Euroopa kliimamäärus

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega

• kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa Liidus (EL) 2050. aastaks (st tasakaal kogu ELi hõlmava kasvuhoonegaaside* heite ja selle sidumise vahel, mis on reguleeritud ELi õigusega);
• nähakse ette lisaks siduvale eesmärgile saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus ka eesmärk saavutada pärast seda ELis negatiivsed heitkogused;
• nähakse ette ELi siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks ELis kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning seada kliimaeesmärk 2040. aastaks kuue kuu jooksul alates Pariisi kokkuleppe kohasest esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest;
• kehtestatakse eeskirjad, millega tagatakse pidev edasiminek Pariisi kokkuleppe ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi suunas (vt kokkuvõte).

PÕHIPUNKTID

ELi institutsioonid ja ELi liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed määruse eesmärkide saavutamiseks, võttes samal ajal arvesse õiglust, solidaarsust ja kulutõhusust.

Määrusega luuakse sõltumatu Euroopa kliimamuutuste teaduslik nõuandekogu. Euroopa Keskkonnaameti haldusnõukogu nimetab neljaks aastaks ametisse nõuandekogu 15 liiget pärast avalikku valikumenetlust. Nad valitakse välja nende teadusliku tipptaseme, ulatuslike eksperditeadmiste ja erialase kogemuse põhjal kliima- ja keskkonnateaduste valdkonnas. 15 kõrgemat teaduseksperti nimetatakse ametisse isikuliselt.

Nõuandekogu ülesanded on muuhulgas:

• võtta arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruannete uusimaid teaduslikke järeldusi ja teaduslikke kliimaandmeid, eelkõige seoses ELi jaoks olulise teabega;
• anda teaduslikke nõuandeid ja koostada aruandeid olemasolevate ja kavandatavate ELi meetmete kohta;
• aidata kaasa sõltumatute teaduslike teadmiste vahetamisele;
• määrata kindlaks meetmed ja võimalused ELi eesmärkide saavutamiseks;
• suurendada teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjust.

Samuti peavad liikmesriigid:

• looma kliimanõuandeorgani, mis annab asjaomastele riiklikele asutustele teaduslikke eksperdinõuandeid;
• looma mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi, milles osalevad kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, äriringkonnad, investorid, muud asjaomased sidusrühmad ja üldsus;
• esitama oma 30-aastase strateegia Euroopa Komisjonile 1. jaanuariks 2029 ja pärast seda iga kümne aasta järel, ajakohastades seda vajaduse korral iga viie aasta järel.

Määruses määratletakse järgmised ELi vahemeetmed, mille eesmärk on aidata ELil saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk.

• Vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega); 2021. aasta juulis esitas komisjon seadusandlike ettepanekute paketi, millega ajakohastatakse kehtivaid ELi õigusakte ja lisatakse uusi algatusi selle uue eesmärgi rakendamiseks. Seejärel jälgib komisjon seadusandlike ettepanekute edenemist, et teha kindlaks, kas uus eesmärk saavutatakse.
• Piirata netosidumise panust maksimaalse 225 miljoni CO₂-ekvivalenttonnini, et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani. Eesmärgiga suurendada ELi CO2 sidujat* kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, nähakse määrusega ette, et EL seab 2030. aastaks eesmärgiks oma CO2 netosidujate suurema mahu.
• Võimaldada komisjonil teha ettepanek kliimaeesmärgi kohta 2040. aastaks kuue kuu jooksul alates Pariisi kokkuleppe kohasest esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest. Ettepanekule lisatakse aruanne, mis sisaldab ELi kasvuhoonegaaside soovituslikku eelarvet aastateks 2030–2050.
• Nõuda, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast iga Pariisi kokkuleppe kohast ülemaailmset kokkuvõtet aruande ELi ja liikmesriikide edusammude kohta määruse eesmärkide saavutamisel.

Kliimamuutustega kohanemine nõuab, et

• ELi institutsioonid ja liikmesriigid
  • suurendaksid kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendaksid haavatavust kliimamuutuste suhtes,
  • tagaksid kohanemispoliitika sidususe, vastastikku toetava mõju, tooksid kasu valdkondlikule poliitikale, aitaksid integreerida neid meetmeid kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning keskenduksid eelkõige kõige haavatavamatele inimestele ja sektoritele;
• komisjon võtaks vastu:
  • ELi kohanemisstrateegia;
  • suunised 30. juuliks 2022, milles sätestatakse ühised põhimõtted ja tavad kliimariskide kindlakstegemiseks, liigitamiseks ja haldamiseks projektide ning programmide kavandamisel, arendamisel, elluviimisel ja järelevalvel;
• liikmesriigid võtaksid vastu ja rakendaksid riiklikke kohanemisstrateegiaid ja -kavasid, võttes arvesse eriti haavatavaid sektoreid, nagu põllumajandus, vee- ja toidusüsteemid ning toiduga kindlustatus, ning vajadust edendada loodus- ja ökosüsteemipõhiseid lahendusi.

ELi ja riiklikul tasemel edusammude hindamiseks peab komisjon

• hindama 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta tagant edusamme, mida EL ja liikmesriigid on teinud 2050. aasta ja kohanemiseesmärkide saavutamisel, ning seda, kas ELi ja liikmesriikide meetmed nende eesmärkide saavutamiseks on järjepidevad;
• hindama, kas ELi meetmete ja õigusaktide eelnõud, sealhulgas eelarveettepanekud, on kooskõlas 2030. ja 2040. aasta eesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega;
• hindama korrapäraselt asjakohaseid riiklikke meetmeid ja andma soovitusi liikmesriigile, kus ta leiab ebakõlasid kliimaneutraalsuse eesmärgi tagamisel või ebapiisavaid edusamme kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel.

Komisjon teeb koostööd kõigi

• ühiskonna osadega, sealhulgas üldsuse, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega, et võimaldada neil aidata kaasa õiglasele, sotsiaalselt õiglasele, kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele ühiskonnale ning anda neile suuremaid võimalusi;
• majandussektoritega, kus valmistatakse ette soovituslikke vabatahtlikke tegevuskavasid kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Määrusega muudetakse:

• määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (vt kokkuvõte) ja määrust (EL) 2018/1999 energialiidu juhtimise kohta (vt kokkuvõte).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 29. juulist 2021.

TAUST

• 2019. aasta detsembris kiitis Euroopa Ülemkogu heaks eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
• Komisjon võttis 4. märtsil 2020 vastu ettepaneku Euroopa kliimaseaduse kohta, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa (vt kokkuvõte).
• ELi meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks on juba jõuliselt välja arendatud. Aastatel 1990–2019 vähenesid heitkogused 24 % võrra, samas kui majandus kasvas 60 %. ELi kliimapoliitika peamine nurgakivi on direktiiviga 2003/87/EÜ loodud heitkogustega kauplemise süsteem (vt kokkuvõte).
• Lisateave
  • Euroopa kliimamäärus (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 („Euroopa kliimamäärus“) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Määruse (EL) 2018/1999 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe (COM(2016) 110 final, 2.3.2016)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13–22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Vt konsolideeritud versioon

Viimati muudetud: 29.07.2021