EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009R1060

Reitinguagentuurid

Reitinguagentuurid

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määruse eesmärk on reguleerida reitinguagentuuride tegevust, et kaitsta investoreid ja Euroopa finantsturge eeskirjade eiramise riski eest.
  • Sellega püütakse tagada reitingu andmise protsessi sõltumatus ja terviklikkus ning parandada antud reitingute kvaliteeti.
  • Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride, sh nende aktsionäride või liikmete, töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, et
    • suurendada reitinguagentuuride sõltumatust;
    • vältida huvide konflikti ning
    • saavutada tarbijate ja investorite parem kaitse.
  • Pärast määruse muutmist määrusega (EL) 2017/2402 (lihtsam, läbipaistvam ja standarditum väärtpaberistamine) väärtpaberistamise* üldnormide kohta, kehtestatakse sellega ka ELis asutatud emitentide ja seotud kolmandate isikute kohustused seoses väärtpaberistamise instrumentidega. Määrusega (EL) 2017/2402 asendati algse määruse sõnastus „struktureeritud instrumendid“ mõistega „väärtpaberistamise instrumendid“.

PÕHIPUNKTID

Registreerimine, käitumisnormid ja järelevalve

ELis registreerimiseks peavad reitinguagentuurid

  • vältima huvide konflikti (näiteks ei saa krediidireitingu analüütikud anda reitingut organisatsioonile, millega nad on seotud);
  • tagama oma reitingute ja nende andmise meetodite kvaliteedi;
  • tagama kõrgel tasemel läbipaistvuse, nt läbipaistvusaruande avaldamisega kord aastas.

2011. aasta juulist on olnud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ülesanne reitinguagentuure registreerida ja ta on ka ainuvastav nende reitinguagentuuride järelevalve eest.

Liigne tuginemine krediidireitingutele

  • Direktiiviga 2013/14/EL tehtud määruse muudatuse kohaselt on finantsasutused ja investorid kohustatud viima läbi omapoolse krediidiriskide hindamise, mitte tuginema organisatsiooni või finantsinstrumendi krediidivõime hindamisel üksnes või automaatselt välisreitingutele.

ELi riikide riigireitingud ja riigivõlakirjade reitingud

  • Reitinguagentuurid peavad koostama ajakava, kus on märgitud erinevatele ELi riikidele reitingute andmise kuupäevad, kusjuures neile reitingute andmine peab toimuma vähemalt iga kuue kuu tagant.
  • Turu tasakaalustamatuse vältimiseks saab reitinguid avaldada ainult pärast ELi aktsiaturgude sulgemist ja vähemalt tund enne nende taasavamist.
  • Lisaks tuleb investoreid ja ELi riike teavitada iga reitinguga seotud asjaoludest ja teooriatest.

Reitinguagentuuride vastutus

  • Reitinguagentuur võidakse võtta vastutusele, kui ta rikub tahtlikult või raske hooletuse tõttu kõnealust määrust ja see põhjustab kahju investorile või emitendile.

Sõltumatus ja huvide konfliktide vältimine

  • Rotatsioonireegel nõuab, et keerukate väärtpaberistamise instrumentide emitendid peavad vahetama agentuuri iga nelja aasta tagant.
  • Reitinguagentuurid on kohustatud avalikustama olukorra, kui reitinguagentuuri aktsionär omab vähemalt 5% kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris ja vähemalt 5% selle agentuuri hinnatavas organisatsioonis. Kui mõlemad need osalused on vähemalt 10%, siis ei ole reitinguagentuuril õigust kõnealust üksust hinnata.
  • Määrusega keelatakse omada 5% või rohkem enam kui ühe reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest, välja arvatud juhul, kui need agentuurid kuuluvad samasse kontserni.

ESMA avaldab kõik saadaolevad reitingud Euroopa reitinguplatvormil.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 7. detsembrist 2009, välja arvatud eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

  • viited krediidireitingutele prospektides (artikli 4 lõige 1), mida kohaldatakse alates 7. detsembrist 2010; ja
  • kolmandates riikides asutatud reitinguagentuurid (artikli 4 lõike 3 punktid f, g ja h), mida kohaldatakse alates 7. juunist 2011.

TAUST

ELi määrus reitinguagentuuride kohta on osa ELi algatustest vastuseks novembris 2008 Washingtonis toimunud G20 tippkohtumisel vastu võetud otsustele.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Väärtpaberistamine: tehingud, mis võimaldavad laenuandjal või muul tehingu algatajal, näiteks krediidiasutusel, refinantseerida laenude või nõuete kogumit, näiteks kinnisvaralaenud, autoliisingud, tarbimislaenud, krediitkaardid, muutes need väärtpaberiteks. Laenuandja või tehingu algataja struktureerib oma laenude portfelli ümber eri riskikategooriatesse, mis on kohandatud investorite riski ja tootluse suhte nõuetele. Investoritele teenitakse tulu aluseks olevate laenude rahavoogudest.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31)

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse alternatiivseid vahendeid välistele krediidireitingutele, krediidireitinguturu olukorda, konkurentsi ja juhtimist reitingusektoris, struktureeritud finanstinstrumentide reitingute turu olukorda ja Euroopa Reitinguagentuuri otstarbekust (COM(2016) 664 final, 19.10.2016)

Komisjoni 30. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1060/2009 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolse pideva järelevalve tegemiseks esitatavaid perioodilisi aruandeid reitinguagentuuride võetud tasude kohta (ELT L 2, 6.1.2015, lk 1–23)

Komisjoni 30. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks tehtava teabe esitusviisi (ELT L 2, 6.1.2015, lk 24–56)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta (COM(2014) 248 final, 5.5.2014)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/14/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele (ELT L 145, 31.5.2013, lk 1–3)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 946/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt reitinguagentuuridele trahvide määramise menetluseeskirjadega, sealhulgas kaitseõigust käsitlevate normide ja ajaliste sätetega (ELT L 282, 16.10.2012, lk 23–26)

Komisjoni 21. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 447/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta, sätestades regulatiivsed tehnilised standardid krediidireitingute andmise meetodite nõuetele vastavuse hindamiseks (ELT L 140, 30.5.2012, lk 14–16)

Komisjoni 21. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 449/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad reitinguagentuuride registreerimiseks ja sertifitseerimiseks nõutavat teavet (ELT L 140, 30.5.2012, lk 32–52)

Komisjoni 7. veebruari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 272/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1060/2009 seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt reitinguagentuuridelt võetavate tasudega (ELT L 90, 28.3.2012, lk 6–10)

Viimati muudetud: 09.04.2019

Üles