Tuumaohutusalane finantskoostöö kolmandate riikidega (2021–2027)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (Euratom) 2021/948, millega luuakse tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega luuakse tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument. See toimib Euroopa Liidu (EL) mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajal (2021–2027). Määruses sätestatakse programmi

• üldised ja erieesmärgid;
• ELi rahastamise summa, vormid ja reeglid.

PÕHIPUNKTID

Määruse üldeesmärgid on

• toetada tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist kolmandates riikides;
• toetuda ELi tegevusele asjaomases Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) õigusraamistikus;
• edendada kolmandate riikide tuumaküsimustega seotud otsustusprotsesside läbipaistvust.

Instrumendi erieesmärgid on järgmised:

• tõhus tuumaohutuse ja kiirguskaitse kultuur, rangeimad rakendamisstandardid ja pidev parandamine;
• kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -seadmete dekomisjoneerimine;
• tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kehtestamine kolmandates riikides.

Programmi rakendamise eelarve seitsmeks aastaks on 300 miljonit eurot (jooksevhindades). Seda võib kasutada

• toetusteks;
• teenuste või asjade hankelepinguteks;
• välisekspertide tasustamiseks;
• segarahastamistoiminguteks*.

Mitmeaastased programmid

• moodustavad raamistiku ELi ja kolmandate riikide ja piirkondade koostööks;
• määravad kindlaks ELi eesmärgid, võttes arvesse ELi prioriteete, selle partnerite vajadusi ja meetmeid ning rahvusvahelist olukorda;
• väljendavad algatuste lisaväärtust ning võimalusi, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmidega;
• määravad kindlaks rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad;
• põhinevad partnerriikide ja asjaomaste sidusrühmadega peetaval dialoogil.

Euroopa Komisjon võtab vastu

• mitmeaastased programmid pärast vajaduse korral Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste töörühmaga konsulteerimist ning vaatab need vastuvõtmisest hiljemalt nelja aasta möödumisel läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid;
• iga-aastased tegevuskavad mitmeaastaste programmide alusel ning ka erimeetmed ja toetusmeetmed, milles määratakse iga kolmanda riigi või piirkonna jaoks kindlaks
  • eesmärgid, haldusmenetlused ja rahastatavad projektid;
  • esialgne ajakava, oodatavad tulemused ja peamised meetmed.

Instrumendiga seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

• eelistatakse isikuid ja üksusi riikidest, millel on õigus taotleda ELi liikmeks astumist (ühinevad ja kandidaatriigid ning potentsiaalsed kandidaatriigid), ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimistega hõlmatud ELi lähimatest ida- ja lõunapoolsetest naaberriikidest;
• hanke-, toetus- ja auhinnamenetlustes võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid ja juriidilised isikud, kelle tegelik asukoht on pikka loetelusse lisatud riikides.

Kolmandad riigid, kes soovivad ELiga koostööd teha

• peavad olema tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalised;
• peavad rakendama lisaprotokolli või peavad olema sõlminud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga kaitsemeetmete lepingu;
• peavad täiel määral järgima Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusstandardites sätestatud ohutuse aluspõhimõtteid;
• peavad olema asjaomaste konventsioonide, näiteks tuumaohutuse konventsiooni (vt kokkuvõte) ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni osalisriigid või olema alustanud nimetatud konventsioonidega liitumist;
• järgima läbipaistvuse ja üldsuse teavitamise põhimõtet.

Määruses väljendatakse selgelt, et tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku valdkonnas ELi poolt pakutava koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine.

Määruse kohane koostöö

• on suunatud järgmisele sihtrühmale:
  • tuumaohutuse valdkonnas pädevad reguleerivad asutused ja tehnilise toe organisatsioonid;
  • radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest vastutavad riiklikud asutused;
  • tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi riiklikud sidusrühmad;
  • tuumaelektrijaamade käitajad;
• hõlmab järgmist:
  • õigusraamistikus rakendatavate menetluste ja süsteemide tugevdamine;
  • tõhusa korra kehtestamine radioloogiliste tagajärgedega õnnetuste ärahoidmiseks;
  • kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku ja ohutu käitlemise arendamine ja rakendamine;
  • toetuse osutamine praktilistele kaitsemeetmetele, mille eesmärk on vähendada kiirgusest tulenevat ohtu töötajatele ja kogu elanikkonnale;
  • tuumaseadmete dekomisjoneerimise strateegiate koostamine, endiste tuumaobjektide saneerimine ning radioaktiivsete objektide ja materjalide (sealhulgas merre uputatud) käitlemine;
  • õigusliku raamistiku loomine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks;
  • personali koolitamine;
  • tuumaelektrijaamade käitajate varustamine seadmetega erandlikel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel.

Seiremeetmed instrumendi mõju hindamiseks põhinevad järgmistel näitajatel:

• koostatud reguleerivad ja õigusaktid;
• projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringud tuumaohutuse kõrgeima taseme saavutamiseks;
• tuumaohutuse, kiirguskaitse ja tulemuslike kaitsemeetmete täiustamise tulemused.

Instrument

• peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2021/947 loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ (vt kokkuvõte), ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevuse ning muude asjakohaste poliitikameetmete ja programmidega;
• võib saada rahalist toetust muude ELi programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid;
• tunnistab kehtetuks määruse (Euratom) nr 237/2014.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

TAUST

Kõikjal, kus toodetakse tuumaenergiat, peab kogu protsess, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja elektrijaamade dekomisjoneerimine, toimuma ohutult ja turvaliselt.

EL kasutab oma laialdasi kogemusi selles valdkonnas, et aidata teistel riikidel täita rangeimaid ohutusstandardeid.

Määruse eesmärk on suurendada ELi välispoliitika sidusust ja tulemuslikkust, et rakendada uut rahvusvahelist raamistikku, mis loodi ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskava, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ülemaailmne strateegia (vt kokkuvõte), uue Euroopa arengukonsensuse (vt kokkuvõte) ja määrusega (EL) 2021/947, millega loodi naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument (vt kokkuvõte).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 27. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/948, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 237/2014 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 79–90)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus (ELT C 210, 30.6.2017, lk 1–24)

Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia (juuni 2016, Euroopa välisteenistus (EEAS))

Viimati muudetud: 26.07.2021