Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Komisjoni 2020. aasta konkurentsipoliitika aruanne“

(2022/C 97/10)

Raportöör: Tadeusz TRUSKOLASKI (PL/EA), Białystoki linnapea Viitedokument: COM(2021) 373 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

leiab, et Euroopa ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi ning et ELi konkurentsipoliitika eesmärk on säilitada avatud turumajandus vaba, õiglase ja tõhusa konkurentsiga, mis soodustab vahendite tõhusat jaotamist ja edendab innovatsiooni;

2.

tunnustab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniseid jõupingutusi selge, läbipaistva ja tõhusa ELi konkurentsipoliitika kehtestamiseks;

3.

rõhutab, et ELi konkurentsieeskirjade ühitamine ELi tööstus-, digi-, keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja rahvusvahelise kaubanduspoliitikaga on hädavajalik, et tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites ja sel viisil ülemaailmne konkurentsivõime, aidates seega kaasa VKEde arengule;

4.

peab tervitatavaks määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ning samuti komisjoni valget raamatut, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide osas;

5.

nõustub väidetega, et tarbijate juurdepääs tooteid ja teenuseid käsitlevale täielikule veebipõhisele teabele on piiratud, sest kättesaadavate digitaalsete ökosüsteemide ja platvormide arv on väike ning platvorme praktiliselt ei ole riigikeeltesse tõlgitud;

6.

peab kiiduväärseks komisjoni tähelepanu üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide (IPCEI) algatusele;

7.

märgib, et ELi konkurentsipoliitika eesmärkides tuleks eelkõige võtta arvesse VKEde, sh maa- ja vähem arenenud piirkondades asuvate VKEde vajadusi ning luua õiglased ja võrdsed tingimused kõigi ELi kodanike hüvanguks;

8.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on eriti tähtis tagada ELi konkurentsipoliitika täiustamine, kuna ettevõtjate võrdne kohtlemine on siseturu toimimise oluline osa ja prioriteet;

ELi konkurentsivõime ja pandeemiaaegne toetus ettevõtjatele

9.

on seisukohal, et mis tahes abi, mida põhjendatakse COVID-19-ga, tuleb anda ainult ettevõtjatele, kes on kannatanud pandeemia tõttu otsest rahalist kahju ja kus see muudab nad kahjumlikuks;

10.

juhib tähelepanu sellele, et pandeemiale reageerimiseks mõeldud ajutisi finantsmeetmeid ei tohiks kasutada kahjumlikud ettevõtted, kes ei ole kohustunud saavutama ELi kliimaeesmärke, kellel on käimas pankroti- või ulatusliku restruktureerimise protsess või kes vajavad restruktureerimist, kui see protsess ei ole alanud enne pandeemiat;

11.

juhib tähelepanu OECD/G20 kaasava raamistiku kaudu 2021. aasta oktoobris otsustatud ülemaailmse äriühingu tulumaksu reformi põhisuundadele. Komitee kutsub komisjoni üles tegema niipea, kui läbirääkimised on lõppenud, ettepaneku konkreetsete meetmete kohta uute eeskirjade rakendamiseks ELis ning nõuab tungivalt jõupingutusi, et arendada edasi ülemaailmset maksuõigust, milles võetakse arvesse igas suuruses äriühinguid;

12.

tunnistab, et riigiabi tuleks kavandada ja pakkuda läbipaistval ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil;

13.

tunneb heameelt komisjoni juba kehtestatud piirangute üle, mis puudutavad muu hulgas dividendide ja boonuste maksmist või abi saavate ettevõtjate osakute tagasiostmist;

14.

julgustab looma mehhanisme, mis hõlbustavad tegutsemist majandus- ja muudest kriisidest (nagu COVID-19 pandeemiast) tuleneva majanduslanguse ajal, kuid vähendada tuleb otsese rahastamise osakaalu, mis häirib kunstlikult turusuhteid;

