Sissejuhatus ja õiguslik alus

11. septembril ja 31. oktoobril 2023 sai Euroopa Keskpank (EKP) vastavalt Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga võtta vastu määrus digieuro kehtestamise kohta (1) (edaspidi „kavandatav määrus“). 11. ja 18. septembril 2023 sai EKP vastavalt Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230 (2) (edaspidi „kavandatav määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist väljaspool euroala“, koos kavandatava määrusega „kavandatavad määrused“).

EKP pädevus esitada arvamus kavandatava määruse kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklil 133, mille kohaselt, ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandlikus tavamenetluses vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana ning kõnealused meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. EKP pädevus esitada arvamus kavandatavate määruste kohta põhineb ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 esimesel taandel ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatavad määrused sisaldavad sätteid, mis käsitlevad: 1) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) esmast eesmärki säilitada hindade stabiilsus vastavalt ELTLi artikli 127 lõikele 1; 2) EKPSi põhiülesannet määratleda ja rakendada rahapoliitikat vastavalt ELTLi artikli 127 lõike 2 esimesele taandele; 3) EKPSi põhiülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist vastavalt ELTLi artikli 127 lõike 2 neljandale taandele; 4) EKP ainuõigust anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires vastavalt ELTLi artikli 128 lõikele 1; ja 5) EKPSi ülesannet aidata kaasa pädevate asutuste poolt läbiviidava finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele vastavalt ELTLi artikli 127 lõikele 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas EKP kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

1.    Digieuro, mis toimib rahapoliitilise tugisambana ja toob inimestele digiajastul kasu

1.1.

EKP toetab kindlalt kavandatavate määruste eesmärki luua raamistik hõlbustamaks digieuro võimalikku kasutuselevõttu, mis tagaks, et keskpangarahal on kommertspangarahas maksete kõrval jätkuvalt keskne roll hästitoimiva maksesüsteemi ja finantsstabiilsuse säilitamisel ning lõppkokkuvõttes usalduse säilimisel euro vastu ehk keskpangaraha kui rahapoliitilise tugisamba säilitamisel.

1.2.

Euro ühtsuse ja rahapoliitika tulemuslikkuse säilitamiseks ning selleks, et võimaldada EKP-l saavutada oma esmane hinnastabiilsuse hoidmise eesmärk (3), peab euro jätkuvalt täitma kõiki raha funktsioone arvestusühiku, maksevahendi ja väärtuse säilitamise vahendina. Keskpangaraha üldsusele kättesaadavaks tegemine mitte ainult füüsilisel kujul ehk sularahana, vaid ka digitaalselt, võimaldab keskpangarahal jätkuvalt täita oma rolli rahapoliitilise tugisamba (4) ja tõhusa maksevahendina olukorras, kus üha enam kasutatakse sularaha asemel elektroonilisi makseviise (5). Seega toetab digieuro raha- ja maksesüsteemi stabiilsust ning aitab säilitada euro terviklikkust kõikides selle vormides. See on omakorda eeltingimus, mis võimaldab jätkata EKP tulemuslikku rahapoliitikat, mille eesmärg on hinnastabiilsuse hoidmine.

1.3.

Kavandatavad määrused on olulised tagamaks, et keskpangaraha kui rahapoliitiline tugisammas areneb koos muutustega tehnoloogias ja maksekäitumises, mis toob kaasa digimaksete osakaalu suurenemise, ning aitamaks seeläbi kaasa rahasüsteemi stabiilsuse tagamisele digitaalses majanduses ja ühiskonnas.

1.4.

Keskpangaraha digitaalsel kujul jaetehinguteks kättesaadavaks tegemine tooks ka laiemat kasu, eelkõige pakkudes üldtunnustatud digitaalset maksevahendit, mida saab kasutada kogu euroalal maksete tegemiseks kauplustes, internetis ja inimeselt inimesele.

1.5.

Lisaks kaitseks digieuro liidu maksesüsteemi strateegilist autonoomiat, soodustades samal ajal konkurentsi ja maksete valdkonna innovatsiooni, millest saavad kasu nii tarbijad kui kaupmehed. Digieuro hõlbustaks Euroopa Liidu juhtimiskorrale vastavate makselahenduste väljatöötamist ja looks üleeuroopalise platvormi, millele saab rajada uuenduslikke teenuseid. See suurendaks kogu Euroopa maksesüsteemi tõhusust, vähendaks kulusid ja edendaks innovatsiooni ning tagaks maksesüsteemi vastupanuvõime võimalikele küberrünnetele ja tehnilistele häiretele (nt elektrikatkestused).

2.    Digieuro vastavuse tagamine eurooplaste vajadustele ja ootustele

2.1.

Rahapoliitilise tugisamba tõhususe tagamiseks peab digieuro olema kooskõlas individuaalsete eelistustega. Euroalal peab olema võimalik kasutada digieurot igapäevasteks makseteks kauplustes, internetis ja inimeselt inimesele (6). Seega toetab EKP kindlalt ettepanekut anda digieurole seadusliku maksevahendi staatus, mille aktsepteerimine on kohustuslik. EKP toetab kindlalt ka seda, et liidu õigusaktides sätestatakse üksikisiku õigus saada digieurosid makseteenuse pakkujalt, kelle juures nad on juba konto avanud, ilma et digieuroteenuste kasutamiseks oleks makseteenuse pakkujat vaja vahetada.

2.2.

Samal põhjusel toetab EKP kavandatavate määruste eesmärki tagada, et üksikisikud saavad põhilisi digieuroteenuseid igapäevaseks otstarbeks kasutada tasuta. Samuti toetab EKP liidu õigusaktides digieurot levitavatele erasektori vahendajatele asjakohaste majanduslike stiimulite loomist. Kaupmehed maksavad makseteenuse pakkujatelt saadava teenuse eest tasu, kuid nad satuksid ebasoodsasse olukorda, kui neile kehtestatav digieuro aktsepteerimise kohustus ei oleks tasakaalustatud kaubandusettevõtja teenustasu ülempiiriga.

2.3.

EKP toetab kavandatava määruse eesmärki tagada digieuro kasutajate privaatsuse ja andmete kõrgetasemeline kaitse, vähendades samal ajal rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske (7). Igal juhul peab eurosüsteem tagama, et füüsilisi isikuid ei oleks võimalik tuvastada. Võrguvälise digieuro mudeli osas toetab EKP asjaolu, et privaatsuse ja andmekaitse tase oleks sarnane sularahaga. EKP toetab ka asjaolu, et kavandatav määrus sisaldab konkreetseid sätteid, millega laiendatakse avaliku sektori toetust väiksemate digioskustega isikutele, kes vajavad abi digieurotehingute tegemisel.

3.    Institutsiooniliste pädevuste tasakaalustamine digieurosüsteemis

3.1.

Digieuro on Euroopa ühine projekt. On oluline, et kavandatavad määrused võtavad arvesse järgmist kolme üldpõhimõtet.

3.2.

Esiteks peavad selles ühises Euroopa projektis komisjoni, kaasseadusandjate, riiklike pädevate asutuste ja eurosüsteemi rollid digieuro kasutuselevõtmisel ja reguleerimisel kajastama nende aluslepingust tulenevaid pädevusi. Ühelt poolt hõlmab ELTLi artikli 3 lõike 1 punktist c tulenev liidu ainupädevus eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide rahapoliitika osas regulatiivset mõõdet, mille eesmärk on tagada ühisraha staatus (8), täpsemalt seadusandja õigust kehtestada meetmed, mis on vajalikud euro kasutamiseks ühisrahana vastavalt ELTLi artiklile 133 (9). Seetõttu nähakse kavandatava määrusega ette vajalikud meetmed euro kasutamiseks digitaalsel kujul ning täpsustatakse asjaomast mõju euro kui seadusliku maksevahendi staatusele. Samas on sõnaselgelt märgitud, et ELTLi artiklis 133 sätestatud pädevused ei piira EKP pädevusi. Kavandatav määrus kajastab seda esmases õiguses ettenähtud korda, nähes ette, et eurosüsteem võib digieuro käibele lasta „kooskõlas aluslepingutega“ (10), st eurosüsteemile liidu esmase õigusega antud pädevuse alusel.

3.3.

EKP toetab oma pädevuse tunnustamist digieuro käibele laskmisel ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankadele (RKPde) digieuro käibele laskmiseks loa andmisel talle aluslepingutest tulenevate volituste alusel. Sellise tunnustatud pädevuse alusel peaks EKP-l olema võimalik otsustada, kas anda luba digieuro käibele laskmiseks, sealhulgas ajakava, summad ja muud konkreetsed meetmed, mis on lahutamatult seotud digieuro käibele laskmisega. ELTLi artikli 133 kohaselt reguleerivad kaasseadusandjad digieuro kasutamise olulisi aspekte, samal ajal kui EKP otsustab, kas ja millal digieuro käibele lasta, sealhulgas millised peaksid olema selle olemuslikud tehnilised omadused. Analoogselt pangatähtedega peaks ainult eurosüsteemil olema õigus otsustada, mis on digieuro, kuna tegemist on eurosüsteemi kohustusega.

3.4.

Teiseks peavad kavandatavad määrused lähtuma ELTLi artiklis 130 sätestatud keskpanga sõltumatusest digieuro kasutuselevõtuks, reguleerimiseks ja järelevalveks vajalike ülesannete täitmisel. Kuna digieuro väljatöötamine, kujundamine, käibele laskmine ja järelevalve on eurosüsteemi pädevuses, tuleks neid ülesandeid täita sõltumatult (11), vältides mis tahes juhiseid ja piiranguid eurosüsteemile aluslepingutega pandud ülesannete täitmisel.

3.5.

Kolmandaks näeb tehnoloogianeutraalsuse põhimõte (12) ette, et kavandatavad määrused ei võta seisukohta selle osas, kuidas digieuro vastab kasutajate vajadustele, ega selle funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse arengu osas. Selliste sätete lisamine, millega nähakse ette nõuded või keelud konkreetsete disainilahenduste või tehniliste omaduste osas, võib piirata digieuro sujuvat toimimist, arengut ja nõudlust ning eurosüsteemi võimet määratleda ja rakendada rahapoliitikat sõltumatult. Asjaomaseid küsimusi käsitlevaid norme sisaldavad õigusaktid ei pruugi olla võimelised pidama sammu tehnoloogia arenguga kiiresti muutuvas raha- ja makseteenuste digiteerimise valdkonnas.

