Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Liidu Üldkohtu kodukord

Euroopa Liidu Üldkohtu kodukord

 

KOKKUVÕTE:

Üldkohtu kodukord

Üldkohtu kodukorra praktilised rakendussätted

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused

Üldkohtu kodukorra muudatus

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused

MIS ON TÖÖKORRA EESMÄRK?

Kodukorras sätestatakse Üldkohtu korraldus ja kohtuistungite käik. Üldkohus on pädev lahendama järgmisi kohtuasju:

  • eraisikute ja äriühingute hagiavaldused neile suunatud või neid otseselt ja isiklikult mõjutavate Euroopa Liidu (EL) institutsioonide õigusaktide vastu, sealhulgas
    • ELi institutsioonide ja nende teenistujate töösuhteid puudutavad kohtuasjad;
    • intellektuaalomandi õigustega seotud vaidlused;
  • ELi liikmesriikide kaebused Euroopa Komisjoni vastu;
  • liikmesriikide kaebused Euroopa Liidu Nõukogu teatavate otsuste vastu;
  • hagiavaldused, millega nõutakse ELi institutsioonide või asutuste tekitatud kahju hüvitamist.

Praktilised sätted täiendavad kodukorda. Need on koostatud selleks, et tagada kodukorra nõuetekohane rakendamine ning et kohtumenetlused toimuksid sujuvalt ja tõhusalt.

PÕHIPUNKTID

Üldkohus moodustab koos Euroopa Kohtuga Euroopa Liidu Kohtu. Nende eesmärk on tagada ELi õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.

Euroopa Kohtu korraldus

Koosseis

Määrusega (EL, Euratom) 2015/2422 kehtestatud ELi õigussüsteemi reformi raames kuulub alates 1. septembrist 2019 Üldkohtu koosseisu kaks kohtunikku igast liikmesriigist. Kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi. Kohtunikud peavad täitma oma ülesandeid erapooletult ja sõltumatult. Erandjuhtudel võib kohtunik täita kohtujuristi* jaoks. Kohtunikud nimetavad kuueks aastaks ametisse kohtusekretäri*.

Kodade moodustamine

Üldkohtu menetluses olevaid kohtuasju lahendatakse kodades kolme- või viieliikmelises koosseisus või teatavatel juhtudel ka ainukohtuniku poolt. Kohtunikud valivad kodade presidendid. iga kohtuasja suhtes nimetatakse üks kohtunik ettekandja-kohtunikuks (kes valmistab ette kohtuotsuse eelnõu). Üldkohus võib kokku tulla ka suurkojana (15 kohtunikku), kui see on põhjendatud kohtuasja juriidilise keerukuse või olulisuse tõttu.

Eeskirju muudeti 2023. aastal osaliselt tagamaks, et Üldkohtu otsusega määratud kodade osalist spetsialiseerumist ei kaotata, kui kodade koosseis iga kolme aasta tagant muutub.

Üldkohtu nõupidamised

Kohtu nõupidamised on salajased. Pärast nõupidamisi kuulutavad kohtunikud ühe kohtuotsuse.

Keel

Hageja võib kohtuasja arutamiseks valida ühe ELi 24 ametlikust keelest. Seda keelt kasutatakse poolte kirjalikes ja suulistes seisukohtades ning Üldkohtu ja poolte vahelises suhtluses.

Kui institutsiooni esitatud avaldus käsitleb ELi poolt või nimel sõlmitud lepingus olevat klauslit, mille kohaselt seda lepingut reguleeritakse avalik-õigusliku või eraõigusliku lepingu alusel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 272, peab juhtumi keel olema lepingu keel. Kui see leping on koostatud rohkem kui ühes keeles, võib taotleja nende vahel valida.

Esindajate ja advokaatide õigused ja kohustused

Esindajatel (kes esindavad liikmesriike või ELi institutsioone) ja advokaatidel on puutumatus seoses nende poolt juhtumi kohta tehtud suuliste või kirjalike avaldustega. Menetlusega seotud tõendeid ja dokumente ei või läbi otsida ega ära võtta.

Advokaat peab esitama tõendi, mis näitab, et tal on õigus esineda liikmesriigi kohtus.