15.

märgib, et tegevuskeskkonnas esinevad häired, mis on põhjustatud muu hulgas erisugustest kriisidest, ajendavad ettevõtjaid tegema turul ELi konkurentsipoliitikaga vastuolus olevaid ümberkorraldusi. Sellega kaasnevad näiteks tootmismahtu käsitlevad kokkulepped ja/või suurem kasumlikkus, mis on aga ELi konkurentsieeskirjadega keelatud ning viib omakorda lõppkokkuvõttes selleni, et kriisiga kaasnevad kulud kanduvad üle tarbijatele;

16.

rõhutab, et peamine eesmärk on ka kriisiolukorras tagada, et tarbijad saaksid konkurentsivõimelistest turgudest kasu ainult siis, kui need pakuvad õiglasi hindu ning laia valikut kvaliteetseid tooteid;

17.

on veendunud, et ettevõtjatele võrdsete tingimuste tagamine ühtsel turul on eriti vajalik VKEde jaoks, sealhulgas innovatsiooni loomiseks, uute keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste arendamiseks ja kestlike töökohtade loomiseks ELis;

18.

kutsub komisjoni üles jälgima mitmesuguste COVID-19 kriisile reageerimiseks mõeldud ELi vahendite kasutamist ja jaotamist, sealhulgas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, mis peavad olema kooskõlas ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjadega;

19.

loodab, et kriisistrateegiates kasutatakse ex ante meetmeid, ja märgib, et konkurentsipoliitika kavandamine peab olema pikaajalistes otsuste tegemiseks sidus ja järjepidev;

Euroopa turu uued valdkonnad

20.

Väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu digiturgude õigusakt ning rõhutab vajadust luua kiiresti õiglane ärikeskkond ärikasutajatele, kes sõltuvad sisule juurdepääsu kontrollijatest, et tagada vaba konkurents ka internetis;

21.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles suurendama jõupingutusi tehnosiirde edendamiseks, et toetada ELi väärtusahelate loomist ja maksimeerida olemasoleva kapitali kasutamist. Iseäranis tuleb edendada vähem arenenud, äärepoolseid ja saarepiirkondi;

22.

rõhutab, et digiüleminek on eriti oluline VKEde jaoks, kuna see võimaldab juurdepääsu laiematele turgudele ja kõrvaldab ebasoodsatest geograafilistest tingimustest tulenevad probleemid. ELi vahendeid tuleks eraldada VKEdele, eelkõige neile, kes asuvad maa- ja vähem arenenud piirkondades, et nende tegevust digiteerida. Lisaks tuleks VKEdele pakkuda teavet ELi tasandi võimaluste kohta digiteerimise valdkonnas. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võiks olla keskne roll selle levitamisel;

23.

on seisukohal, et ELi liikumine digiülemineku poole nõuab meetmete võtmist monopoolsete struktuuride vastu;

24.

juhib tähelepanu turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu (ELi toimimise lepingu artikkel 102) erilisele tähtsusele seoses nii ELi-väliste kui ka -siseste üksuste tegevusega. See on iseäranis oluline dünaamiliselt arenevates turuvaldkondades, mis ei ole veel piisavalt stabiilsed ja jälgitavad;

25.

märgib, et konkurentsitingimuste rikkumise eest määratud rahatrahvid on vaid osa lahendusest ja eelkõige peab uus digiturgude õigusakt viima selleni, et sisule juurdepääsu kontrollijad lõpetavad ebaseaduslike tavade kasutamise konkurentsieelise saamiseks. Komitee kritiseerib asjaolu, et konkurentsitrahvidest tulenevad kulud kantakse üle tarbijatele, nii et lõpuks on selles olukorras ainsad ohvrid ELi kodanikud;

26.