Konkreetsed tähelepanekud seoses kavandatava määrusega digieuro kehtestamise kohta

4.    Mõisted

4.1.

EKP teeb ettepaneku muuta võrreldavate digitaalsete maksevahendite määratlust (13) selliselt, et see hõlmaks kõiki maksevahendeid, mida saab kasutada digitaalses keskkonnas, kus makse algatamine toimub suhtluspunktis, mis võimaldav kasutajal näha, et tema hoiukontot debiteeritakse kohe (välja on jäetud krediitkaardiga tehtavad maksed, mis hõlmavad laiemat makseteenusega seotud teenuste valikut). See hõlmaks olukordi, kus kreedit- ja otsekorraldused algatatakse suhtluspunktis, kuid jätaks välja olukorrad, kus kreedit- ja otsekorraldusi ei algatata suhtluspunktis (nt korduvmaksete puhul näib otsekorraldus olevat parim võrreldav digitaalne maksevahend).

4.2.

EKP teeb ettepaneku jätta kavandatavast määrusest välja mõiste „kontotunnus“ (14) ning asendada see mõistega „digieuro maksekonto number“ (15) või vajaduse korral mõistega „kasutaja varjunimi“ (16).

4.3.

Lisaks teeb EKP ettepaneku muuta mõiste „kasutaja varjunimi“ määratlust (17), et täpsustada selle mõiste tähendust ning tuua konkreetne näide.

5.    Reguleerimisese, digieuro kehtestamine ja käibele laskmine

5.1.

Kavandatava määruse eesmärk on muu hulgas luua digieuro keskpanga digivääringuna ja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige selle põhiomadusi (18).

5.2.

Euro kui ühisraha on kehtestatud Euroopa Liidu lepinguga (edaspidi „ELi leping“) (19). Sellega seoses toetab EKP kindlalt, et kavandatavas määruses tunnustatakse aluslepingutest tulenevat EKP ja RKPde vääringu käibele laskmise pädevust (20). Digieuro „kehtestamise“ all tuleks seega mõista oluliste õiguslike nõuete kehtestamist, st selliste nõuete kehtestamist, mis on vajalikud uues vormis euro kasutamiseks eurosüsteemi poolt (mis erineb krüptovaradest ja eraõiguslike isikute muudest kohustustest).

6.    Digieuro õiguslik olemus

6.1.

EKP võtab arvesse, et kavandatavas määruses sätestatakse digieuro õiguslik olemus eurosüsteemi keskpanga otsese kohustusena digieuro kasutajate ees, samas kui digieuromakseteenuste osutamise lepinguline suhe tekib ainult digieurot levitavate makseteenuse pakkujate ja nende klientide vahel. Kaheastmelise rahandussüsteemi säilitamiseks, finantsstabiilsuse tagamiseks ja makseteenuse pakkujate vahendustegevusest loobumise vältimiseks on äärmiselt oluline, et makseteenuse pakkujad jääksid täielikult vastutavaks suhete haldamise eest oma klientidega. Selles osas võtab EKP arvesse kavandatava määruse selgitust (21), mille kohaselt ei teki eurosüsteemi keskpanga ja digieuro kasutaja vahel kontot ega muud lepingulist suhet.

6.2.

Punkti 6.1 sisust tuleneva EKP arusaama kohaselt on ja jäävad kasutajad digieurodega seotud varaliste õiguste ainsaks omajaks või valdajaks, kuigi kasutajatel on võimalik oma hoiustele juurde pääseda ja vahendeid kasutada ainult makseteenuse pakkuja kaudu. Teisisõnu, makseteenuse pakkuja osutab makseteenuseid, mis võimaldavad kasutajal digieurosid hoida ja üle kanda, kuid makse aluseks olevad vahendid on keskpanga kohustus. Makseteenuse pakkujad vastutavad jätkuvalt nende osutatavate makseteenuste turvalisuse tagamise eest, sealhulgas seoses digieuroga. Oleks kasulik lisada kavandatavasse määrusesse konkreetsem säte, milles need põhimõtted selgelt ette nähakse, et vältida ebakindlust riigisisesel kohaldamisel euroala liikmesriikides.

7.    Digieuro suhtes kohaldatav raamistik

7.1.

Kavandatav määrus näeb ette, et digieuro suhtes kohaldatakse kavandatava määruse ja komisjoni delegeeritud õigusaktide sätteid ning et kavandatava määruse raames reguleeritakse digieurot ka üksikasjalike meetmete, eeskirjade ja standarditega, mille EKP võib vastu võtta vastavalt oma aluslepingutest tulenevale pädevusele (22).

7.2.

EKP soovib juhtida liidu seadusandja tähelepanu asjaolule, et teisese õiguse instrument (st kavandatav määrus) ei piiraks EKP üksikasjalikke meetmeid, eeskirju ja standardeid, mis reguleeriksid digieuro väljatöötamist, kujundamist ja käibele laskmist, kui need võetakse vastu vastavalt EKP aluslepingutest tulenevale pädevusele (23). Seetõttu ei ole asjaomane viide asjakohane ning valitud sõnastust võib valesti tõlgendada, justkui piiraks see eurosüsteemi sõltumatust talle aluslepingutega pandud ülesannete täitmisel.

7.3.

Kaaluda tuleks kavandatavas määruses toodud mõistete selgitamist, et oleks kindel, et digieurotehingute määratlus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 kohase maksetehingu määratlusega (24). See tagaks selguse makseteenuse pakkujate tegevusloa menetlemisel direktiivi (EL) 2015/2366 kontekstis seoses kohaldatavate turva- ja tarbijakaitsenormidega.

7.4.

Põhjendust 66 tuleks muuta ning selgitada, et digieurotehingute arvelduse eripära tõttu, mis on kavandatavas määruses otseselt ette nähtud, ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (25). See ei mõjuta mis tahes riskide liigitust, mille eurosüsteem on koostanud oma järelevalveülesannete täitmisel digieuro projekti ja digieuro arvelduste taristu osas, arvestades kui oluline see maksesüsteemi jaoks on.

8.    Digieuro seadusliku maksevahendi staatus

Seadusliku maksevahendi staatus ja territoriaalne kohaldamisala

8.1.

EKP toetab kindlalt ühiste eeskirjade kehtestamist digieuro seadusliku maksevahendi staatuse kohaldamisala ja mõju kohta kogu euroalal. Seadusliku maksevahendi staatuse elementide määratlus tugineb tugevale alusele, mille on loonud sularaha seaduslikku maksevahendi staatust käsitlevad komisjoni varasemad aruanded ja mittesiduvad aktid, mille kujundamises eurosüsteem on osalenud (26), ning Euroopa Liidu Kohtu asjakohane kohtupraktika (27).

8.2.

Euroopa Kohus on selgitanud, et ELTLi artikli 128 lõikes 1 kasutatud mõiste „seadusliku maksevahendi staatus“ on liidu õiguse mõiste, mida tuleb kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt (28). ELTLi artikkel 133 annab üksnes liidu seadusandjale pädevuse kehtestada õigusnormid, mis reguleerivad eurodes vääringustatud pangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatust, kui see on vajalik euro kasutamiseks ühisrahana. Asjaomane ainupädevus välistab liikmesriikide pädevuse reguleerida selle valdkonna õigusnorme, välja arvatud juhul, kui liit on neile selleks pädevuse andnud või kui see on vajalik liidu õigusaktide rakendamiseks siseriiklikus õiguses (29).

8.3.

Digieuro kavandatud seadusliku maksevahendi staatus on seega oluline element makseviisi valimise vabaduse ja liidu rahapoliitilise suveräänsuse tagamisel. Sellega tagatakse, et nii eraisikud kui ettevõtjad saavad kasu digieuro laialdasest maksevahendina aktsepteerimisest, luues seeläbi reaalse võimaluse keskpangarahas elektrooniliste maksete tegemiseks kogu euroalal. Samuti hõlbustab see üleeuroopaliste makselahenduste kujundamist ning loob tugeva aluse lisandväärtusega teenuste väljatöötamiseks.

8.4.

Seadusliku maksevahendi staatust käsitlevad sätted toetavad ka rahapoliitilist suveräänsust ja euro terviklikkust, tagades, et rahavorm, mis on euro kui vääringu (st keskpangaraha eurosularahas või digitaalsel kujul) väärtuse tugisammas, on laialdaselt kasutatav kogu euroalal.

8.5.

EKP toetab seadusliku maksevahendi staatusega kaasnevat nõuet aktsepteerida digieurot nii võrgupõhiselt kui võrguväliselt, kuna see on vajalik mõlema digieuro mudeli kasutuselevõtuks. Lisaks toetab EKP asjaolu, et digieuro seadusliku maksevahendi staatuse territoriaalse kohaldamisala osas võetakse asjakohaselt arvesse võrgupõhiste ja võrguväliste maksevahendite eripära.

8.6.

Digieuro kasutajate jaoks digieuros maksmise võimalus väärtuslik omadus (30): keegi ei ole kohustatud digieurosid hoidma või nendega maksma, samas kui need, kes soovivad digieurodes maksta, saavad seda alati teha kõikides müügikohtades, mis aktsepteerivad digitaalseid makseid (st füüsilistes poodides ja e-kaubanduses).

8.7.

Kaupmeeste jaoks annavad kavandatud seadusliku maksevahendi staatust käsitlevad sätted võimaluse parandada oma positsiooni läbirääkimistel rahvusvaheliste kaardisüsteemidega, eeldusel et on tagatud digieuro levitamise lai võrgustik (31) ja kehtestatud seadusandlikud kaitsemeetmed, et vältida kohustuslikust aktsepteerimisest tulenevat kuritarvitamist (32).

8.8.

