Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kuritegeliku vara või tõendite arestimise kohta tehtud kohtuotsuste tunnustamine välismaal

KOKKUVÕTE:

raamotsus 2003/577/JSK – arestimisotsuste täitmine välismaal

KOKKUVÕTE

MIS ON RAAMOTSUSE EESMÄRK?

  • Sellega nähakse ette eeskirjad, mille alusel ELi riik tunnustab ja täidab arestimisotsust, mille mõne teise ELi riigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Samuti käsitleb see tõendite arestimist.
  • Selle alusel jäetakse kurjategijad ilma oma varast, isegi kui nad on kinni peetud teises ELi riigis, ja seda kohaldatakse kõrvuti raamotsusega 2006/783/JSK, mis käsitleb konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.
  • Alates 2017. aasta maist asendatakse käesoleva raamotsuse eeskirjad, mis puudutavad tõendite arestimist, direktiiviga 2014/41, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades.

PÕHIPUNKTID

Mis on arestimisotsus?

See on õigusasutuse ajutine otsus, mis takistab kurjategijatel vara, dokumente või andmeid varjata, müüa või kasutada kuritegevuseks.

Seda otsust kohaldatakse arestimisotsuste suhtes, mis on tehtud seoses

  • kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate elementide hankimisega või
  • hilisemate konfiskeerimissotsustega, millega välistatakse alatiseks, et kurjategijad võivad kuriteost kasu saada ja kuritegelikul teel saadud vara puhtaks pesta või investeerida uute õigusrikkumiste toimepanemiseks.

Süüteod

Mitme raske süüteo puhul ei pea kontrollima kahepoolset karistatavust – st et see on kuritegu nii otsuse teinud ELi riigis kui ka täidesaatvas ELi riigis. Süütegu peab olema otsuse teinud riigis karistatav vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Süütegudeks on muu hulgas

  • osalemine kuritegelikus organisatsioonis;
  • terrorism;
  • korruptsioon ja pettus;
  • inimkaubandus;
  • rassism;
  • vägistamine.

Tunnustamine ja täitmine

Otsuse teinud riigi õigusasutus saadab tunnistuse täidesaatva riigi õigusasutusele, et taotleda otsuse täitmist. Täidesaatev riik peab

  • otsust täiendavate formaalsusteta tunnustama ja võtma selle viivitamatuks täitmiseks vajalikud meetmed;
  • täitma arestimisotsuse täitmisel formaalsusi ja menetlusi, mille otsuse teinud riik on ette näinud, tingimusel, et need ei ole vastuolus täidesaatva riigi õiguse põhimõtetega.

Mittetunnustamine või mittetäitmine

Täidesaatev riik võib keelduda otsuse tunnustamisest või täitmisest juhul, kui

  • tunnistust ei ole esitatud, see on puudulik või ei vasta selgelt arestimisotsusele;
  • eksisteerib täidesaatva riigi õigusele vastav privileeg või immuniteet, mis muudab arestimisotsuse täitmise võimatuks;
  • tunnistuses esitatud teabe põhjal on kohe selge, et õigusabi osutamine rikuks õiguslikku põhimõtet, mille kohaselt ei saa uut menetlust algatada, kui samadele asjaoludele tuginedes on juba tehtud lõplik kohtuotsus;
  • arestimisotsus on tehtud teo suhtes, mida ei loeta täidesaatva riigi õigusaktide alusel süüteoks, välja arvatud juhul, kui see
    • kuulub raskete süütegude loetellu, mille puhul toimub täitmine automaatselt;
    • on seotud maksude, tollimaksude, tolli- või rahavahetustehingutega.

Täitmise edasilükkamine

Otsuse täitmise võib edasi lükata, kui

  • see võib kahjustada käimasolevat eeluurimist;
  • asjaomase vara või tõendusmaterjali suhtes on juba kriminaalmenetlusega seoses arestimisotsus tehtud;
  • selle vara suhtes on täidesaatvas riigis juba tehtud otsus seoses mõne muu menetlusega. Selline otsus peab olema siseriikliku õiguse kohaselt seoses kriminaalmenetlustega tehtavate edaspidiste siseriiklike arestimisotsuste suhtes ülimuslik.

Huvitatud isikud

ELi riigid peavad tagama, et isikutel, keda arestimisotsus puudutab, sealhulgas õigustatud kolmandatel isikutel, oleks juurdepääs õiguskaitsevahenditele oma seaduslike huvide kaitseks, ilma et oleks vaja taotleda otsuse kohaldamise peatamist.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsus jõustus 2. augustil 2003. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 2. augustiks 2005.

TAUST

Vara konfiskeerimine ja arestimine

ÕIGUSAKT

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45–55)

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus parandus (ELT L 196, 2.8.2003) (ELT L 374, 27.12.2006, lk 20)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 59–78)

Komisjoni aruanne, mille aluseks on nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsuse 2003/577/JSK (vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus) artikkel 14 (KOM(2008) 885 (lõplik), 22.12.2008)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1–36)

Viimati muudetud: 25.01.2016

Top