rõhutab, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadil on eraldi digiküsimuste direktoraat ning et see on viimastel aastatel teinud mitu sektoriuuringut (nt e-kaubanduse sektori uuring ja tarbijale suunatud asjade interneti sektori uuring), mis on viinud ka digiturgude õigusakti ettepanekuni. Komitee ootab, et konkurentsi peadirektoraat kaasaks konkurentsieeskirjadega seotud uurimiste tulemused digiturgude õigusakti kohaldamisse;

27.

nõustub Euroopa Parlamendiga, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi praegused vahendid ei ole peadirektoraadi praegust töökoormust ja ees seisvaid probleeme arvestades piisavad;

28.

tunnistab probleeme, mida tekitab konkurentsipoliitika loomine ja rakendamine, eelkõige digitaalse turu valdkonnas, kus kogutakse, koondatakse ja kasutatakse andmeid nullhinna turgudel ja kasutusel on ebaõiglase hinnakujunduse algoritmid, eriti suurte platvormide puhul. Seoses sellega väljendab komitee heameelt asjaolu üle, et digiturgude õigusakti eesmärk on muu hulgas kohelda sisule juurdepääsu kontrollijate platvormide endi pakutavaid teenuseid ja tooteid võrdselt sarnaste teenuste ja toodetega, mida kontrollija platvormil pakuvad kolmandad isikud, tagades seega vaba konkurentsi;

29.

ootab, et komisjon töötaks selle nimel, et kohandada kolmandate riikide eest konkreetsete digilahenduste nimel lobitööd tegevate organisatsioonide ja nende rahastamisallikate läbipaistvust kajastavat registrit;

30.

toetab komisjoni hinnangut, et ELi konkurentsipoliitika tõhususe tagamiseks on tarvis uusi vahendeid, mis on eriti vajalikud uutes turuvaldkondades, mis alles arenevad ja millest puudub piisav ülevaade;

31.

nõustub, et tarbijatel on liiga väike kontroll oma andmete ja digitaalse identiteedi üle, eriti kuna enamik digitaalse teenuse osutajaid vajab nõusolekut, jätmata tarbijatele valikuvõimalust, kui nad ei soovi kaotada juurdepääsu teatavatele teenustele;

32.

kutsub komisjoni üles looma õigusakte, millega kohustatakse andmete valdajaid kustutama andmeid, kui tarbijad ei ole nende teenuseid teatava aja jooksul (nt ühe aasta jooksul) kasutanud;

33.

väljendab toetust üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid edendavatele meetmetele, mis on jätkuvalt olulised paljude kogukondade ellujäämiseks kogu Euroopas, eelkõige ELi isoleeritud, kaugetes või äärepoolsetes piirkondades;

34.

juhib tähelepanu sellele, et finantsteenuste valdkonnas on välja kujunenud oligopoolsed struktuurid ning et osa suurtest tehnoloogiaettevõtetest on muutunud finantsteenuste turul olulisteks tegijateks, mis nõuab kontrolli ja kaitsekorraldust tarbijate jaoks. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 102 ka internetipõhiste teenuste suhtes, et linnade ja piirkondade väikepakkujad, kes pakuvad oma teenuseid/tooteid internetis, ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

35.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi tarbijakrediidi direktiivi, kuna olemasolev tarbijakaitse on ebapiisav ja puudub vajalik juurdepääs teabele, et suurendada teadlikkust mitmesuguste tegurite mõjust tootevalikule;

36.

kutsub komisjoni üles uurima ebaõiglasi klausleid ja tavasid, eelkõige pangandussektori tarbijalepingutes, kuna pangandussektorit tuleb selle märkimisväärsest tähtsusest hoolimata kohelda samamoodi nagu teisi turuvaldkondi;

37.

rõhutab vajadust kaitsta maksumaksjaid ja pangakliente finantssüsteemi päästmisega kaasneva koormuse eest;

ELi konkurentsipoliitika kolmandate riikidega

38.