Seadusliku maksevahendi staatust käsitlevad sätted annavad makseteenuse pakkujatele võimaluse pakkuda klientidele võimalikult laia ulatusega digieuromakseteenuseid euroalal, saades samal ajal sarnaste riikliku ulatusega teenustega võrreldavat hüvitist. See omakorda vähendab makseteenuse pakkujate praegust sõltuvust Euroopa-välistest makselahendustest. Asjaolu, et EKP peab asjakohastel juhtudel võimalikult suures ulatuses võimaldama erasektori digitaalsete maksevahendite kasutamist kooskõlas digieuromakseteenuseid reguleerivate eeskirjade, standardite ja protsessidega (33), peaks aitama kõrvaldada tehnilisi takistusi, mis ei võimalda kohalikel erasektori lahendustel saavutada kogu euroalat hõlmavat haaret.

Erandid digieuro aktsepteerimise kohustusest ja digieurodes tehtavate maksete ühepoolse välistamise keelust ning täiendavad rahandusõiguslikud erandid

8.9.

EKP toetab kindlalt digieuro aktsepteerimise kohustusest tehtavaid erandeid (34), kuna need on proportsionaalsed ja õiguspärased.

8.10.

EKP nõustub asjaoluga, et füüsilised isikud, kes tegutsevad üksnes isiklikel või kodumajapidamisega seotud eesmärkidel, võivad keelduda digieuro maksetest, samas kui mikroettevõtjad võivad seda teha, kui nad aktsepteerivad ainult sularaha. See on kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega, mille kohaselt peab iga kaupmees, kes juba aktsepteerib digitaalseid maksevahendeid, olema valmis aktsepteerima digieurot, kui maksja seda pakub. See peaks hõlmama ka kavandatava määruse artikli 9 punktis a osutatud makse saajaid. Vastasel juhul võimaldaks see säte asjaomastel üksustel tegeleda euroalal digitaalse äritegevusega ilma digieurot kasutusele võtmata.

8.11.

EKP toetab täielikult kavandatavat digieurodes tehtavate maksete ühepoolse välistamise keeldu (35), millega tagatakse, et kaupade ja teenuste pakkujad ei tohi takistada digieurodes maksmise võimalust, piirates valikuvabadust muude digitaalsete maksevahenditega, mida nad omavad või toetavad.

Digieuro ning europangatähtede ja -müntide koostoime

8.12.

EKP toetab digieuro ja eurosularaha täielikku nimiväärtuses vahetatavust. Täielik vahetatavus on nende ühise seadusliku maksevahendi staatuse loomulik tagajärg. Kaasseadusandjad peavad tagama, et asjaomane säte kavandatavas määruses europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta (36) oleks kogu õigusloomeprotsessi vältel ühtlustatud.

9.    Digieuro levitamine

Makseteenuse pakkujate roll

9.1.

EKP toetab sätteid digieuro levitamise kohta makseteenuse pakkujate poolt (37), mis näevad ette konkreetsed ülesanded, mida makseteenuse pakkuja peab täitma euro ühisrahana kasutatavuse tagamiseks kogu liidus. Makseteenuse pakkujatel on juba otsesuhted oma klientidega ning seetõttu on nad parimad otsesed vastaspooled digieurot kasutavatele üksikisikutele, kaupmeestele ja ettevõtjatele (38).

9.2.

Kavandatav määrus näeb ette, et digieuro kasutajatel võib olla üks või mitu digieuromaksekontot kas sama makseteenuse pakkuja juures või erinevate makseteenuse pakkujate juures (39). EKP kutsub kaasseadusandjaid üles kaaluma, kas tegemist on digieuro kasutamiseks vajaliku meetmega, mida tuleks kavandatava määrusega reguleerida. Mitut digieuromaksekontot hõlmav lahendus on tehniliselt keeruline, eelkõige seoses nende kontode koosmõjuga konsolideeritud kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära haldamisel. Võib argumenteerida, et digieuro võiks olla piiratud ühe kontoga, kuna tegemist on tasuta avalik teenusega. EKP mõistab, et mitut kontot käsitleva sätte eesmärk on vältida piiranguid põhivabadustele, mida saab kehtestada ainult juhul, kui need on proportsionaalsed.

9.3.

EKP kavatseb koostada ja kaasseadusandjatega jagada põhjaliku tehnilise analüüsi mitme konto ja individuaalse kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära haldamise koosmõju kohta. Lisaks soovitab EKP kaasseadusandjatel kaaluda kahte asjaolu, mis on seotud kontode arvu piiramise proportsionaalsusega. Esiteks ei piiraks ühe konto nõue kasutaja kohta makseteenuse pakkujate vabadust osutada digieuroteenuseid. Digieuromaksekonto vahetamine oleks lihtsam kui praegu on maksekonto vahetamine, sest rahvusvaheline kontonumber (IBAN) ei ole ülekantav. Teiseks võib konsolideeritud kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära mitmel kontol haldamise keerukuse tõttu kliendi jaoks olla vaja muuta lähenemisviisi digieuro kasutuselevõtul, kui inimesed ei ole sellega veel tuttavad.

9.4.

Kavandatava määruse põhjendusi oleks vaja täpsustada seoses liidu kodanike positsiooniga Põhja-Iirimaal ning digieurole juurdepääsu võimaliku sõltuvusega kokkuleppest Ühendkuningriigi ametiasutustega.

9.5.

Kavandatav määrus näeb ette, et jaemakseteenuseid osutavad krediidiasutused on kohustatud oma klientide taotlusel osutama põhilisi digieuromakseteenuseid (40). EKP avaldab sellele nõudele tugevat toetust, kuna see toetab digieuro kui avaliku hüve üldist kättesaadavust füüsilistele isikutele (41), kes elavad või asuvad liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Varem pangakontot omavatelt isikutelt ei tohiks nõuda makseteenuse pakkuja vahetamist, et saada juurdepääs digieurole (42). Digieuro üldine kättesaadavus euroalal toetaks laialdast kasutatavust, mida soodustab digieuro seadusliku maksevahendi staatus. Kaupmeeste valmisolek aktsepteerida digieurosid seadusliku maksevahendina põhineb asjaomaste makseteenuse pakkujate (sealhulgas krediidiasutuste) paralleelsel kohustusel teha digieuro oma klientidele kättesaadavaks. Need sätted omakorda võimaldavad digieurol toimida rahapoliitilise tugisambana digiajastul. Regulatiivsed meetmed on alati osutunud vajalikuks, et tagada erasektori koordineeritud tegevus maksete valdkonnas kogu euroalal (nt IBANi, ühtsete euromaksete ning välkmaksete kättesaadavus).

9.6.

Samas oleks proportsionaalne (ja seega eelistatav), kui nõuet, mille kohaselt on digieurode pakkumine taotluse korral kohustuslik, laiendataks ka nendele euroalal tegutsevatele makseteenuse pakkujatele, kes pakuvad jaemaksevahendeid (st neile, kes pakuvad direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktides 1, 2 või 3 osutatud teenuseid, võimaldades kasutajal taotleda IBANi). See aitaks 1) kehtestada põhimõtte, mille kohaselt need, kellel juba on igapäevaste maksete tegemiseks maksekonto, ei pea digieurode saamiseks teenusepakkujat vahetama, sõltumata sellest, milline makseteenuse pakkuja asjaomast maksekontot juba pakub; ning 2) tagada võrdsed tingimused kõikidele üksustele, kellel on õigus pakkuda direktiivi 2015/2366 I lisa punktides 1, 2 või 3 osutatud teenuseid. Selleks et tagada kõikidele üksustele võrdsed õigused digieuro reeglistiku mõjutamiseks, on proportsionaalne kehtestada neile samad kohustused. Seevastu väljaspool euroala asuvates liikmesriikides asutatud krediidiasutustele digieuro levitamise kohustuse proportsionaalsust võidakse hakata kontrollima, kui valdav enamus nende olemasolevatest klientidest ei saa digieurosid hoida.

Põhilised digieuromakseteenused

9.7.

Kavandatava määrusega sätestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus mitte nõuda füüsilistelt isikutelt, kes elavad või asuvad eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis, põhiliste digieuromakseteenuste osutamise eest tasu (43). EKP toetab täielikult seda lähenemisviisi, mis kajastab digieuro kui avaliku hüve olemust ning võimaldab kasutajatel digieurot tasuta kasutada igapäevasteks makseteks. Kavandatud põhiliste digieuromakseteenuste loetelu ei hõlma aga automaatset krediteerimist ja debiteerimist (44).

9.8.

EKP soovitab põhiteenuste loetelu laiendada, et see hõlmaks ka automaatset krediteerimist ja debiteerimist, sest nende väljajätmisel oleks tagajärjed, kui makseteenuse pakkujad otsustavad selle teenuse eest tasu võtta. Esiteks seisaksid inimesed silmitsi ootamatute tasudega (45), mis on seotud kontol hoitavate digieurode hulga piirmääraga ning mida kohaldatakse üksnes digieurodele, ega mõistaks selliste tasude maksmise vajadust. Tasude suurus võib neid suunata konkreetset makseviisi kasutama või selle kasutamist vältima (46). Fookusrühmad näitavad, et inimestel, kes kõige tõenäolisemalt kasutavad korrapärast automaatset krediteerimist, on kõige suurem vajadus hoida oma eelarvet kontrolli all, kuna automaatne krediteerimine on selleks kõige sobivam vahend (47). Teiseks krediteeriks vähem inimesi oma digieuromaksekontot, kui nad peaksid tasude vältimiseks iga kord esitama selgesõnalise taotluse. Digieuro korrapärase krediteerimise soodustamine on soovitav, et tagada finantsstabiilsuse säilitamine ja vältida nn kaljuefekti (48) ning seeläbi tagada ka rahapoliitika korrakohane ülekandumine.

9.9.

EKP teeb ettepaneku lisada põhiteenuste loetellu digieurokonto üleviimise ühelt makseteenuse pakkujalt teisele. Selle eesmärk on tagada, et makseteenuse pakkuja, keda tarbija otsustab enam mitte kasutada, ei saaks nõuda „väljumistasu“, mille eesmärk on heidutada tarbijat viimast oma digieurokonto üle uue makseteenuse pakkuja juurde. Samuti teeb EKP ettepaneku kaaluda meetmeid, millega tagada, et digieuro tasuta krediteerimine ja debiteerimine sularaha kaudu ei tooks kaasa pangaautomaatide teenuste kättesaadavuse vähenemist. Lisaks tuleks põhiteenuste loetellu lisada vaidluste lahendamise teenused, kuna need suurendavad usaldust digieuro vastu ning seega digieuro kasutuselevõtmist ja kasutamist.

