Kohtuasi C‑456/04

Agip Petroli SpA

versus

Capitaneria di porto di Siracusa jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale amministrativo regionale per la Sicilia)

Merekabotaaž – Määrus (EMÜ) nr 3577/92 – Seadus, mida kohaldatakse selliste saarekabotaažilaevade laevapere suhtes, mille kogumahutavus on üle 650 tonni – Mõiste kabotaažireisile „järgnev või eelnev merereis”

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 8. detsembril 2005 

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 6. aprill 2006 

Kohtuotsuse kokkuvõte

Transport – Meretransport – Teenuste osutamise vabadus – Merekabotaaž

(Nõukogu määrus nr 3577/92, artikli 3 lõiked 2 ja 3)

Määruse nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) artikli 3 lõige 3 näeb seoses üle 650 tonni kogumahutavusega saarekabotaaži teostavate kaubalaevadega ette, et juhul, kui kõnesolevale merereisile eelneb või järgneb merereis teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist, vastutab laevaperega seotud küsimuste eest lipuriik. Sellega seoses hõlmab nimetatud sättes toodud mõiste kabotaažireisile „järgnev või eelnev merereis” põhimõtteliselt iga merereisi teise riiki või teisest riigist, sõltumata lasti olemasolust pardal. Siiski ei saa lubada ilma lastita reise, mida korraldatakse kuritarvitades, et hiilida kõrvale määruses nr 3577/92 ette nähtud normidest. Kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et vaatamata nimetatud määruse artikli 3 lõikes 3 ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldumisele on rahvusvahelise ballastreisi tulemuseks soodustus, mille reeder laevaperega seonduvates küsimustes lipuriigi õigusnormide kohaldumisest saab, eirates määruse artikli 3 lõike 2 eesmärki – võimaldada kõigis laevaperega seonduvates küsimustes vastuvõtva riigi õigusnormide kohaldumist, kui tegemist on saarekabotaažiga. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et rahvusvahelise ballastreisi põhieesmärk on vältida määruse nr 3577/92 artikli 3 lõike 2 kohaldumist, et kohalduks sama artikli lõige 3.

(vt punkt 25 ja resolutiivosa)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

6. aprill 2006(*)

Merekabotaaž – Määrus (EMÜ) nr 3577/92 – Seadus, mida kohaldatakse selliste saarekabotaažilaevade laevapere suhtes, mille kogumahutavus on üle 650 tonni – Mõiste kabotaažireisile „järgnev või eelnev merereis”

Kohtuasjas C-456/04,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Tribunale amministrativo regionale per la Sicilia (Itaalia) 20. juuli 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. oktoobril 2004, menetluses

Agip Petroli SpA

versus

Capitaneria di porto di Siracusa,

Capitaneria di porto di Siracusa – Sezione staccata di Santa Panagia,

Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud J. Makarczyk, R. Schintgen, P. Kūris ja J. Klučka (ettekandja),

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: asekohtusekretär H. von Holstein,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. novembri 2005. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades märkusi, mille esitasid:

–       Agip Petroli SpA, esindajad: avvocato R. Longanesi Cattani, avvocato G. Pitruzzella ja avvocato A. Cariola,

–       Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,

–       Kreeka valitsus, esindaja: E.-M. Mamouna,

–       Prantsuse valitsus, esindaja: A. Hare,

–       Norra valitsus, esindaja: A. Eide, keda abistas attorney general for civil affairs C. Galtung,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: K. Simonsson, keda abistasid avvocato G. Conte ja avvocato E. Boglione,

olles 8. detsembri 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, lk 7; ELT eriväljaanne 06/02, lk 10; edaspidi „määrus”) artikli 3 lõike 3 tõlgendamist.

2       Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille poolteks on ühelt poolt Agip Petroli SpA (edaspidi „Agip Petroli”) ja teiselt poolt Capitaneria di porto di Siracusa, Capitaneria di porto di Siracusa – Sezione staccata di Santa Panagia (edaspidi „Capitaneria”) ja Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti, seoses otsusega, milles Capitaneria keeldus andmast ühele Kreeka lipu all sõitvale tankerile luba üheks saarekabotaaži reisiks Magnisi ja Gela vahel.

