Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1305/2013 – maaelu arengu toetused

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruses

• sätestatakse, kuidas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) aitab kaasa maapiirkondade ja põllumajandussektori arengule aastatel 2014–2020, et see oleks:
  • vastupanu- ja konkurentsivõimeline ning innovaatiline;
  • kliimasäästlik ja keskkonnaalaselt tasakaalustatud;
  • sotsiaalset kaasatust soodustav;
• sätestatakse üldeeskirjad, millega reguleeritakse maaelu arendamiseks antavat Euroopa Liidu (EL) toetust, mida rahastatakse EAFRD kaudu;
• selgitatakse EAFRD eesmärke ja tööpõhimõtteid.

Seda muudeti määrusega (EL) 2017/2393, millega kehtestati mitmed tehnilised muudatused, mis puudutavad viit ELi ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) käsitlevat määrust:

• määrus (EL) nr 1305/2013;
• määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta;
• määrus (EL) 1307/2013 põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjade kohta;
• määrus (EL) nr 1308/2013 põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohta;
• määrus (EL) nr 652/2014 kulude haldamise kohta.

Seda muudeti täiendavalt määrusega (EL) 2020/2220, mis muu hulgas sätestab üleminekusätted EAFRD rakendamiseks, sealhulgas erivahendid, et aidata kaasa ELi põllumajandussektori ja maapiirkondade taastumisele pärast COVID-19 pandeemiat.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

EAFRD eesmärgid on:

• parandada konkurentsivõimet põllumajanduses;
• tagada loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimategevuse meetmete tulemuslik rakendamine;
• saavutada tasakaalustatud territoriaalne areng kõikides ELi maapiirkondades, sealhulgas tööhõive loomine ja säilitamine.

Prioriteedid

EL toetab kuue prioriteetse eesmärgi täitmisele suunatud tegevusi:

• teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine;
• kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime parandamine ning metsade säästva majandamise edendamine;
• toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine;
• põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine;
• ressursitõhususe edendamine ja vähese süsihappegaasiheitega majandusele üleminek;
• sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades.

Samuti võivad ELi liikmesriigid ja piirkonnad tegeleda oma piirkonnas eriti tähtsate küsimustega, nagu:

• noored põllumajandustootjad;
• väikesed põllumajandusettevõtted;
• mägialad;
• maapiirkondade naised;
• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning elurikkus.

Eelarve

• EAFRD eelarveks nähti 2015. aastal ette 99,3 miljardit eurot. Vähemalt 30 % sellest tuleb kasutada keskkonnakaitse- ja kliimameetmeteks ning 5 % on ette nähtud kohalike strateegiate väljatöötamiseks.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2015/791 vaadatakse läbi ELi maaelu arengu programmidele antava toetuse eelarve jagunemine (määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa).

Määruse 2017. aasta muudatus

Alates 1. jaanuarist 2018 kohaldatud määruse (EL) 2017/2393 eesmärk on lihtsustada ja parandada põllumajandustootjate juurdepääsu ühise põllumajanduspoliitika rahastusele. Määrusega viiakse muu hulgas sisse:

• uus sektoripõhine sissetuleku stabiliseerimise vahend, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest;
• toetus kindlustuslepingute puhul, kui rohkem kui 20 % põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust on hävinud näiteks ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.

Rakendamine

Käesoleva määruse alusel peab maaelu arengu poliitika olema kooskõlas muu selle valdkonna poliitikaga. ELi tasandil on kehtestatud eeskirjad ja sõlmitud lepingud selleks, et tagada ELi rahastamise tulemuslik kasutamine, vähendades kattuvusi ja vasturääkivusi.

COVID-19 pandeemia

• Muutmismäärusega (EL) 2020/872 antakse EAFRD raames ajutist erakorralist abi põllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), kes töötlevad, turustavad või arendavad põllumajandustooteid või puuvilla.
• Liikmesriigid peavad suunama toetuse toetusesaajatele, keda COVID-19 kriis kõige rohkem mõjutab, olemasolevate tõendite ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumite alusel.
• Toetust antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 30. juuniks 2021 toetustaotluste põhjal, mille riiklik pädev asutus on heaks kiitnud 31. detsembriks 2020.
• Toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 7 000 eurot põllumajandustootja kohta ja 50 000 eurot VKE kohta.

Erakorraline ajutine toetus

• Muutmismäärusega (EL) 2022/1033 nähakse liikmesriikidele ette võimalus anda põllumajandustootjatele ja VKEdele EAFRD raames erakorralist ajutist toetust, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse. Selle toetuse eesmärk on tegeleda probleemidega, mis ohustavad põllumajandustegevuse ning põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate väikeettevõtjate tegevuse jätkuvust, nagu sisendkulude märkimisväärne tõus, eelkõige sööda ja väetiste tegelevatele ettevõtjatele, ja energiahindade tõus.
• Põllumajandustootjad ja VKEd võivad saada toetust vastavalt kuni 15 000 eurot ja 100 000 eurot. Toetus makstakse välja 15. oktoobriks 2023. Liikmesriigid peavad seetõttu tegema oma maaelu arengu programmides muudatuse selle uue meetme lisamiseks.

Üleminekueeskirjad aastateks 2021 ja 2022

• Muutmismäärus (EL) 2020/2220 võimaldab jätkuvalt kohaldada 2014.–2020. aasta ÜPP raames kehtivaid eeskirju ning tagab katkematud maksed põllumajandustootjatele ja teistele EAFRD kaudu toetuse saajatele aastatel 2021 ja 2022 kuni uue raamistiku kohaldamiseni alates 1. jaanuarist 2023.
• Lisaks sellele aitab erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis eriti mõjutab, lahendada käimasolevaid likviidsusprobleeme, mis ohustavad põllumajanduse ja põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeettevõtjate järjepidevust.
• Maaelu arendamiseks antava ELi toetuse kogusumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 on maksimaalselt 26 896 831 880 eurot jooksevhindades vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027.
• ELi põllumajandussektori ja maapiirkondade taastamiseks aastatel 2021 ja 2022 tuleb EAFRD raames eraldada täiendavate vahenditena veel 8 070 486 840 eurot jooksevhindades. Määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nende vahendite eraldamise kohta sellistele prioriteetidele nagu majanduslik ja sotsiaalne areng, kliimameetmed, loomade heaolu jne.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

TAUST

EAFRD on üks kahest ELi fondist, mis rahastab ühise põllumajanduspoliitika rakendamist (teine on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond). Selle eesmärk on soodustada maaelu arengut kogu ELis, tegutsedes kooskõlas teiste selle valdkonna algatustega, et tagada ELi vahendite tulemuslik kasutamine.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548)

Määruse (EL) nr 1305/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1–17)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 31.7.2014, lk 18–68)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69–124)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 01.01.2023