ühineb Euroopa Parlamendi üleskutsega tugevdada kaubanduse kaitsemeetmeid, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu ja kaitsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet;

39.

ootab tegutsemist sellise kaheosalise lähenemisviisi rakendamiseks ELi konkurentsipoliitikas, nii et ühtse turu raames oleks tagatud vabadus ja mehhanismid koondumise, sh monopolide loomise vältimiseks, ning et loodaks tasakaal ostjate ja müüjate turuvõimu ning kolmandate riikidega (nt Hiina, Ameerika Ühendriigid) seotud mehhanismide vahel, mis on samaväärsed ekspordi edendamise mudelitega;

40.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa turu monopoliseerimise vastases võitluses tuleb samasuguseid jõupingutusi teha nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes. Tänapäeval esineb eriti e-kaubanduses arvukaid häireid, mis tulenevad kõrgtasemel digitehnoloogia monopoliseerimisest USA ja Hiina ettevõtete poolt;

41.

soovib tööstuspoliitika arendamist nii, et see toimiks piirkondade lähenemise vahendina, ja toetab ressursside tõhusat ruumilist ümberjaotamist ilma konkurentsi moonutamata;

42.

kutsub komisjoni üles juhtima tähelepanu selliste välisriikide riigiettevõtete rollile, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei luba ELi ettevõtjate puhul;

43.

nõuab ELi kaubanduspartnerite võrdset kohtlemist ja loodab seetõttu, et komisjon sõnastaks ametlikud eeskirjad, millega tagatakse ühetaolised tingimused turulepääsu, konkurentsi ja riigiabi valdkonnas. Tingimuste rikkumisega peaks kaasnema kaubanduse peatamine, nii et sanktsioonide kohaldamise ähvardusel oleks stimuleeriv mõju;

44.

märgib, et praegune konkurentsi soodustav tegevus kinnitab, et kolmandate riikide osalejad ei järgi samu eeskirju, saades näiteks valitsuselt märkimisväärset toetust, sh rahalist toetust. See nõuab senisest rohkem paindlikkust Euroopa konkurentsiõiguses, iseäranis riigiabi valdkonnas, kuna eeskirjades ei võeta piisavalt arvesse Euroopa ettevõtjate konkurentsi olemust kolmandates riikides, kus samu eeskirju ei järgita;

45.

nõuab intensiivsemat tööd ELi kaubanduspoliitika vallas, selle asemel et järgida teisi turge, nagu Ameerika Ühendriigid, kuna seni kasutatud meetod on kooskõlas ELi kodanike veendumuste ja ettevõtlustraditsioonidega. EL peab oma kaubanduspoliitikat tugevdama, et olla turgudele vastastikuse võrdse juurdepääsu ja tööstussubsiidiumide kontrolli suhtes kindlameelsem;

46.

innustab laiendama kapitali koondumise kontrolli mudelit. Tuleb pöörata tähelepanu üha suuremale laienemisele, mis ei vii üksnes turumonopolide tekkeni, vaid võimendab ka vertikaalset ja horisontaalset turulepääsu, avaldades kahjulikku mõju väärtusahelate hajutamisele;

47.

leiab, et sotsiaalse ebavõrdsuse ja kliimakriisiga võitlemise, keskkonnastandardite karmistamise, ÜRO kestliku arengu eesmärkide parema rakendamise ning kliima- ja tarbijakaitsepoliitika rakendamise eesmärkide saavutamiseks on vaja meetmeid, milles käsitletakse rangelt tootmise, tööhõive, keskkonna jne suhtes kohaldatavate tingimuste rikkumist kolmandate riikide tarnijate poolt;