 Õiguslik raamistik

3       Määruse kolmas, neljas, seitsmes ja kaheksas põhjendus on sõnastatud järgmiselt:

„siseturu loomiseks on vaja liikmesriikides kaotada mereveoteenuste osutamise piirangud; siseturg moodustab ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

seetõttu tuleks liikmesriikides kohaldada mereveoteenuste osutamise vabadust;

[…]

konkurentsi kahjustamise vältimiseks peaksid [reederid], kes kasutavad kabotaažiteenuste osutamise vabadust, täitma kõiki kabotaažiteenuste tingimusi selles liikmesriigis, kus nende laevad on registrisse kantud; ühenduse [reederid], kes kasutavad liikmesriigi registrisse kantud laevu, kuid kellel pole õigust osutada kabotaažiteenuseid selles riigis, peaksid üleminekuperioodil siiski saama käesolevast määrusest kasu;

käesoleva vabaduse rakendamine peaks toimuma järk-järgult ning kõikide asjaomaste teenuste kohta käivat ei pea tingimata rakendama ühtemoodi, arvestades teatavate spetsiifiliste teenuste laadi ja jõupingutuste ulatust, mida mõned erineva arengutasemega riigid ühenduses peavad tegema […]”. [täpsustatud tõlge]

4       Määruse artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Alates 1. jaanuarist 1993 kehtib vabadus osutada mereveoteenuseid liikmesriigis (merekabotaaž) ühenduse [reederite] suhtes, kelle laevad on liikmesriigi registrisse kantud ja kes sõidavad liikmesriigi lipu all, eeldusel et need laevad vastavad kõikidele selles liikmesriigis ette nähtud kabotaažitingimustele […]”. [täpsustatud tõlge]

5       Määruse artikkel 2 näeb ette:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)      mereveoteenused liikmesriigis (merekabotaaž) — teenused, mida tavaliselt osutatakse tasu eest, eelkõige:

[…]

c)      saarekabotaaž: reisijate- või kaubavedu meritsi:

–       ühe ja sama liikmesriigi mandril ning ühel või enamal saarel asuvate sadamate vahel,

–       ühe ja sama liikmesriigi saartel asuvate sadamate vahel;

[…]”

6       Määruse artikkel 3 sätestab:

„1.      Kõikide mandrikabotaaži- ja matkelaevade laevaperega seotud küsimuste eest vastutab riik, kus laev on registrisse kantud (lipuriik), välja arvatud laevad kogumahutavusega alla 650, mille puhul võib rakendada vastuvõtva riigi tingimusi.

2.      Kõikide saarekabotaažilaevade laevaperega seotud küsimuste eest vastutab riik, kus laev osutab mereveoteenuseid (vastuvõttev riik).

3.      Siiski vastutab alates 1. jaanuarist 1999 saarekabotaažiga tegelevate kaubalaevade, mille kogumahutavus on üle 650, laevaperega seotud küsimuste eest riik, kus laev on registrisse kantud (lipuriik), kui kõnesolevale merereisile eelneb või järgneb merereis teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist.

[…]”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

7       Eelotsusetaotlusest selgub, et Agip Petroli prahtis Kreeka lipu all tankeri Theodoros IV (edaspidi „Theodoros IV”), et vedada kahe Sitsiilia sadama – Magnisi ja Gela – vahel üks last toornaftat. Õigustamaks erandit vastuvõtva riigi – Itaalia Vabariigi – õigusest ja seega ka lipuriigi – Kreeka Vabariigi – õiguse kohaldumisest, viitas Agip Petroli määruse artikli 3 lõikele 3. Selle saartekabotaaži reisi tegemiseks esitatud loataotluses märkis nimetatud äriühing, et laev pidi seejärel, ilma lastita, otse välisriiki sõitma (ballastreis).

8       Capitaneria keeldus 6. detsembri 2001. aasta otsusega Theodoros IV­le seda luba andmast, põhjusel et laevapere hulgas oli Filipiinide kodanikest meremehi, mis on Itaalia meresõiduseadustiku artikli 318 alusel keelatud.

9       Itaalia õiguse kohaldumist põhjendas Capitaneria oma otsuses, lähtudes Transpordi­ ja Meresõiduministeeriumi 31. jaanuari 2000. aasta ringkirjast nr TMA3/CA/0230, mille kohaselt määruse artikli 3 lõige 3, mis näeb ette erandi tegemise lipuriigi õigusest, viitab üksnes niisugusele juhule, mil „kabotaažile järgnev või eelnev merereis on funktsionaalselt ja kaubanduslikult iseseisev, st laev veab välisriigi sadamast pärit või sinna suunduvat lasti”. Järelikult ei saa sellele sättele tugineda, kui „laev on enne saarekabotaaži reisi või pärast seda teinud ühe ballastreisi või kaubalastiga reisi, mis oma kvantiteedi või kvaliteedi tõttu ei saa anda reisile iseseisvat laadi”.

