiseks Euroopa Liidus ELis. Kõnealustel võõrliikidel on otsene mõju inimese tervisele ja majandusele.

PÕHIPUNKTID

Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri

13. juulil 2016. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu esimese „liidu jaoks probleemseteks peetavate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“. See jõustus 3. augustil 2016. Nimekirja kolm ajakohastust jõustusid vastavalt 2. augustil 2017, 15. augustil 2019 ja 2. augustil 2022. Seda nimekirja, mis hõlmab nendega seotud riskide hindamist, ajakohastatakse korrapäraselt ja vaadatakse iga kuue aasta järel läbi. Viimati ajakohastati nimekirja 2022. aastal.
Kõnealusesse nimekirja kuuluvaid liike ei tohi tahtlikult ELi territooriumile tuua. Samuti ei tohi neid pidada, aretada, transportida ELi, EList välja ega ELi piires, müüa, kasvatada ega keskkonda viia.

Load

ELi liikmesriigid võivad väljastada lubasid, mis võimaldavad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide loetelusse kantud liike uurida, väljaspool ala kaitsta ja meditsiiniliselt kasutada. Liikmesriigid, mis soovivad mis tahes muul otstarbel väljastada luba, peavad kõigepealt taotlema komisjoni luba.
Kõnealuseid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike tuleb pidada ja käidelda suletud tingimustes ning vedada tingimustes, millega välditakse nende põgenemist.

Siseriiklikud tegevuskavad

Kolme aasta jooksul peavad ELi riigid koostama ja rakendama tegevuskavad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide esmatähtsate liikumisteede käsitlemiseks oma territooriumil. Selle eesmärk on vältida looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide tahtmatut sissetoomist ning levimist oma territooriumil.

Piirkonna jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid ja liidu jaoks pärismaised liigid

Looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid võivad pärineda ühest ELi piirkonnast ja tekitada probleeme teises ELi piirkonnas. Siin võib asjaomaste liikmesriikide taotluse korral olla komisjonil oluline roll tagada, et asjaomased liikmesriigid teeksid probleemide lahendamiseks koostööd.

Järelevalvesüsteemid

18 kuu jooksul alates looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja heakskiitmisest peavad liikmesriigid kasutusele võtma järelevalvesüsteemid, mille kaudu kogutakse ja talletatakse andmeid keskkonnas esinevate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kohta.

Ametlikud kontrollid

Hiljemalt 2. jaanuariks 2016 pidid liikmesriigid looma täielikult toimivad struktuurid, et teostada ametlikke kontrolle looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide tahtliku ELi sissetoomise vältimiseks. Ametlikke kontrolle teostatakse kombineeritud nomenklatuuri koodidega hõlmatud kaupade kategooriate suhtes, millele osutatakse liidu nimekirjas.

Uute looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide varajane avastamine ja kiire hävitamine

Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide loetelus esitatud liigi iga uus vaatlus (esimene vaatlus või esimene vaatlus pärast avastamist) liikmesriigis või tema territooriumi osas toob kaasa kiire hävitamise kohustuse. Hävitada võib nii letaalsete kui ka mitteletaalsete vahenditega.

Laialt levinud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide ohjamine

18 kuu jooksul alates looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi nimekirja kandmist peab liikmesriik kehtestama nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide tulemusliku ohje meetmed, mis juba on tema territooriumil laialt levinud, et vähendada nii palju kui võimalik kahjulikku mõju.
Need meetmed võivad olla letaalsed või mitteletaalsed ning ning peaksid olema proportsionaalsed nende keskkonnamõju suhtes ja asjakohased liikmesriikide konkreetsetele oludele.

Kahjustatud ökosüsteemide taastamine

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et aidata taastada ökosüsteemi, mille seisukorda on halvendanud või mida on kahjustanud või mille on hävitanud looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik.

Üleminekumeetmed

Omanikud võivad pidada oma lemmikloomi, kes kuuluvad looduslikku tasakaalu ohustavasse võõrliiki, tingimusel, et:
- need on omandatud enne loetelu koostamist;
- võetud on kõik asjakohased meetmed, millega tagatakse, et need ei saa paljuneda ega põgeneda.
Esimesel aastal pärast loetellu kandmist võivad ettevõtted või muud äriühingud jätkata nende liikide müümist kuni varude ammendumiseni. Kuid teisel aastal pärast loetelusse kandmist võib liike müüa või üle anda luba omavale asutusele või humaanselt hukata. Need toimingud on lubatud tingimustel, et võetakse kõik asjakohased meetmed, millega tagatakse, et liigid ei saa põgeneda ega paljuneda.

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

Määrusega (EL) nr 1143/2014 antakse komisjonile rakendamis- ja delegeeritud volitused.

Delegeeritud määrusega (EL) 2018/968 täiendatakse määrust (EL) nr 1143/2014 seoses looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike käsitlevate riskihindamistega: Selles kirjeldatakse üksikasjalikult riski hindamisel kasutatavat metoodikat, võttes arvesse asjakohaseid riiklikke ja rahvusvahelisi nõudeid ning vajadust seada esmatähtsaks meetmed looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide vastu, mis on seotud kahjuliku mõjuga või võivad avaldada olulist kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele või seotud ökosüsteemi teenustele, samuti inimeste tervisele või majandusele, kusjuures sellist kahjulikku mõju peetakse raskendavaks teguriks.
Lisaks rakendusaktidele, millega ajakohastatakse looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, on komisjon vastu võtnud veel kaks rakendusakti:
- rakendusmäärus (EL) 2016/145 sellise dokumendi vormi kohta, mis on tõendiks loa kohta, mille annavad välja liikmesriigid, et viia läbi teatavaid looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega seotud toiminguid;
- rakendusmäärus (EL) 2017/1454, millega määratakse kindlaks tehnilised vormid liikmesriikide aruannete esitamiseks.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

TAUST

Lisateave

Looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid. Taimed või loomad, kelle inimesed on (tahtlikult või tahtmatult) vedanud väljapoole nende looduslikku levilat. Paljud nendest liikidest ei jää elama, mõned aga siiski, põhjustades loodusliku tasakaalu ohustajana märkimisväärset ökoloogilist ja majanduslikku kahju.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35–55)

Määruse (EL) nr 1143/2014 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 30. aprilli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/968, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega (ELT L 174, 10.7.2018, lk 5–11)

Komisjoni 10. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1454, millega määratakse kindlaks tehnilised vormid liikmesriikide aruannete esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT L 208, 11.8.2017, lk 15–27)

Komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT L 189, 14.7.2016, lk 4–8)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/145, millega võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 vastu sellise dokumendi vorm, mis on tõendiks loa kohta, mille annavad asutustele välja liikmesriigi pädevad asutused, et viia läbi teatavaid liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega seotud toiminguid (ELT L 30, 5.2.2016, lk 1–6)

Viimati muudetud: 03.08.2022

Top