9.10.

Selleks, et tagada digieuroteenuste loetelu ajakohasus ning kooskõla turutavade ja kasutajavajadustega, teeb EKP kaasseadusandjatele ettepaneku kaaluda komisjonile volituse andmist delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks, et kehtestada uusi põhilisi digieuromakseteenuseid ja tõlgendada vajaduse korral olemasolevate teenuste kohaldamisala.

Puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimeste ja eakate toetamine

9.11.

Tänapäeval on euroalal elanikel tasuta juurdepääs turvalisele ja üldtunnustatud maksevahendile - sularahale - mis on oluline finantsalaseks kaasamiseks. Sama põhimõte peaks võimaluste piires kehtima ka digitaalsete, võrgupõhiste ja võrguväliste maksete puhul.

9.12.

E-kaasatuse osas väljendab EKP heameelt selle üle, et kavandatava määrusega nähakse sihtotstarbelistele asutustele ette kohustus osutada põhiliste digimakseteenuste ja e-kaasatuse alast vahetut (näost näkku) tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele. Tarbijaliitudelt saadud tagasisidest nähtub, et vahetu kohapealne tugi on eriti tähtis (49).

9.13.

Lisaks toetab EKP asjaolu, et liikmesriikide poolt konkreetsete ametisutuste või postipankade määramine inimestele, kellel ei ole või kes ei soovi omada eramaksekontot, soodustab e-kaasatust.

9.14.

Ühtlasi tehakse kavandatava määrusega Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile (AMLA) ülesandeks anda ühiselt välja suunised, milles täpsustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ning põhiliste digieuromakseteenuste osutamise koostoimet, pöörates erilist tähelepanu haavatavate rühmade, sealhulgas varjupaigataotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate, kindla aadressita isikute või selliste kolmandate riikide kodanike, kellele ei ole antud elamisluba, kuid kelle väljasaatmine on õiguslikel või faktilistel põhjustel võimatu (50), finantsalasele kaasatusele. EKP avaldab sellele toetust, kuid juhib ühtlasi tähelepanu ohule, et ühised suunised annavad juhiseid ainult riiklikele pädevatele asutustele ning ei välista killustatud rakendamise võimalust. Säte, millega kehtestatakse ühiste suuniste miinimumkriteeriumid, aitaks tagada parema ühtlustamise euroalal.

10.    Digieuro kasutamine väärtuse säilitamise vahendina ja maksevahendina – digieuromakseteenuste eest makstavad tasud

Digieuro kasutamise põhimõtted ja piirangud, et maandada euroala rahapoliitika ülekandumist ja finantsstabiilsust ohustavaid riske  (51)

10.1.

Praegu on hoiustajatel õigus nõudmiseni hoiused igal ajal rahaks konverteerida. Suurte rahasummade hoidmine on siiski praktikas keeruline, sealhulgas kaotuse või varguse ohu tõttu. Tasakaalu säilitamiseks pangahoiuste ja keskpangaraha vahel tuleks seoses sularaha kasutamise vähenemise ja digieuro kättesaadavusega seada teatavad piirmäärad digieuro summadele, mida üksikisikud võivad hoida.

10.2.

EKP on selgelt teatanud oma kavatsusest töötada välja ja rakendada tõhusad meetmed, millega kontrollida ringluses olevate digieurode maksimaalset kogust (52). Seetõttu teeb EKP ettepaneku lisada kavandatava määruse põhjendusse 31 selge viide EKP asjaomastele kavatsustele. Nende meetmete osas on EKP konkreetselt rõhutanud oma eesmärki kehtestada piirangud füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt kontol hoitavate digieurode hulgale (53). Selliste piirangute puudumine võib ohustada rahapoliitika kurssi ja selle ülekandumist ning euroala finantsstabiilsust. Digieuro käibele laskmise soovimatuid tagajärgi rahapoliitika kursile ja ülekandumisele ning finantsstabiilsusele tuleks juba eelnevalt minimeerida.

10.3.

Kuigi kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kalibreerimine tugineks keerukale majandusmõjude hindamisele, peaks selle funktsionaalse ja tehnilise rakendamise prioriteet olema nn „klassi parima“ kasutajakogemuse pakkumine ja tõhus rakendamine kõikide osapoolte seisukohast (54). Otsus selle kohta, kuidas kombineerida ja kalibreerida meetmeid, mis eelnevalt kontrollivad ringluses olevate digieurode summat, tuleks ajastada enne digieuro võimalikku tulevast kasutuselevõttu ning see tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse vastavat majandus- ja finantskeskkonda (55).

10.4.

Ühest küljest näeb kavandatav määrus ette, et piirmäära kehtestamine kontol hoitavate digieurode hulgale on digieuro kasutamisel valikuvõimalus, tagades asjakohastel juhtudel võimaluse piirata digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina (56). Teisest küljest kehtestatakse kavandatava määrusega EKP-le ka kohustus töötada välja instrumendid, millega piiratakse digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina (57). Lisaks sätestatakse kavandatavas määruses kohustuslike tingimuste loetelu, millele need instrumendid peavad vastama (58). Peamiseks loetelus toodud eesmärgiks on finantsstabiilsus, mis saavutatakse rahapoliitika määratlemise ja rakendamise kaudu, mis on peamine ülesanne, mis tuleb EKPSi kaudu täita peamise eesmärgi - hinnastabiilsuse säilitamine - saavutamiseks ning hõlmab ka füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääsu digieurole ja selle kasutamist.

10.5.

EKP toetab asjaolu, et kavandatav määrus tunnustab EKP pädevust kehtestada piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina ning neid aja jooksul kohandada (59). EKP on otsustanud kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kohaldada ja seda hoida kui digieuro kujundamise nurgakivi. EKP-l on pädevus otsustada käibele lastavate digieurode summa üle, kuna see mõjutab eurosüsteemi bilansimahtu ja rahapoliitika rakendamist. Individuaalse kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kehtestamisest ja kalibreerimisest tulenevalt piiratakse digieurode üldsummat, mida võib käibele lasta, ning eurosüsteem teeb seda vastavalt oma aluslepingutest tulenevatele pädevustele, mitte kavandatavast määrusest tulenevale kohustusele.

10.6.

Punktis 10.4 osutatud kohustuslike tingimuste kavandatud loetelu osas nõustub EKP kolme eesmärgiga, mida tuleb järgida kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kalibreerimisel, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et neist ühe (finantsstabiilsuse) ülimuslikuks seadmist võib tõlgendada kui praeguse põhiülesande (rahanduspoliitika määratlemine ja rakendamine) piiramist ning EKP tegevusele selliste parameetrite kehtestamist, mis erinevad EKP esmasest volitusest (hinnastabiilsuse tagamine vastavalt aluslepingule). Kuna finantsstabiilsuse tagamine hõlbustab igal juhul rahapoliitika määratlemist ja rakendamist, ei näe EKP nende kahe ülesande vahel vastuolu kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära kehtestamisel.

10.7.

Kavandatav määrus näeb ette, et määruse raamas ei kanna digieuro intressi (60). On selgemast selgem, et EKP ei kavatse töötada välja tasustatud digieurot. Nagu ka europangatähtede puhul, ei kavatse EKP digieurot tasustada ei selle kasutusele võtmisel ega ka nähtavas tulevikus. Pangatähti ei ole kunagi tasustatud, sest see on ebapraktiline, ehkki selline tasu ei ole teoreetiliselt võimatu ega seadusega sõnaselgelt keelatud. Arvestades EKP hinnastabiilsuse säilitamise volitust ja sellest tulenevat põhiülesannet määratleda ja rakendada euroala rahapoliitikat, ei saa EKP välistada tulevikustsenaariume, mille puhul võib digieuro tasustamine olla õigustatud. Samuti peab EKP oma rahapoliitiliste volituste edendamiseks säilitama kontrolli kõikide oma bilansis olevate kohustuste tasustamise üle. Isegi kui asjaomast sätet tõlgendada kui tasustamise täielikku välistamist, ei piiraks see ühelgi juhul eurosüsteemi esmasest õigusest tulenevat pädevust euroala rahapoliitikat iseseisvalt määratleda ja rakendada, kuna ELTLi artiklis 133 sätestatud volitused on sõnaselgelt EKP pädevusi mitte piiravad. Seetõttu esitab EKP muudatusettepaneku, et selgitada EKP hinnastabiilsuse säilitamise volituste ülimuslikkust ning sellest tulenevat põhiülesannet määratleda ja viia ellu euroala rahapoliitikat.

Digieuromakseteenuste eest makstavad tasud  (61)

10.8.

EKP toetab kavandatavas määruses ette nähtud hüvitamismudelit, mille eesmärk on luua tasakaal, mille kohaselt 1) digieuro on põhiliseks kasutamiseks tasuta; 2) makseteenuse pakkujad on piisavalt motiveeritud digieurot levitama, et tagada laialdane juurdepääs; ning 3) kaupmeestel on piisavad kaitsemeetmed, et vältida ülemääraste tasude kohaldamist nende suhtes. Kaupmehed maksaksid makseteenuse pakkujatelt saadava teenuse eest tasu, kuid nad satuksid ebasoodsasse olukorda, kui neile kehtestatava digieuro aktsepteerimise kohustust ei tasakaalustata kaubandusettevõtja teenustasu ülempiiriga. Makseteenuse pakkujate vaheliste tasude selgesõnaline tunnustamine omakorda võimaldaks levitavatel makseteenuse pakkujatel teenida võrreldavate makseinstrumentide turustamisel teenitud tuluga võrreldavat tulu, mis soodustaks digieurode aktiivset levitamist ja kvaliteetse teenuse osutamist lõppkasutajatele. EKP toetab põhimõtet, et teenus- ja muud tasud ei tohiks olla suuremad kui võrreldavate (erasektori) digitaalsete maksevahendite puhul võetavad tasud, pidades silmas ka vajadust säilitada digieuro tõhus kasutamine seadusliku maksevahendina. Samuti toetab EKP keeldu võtta füüsilistelt isikutelt tasu põhiliste digieuromakseteenuste eest (62) ja keeldu kehtestada võlgnevuse tasumiseks digieurodes tehtavale maksele lisatasusid (63).