10     Agip Petroli esitas selle otsuse peale hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kes leiab, et määruse artikli 3 lõikele 3 saab anda kaks tõlgendust. Nimetatud kohtu arvates õigustab kitsast tõlgendust vajadus vältida, et üksteisele järgnevate fiktiivsete kabotaažireisidega hoitaks kõrvale määruse artikli 3 lõike 2 kohaldumisest. Siiski ei ole selle sätte sõnastuses ühtegi viidet selle mõju piiritlemise kohta vaid lastiga reisidele.

11     Nendel tingimustel otsustas Tribunale amministrativo regionale per la Sicilia menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„[…] kas määruse […] artikli 3 lõikes 3 väljendatud mõiste kabotaažireisile „[järgnev või eelnev] merereis” hõlmab üksnes reisi, mis on „funktsionaalselt ja kaubanduslikult iseseisev, st laev veab välisriigi sadamast pärit või sinna suunduvat lasti”, nagu seda käsitletakse põhikohtuasjas vaidlustatud meetmetes, või laieneb see mõiste ka võimalikule reisile ilma lastita („ballastreis”)[?]”

 Eelotsuse küsimus

12     Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas liikmesriikidesisesel kaupade mereveol hõlmab määruse artikli 3 lõikes 3 väljendatud mõiste kabotaažireisile „[järgnev või eelnev] merereis” (edaspidi „rahvusvaheline merereis”) vaid lastiga reisi või võib see laieneda ka võimalikule ballastreisile.

13     Kõigepealt tuleb meenutada, et määrusega taotletud liberaliseerimise eesmärk, mis on väljendatud eelkõige määruse kolmandas ja neljandas põhjenduses ja millega püütakse kaotada mereveoteenuste osutamise piirangud liikmesriikides, ei ole veel täielikult saavutatud. Üks piirang määrusega ette nähtud liberaliseerimisest seondub saarekabotaažiga. Kuigi nimetatud määruse artikli 1 ja artikli 3 lõige 1 täpsustavad, et põhimõtteliselt on ülimuslikud lipuriigi õiguses sätestatud tingimused, näeb määruse artikli 3 lõige 2 ette erandi saarekabotaažile, sätestades, et kõikide saarekabotaažilaevade laevaperega seotud küsimuste suhtes kohaldub vastuvõtva riigi õigus. Lipuriigi õigusnormide kohaldumise põhimõte laevaperele on siiski määruse artikli 3 lõikega 3 ette nähtud juhul, kui saarekabotaažile eelneb või järgneb rahvusvaheline merereis laevaga, mille kogumahutavus on üle 650 tonni.

14     Seoses mõistega „rahvusvaheline merereis” tuleb kõigepealt märkida, et määruse artikli 3 lõige 2 piirdub nõudega, et kabotaažireisile eelneks või järgneks rahvusvaheline merereis, andmata sealjuures ühtegi viidet mõiste „merereis” sisu kohta ega selle kohta, kas üle 650 tonnise kogumahutavusega laeva pardal võib olla last.

15     Nendel tingimustel ja seetõttu, et määruses ei ole mõiste „merereis” definitsiooni ega ühtegi märget, mis võimaldaks oletada, et ühenduse seadusandja tahe oli lubada täiendavate kriteeriumide, nagu nõue lasti olemasolu kohta pardal või rahvusvahelise merereisi funktsionaalne ja kaubanduslik iseseisvus, arvesse võtmist, tuleb seda mõistet mõista nii, et see hõlmab põhimõtteliselt iga iseseisvat merereisi, sõltumata lasti olemasolust pardal.

16     Järelikult on see tõlgendus kooskõlas määruse eesmärgiga, milleks on kabotaažiteenuste osutamise vabaduse saavutamine määruses ette nähtud tingimustest ja eranditest lähtudes (vt 20. veebruari 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑205/99: Analir jt, EKL 2001, lk I‑1271, punkt 19). See võimaldab täiel määral kohaldada määruse artikli 3 lõiget 3, mis, nähes ette lipuriigi õigusnormide kohaldumise, on otseselt selle eesmärgi laiendamine.

17     Seda tõlgendust toetab ka meretranspordi praktika, milles näib olevat tavaline, et mõnikord tehakse ballastreise.

18     Vaatamata sellele tõdemusele ei saa lubada ballastreise, mida korraldatakse kuritarvitades, et hiilida kõrvale määruse artiklis 3 ette nähtud normidest ja määruse enese eesmärgist, mida meenutati käesoleva otsuse punktis 13.

19     Tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa õigussubjektid ühenduse õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt eelkõige 12. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/96: Kefalas jt, EKL 1998, lk I‑2843, punkt 20; 23. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑373/97: Diamantis, EKL 2000, lk I‑1705, punkt 33 ja 21. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑255/02: Halifax jt, EKL 2006, lk I‑1609, punkt 68).

