Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Summaries of EU Legislation

ELi tööhõivemurede lahendamine 2015. aastal

Legal status of the document This summary has been archived and will not be updated, because the summarised document is no longer in force or does not reflect the current situation.

Date of last review:
22/07/2015
Author:
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
Archived:
true
Summarised document(s):

ELi tööhõivemurede lahendamine 2015. aastal

Komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile on lisatud ühise tööhõivearuande projekt. Selles analüüsitakse tööhõive ja sotsiaalvaldkonna suundumusi ELi riikides ning neis võetavaid poliitilisi meetmeid tulemuste parandamiseks nimetatud valdkondades.

ÕIGUSAKT

Komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande projekt järgmise dokumendi juurde: komisjoni teatis „2015. aasta majanduskasvu analüüs”(COM(2014) 906 (final), 28.11.2014).

KOKKUVÕTE

Komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile on lisatud ühise tööhõivearuande projekt. Selles analüüsitakse tööhõive ja sotsiaalvaldkonna suundumusi ELi riikides ning neis võetavaid poliitilisi meetmeid tulemuste parandamiseks nimetatud valdkondades.

MIS ON ARUANDE EESMÄRK?

Euroopa poolaasta koordineerimisprotsessi raames avaldas Euroopa Komisjon 2015. aasta majanduskasvu analüüsi, milles keskendutakse ELi võimalustele toetada uute töökohtade loomist ja majanduskasvu. Selles dokumendis sätestatakse tulevaks aastaks ELi üldised majanduslikud prioriteedid ja esitatakse ELi riikidele poliitikasuunised.

Sellele on lisatud ka ühine tööhõivearuanne, milles analüüsitakse tööhõive olukorda ELis ja ELi riikide poliitikameetmeid selles küsimuses.

PÕHIPUNKTID

Aruandes näidatakse, et märkimisväärsed struktuurireformid tasuvad end ära. Selles analüüsitakse ELi tulemuslikkuse tõstmise potentsiaali tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.

Peamised järeldused

—
Tööturu ja sotsiaalvaldkonna suundumused: ehkki töötus väheneb aeglaselt, on see EU-28-s siiski kõrgel tasemel (2014. aasta septembris 24,6 miljonit (10,1%)). Aruandes on samuti osutatud, et:

—
pikaajaline töötus suureneb jätkuvalt (2013. aastal EU-28-s 5,1%);

—
noorte töötuse määr on jätkuvalt väga kõrge (2014. aastal EU-28-s 21,6%), kuid näha on paranemise märke;

—
koolist väljalangemine väheneb ja me liigume eesmärgi poole, et aastaks 2020 oleks koolist väljalangenuid vähem kui 10%;

—
ELis tehakse edusamme 30-34aastaste kõrghariduse omandanute osakaalu viimisel vähemalt 40%ni aastaks 2020.

—
ELi riikide tööhõive ja sotsiaalvaldkonna reformid: ELi riigid on viinud reforme ellu kooskõlas 2014. aasta Euroopa poolaasta soovitustega ning need on suurendanud aktiivsuse määra. Pikaajalise töötuse vähendamiseks on võetud meetmeid, mille eesmärk on:

—
vähendada tööturu killustatust*, lihtsustades ELi riikide tööõigust;

—
vähendada tööjõu maksustamist, et võimaldada ettevõtetel võtta (uuesti) tööle noori ja pikaajalisi töötuid;

—
tagada soodne keskkond, milles ettevõtjad saaksid pakkuda õpipoisiõpet;

—
parandada oskuste pakkumist ELi riikide haridussüsteemide kõigil tasemetel;

—
reformida sotsiaalkaitsesüsteeme, et kaitsta vaesuse eest neid, kes on tööturult kõrvale jäänud.

Aruandes rõhutatakse siiski, et meetmete ulatus ja ambitsioonid nende reformide rakendamisel on ELis erinevad. Seetõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada konkreetseid tulemusi kohapeal.

Näitajate tulemustabel

Käesolevas aruandes on ka majandus- ja rahaliidu (EMU) sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks kasutusele võetud teine tulemustabel peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajatega:

—
töötus;

—
noorte töötus ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) määr;

—
leibkonna kasutada olev tegelik kogutulu;

—
vaesusriski määr;

—
sissetulekute ebavõrdsus*.

Üldiselt osutavad 2015. aasta tulemustabeli järeldused püsivatele sotsiaal-majanduslikele erinevustele töötuse määra, noorte töötuse määra ning nende noorte määra osas, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses. Enamikus Lõuna-Euroopa euroala riikides (Itaalia, Kreeka jne) on vähenenud leibkonna sissetulek ning kasvanud ebavõrdsuse ja vaesuse määr.

PÕHIMÕISTED

* Tööturu killustatus - tööturu jagunemine osadeks. See tähendab näiteks olukorda, kus osal töötajatel on tähtajatud ja teistel tähtajalised töölepingud või kui sisserändajatest ja põliselanikest töötajate tingimused on erinevad.

* Sissetulekute ebavõrdsus - käesoleva dokumendi kontekstis viitab see mõiste riigi SKPst suhteliste osade jaotumisele erinevate elanikkonnarühmade vahel. Kui üldiste sissetulekute osakaal on suur kõige rikkamate hulgas, siis on vaesemate segmentide osa vastavalt madalam ning ebavõrdsus seega suurem.

Lisateave

—
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi veebileht

—
EÜ teabeleht ühise tööhõivearuande projekti kohta

Viimati muudetud: 21.06.2015

Top