10.9.

Lisaks sellele ei tohiks digieuromakseteenuste tasumäärade reguleerimine piirduda erasektoriga, vaid seda tuleks kohaldada ka avaliku sektori suhtes. Seetõttu tuleks asjakohastes sätetes viidata nii kaupmeestele kui ka digieurosid aktsepteerivatele avaliku sektori asutustele. Samuti toetab EKP kavandatava määruse põhjendust 41, mille kohaselt kavatseb eurosüsteem ise kanda oma kulud, nagu see on ka pangatähtede tootmise ja käibele laskmise puhul. Makseteenuse pakkujatel oleks oma kulud, mis on seotud nende pakutavate digieuroteenuste levitamisega, kuid eurosüsteem neilt tasu ei võtaks, mis kajastab digieuro kui avaliku hüve omadusi ja lähtub sularahaga sarnasest loogikast.

10.10.

Kavandatav määrus näeb ette, et kaupmehe teenustasu on ainus tehingu kohta arvestatav tasu, mida makseteenuse pakkujad võivad kaupmeeste suhtes kohaldada (64). EKP toetab seda nõuet, kuna see on vajalik teenustasu ülempiiride tõhususe tagamiseks. Seda eesmärki ei saavuta, kui on võimalik nõuda kindlaksmääratud tasusid ilma igasuguse piiranguta. Kui sama makseterminali on võimalik kasutada maksete tegemiseks digieurodes ja muudes maksevahendites - mis on eesmärk, mida EKP püüab saavutada - soovitab EKP välistada täiendavad kindlaksmääratud tasud, mida kohaldataks ainult digieuro aktsepteerimise suhtes. Kindlaksmääratud tasusid, mida kohaldatakse üldistele makseteenustele (näiteks makseterminali pakkumine) võib jätkuvalt kohaldada ilma piiranguteta.

10.11.

Kavandatav määrus näeb EKP-le ette kohustuse korrapäraselt jälgida eespool käsitletud tasude seisukohast olulist teavet ning avaldada jälgimise tulemusel kindlaks tehtud summad perioodiliselt koos selgitava aruandega (65). EKP arusaama kohaselt ei tooks kavandatavas määruses sätestatud summadega seotud aruandlus kaasa üksikute makseteenuse pakkujate kulude, teenus- ja muude tasude avaldamist ning et need summad ei tohiks olla sellest aruandlusest tuletatavad. Samuti rõhutab EKP vajadust tugevate jõustamismehhanismide järele seoses makseteenuse pakkujatele pandud kohustusega anda aru pädevale asutusele, eelkõige juhtudel, kui makseteenuse pakkujad ei täida oma aruandluskohustust. EKP teeb õigusselguse huvides ettepaneku neid aspekte kavandatavas määruses täiendavalt selgitada.

10.12.

Kavandatav määrus näeb EKP-le ette kohustuse töötada välja metoodika nende summade arvutamiseks ning kehtestab selleks parameetrid (66). Kavandatava määruse eesmärk on vähendada pädeva asutuse kaalutlusõigust tasumäärade kindlaksmääramisel, sätestades asjakohased parameetrid, mida tuleb kohaldada. Seda eesmärki ei ole siiski täielikult saavutatud, sest mõned asjakohased parameetrid, nagu „mõistlik kasumimarginaal“ ja „kõige kulutõhusamad makseteenuse pakkujad“, on subjektiivsed mõisted, mille tõlgendamine sõltub raamatupidamiseeskirjadest, makseteenuse pakkuja äristrateegiast, erinevatest ärimudelitest ja tegevusvaldkondadest. Seetõttu soovitab EKP neid parameetreid kavandatavas määruses või kavandatavas metoodikas täiendavalt selgitada.

10.13.

Eelkõige toetab EKP asjaolu, et võrdlusalusena kasutatakse „kõige kulutõhusamaid makseteenuse pakkujaid“. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus liikmesriikides, mille makseteenuse pakkujad on eriti tõhusad makseteenuste osutamisel, võivad kaupmeestel tekkida suuremad digieuro aktsepteerimise kulud, kuna tasu ülempiirid arvutatakse euroala keskmiste näitajate alusel. „Kõige kulutõhusamate“ makseteenuse pakkujate osakaal on seega oluline element, mis kavandatavas määruses sätestada. Samas täpsustatakse kavandatavas määruses nende osakaalu ühe teguri puhul, mis võib määrata tasu ülempiiri (asjakohased kulud, mida makseteenuse pakkujad kannavad seoses digieuromaksetega, sealhulgas mõistlik kasumimarginaal), kuid mitte teise teguri puhul (võrreldavate digitaalsete maksevahendite eest nõutavad teenus- või muud tasud). EKP soovitab esimesel juhul ette nähtud osakaalu („kõige kulutõhusamad makseteenuse pakkujad, kes esindavad kokku ühte neljandikku kogu euroalal asjaomasel aastal levitatud digieurodest“) kohaldada ka teisel juhul.

10.14.

Aluslepingute kohaselt lasub nii sisuline kui ka vormiline vastutus tasude reguleerimise eest seadusandjatel, mitte EKP-l. Selleks et vältida siseturu killustumist ja märkimisväärseid konkurentsimoonutusi, mis on tingitud õigusaktide ja haldusotsuste erisustest, on seadusandjad varem kasutanud seda õigust, et võtta meetmeid kõrgete ja erisuuruste vahendustasude probleemi lahendamiseks, võimaldada makseteenuse pakkujatel osutada oma teenuseid piiriüleselt ning tarbijatel ja kaupmeestel kasutada piiriüleseid teenuseid (67).

10.15.

EKP on valmis pakkuma asjaomaste summade arvutamisel oma tehnilist tuge ja oskusteavet. Samas puudub EKP-l õiguslik pädevus kehtestada ülempiire ja tasusid, mistõttu ei tohiks summade avaldamine EKP poolt olla de jure samaväärne tasude kindlaksmääramisega. Vastasel juhul võidakse EKP selline tegevus vaidlustada ning selle suhtes võidakse tühistamishagi raames kohaldada kohtulikku kontrolli.

10.16.

EKP on valmis pakkuma nõu ja tehnilist tuge, et toetada kaasseadusandjaid nende pädevuse teostamisel või komisjoni, kui see ülesanne talle delegeeritakse. Eelkõige on EKP valmis 1) andma vajalikku tehnilist abi summade arvutamise metoodika väljatöötamisel, 2) jälgima korrapäraselt arenguid ja 3) avaldama ülempiiride kehtestamiseks vajalikud andmed. Samas peaksid nende summade lõpliku kindlaksmääramise ja metoodika vastuvõtmise eest vastutama kaasseadusandjad või komisjon, kui see ülesanne talle delegeeritakse.

10.17.

EKP toetab asjaolu, et kavandatava määrusega kehtestatakse riiklikele pädevatele asutustele selge kohustus tagada, et makseteenuse pakkujad täidaksid oma kohustust mitte kohaldada füüsilistele isikutele osutatavate põhiliste digieuromakseteenuste eest tasusid ning kohaldada kaupmeestele tasusid kavandatavas määruses ette nähtud piirides (68). Hästi toimiv jõustamiskord on oluline, et kaitsta makseteenuse kasutajaid ja toetada ausat konkurentsi.

11.    Tingimused digieuro levitamiseks väljaspool euroala

11.1.

EKP toetab asjaolu, et kavandatava määrusega tehakse digieuro algselt kättesaadavaks isikutele, kelle elu- või asukoht on euroalal. See on kooskõlas eurosüsteemi ettepanekuga keskenduda digieuro esialgsetes versioonides euroala residentidele, kaupmeestele ja valitsustele. EKP nõustub, et külastajate juurdepääs ning Euroopa Majanduspiirkonna ja valitud kolmandate riikide tarbijate ja kaupmeeste juurdepääs võiks olla osa järgnevatest versioonidest (69). Digieuro tuleb kõigepealt kättesaadavaks teha euroalal asuvatele või seal elavatele isikutele, enne kui see tehakse järk-järgult kättesaadavaks teistele. Digieuro esialgne kasutuselevõtt ja selle kasutamine loob aluse digieuro kasutamiseks isikute poolt, kes asuvad või elavad väljaspool euroala.

11.2.

EKP kutsub kaasseadusandjaid üles täpsustama külastaja mõistet ning selgitama, et euroalavälise liikmesriigi või kolmanda riigi residendi ajutine viibimine euroalal ei saa kaasa tuua püsivat juurdepääsu digieurole, sest sellega hiilitaks kõrvale kavandatavas määruses ette nähtud põhimõtetest, mille kohaselt on vaja sõlmida leping enne kui digieuro muutub sellises euroalavälises liikmesriigis või kolmandas riigis laialdaselt kättesaadavaks (70).

Digieuro levitamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides

11.3.

EKP toetab asjaolu, et kavandatavas määruses tunnustatakse eurosüsteemi ja euroalavälise keskpanga vahelise lepingu keskset tähtsust digieuro kasutuselevõtmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, kes elavad või asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. EKP kutsub kaasseadusandjaid siiski üles täpsustama erinevust EKP ja asjaomase liikmesriigi keskpanga vahel sõlmitud lepingu ja mis tahes operatiivkoostöö kokkuleppe vahel, mis on vajalik tagamaks, et asjaomane RKP järgib EKP kehtestatud eeskirju, suuniseid, juhiseid või nõudeid ning esitab kogu EKP nõutava teabe. Lisaks toetab EKP riigi õiguse alusel euroalaväliste liikmesriikide keskpankadele ja makseteenuse pakkujatele kohustuse kehtestamist seoses EKP-le teabe andmise ja tema juhiste järgimisega, eelkõige seoses kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade kehtestamisega (71).

11.4.

EKP pooldaks kahe täienduse lisamist sättele, mis reguleerib liidu ja kolmandate riikide vahelisi läbirääkimisi ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist digieurode levitamiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides.