20     Ühenduse õigusnorme ei saa tõepoolest laiendada nii, et need kataksid ettevõtjate kuritarvitusega seotud tegevusi, st tehinguid, mida ei tehta tavapäraste majandustehingute raames, vaid üksnes eesmärgiga hiilida kõrvale ühenduse õigusnormidest (vt selle kohta eelkõige 11. oktoobri 1977. aasta otsus kohtuasjas 125/76: Cremer, EKL 1977, lk 1593, punkt 21; 3. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑8/92: General Milk Products, EKL 1993, lk I‑779, punkt 21 ja eespool viidatud kohtuotsus Halifax jt, punkt 69).

21     Seega võivad siseriiklikud kohtud objektiivsetele asjaoludele tuginedes võtta arvesse huvitatud isiku kuritegelikku käitumist selleks, et vajadusel keelata talle viidatud ühenduse õigusnormist tulenevad soodustused. Samas peavad nad sellega seoses arvestama kõnealuse normi eesmärki (vt eespool viidatud kohtuotsus Diamantis, punkt 34 ja viidatud kohtupraktika).

22     Järelikult ei saa lubada, et reeder loob kunstlikult tingimused rahvusvaheliseks ballastreisiks, et talle määruse artikli 3 lõike 2 ja seega vastuvõtva riigi õiguse asemel kohalduks hoopis määruse artikli 3 lõige 3 ja lipuriigi õigus.

23     Kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et vaatamata määruse artikli 3 lõikes 3 ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldumisele on rahvusvahelise ballastreisi tulemuseks soodustus, mille reeder laevaperega seonduvates küsimustes lipuriigi õigusnormide kohaldumisest saab, eirates määruse artikli 3 lõike 2 eesmärki – võimaldada saarekabotaažil kõigis laevaperega seonduvates küsimustes vastuvõtva riigi õigusnormide kohaldumist. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et rahvusvahelise ballastreisi põhieesmärk on vältida määruse artikli 3 lõike 2 kohaldumist, selleks et kohalduks sama artikli lõige 3 (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Halifax jt, punkt 86).

24     Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida kooskõlas siseriikliku õiguse tõendamisnormidega, niivõrd kui see ei kahjusta ühenduse õiguse tõhusust, kas põhikohtuasjas on kuritarvituse koosseis täidetud (vt 21. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑515/03: Eichsfelder Schlachtbetrieb, EKL 2005, lk I‑7355, punkt 40 ja eespool viidatud kohtuotsus Halifax jt, punkt 76).

25     Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et määruse artikli 3 lõikes 3 väljendatud rahvusvahelise merereisi mõiste hõlmab põhimõtteliselt iga merereisi teise riiki või teisest riigist, sõltumata lasti olemasolust pardal. Siiski ei saa lubada ilma lastita reise, mida korraldatakse kuritarvitades, et hiilida kõrvale määruses ette nähtud normidest. Kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et vaatamata nimetatud määruse artikli 3 lõikes 3 ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldumisele on rahvusvahelise ballastreisi tulemuseks soodustus, mille reeder laevaperega seonduvates küsimustes lipuriigi õigusnormide kohaldumisest saab, eirates määruse artikli 3 lõike 2 eesmärki – võimaldada kõigis laevaperega seonduvates küsimustes vastuvõtva riigi õigusnormide kohaldumist, kui tegemist on saarekabotaažiga. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et rahvusvahelise ballastreisi põhieesmärk on vältida määruse artikli 3 lõike 2 kohaldumist, et kohalduks sama artikli lõige 3.

 Kohtukulud

26     Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) artikli 3 lõikes 3 väljendatud mõiste kabotaažireisile „järgnev või eelnev merereis” hõlmab põhimõtteliselt iga merereisi teise riiki või teisest riigist, sõltumata lasti olemasolust pardal. Siiski ei saa lubada ilma lastita reise, mida korraldatakse kuritarvitades, et hiilida kõrvale määruses nr 3577/92 ette nähtud normidest. Kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et vaatamata nimetatud määruse artikli 3 lõikes 3 ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldumisele on rahvusvahelise ballastreisi tulemuseks soodustus, mille reeder laevaperega seonduvates küsimustes lipuriigi õigusnormide kohaldumisest saab, eirates määruse artikli 3 lõike 2 eesmärki – võimaldada kõigis laevaperega seonduvates küsimustes vastuvõtva riigi õigusnormide kohaldumist, kui tegemist on saarekabotaažiga. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et rahvusvahelise ballastreisi põhieesmärk on vältida määruse nr 3577/92 artikli 3 lõike 2 kohaldumist, et kohalduks sama artikli lõige 3.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: itaalia.