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika tulevik

48.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu sätted, mis reguleerivad riigiabi/toetuste kontrolli, seavad mõlemale poolele märkimisväärseid piiranguid seoses avaliku sektori toetustega. Kuigi nende sätete abil tagatakse, et ELi konkurentsiõigusega kehtestatakse jätkuvalt standardid võrdsete võimaluste tagamiseks, on lepingu artiklites 3.4.2 ja 3.5 sätestatud, et pooled ei tohi anda teatud liiki toetusi, kui neil on või võib olla „oluline“ mõju pooltevahelisele kaubandusele või investeeringutele. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tähelepanelikult jälgima, kuidas Ühendkuningriik neid sätteid järgib, et vältida Ühendkuningriigi poolset mis tahes dumpingut toetustes;

49.

kutsub üles võtma radikaalsemaid meetmeid liikmesriikide toodete ja teenuste boikoteerimise ning petturliku turustamise eesmärgil võltsimise ja imiteerimise vastu maailmaturul. VKEdel peab olema välisturgudel ELi institutsioonide kindel toetus;

50.

juhib tähelepanu vajadusele eristada selgelt konkurentsipoliitika eesmärgid, mida tuleks kohaldada eelkõige Euroopa ühtsel turul, ja tööstuspoliitika, mille eesmärk on toetada maailmaturul konkureerivaid üksusi;

51.

on seisukohal, et ELi konkurentsipoliitika raames võetavad pikaajalised meetmed peaksid tugevdama väärtusahelate vastupanuvõimet, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide ettevõtjatest ja, kui see pole võimalik, tagada tarnijate suur mitmekesisus;

52.

rõhutab, et ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjad peavad olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi digistrateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Komitee toonitab, et energiaallikate jaotuse määratlemine kuulub liikmesriikide pädevusse, kuid peab kahetsusväärseks, et mitmed liikmesriigid ei sea selliseid eesmärke riigiabi saamise eeltingimuseks;

53.

väljendab heameelt asjaolu üle, et tervishoiu ja sotsiaaleluruumide valdkonna turusuundumusi ning riigiabi mõju käsitlev komisjoni tellitud hiljutine uuring, mis viidi läbi seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenuste 2012. aasta paketi käimasoleva hindamisega tervishoiu ja sotsiaaleluruumide valdkonnas (1), kinnitab suures osas komitee 2016. aasta oktoobri arvamuses „Riigiabi ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused“ (2) esitatud nõudmisi, eelkõige kahte järgmist punkti: 1) vähese tähtsusega abi ülemmäära 500 000 eurot on lihtne saavutada ja arvestades nendele sektoritele antava riigiabi üldist suurenemist, tuleks proportsionaalsuse huvides kaaluda ülemmäära tõstmist; 2) sotsiaaleluruumide määratlus ei ole läbipaistev, sest ELi liikmesriikides puudub ühtne määratlus. Lisaks tundub, et praegune määratlus on aegunud, kuna elanikkonna vajadus taskukohaste eluasemete järele kasvab. Seepärast kordab komitee oma üleskutset jätta määratlusest välja liiga piirav viide ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele;

54.

kutsub komisjoni üles jälgima ja põhjalikult uurima finantsjuhtimises osalejate, eriti digiplatvormide mõju turukonkurentsile ja tarbijate otsustele;

55.

juhib tähelepanu vajadusele vaadata põhjalikult läbi Euroopa Liidu riigiabi raamistik, et toetada energiamahukate ja väliskaubandusest sõltuvate esmaste majandussektorite ettevõtete järkjärgulist üleminekut väiksema CO2 heitega või CO2-neutraalsetele protsessidele. Toetada tuleb lisaks investeeringutele ka tegevuskulusid. Seepärast peab Euroopa ja riiklikel toetusprogrammidel olema piisavalt vahendeid ja neid peab olema võimalik kombineerida. Olulise panuse tööstuse ümberkujundamisse saab anda ka projektipõhiste kliimalepingutega, mis hõlmavad pikaajalist riigipoolset CO2 hinna garantiid;

56.

juhib tähelepanu vajadusele luua ja rakendada tõhusaid vahendeid, et avaldada survet sisemistele ja välistele osalejatele, kes ei järgi konkurentsieeskirju;