11.5.

Esiteks tuleks selgelt sõnastada, et lisaks nõukogu ja kolmanda riigi vahelisele põhimõttelisele kõrgetasemelisele kokkuleppele on vaja ka eurosüsteemi ja asjaomase kolmanda riigi keskpanga vahelist operatiivkoostöö kokkulepet. Kolmanda riigi keskpanga operatiivset suutlikkust ja võimet täita eurosüsteemi nõudeid tuleks praktikas kontrollida ning digieuro levitamist ei tohiks alustada enne asjaomast kontrolli.

11.6.

Teiseks peaks liit kolmanda riigi suhtes läbi viima kontrolli ning tagama, et kolmandas riigis asutatud või tegutsevate digieurot levitavate vahendajate suhtes kohaldatakse järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus asutatud makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatavate nõuetega. Komisjoni delegeeritud õigusakti vormis samaväärsust kinnitav otsus oleks asjakohane, et tagada digieuro terviklikkus, kui seda levitatakse väljaspool liitu.

Digieuro levitamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides või territooriumidel, mis on liiduga sõlminud rahanduskokkuleppe

11.7.

Selles osas, mis puudutab digieuro levitamist füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, või kolmandates riikides, soovib EKP rõhutada, kui oluline on digieuro levitamise eeltingimusena sõlmida leping eurosüsteemi ja kolmanda riigi või territooriumi, millel on liiduga sõlmitud rahanduskokkulepe, keskpanga või rahandusasutuse vahel, et levitada digieurot füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad sellistes kolmandates riikides või territooriumidel.

12.    Erinevaid vääringuid hõlmavad maksed

12.1.

EKP toetab ettepanekut, mille kohaselt peaks maksete suhtes, mis hõlmavad erinevaid vääringuid (72), st digieuro ja euroalavälise liikmesriigi või kolmanda riigi keskpanga digivääringu vaheliste maksete suhtes, sõlmima eelnevad kokkulepped ühelt poolt EKP ja teiselt poolt nende liikmesriikide keskpankade vahel, mille rahaühik ei ole euro, ja kolmandate riikide keskpankade vahel (73). Eurosüsteem kavatseb toetada erinevaid vääringuid hõlmavate lahenduste pakkumist ning uurib, milliseid lähenemisviise selliste lahenduste toetamiseks kasutada, kui on olemas mõlemapoolne huvi teiste jurisdiktsioonide või valuutapiirkondadega (74).

12.2.

EKP leiab, et kavandatava määruse sätted, mis käsitlevad erinevaid vääringuid hõlmavaid makseid ja koostööd euroalaväliste liikmesriikide keskpankadega koostalitlusvõimeliste maksete võimaldamiseks (75), on deklaratiivsed, kuna EKP juba kasutab seda pädevust esmase õiguse alusel (76). Sellele sättele tuleks seetõttu lisada viide EKP aluslepingutest tulenevale pädevusele, kuna eurosüsteemil juba on esmasest õigusest tulenev pädevus selliseid lepinguid sõlmida ja nende sisu määratleda, ning osaleda rahvusvahelistes kokkulepetes, mis võimaldavad koostalitlusvõimelisi makseid.

13.    Digieuro võrgupõhine ja võrguväline kasutamine

13.1.

EKP on võtnud ülesandeks võimaldada digieuro puhul kahte maksemudelit: „võrgupõhine“ (77) ja „võrguväline“. Viimane on ette nähtud teatavate sularahalaadsete omaduste maksimeerimiseks (78). EKP on seega nõus, et digieuro mõlema mudeli olemasolu, nagu on ette nähtud kavandatavas määruses, loob erinevad eelised seoses erinevate kasutajate kohanemisvõimega. Kui digieuro võrgupõhine mudel teeb keskpangaraha kättesaadavaks seal, kus sularahas maksmine ei ole võimalik, aitab digieuro võrguväline mudel toetada suuremat kättesaadavust, sealhulgas eriolukordades (nt kui võrguühendus ei ole kättesaadav või elektrivõrgu talitlushäire ajal). EKP toetab asjaolu, et digieuro võrguväline mudel sarnaneks olulisel määral sularahaga, eelkõige väikese väärtusega igapäevaste tehingute osas, ülekandmise viisi ning maksete kasutajatele tagatud eraelu puutumatuse ja kõrgetasemelise andmekaitse osas, tagades samal ajal võimaluse kaitsta digieuro turvalisust ja terviklikkust. Digieuro võrguväline mudel tagab, et mitte kõiki tehinguid ei pea ilmtingimata valideerima kolmas isik, vastates seega proportsionaalsuse ja vajalikkusega seotud andmekaitsenõuetele.

13.2.

Kavandatava määruse kohaselt peavad digieuro esmasel käibele laskmisel olema juurdepääs nii võrgupõhistele kui ka võrguvälistele digieuro maksetehingutele (79). Samal ajal peab eurosüsteem läbi viima täiendava testimise, et tagada kõikide asjakohaste digieuro mudelite piisav turvalisus ja valmisolek.

13.3.

EKP on võtnud kohustuse pakkuda alates digieuro esimesest käibele laskmisest nii võrgupõhist kui ka võrguvälist digieuro mudelit (80) ning see on juba ette nähtud ka EKP kavandatud digieuro kasutuselevõtu lähenemisviisis. Samal ajal piiraks EKP kavatsuse sätestamine õiguslikult siduvas normis EKP suutlikkust reageerida digieuro võrguvälise mudeliga kaasnevale ebakindlusele ning erakorralistele asjaoludele, mis nõuavad mis tahes mudeli kohest käibele laskmist. Kui peaks ilmnema ettenägematu vajadus teha kompromisse, oleks digieuro üldise käibele laskmise edasilükkamine EKP ainus võimalus.

13.4.

Seetõttu kutsub EKP kaasseadusandjaid kaaluma võimalust kehtestada EKP-le nõue pakkuda digieurot nii võrgupõhiselt kui ka võrguväliselt, ning lisada säte, mille kohaselt peab EKP „tegema kõik temast sõltuva“, et tagada digieuro esimesest käibele laskmisest alates juurdepääs nii võrgupõhisele kui ka võrguvälisele mudelile. Igal juhul teavitab EKP Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning turuosalisi ja üldsust õigeaegselt kõikidest tehnilistest asjaoludest, mis takistavad võrgupõhise ja võrguvälise mudeli üheaegset kasutuselevõttu, ning erakorralistest asjaoludest, mis nõuavad kohest digieuro käibele laskmist. EKP teeb ettepaneku muuta eeltoodud aspektide kajastamiseks ka kavandatava määruse põhjendust 34.

14.    Tingimuslikud maksed ja programmeeritav raha

14.1.

Kavandatava määrusega keelatakse digieuro käibele laskmine programmeeritava rahana, mis on määratletud kui digiraha ühikud, millel olemuslik loogika piirab iga ühiku täielikku vahetatavust (81). See säte on täielikult kooskõlas sellega, mida EKP on korduvalt avalikult kinnitanud (82): digieuro ei saa iialgi olema programmeeritav raha. Piirangud sellele, kus, millal või kellele maksete kasutajad saavad digieurodes maksta, muudaksid selle samaväärseks vautšeriga. See ei oleks kooskõlas digieuro seadusliku maksevahendi staatusega, eelkõige nende nimiväärtuses aktsepteerimisega (83), ning tähendaks, et digieuro ei oleks vahetatav teiste digieuro ühikutega ega europangatähtede ja -müntidega nimiväärtuses (84). EKP ei ole volitatud väljastama vautšereid. Seega, isegi kui teiseses õiguses sellist piirangut ei kehtestata, oleks EKP poolt programmeeritava raha käibele laskmine aluslepingutega vastuolus. Seega toetaks EKP kavandatava määruse põhjendustesse ja artiklitesse sellise sõnastuse lisamist, mille kohaselt programmeeritava raha väljastamise keeld tuleneb aluslepingutest.

Tingimuslikud maksed

14.2.

EKP toetab asjaolu, et kavandatavas määruses nähakse makseteenuse pakkujatele ette võimalus pakkuda lisateenuseid, näiteks tingimuslikke makseid, st makseid, mis käivitatakse automaatselt tingimuse täitmisel (85). Kuigi makseteenuse pakkujatel on kõige paremad võimalused tingimuslike makseteenuste väljatöötamiseks, kavatseb eurosüsteem toetada tingimuslike maksete tegemist turul, töötades välja ühised standardid digieuro projekti reeglistiku kaudu (kui turg seda nõuab) ja pakkudes täiendavaid arveldusfunktsioone digieuro back-end taristus (86).

15.    Levitamine

Koostalitlusvõime nõue  (87)

15.1.

EKP toetab viidet digieuromakseteenuseid reguleerivate standardite koostalitlusvõimele erasektori digitaalseid maksevahendeid reguleerivate asjakohaste standarditega. EKP kavatseb olemasolevaid standardeid võimalikult suures ulatuses taaskasutada, et vähendada kohanemiskulusid, ning juhib tähelepanu asjaolule, et konkureerivad makselahendused võivad kohaldada maksete aktsepteerimise valdkonnas erinevaid standardeid ja lähtuda erinevatest kasutuskordadest. Seepärast peaks selliseid otsuseid toetama võimalikult laialdane turukonsensus pakkumise ja nõudluse poolel ning EKP-l peaks olema otsustuspädevus, kui täielik konsensus ei ole võimalik. Tööd selles suunas on juba alustatud. EKP kavatseb nii palju kui võimalik ja asjakohane tagada, et era- ja/või kohalikud maksevahendid saavad oma ulatuse laiendamiseks kasutada digieuro standardeid, eeskirju ja protsesse (st nagu märgitud punktis 10.10, võimaldada ühe makseterminali kaudu võimalust kasutada kõik maksevahendid).

Front-end teenused digieurole juurdepääsuks ja selle kasutamiseks

15.2.