Menetlus

Menetlus võib koosneda mõnest või kõigist allpool loetletud etappidest.

  • Kirjalik osa (menetlusdokumentide vahetamine poolte vahel):
    • esindaja või advokaadi kirjalik avaldus saadetakse kohtukantseleisse*, kes alustab menetlust. Hagiavalduse põhipunktid avaldatakse teatises, mis ilmub Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes;
    • Kohtukantselei saadab hagiavalduse edasi kostjale, kes esitab kahe kuu jooksul vastuse.
    • Hagimenetluses võib hageja põhimõtteliselt esitada vastuhagi kindla tähtaja jooksul, millele kostja võib esitada vastuse.
  • ELi või liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate salajaste andmete või dokumentide käsitlemist reguleerivad kindlad eeskirjad.
  • Kui üks pool leiab, et ta nime ei tohiks avaldada, võib ta esitada Üldkohtule taotluse muuta asjaomane kohtuasi tervikuna või osaliselt „anonüümseks“.
  • Üldkohus võib otsustada mitte avaldada järgmist:
    • füüsiliste isikute (üksikisikute või kolmandate isikute) täielik nimi ja mis tahes muud nende füüsiliste isikute andmed, keda on nimetatud dokumentides ja teabes, mis on seotud juhtumiga ja millele on üldsusel juurdepääs, või
    • muud andmed peale isikuandmete, mis on esitatud dokumentides, ja teabe, millele üldsusel on juurdepääs, kui selleks on õigustatud põhjused, miks neid andmeid ei tohiks avalikustada.
  • Menetlusse võib sekkuda iga isik, kes suudab tõendada õiguslikku huvi kohtule esitatud juhtumi lahenduse suhtes, ning samuti liikmesriikide institutsioonid. Isik võib esitada ühe või teise poole väiteid toetava avalduse või vastulause, millele pooled võivad seejärel esitada vastuse.
  • Suuline osa:
    • Üldkohus võib ühe poole taotluse korral või omal algatusel korraldada kohtuistungi. Kohtuistungi ajal võivad kohtunikud esitada poolte esindajatele küsimusi. Seejärel peavad kohtunikud aru, tuginedes ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuotsuse eelnõule, ja kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks;
    • kohtus esindamisega seotud kulutuste katteks võidakse anda õigusabi.
  • Kiirendatud menetlus:
    • see menetlus võimaldab Üldkohtul lahendada kiiresti vaidlusi, mida loetakse eriti kiireloomulisteks. Kiirendatud menetlust võib taotleda nii hageja kui ka kostja. Seda võib otsustada ka Üldkohus omal algatusel.

Peatamine või muud ajutised meetmed

  • Üldkohtu menetlus ei peata vaidlustatud õigusakti. Siiski võib Üldkohus taotleda peatamist või anda korralduse muude ajutiste meetmete võtmiseks, kui on täidetud teatavad tingimused. Otsus on ajutine ega piira Üldkohtu otsust põhikohtuasjas.

Intellektuaalomandi õigustega seotud vaidlused

  • Seda liiki kohtuvaidlused on seotud hagiavaldustega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti otsuste vastu seoses intellektuaalomandi õiguste kohaldamisega ja Ühenduse Sordiameti otsuste vastu seoses sordikaitse õigustega.
  • Kodukorras sätestatakse menetluse poolte, hagiavalduse ja vastustega seotud kord.
  • Menetluse teised pooled peale hageja võivad menetlusse sekkuda ja neil on samad õigused kui kohtuasja pooltel.

Näidiskohtuasja mehhanism ja ühisistungid

Kui Üldkohtu menetluses olevad kaks või enam kohtuasja tõstatavad sama õigusküsimuse ja kohus soovib vältida selliste juhtumite menetlemist paralleelselt, võib ühe või mitme kohtuasja menetlemise lükata edasi kuni kohtuasja tulemuseni, mis sobib kõige paremini selle kohtuasja läbivaatamiseks, mis on määratud näidiskohtuasjaks.

Kahe või enama kohtuasja kohta võib korraldada ühisistungid, et teatavate juhtumitega oleks võimalik tõhusamalt tegeleda.

