Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine Euroopas

KOKKUVÕTE:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist (KOM(2010) 296 (lõplik), 9.6.2010)

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu eesmärk on ajakohastada kutseharidust ja -koolitust, et suurendada selle atraktiivust ning osakaalu ELi üldises majanduskasvu- ja tööhõivealases tegevuskavas.

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatises tehti ettepanek alustada uuesti kogu ELis koostöö edendamist kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, kuna see toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist ning haridus- ja koolitusalase strateegilise raamistiku rakendamist.

PÕHIPUNKTID

Teatises on loetletud haridus- ja koolitusalase strateegilise raamistiku põhilised prioriteedid kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas.

Elukestev õpe*

• Elukutsevahetusi tuleb üha sagedamini ette, seega tuleb luua võimalikult lai juurdepääs õppevõimalustele.
• Õpisüsteem, õpitulemuste hindamine ja nende arvessevõtmine kvalifikatsiooni andmisel peaks olema paindlikum.
• Samuti peab suurenema tööandjate, koolitust andvate asutuste ja kõrgkoolide tähtsus kutsehariduse ja -koolituse korraldamisel.
• Väljaspool ametlikku haridus- ja koolitussüsteemi omandatud oskusi saab tunnustada õpitulemustel põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtuga kutsekvalifikatsiooni andmisel, mida toetavad:
  • Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistik;
  • Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET).

Teatises osutatakse samuti vajadusele kiiresti suurendada kutsehariduse ja -koolitusega seotud riikidevahelist liikuvust.

Kutsehariduse ja -koolituse parandamine

• Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi, tõhususe ja atraktiivsuse parandamiseks pakutud meetmeteks on muuhulgas:
  • rakendada riiklikul tasandil kvaliteeditagamise süsteemi vastavalt kutseõpet puudutavale Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikule;
  • vaadata üle õpetajate ja koolitajate oskused;
  • arendada võtmepädevusitöökeskkonnas toimuva väljaõppe kaudu;
  • töötada välja vahendid, mis võimaldaksid viia oskused vastavusse olemasolevate töökohtade nõuetega, et suurendada vastavust tööturu vajadustele.

Kutseharidus ja -koolitus aitavad võidelda sotsiaalse tõrjutusega ja edendada kaasavat majanduskasvu. Klassiväline ja töökeskkonnas toimuv väljaõpe, mis on tihedalt seotud tööturuga, võib olla sobivam ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele.

Teatises kutsutakse samuti üles edendama loovust ja ettevõtlikkust.

Edasised sammud

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) andis 2015. aastal välja seirearuande kutsehariduse ja -koolituse kohta ajavahemikul 2010–2014.

Selles tõdetakse, et kaks kolmandikku ELi riikidest on oma kutseõppevaldkonda reforminud, eriti võtmepädevuste ja töökeskkonnas toimuva õppe osas, tagades tihedama koostöö kutsesuunitlusega koolitust korraldavate õppeasutuste ja tööturu sidusrühmade vahel.

Siiski on vaja teha suuremaid edusamme sellistes valdkondades nagu:

• elukestva õppe edendamine,
• liikuvus ja
• mitteformaalse õppe* valideerimine.

ELi riikide ministrid koostasid 2015. aastal Riia järeldused. Nendes pakutakse välja uued kutsehariduse ja -koolitusega seotud keskpika perspektiivi prioriteedid, muuhulgas:

• töökeskkonnas toimuva õppe tõhustatud edendamine,
• kutsehariduse ja -koolituse laialdasem kättesaadavus ja
• võtmepädevuste täiendav tugevdamine kutseõppe õppekavades.

Kutsehariduse ja -koolituse tähtsust tõsteti esile ka Euroopa Komisjoni teatises „Hariduse ümbermõtestamine” ja nõukogu 2013. aasta soovituses noortegarantii kohta.

TAUST

Käesolev teatis on tihedalt seotud 2002. aasta Kopenhaageni protsessiga, mille eesmärk on suurendada ELis kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkust, kvaliteeti ja atraktiivsust. Hiljem järgnes sellele 2010. aastal Brugge kommünikee, milles tehti mitu lühema tähtajaga ettepanekut kutsehariduse ja -koolituse kohta.

• Hariduse ja koolituse toetamine Euroopas ja mujal maailmas

PÕHIMÕISTED

* Elukestev õpe – inimese terve elu kestev õppimine oma oskuste, võimete, teadmiste ja pädevuse täiendamiseks.

* Mitteformaalne õpe – õppimine mitteformaalses keskkonnas (nt spordi- või noorteklubides) erinevalt formaalsest õppest (koolis, ülikoolis jne).

Viimati muudetud: 14.10.2015