EKP toetab asjaolu, et kavandatavas määruses käsitletakse kasutajate eelistusi ning võimaldatakse digieuro kasutajatel pääseda juurde digieuromakseteenustele ja neid kasutada kas makseteenuse pakkujate või EKP väljatöötatud front-end teenuste kaudu (88). See tähendab, et kasutajal on alati võimalus kasutada standardset digieuro makse algatamise liidest, mis võimaldab täielikult ühtlustatud ja ühist maksekogemust kogu euroalal ning aitab vältida probleeme, mis on seotud digieuro tunnustamise ja aktsepteerimisega kauplejate poolt. Lisaks vähendavad EKP välja töötatud front-end teenused märkimisväärselt nende makseteenuse pakkujate arendustegevusega seotud koormust, kes otsustavad kasutada üksnes EKP teenust, tuues suurt kasu väiksematele makseteenuse pakkujatele, kellel ei pruugi olla digieuromaksete algatamise front-end teenuste väljatöötamiseks vajalikke kogemusi või ressursse.

15.3.

EKP toetab asjaolu, et kavandatava määruse kohaselt peavad digieurot levitavad makseteenuse pakkujad tagama, et digieuromakseteenuste osutamisel kasutatakse ametlikku digieuro logo ning et digieuromaksekontod on digieuro kasutajatele kiiresti ja lihtsalt juurdepääsetavad ja kasutatavad (89). Maksja ja makse saaja peavad olema valitud makseviisist teadlikud ja saama sellele lihtsalt juurde pääseda. Kui selliseks makseviisiks on keskpangaraha (sularaha või digieuro), toetab see keskpangaraha rolli rahapoliitilise tugisambana: pangahoiuseid konverteeritakse sagedamini keskpangarahaks ja inimesed saavad olla kindlad, et mõlemal juhul vastab üks euro ühele eurole.

Digieuromaksekontode üleviimine

15.4.

EKP toetab kavandatava määruse sätteid, mis hõlbustavad digieuromaksekontode lihtsat üleviimist (90) ning käsitlevad seega kasutajate eelistusi ja toetavad digieurosüsteemi vastupanuvõimet (91). Asjaomased meetmed hõlmavad ka kasutaja võimalust oma digieuromaksekonto erandlikel asjaoludel teise makseteenuse pakkuja juurde üle viia. Kasutajad säilitaksid alati juurdepääsu neile kuuluvatele digieurodele, näiteks juhul, kui makseteenuse pakkuja ei ole pikema aja jooksul kättesaadav või on asjaomased andmed kaotanud.

Üldine pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism

15.5.

EKP toetab kavandatava määruse sätteid, mis hõlbustavad võrgupõhiste digieurotehingutega seoses üldise pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi loomist, et tagada digieuro sujuv ja tõhus toimimine (92). EKP teeb ettepaneku selgesõnaliselt sedastada, et makseteabe turvalisuse tagamine on üldise pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi lahutamatu osa. Makseteabe (nt digieurokonto numbri) turvalisuse tagamine on vajalik, kui seda teavet vahetatakse makse algatamise ja makse vastuvõtmise seadmete vahel, et kaitsta digieuro kasutajaid pettuse ja küberrünnete eest, näiteks asendades makseteabe asendusväärtusega.

16.    Andmekaitse ja privaatsus

16.1.

EKP toetab kavandatavas määruses sätestatud eraelu puutumatuse ja andmekaitse kõrget standardit (93), mis on äärmiselt oluline, et tagada usaldus tulevase digieuro vastu ning eelkõige andmekaitsekohustuste selge jaotus („vastutav töötleja“).

16.2.

EKP toetab ka andmetöötluse määramist EKP või tugiteenuste osutajate ülesandeks, mis ei ole seotud EKP põhiülesannetega, kuid mis peab toimuma vahendajate kaudu, et tagada digieuro kasutajate isikuandmete turvalisus (94). Vastutava töötleja rolli selge määramine EKP-le (95) (ja vajaduse korral RKPdele) või tugiteenuste osutajale kooskõlas kavandatavas määruses sisalduvate rangete õigusnormidega tagab, et digieuro kasutajad teavad alati, kus kasutada oma andmesubjektide õigusi (nt juurdepääsuõigust) seoses nende isikuandmetega, mida töödeldakse tugiteenuste osutamisel.

16.3.

Lisaks toetab EKP asjaolu, et komisjonil on õigus võidelda võrguvälise digieuro kasutamisest tulenevate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, kehtestades selleks asjakohased tegevuspiirangud. Digieuro võrgupõhise mudeli puhul teeb EKP ettepaneku kaaluda võimalust pakkuda suuremat privaatsust teatavatele madala riskiastmega ja väikeses summas tehtavatele digieuromaksetele, ehkki praeguse ettepanekuga nähakse ette eraelu puutumatuse tase, mis on võrreldav olemasolevate mittesularahaliste maksevahenditega.

17.    Õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs mobiilseadmetele

EKP toetab sellise sätte lisamist, mille eesmärk on käsitleda juurdepääsuprobleeme seoses teatavate mobiilseadmete funktsioonidega, mis on vajalikud kasutajasõbralike, sujuvate ja turvaliste digieuromaksete tegemiseks mobiilseadmetes (96). Juurdepääs vajalikele lähiväljaside funktsioonidele on oluline kontaktivabade maksete tegemiseks mobiilseadmega ning juurdepääs turvaelemendile on oluline mobiilseadmetel põhinevate võrguväliste digieuromaksete tegemiseks. Selline juurdepääs peaks olema avatud ega tohiks sõltuda muudest mobiiloperatsioonisüsteemide rakendustest. EKP toetab komisjonile pädevuse andmist võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täpsustada nõudeid mittediskrimineeriva juurdepääsu tõhusaks saavutamiseks, kuna see võib toetada digieuro võrguväliste teenuste õigeaegset kättesaadavust.

18.    Aruandlusnõuded

18.1.

Kavandatava määrusega nähakse ette, et digieuro käibele laskmise ja kasutamise suhtes kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklites 15.1 ja 15.3 sätestatud aruandluskorda (97). See on kooskõlas kavandatava määruse sätetega, mille kohaselt eurosüsteem laseb käibele digieuro kooskõlas aluslepingutega (98), st tuginedes oma olemasolevale pädevusele.

18.2.

Lisaks nähakse kavandatava määrusega ette täiendavad üksikasjalikud aruandlusnõuded (99). EKP märgib, et kui loa andmine digieuro käibele laskmiseks ja digieuro käibele laskmine on EKP ja eurosüsteemi ülesanded, peaks piisama viitest EKPSi põhikirja artiklites 15.1 ja 15.3 sätestatud EKP aruandluskorrale. Lisaks võimaldavad olemasolevad institutsioonilised mehhanismid Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil küsida EKP-lt vajaduse korral lisateavet.

18.3.

Lisaks kehtestatakse kavandatava määrusega EKP-le kohustus esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile eelnevalt teave instrumentide kohta, millega piiratakse digieuro kasutamist, ning analüüsi selle kohta, kuidas need instrumendid ja kehtestatavad parameetrid eeldatavalt täidavad finantsstabiilsuse tagamise eesmärki (100). Kuigi EKP on valmis teavitama teisi liidu institutsioone oma kavatsustest, et edendada läbipaistvust ja prognoositavust, peaks mis tahes aruandluskord järgima EKPSi põhikirja artikli 15 tingimusi, mille kohaselt toimub EKP aruandlus tagantjärele. Eelneva teabevahetuse kohustust ei tohiks tõlgendada viisil, mis võimaldab teabe saajatel muuta eurosüsteemi edaspidist tegevust, eirates EKP sõltumatust ELi toimimise lepingu artikli 130 alusel.

18.4.

Kui EKP-le jääb vabadus otsustada oma poliitika üle ja mitte saada juhiseid, ei tekiks vastuolu kavandatavast määrusest tulenevate EKP aruandluskohustuste ja ELTLi artikli 130 vahel. Seega leiab EKP, et viiteid tema rollile seoses arvamuse andmise, aruandluse, järelevalve ning abi andmisega komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile võiks täpsustada, et täpselt kajastada EKP aluslepingutest tulenevaid ülesandeid ja sõltumatust ning liidu õigusest tulenevate tehniliste eksperditeadmiste ja kohustuste selget jaotust (101).

19.    Konkreetsed märkused kavandatava määruse kohta, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist väljaspool euroala

19.1.

EKP toetab kavandatavat määrust, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist väljaspool euroala, mis on otsustava tähtsusega tagamaks, et kõik makseteenuse pakkujad, olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, võivad digieurot levitada ja seega kasutada liidus teenuste osutamise vabadust. Lisaks sellele, et digieuro on euroalal seaduslik maksevahend, peaksid digieuro maksetehingud ja neid võimaldavate makseteenuse pakkujate tegevus olema kooskõlas liidu maksete valdkonna õigusaktidega, mis põhinevad üldiselt ELTLi artiklil 114. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrusi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2023) 369 final.

(2)  COM(2023) 368 final.

(3)  Vt ELTLi artikli 127 lõige 1 ja artikli 282 lõige 2.

(4)  Inimeste usaldust erasektori raha vastu toetab selle üks-ühele konverteeritavus majanduse kõige turvalisema rahavormi vastu, milleks on keskpangaraha (rahapoliitiline tugisammas), ning seeläbi ka muude reguleeritud rahavormide vastu. Vt EKP juhatuse liikme Fabio Panetta kõne „Central bank digital currencies: a monetary anchor for digital innovation“, Elcano Royal Institute, Madrid, 5. november 2021. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(5)  Vt „Study on the payment attitudes of consumers in the euro area“ (SPACE), EKP, 2022, mis näitab, et maksete väärtuse osas moodustasid kaardimaksed (46 %) tehingutest suurema osa kui sularahamaksed (42 %). Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(6)  Vt EKP juhatuse liikme Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis, „A digital euro: widely available and easy to use“, Brüssel, 24. aprill 2023. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(7)  EKP poolt 2020. aastal korraldatud avalikus konsultatsioonis pidas 43 % vastanutest eraelu puutumatust digieuro kõige olulisemaks aspektiks (muude omaduste ees), et säilitada digiajastul maksete usaldusväärsus. Fookusrühmas osalenud ütlesid samuti, et nad sooviksid valikuvõimalusi, mis annaks neile kontrolli oma isikuandmete üle. Vt „Eurosüsteemi aruanne digitaalset eurot käsitleva avaliku konsultatsiooni kohta“, EKP, aprill 2021; ja „Study on New Digital Payment Methods“, Kantar Public/EKP, 2022. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(8)  Nagu on hiljuti sedastatud Euroopa Kohtu 26. jaanuari 2021. aasta otsuse Hessischer Rundfunk, C-422/19 ja C-423/19, EU:C:2021:63 (edaspidi „otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19“) punktis 38.