Videokonverentsid

Kui tervis, turvalisus või muud tõsised põhjused takistavad osalise esindajal istungil isiklikult osaleda, võib talle taotluse korral lubada osaleda videokonverentsi teel.

e-Curia

2018. aastast alates on e-Curia kasutamine kohustuslik. e-Curia on Euroopa Liidu Kohtu veebirakendus, mis võimaldab Üldkohtule esitatud kohtuasjades poolte esindajatel vahetada menetlusdokumente kohtukantseleiga üksnes elektrooniliselt.

Kodukorra praktilised rakendussätted

Nendes selgitatakse, täpsustatakse ja täiendatakse kodukorra teatavaid sätteid. Paljud praktilised sätted on seotud selliste aspektidega nagu menetlusdokumentide ja -esemete esitamine, nende istungitel esitlemine ja tõlkimine ning suuline tõlkimine.

Alates 2015. aastast on neid korduvalt muudetud, viimati 2022. aasta novembris, et neid täiendada või kohandada uute eeskirjadega, mis käsitlevad andmete töötlemist, ühisistungeid ja videokonverentse. Uusimad muudatused selgitavad kohtukantselei teatavate ülesannete täitmise viisi, eelkõige seoses registri pidamise, juhtumitoimiku säilitamise ja selle kontrollimisega, eriti seoses COVID-19 pandeemia ajal tehtud muudatustega. Nendes võetakse arvesse ka kohtumenetluste digiteerimisest tulenevaid muutusi.

MIS AJAST KODUKORDA KOHALDATAKSE?

Kodukorda kohaldatakse alates 1. juulist 2015. Need asendasid alates 2. maist 1991 kehtinud esialgseid eeskirju. Viimased muudatused jõustusid 1. aprillist 2023.

Kodukorda kohaldatakse samuti alates 1. juulist 2015. 2022. aasta muudatused jõustusid 1. aprillist 2023.

TAUST

Lisateave

PÕHIMÕISTED

Kohtujurist. Kohtujuristid abistavad Euroopa Liidu Kohust, koostades erapooletuid ja sõltumatuid arvamusi neile määratud kohtuasjades. Kohtunikud võtavad neid arvamusi enne otsuse langetamist arvesse (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 252 ja Euroopa Liidu lepingu artikkel 19). Kohtujuristi arvamused ei ole siduvad, kuid kohus järgib neid sageli. Üldkohtus ei ole alalisi kohtujuriste, kuid neid võib määrata vastavalt vajadusele.
Kohtusekretär. Vastutab kõigi kohtuasjaga seotud dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja säilitamise ning Üldkohtu presidendi järelevalve all Üldkohtu halduse eest (vt kohtukantselei kirjet allpool).
Kohtukantselei. Vastutab menetluses olevate kohtuasjade toimikute ja kõiki menetlusdokumente sisaldava registri pidamise ning kohtuasjades osalevate pooltega suhtlemise eest.

PÕHIDOKUMENDID

Üldkohtu kodukord (ELT L 105, 23.4.2015, lk 1–66)

Üldkohtu kodukorra praktilised rakendussätted (ELT L 152, 18.6.2015, lk 1–30)

Üldkohtu kodukorra muudatus (ELT L 217, 12.8.2016, lk 71)

Üldkohtu kodukorra muudatus (ELT L 217, 12.8.2016, lk 72)

Üldkohtu kodukorra muudatused (ELT L 217, 12.8.2016, lk 73–77)

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused (ELT L 217, 12.8.2016, lk 78–80)

Üldkohtu kodukorra muudatused (ELT L 240, 25.9.2018, lk 67)

Üldkohtu kodukorra muudatused (ELT L 240, 25.9.2018, lk 68–71)

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused (ELT L 294, 21.11.2018, lk 23–43)

Üldkohtu kodukorra muudatused (ELT L 44, 14.2.2023, lk 8–14)

Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused (ELT L 73, 10.3.2023, lk 58–66)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta, määrus (EL, Euratom) 2016/1192 Euroopa Liidu ja tema teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Üldkohtule üleandmise kohta (ELT L 200, 26.7.2016, lk 137–139)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14–17)

Viimati muudetud: 31.03.2023

Top