Otsus Eurojusti asutamise kohta

 

KOKKUVÕTE:

otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

• Sellega luuakse Eurojust, ELi asutus, mille ülesanne on ergutada, parandada ja toetada ELi liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist õigusalase koostöö vallas kriminaalasjades.
• Otsust on kaks korda muudetud:
  • otsuse 2003/659/JSK eesmärk oli viia Eurojust vastavusse ELi organite ja asutuste suhtes kohaldatavate eelarve- ja finantseeskirjadega ning
  • otsuse 2009/426/JSK eesmärk oli varustada Eurojust vahenditega, millega tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu.
• 2018. aastal võeti vastu määrus (EL) 2018/1727 (vt Eurojusti (reformi) kokkuvõte). Sellega tunnistatakse alates 12. detsembrist 2019 kehtetuks ja asendatakse otsus 2002/187/JSK.

PÕHIPUNKTID

Eurojusti koosseis, pädevus ja ülesanded

• Käesoleva otsusega moodustatakse Eurojust kui ELi juriidilisest isikust asutus.
• Iga ELi liikmesriik saadab Eurojusti peakorterisse Haagi oma liikme: prokuröri, kohtuniku või politseiametniku (viimane peab olema kohtuniku või prokuröriga võrdväärse pädevusega). Neid liikmeid abistab üks või mitu isikut. Kõigi nende suhtes kohaldatakse selle riigi seadusi, kes neid nimetas.
• Muutmisotsusega 2009/426/JSK määratakse ametiajaks vähemalt neli aastat ning teda võib ametisse tagasi nimetada. ELi riik määratleb oma liikmele antud volituste sisu ja ulatuse. Liikmesriikide liikmetel peavad siiski olema vähemalt teatud tavalised volitused, samuti muud volitused, mida kasutatakse liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul või otsuses määratletud kiireloomulistel juhtudel.
• Raskete kuritegudega seotud uurimiste ja kohtu alla andmise (vähemalt kahes ELi liikmesriigis) osas on Eurojusti eesmärgid:
  • ergutada asjaomaste ELi liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist;
  • hõlbustada õigusalase koostööga seotud taotluste täitmist ja otsuste tegemist.
• Eurojusti pädevus hõlmab kuritegude ja süütegude liike, mille jaoks on Euroopa Politseiametil (Europol) alati pädevus.
• Muutmisotsusega 2009/426/JSK kehtestatakse nõue luua erakorralise koordinatsiooniüksuse süsteem, kuhu kuulub igast ELi liikmesriigist üks esindaja. See esindaja võib olla liikmesriigi määratud liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus asendada liikmesriigi liiget ning kes on kättesaadav ööpäev läbi, et Eurojust saaks oma ülesandeid alati täita.
• Eurojust võib oma ülesandeid täita ühe või mitme liikme kaudu või tegutseda kolleegiumina. Eurojust võib paluda asjaomastel ELi riikidel kaaluda muu hulgas:
  • uurimise või kohtu alla andmise alustamist;
  • ühise uurimisrühma loomist.
• Muutmisotsusega 2009/426/JSK kehtestati Eurojusti kolleegiumi õigus koostada mittesiduvaid arvamusi juhtudel, kui:
  • kaks või enam liikmesriigi liiget ei suuda lahendada kohtualluvuse konflikte;
  • pädevad asutused teatavad korduvast keeldumisest õigusalasest koostööst või muudest sellega seotud raskustest.
• Euroopa Komisjon, kes on täielikult seotud Eurojusti tööga, lepib Eurojustiga ühiselt kokku vajalike praktiliste korralduste osas.
• Vastavalt muutmisotsusele 2009/426/JSK peab iga ELi liikmesriik:
  • nimetama Eurojusti ühe või mitu korrespondenti;
  • looma Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada selle töö koordineerimine, mida teevad:
    • Eurojusti siseriiklikud korrespondendid;
    • Eurojusti siseriiklikud korrespondendid terrorismi küsimustes;
    • Euroopa kohtute võrgu korrespondendid ning selle kontaktasutused;
    • ühiste uurimisrühmade võrgu liikmesriigi liikmed ja kontaktasutused ning
    • sõjakuritegude, kriminaaltulu jälitamise ja korruptsiooni alaste võrgustike esindajad.
• See otsus sisaldab eeskirju Eurojusti organisatsiooni ja toimimise kohta, nagu sekretariaat, haldusdirektori ametisse nimetamine ja ametiaja pikkus, töötajate staatus ja keelekorraldus.

Isikuandmeid

• Oma eesmärkide saavutamiseks töötleb Eurojust isikuandmeid. Sel eesmärgil rakendab ta Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel.
• Eurojust võib töödelda üksnes nende isikute isikuandmeid,
  • kelle suhtes viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo eest;
  • kes on kõnelause uurimise või kohtu alla andmise tunnistajad või ohvrid.
• Töödeldavate andmete hulka kuulub isiku identiteet (täisnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, kontaktandmed, elukutse, sotsiaalkindlustuse number ja isikut tõendavad dokumendid) ning väidetavate süütegude olemus (süütegude liik, sooritamise kuupäev ja koht ning uurimise kulg). Muutmisotsusega 2009/426/JSK lisati nende andmete loetellu DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed.
• Otsusega 2009/426/JSK kehtestati muudatus, millega tagatakse, et isikuandmed on kättesaadavad ainult liikmesriikide liikmetele ja nende asetäitjatele ning assistentidele, Eurojusti riiklikes koordineerimissüsteemides osalevatele isikutele, kes on seotud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga, ning Eurojusti volitatud töötajatele. Kõigil osalistel on ametisaladuse hoidmise kohustus, mida kohaldatakse ka pärast nende tegevuse lõpetamist Eurojustiga.
• Eurojusti määratakse üks andmekaitseametnik, kes vastutab andmekaitse eest ning kelle ülesanne on tagada, et töötlemine on seaduslik ning et edastatud ja vastuvõetud andmete kohta säilitatakse kirjalik dokument.

Suhted teiste asutustega

Oma ülesannete täitmiseks jätkab Eurojust tihedat koostööd Euroopa kohtute võrguga. Muutmisotsusega 2009/426/JSK laiendati neid suhteid, et hõlmata Europoli, Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit ning ELi luurekeskust. Nõukogu heakskiidul võib Eurojust sõlmida lepinguid teabe vahetamiseks kolmandate riikide, rahvusvaheliste organite ja Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol) ning koordineerida õigusalast koostööd kolmandate riikidega.

Aruanded

Nõukogu ja Euroopa Parlamenti teavitatakse Eurojusti tegevusest ja olukorrast seoses kuritegevusega ELis. Oma aastaaruandes nõukogule võib Eurojust teha ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

• Otsust 2002/187/JSK kohaldatakse alates 6. märtsist 2002.
• Muutmisotsust 2003/659/JSK kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2003.
• Muutmisotsust 2009/426/JSK kohaldatakse alates 4. juunist 2009.

TAUST

Lisateave:

• Eurojusti ajalugu (Eurojust).

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1–13)

Otsuse 2002/187/JSK järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138–183)

Viimati muudetud: 17.04.2019