57.

on seisukohal, et sõltumatute konkurentsiasutuste range ja erapooletu ELi konkurentsieeskirjade jõustamine on äärmiselt vajalik Euroopa ettevõtjate ja eelkõige VKEde jaoks, kes tegutsevad siseturul ja rahvusvahelisel tasandil, ning ergutab seetõttu karmimalt karistama neid, kes eeldatavat korda rikuvad;

58.

kordab oma üleskutset olla ambitsioonikam uute, eelkõige Euroopa majanduse kliimaneutraalseks muutmisega seotud lahenduste rakendamisel ja julge ühtse turu ühtsuse otsesel tugevdamisel;

59.

kutsub üles võtma meetmeid, mis seovad ühtekuuluvuspoliitika ja konkurentsipoliitika, nii et võimalik toetus oleks seotud ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele suunatud eeskirjade ja põhimõtete ühtlustamisega. Komitee väljendab sellega seoses heameelt paindlikkuse üle, mis võeti seoses COVID-19 pandeemiaga kasutusele regionaalpoliitikale antava riigiabi valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu uuringule, mille komitee COTERi komisjon viis läbi struktuurifondide korraldusasutuste hulgas CRII ja CRII+ programmidega kaasnevate meetmete rakendamise kohta ja mille tulemusel jõuti järeldusele, et enamik struktuurifondide korraldusasutusi toetaks vähese tähtsusega abi künnise ajutist tõstmist;

60.

on seisukohal, et Euroopa ettevõtjad peavad suutma konkureerida maailmaturgudel võrdsetel alustel, ning kutsub komisjoni üles kohandama ELi konkurentsipoliitikat ja riigiabi, et edendada tööstuse arengut, eelkõige kõrgeima tehnilise ja tehnoloogilise tasemega valdkondades, ning toetada tugevalt Euroopa ettevõtjate laienemist väljapoole ühtset;

61.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse teha ettepanek üldise grupierandi määruse muutmiseks, et veelgi hõlbustada üldsuse toetust ELi rohe- ja digipöördele (3). Komitee rõhutab, et teatavat liiki abi teatamisnõudest vabastamine muudab liikmesriikide jaoks abi kiire andmise palju lihtsamaks, kui on täidetud tingimused konkurentsimoonutuste piiramiseks siseturul;

62.

rõhutab, et ELi jaoks on oluline jääda avatud majanduseks ning jätkuvalt edendada vaba, õiglast ja kestlikku rahvusvahelist kaubandust, mis on kasulik kõigile kaubanduspartneritele. Seda silmas pidades toetab komitee komisjoni jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimiseks eesmärgiga WTOd taaselustada ja tugevdada, muu hulgas ajakohastades selle toimimist ja kõrvaldades lüngad selle eeskirjades, et WTO saaks praegustele kaubanduspoliitika probleemidele asjakohaselt reageerida;

63.

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile töötada välja paindlikumad ja tõhusamad riigiabi eeskirjad, et pakkuda kooskõlas ERFi ning taaste- ja vastupidavusrahastu sätetega rahalist abi piirkondlikele lennujaamadele, mis asuvad äärealadel, saartel ja äärepoolseimates või vähem arenenud piirkondades, kus puudub tõhusam ja kestlikum alternatiiv. (4)

---

(1)  https://ec.europa.eu/competition-policy/system/files/2021-09/kd0621047enn_SGEI_evaluation.pdf

(2)  https://webapi2016.COR.europa.eu/v1/documents/cor-2016-01460-00-00-ac-tra-et.docx/content

(3)  Euroopa Komisjoni 6. oktoobri 2021. aasta konsultatsioon eesmärgiga võtta muudetud üldine grupierandi määrus vastu 2022. aasta esimesel poolel.

(4)  COTER-VII-010, COR-2021-00471-00-00, Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Piirkondlike lennujaamade tulevik– probleemid ja võimalused“.