(9)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punkt 42.

(10)  Vt kavandatava määruse artikli 4 lõige 1.

(11)  Vt ELTLi artikkel 130.

(12)  Tehnoloogianeutraalsus on liidu õigusaktide juhtpõhimõte. Vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40) põhjendus 9.

(13)  Vt kavandatava määruse artikli 2 punkt 25.

(14)  Vt kavandatava määruse põhjendused 67 ja 74, artikli 2 punkt 26 ja artikli 31 lõige 1.

(15)  Põhjenduses 67, artikli 2 punktis 26, artikli 31 lõikes 1 ja V lisa punktis i.

(16)  Põhjenduses 74.

(17)  Vt kavandatava määruse artikli 2 punkt 28.

(18)  Vt kavandatava määruse artikkel 1.

(19)  Vt ELi lepingu artikli 3 lõige 4.

(20)  Vt kavandatava määruse artikli 4 lõige 1, milles on sätestatud, et kooskõlas aluslepingutega on EKP-l ainuõigus anda luba digieurode käibele laskmiseks ning EKP ja RKPd võivad digieurosid käibele lasta.

(21)  Vt kavandatava määruse põhjendus 9.

(22)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõiked 1 ja 2.

(23)  Vt kavandatava määruse artikli 4 lõige 1.

(24)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35) artikli 2 punkt 5.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(26)  Komisjoni soovitus 2010/191/EL, 22. märts 2010, euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (ELT L 83, 30.3.2010, lk 70).

(27)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19.

(28)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punkt 45.

(29)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punktid 50 kuni 52.

(30)  Vt EKP, aprill 2021, ja „Study on New Digital Payment Methods“, Kantar Public/EKP, 2022.

(31)  See on seotud kavandatava määruse artiklitega 13 ja 14 (milles käsitletakse makseteenuse pakkujate poolset levitamist).

(32)  See on seotud kavandatava määruse artikliga 17 („Digieuromakseteenuste eest makstavad tasud“).

(33)  Vt kavandatava määruse artikkel 26.

(34)  Vt kavandatava määruse artikkel 9.

(35)  Vt kavandatava määruse artikkel 10.

(36)  COM(2023) 364.

(37)  Vt kavandatava määruse artikkel 13.

(38)  Vt EKP juhatuse liikme Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „Building on our strengths: the role of the public and private sectors in the digital euro ecosystem“, Brüssel, 29. september 2022.

(39)  Vt kavandatava määruse artikli 13 lõige 7.

(40)  Vt kavandatava määruse artikli 14 lõige 1.

(41)  Vt Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „A digital euro: widely available and easy to use“, 24. aprill 2023.

(42)  Kui levitamine oleks vahendajatele vabatahtlik, võib digieurode kättesaamine olla oluliselt takistatud. Näiteks võib tekkida vajadus avada konto uue vahendaja juures, kui konkreetne pank ei taga juurdepääsu digieurole. Sellises olukorras ei pruugi inimesed aru saada, miks nad peavad avama teise konto, ega näha vaeva, et saada digieurosid teiselt vahendajalt. Lisaks näitavad varasemad üleeuroopalised maksealgatused, et tarbijatele kogu euroalal laialdase juurdepääsu tagamiseks makseteenustele on alati olnud vaja kehtestada regulatiivsed meetmed.

(43)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 1.

(44)  Vt kavandatava määruse II lisa punkt c.

(45)  Digieuro kasutajad ei eelda mõistlikult, et neilt võetakse digieuromaksekontole raha lisamise (nt iga kuu alguses 1 000 eurot) eest tasu, arvestades, et püsikorraldused (nt kuu alguses üüri maksmine) on harva tasulised.

(46)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes tehtavate välkkreeditkorralduste osas (COM(2022) 546 final), põhjendus 10.

(47)  Vt „Study on Digital Wallet Features“, fookusrühma aruanne, Kantar, aprill 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(48)  Automaatne krediteerimine ja debiteerimine pakuvad lõppkasutajatele mugavat kogemust, mis toetaks digieuro kasutuselevõttu ja selle positiivset mõju finantsstabiilsusele, eelkõige seetõttu, et see võimalus seotakse kontol hoitavate digieurode hulga kalibreeritud piirmääraga. Kui paljud kasutajad hoiavad korrapäraselt digieuro saldot, siis on selliste sündmuste mõju, mille tagajärjel digieuro kasutajad oma digieurohoiuseid suurendavad, finantsstabiilsusele väiksem, sest järsk mõju pangahoiustele on väiksem.

(49)  Vt näiteks Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) vastus kirjalikule menetlusele pärast eurojaemaksete nõukogu (ERPB) 12. mai 2023. aasta tehnilist istungit digieuro teemal, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(50)  Vt kavandatava määruse artikli 14 lõige 5.

(51)  Vt kavandatava määruse artikkel 15.

(52)  Vt EKP juhatuse liikme Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „Shaping Europe’s digital future: the path towards a digital euro“, Brüssel, 4. september 2023.

(53)  Vt EKP „Progress on the investigation phase of a digital euro“, 2022, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(54)  Vt ka EKP juhatuse liikme Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „The digital euro and the evolution of the financial system“, 15. juuni 2022. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(55)  Vt Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „The digital euro and the evolution of the financial system“, Brüssel, 15. juuni 2022.

(56)  Vt kavandatava määruse artikli 15 lõige 1.

(57)  Vt kavandatava määruse artikli 16 lõige 1.

(58)  Vt kavandatava määruse artikli 16 lõige 2.

(59)  Vt kavandatava määruse artikli 16 lõige 1.

(60)  Vt kavandatava määruse artikli 16 lõige 8.

(61)  Vt kavandatava määruse artikkel 17.

(62)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 1.

(63)  Vt kavandatava määruse artikli 7 lõige 4.

(64)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 6.

(65)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 3.

(66)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 5.

(67)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751, 29. aprill 2015, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1), põhjendus 13; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22), artikkel 8; ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1230, 14. juuli 2021, piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.7.2021, lk 20), artikkel 3.

(68)  Vt kavandatava määruse artikkel 17.

(69)  Vt EKP „Progress on the investigation phase of a digital euro – third report“, 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(70)  Vt kavandatava määruse artikli 18 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1.

(71)  Vt kavandatava määruse artikkel 16.

(72)  Erinevaid vääringuid hõlmavad jaemaksed on maksja ja makse saaja vahelised tehingud, mis hõlmavad makseahela osana erinevate vääringute konverteerimist. See oleks kasulik näiteks rahvusvahelises jaekaubanduses ja rahaülekannete tegemisel.

(73)  Vt kavandatava määruse artikkel 23.

(74)  Vt EKP „Progress on the investigation phase of a digital euro – third report“, 2023.

(75)  Vt kavandatava määruse artikli 21 lõige 2.

(76)  Vt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikkel 23.

(77)  Võrgupõhine mudel võimaldaks kasutada keskpangaraha 1) kaugmakseteks (mille maht kasvab üha suureneva digiteerimise tõttu), 2) erinevates makseolukordades kõikide kasutusviiside hõlmamiseks ja 3) üksikisikutel, ilma et nad peaksid keskpangaraha hoidmiseks sõltuma ainult esitajainstrumendist (mis võib olla kadunud või varastatud).

(78)  Võrguväline mudel oleks esitajamakseinstrument, mis ei sõltu võrgupõhisest ühendusest, vaid piirdub lähimaksetega ja vajadusega neid eelrahastada; seega saab maksete tegemisel võimaldada samasugust eraelu puutumatuse taset kui sularaha kasutamise korral.

(79)  Vt kavandatava määruse artikli 23 lõige 1.

(80)  Vt EKP „Progress on the investigation phase of a digital euro – fourth report“, 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(81)  Vt kavandatava määruse artikli 24 lõige 2.

(82)  Vt näiteks EKP juhatuse liikme Fabio Panetta sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis „The digital euro: our money wherever, whenever we need it“, 23. jaanuar 2023. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(83)  Vt kavandatava määruse artikli 7 lõige 2.

(84)  Vt kavandatava määruse artikli 12 lõige 2.

(85)  Vt EKP „Progress on the investigation phase of a digital euro – third report“, 2023.

(86)  Eelkõige „rahaliste vahendite reserveerimise“ funktsioon, mis oleks vajalik teatavate tingimuslike makseteenuste turvaliseks osutamiseks lõppkasutajatele ning mis toetaks mitme potentsiaalselt tingimusliku makseteenuse kasutamist (nt ülekanne makse vastu ja kasutuspõhised maksed).

(87)  Vt kavandatava määruse artikkel 26.

(88)  Vt kavandatava määruse artikli 28 lõige 1.

(89)  Vt kavandatava määruse artikli 28 lõige 3.

(90)  Vt kavandatava määruse artikkel 31.

(91)  Vt arvamuse punktid 8.2 ja 8.3.

(92)  Vt kavandatava määruse artikkel 32.

(93)  Vt kavandatava määruse artiklid 32 ja 34 kuni 36.

(94)  Vt kavandatava määruse artiklid 35 ja 36.

(95)  Vt kavandatava määruse artikli 35 lõige 5 ja artikli 36 lõige 5.

(96)  Vt kavandatava määruse artikkel 33.

(97)  Vt kavandatava määruse artikli 40 lõike 1 esimene lõik.

(98)  Vt kavandatava määruse artikli 4 lõige 1.

(99)  Vt kavandatava määruse artikli 40 lõige 1.

(100)  Vt kavandatava määruse artikli 40 lõige 2.

(101)  Vt Euroopa Keskpanga arvamus CON/2018/20, 11. aprill 2018, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Valuutafond (ELT C 220, 25.6.2018, lk 2), punkt 1.3. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.