EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.11.2020
COM(2020) 758 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027
{SWD(2020) 290 final}
Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027
„Samuti tagame, et inimesed, kellel on õigus jääda, integreeritakse ja nad tunnevad end teretulnuna. Neil on tulevik, mida rajada – ja neil on selleks oskused, energia ja anded.“
President von der Leyeni kõne olukorrast Euroopa Liidus 2020. aastal
1.Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja kaasava ühiskonna ülesehitamine kõigi jaoks
Kaasamine on olnud Euroopaliku eluviisi olulisi alustalasid. Integratsioonist ja kaasamisest sõltuvad nii Euroopasse tulevad inimesed kui ka kohalikud kogukonnad ning seega on see meie ühiskonna pikaajalise heaolu ning majanduse stabiilsuse tagatis. Kui tahame aidata ühiskonda ja majandust õitsengule, peame toetama kõiki, kes on selle ühiskonna liikmed, kusjuures integratsioon peab olema igaühe jaoks nii õigus kui ka kohustus.
Selleks tuleb võimestada ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, tagades samas kogukondade ühtsuse ja sidususe. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga tuleb anda igaühele hoolimata tema taustast võrdsed võimalused kasutada oma õigusi ning osaleda kogukondlikus ja ühiskondlikus elus. See tähendab ühtlasi ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ühiste väärtuste, sealhulgas demokraatia, õigusriikluse ning sõna- ja usuvabaduse austamist ning lähtumist võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest. Need põhiväärtused on Euroopa ühiskonnas elamise ja tegutsemise alus. Seetõttu loodigi komisjonis „Euroopaliku eluviisi edendamise“ voliniku koht kaitsmaks lihtsat, kuid vajalikku eeldust, et kõik on olulised ja kedagi ei tohiks kõrvale jätta. Igaühele tuleb anda võimalus kasutada oma õigusi tulemuslikult ning tagada võrdsed võimalused ja turvalisus.
Integratsiooni ja kaasamisega seotud probleemid puudutavad eriti teravalt rändajaid, kusjuures see pole nii mitte ainult uustulnukate puhul, vaid mõnikord ka kolmandate riikide kodanike puhul, kes on naturalisatsiooni korras saanud ELi kodanikuks. Seepärast hõlmab tegevuskava nii rändajaid kui ka rändetaustaga ELi kodanikke. Seega on selle haare laiem kui komisjoni 2016. aasta integratsiooni tegevuskaval, mis hõlmas ainult kolmandate riikide kodanikke.
Rändajate tõhus integreerimine ja kaasamine on Euroopa Liidu jaoks sotsiaalne ja majanduslik investeering, mis muudab Euroopa ühiskonna sidusamaks, vastupidavamaks ja jõukamaks. Integratsioon ja kaasamine peaks olema kõigile kasulik protsess, mis toimib kogu ühiskonna hüvanguks. Kuid selleks, et integratsioon ja kaasamine oleksid edukad, peab see olema kahesuunaline protsess, mille puhul rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke abistatakse integreerumisel, kuid nad teevad ka ise integreerumiseks aktiivseid jõupingutusi. Integratsiooniprotsess hõlmab niisiis vastuvõtva ühiskonna panust, et luua sisserändajatele võimalused täielikuks majanduslikuks, sotsiaalseks, kultuuriliseks ja poliitiliseks osalemiseks. Kuid see hõlmab ka rändajate valmidust kohaneda ja võtta omaks uue elukohariigiga seotud õigused ja kohustused.
Praegu on väljaspool ELi sündinud umbes 34 miljonit ELi elanikku (ligikaudu 8 % ELi elanikkonnast) ja 10 %-l 15–34aastastest ELis sündinud noortest on vähemalt üks välismaal sündinud vanem. Kuigi väljaspool ELi sündinud inimeste osakaal on viimastel aastatel üldiselt suurenenud, on see liikmesriigiti endiselt väga erinev. See on ligikaudu 10 % või rohkem Rootsis, Eestis, Luksemburgis, Horvaatias, Lätis, Austrias, Maltal ja Saksamaal ning alla 3 % Tšehhis, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Poolas ja Slovakkias.
Rohkem kui veerand rändajatest on kõrgharidusega. Neil on, mida pakkuda, ja nad on täis teotahet ja pealehakkamist, kuid sageli ei saa nad oma oskusi kasutada. Peaaegu 40 % neist on oma töö jaoks ülekvalifitseeritud. Me ei saa endale lubada selle potentsiaali raiskamist. Samal ajal on peaaegu viiendikul rändajatest vaid algharidus ja nad vajavad täiendavat toetust.
Rändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud mängivad Euroopa majanduses ja ühiskonnas olulist rolli. COVID-19 kriis on muutnud nende panuse veelgi ilmsemaks. Paljud neist aitasid kaasa kriisi haldamisele, pakkudes olulisi teenuseid ning töötades arstide ja õdedena. Samal ajal kuuluvad nad inimeste hulka, kes pandeemiaga kõige rohkem kokku puutuvad. COVID-19 järel vajab EL kõigi panust meie majanduse taastamisse ja vastupidavuse suurendamisse. Seetõttu ei ole integratsiooni ja kaasamise edendamine üksnes ELi põhiväärtustest tulenev moraalne kohustus, vaid ka majanduslikult möödapääsmatu. Nagu hiljutised uuringud on näidanud, võib rändajate täielik integreerimine tööturule tuua suurt majanduslikku kasu, sealhulgas maksutulu, sissemakseid riiklikesse pensioniskeemidesse ja riiklikku heaolu üleüldse.
Käesolev tegevuskava moodustab osa rändeküsimuste lahenduseks välja pakutud terviklikust meetmekogust, mis on ette pandud uues rände- ja varjupaigaleppes. Edukas integratsioonipoliitika on ka hästitoimiva varjupaiga ja rände haldamise süsteemi nurgakivi. See toetab ja täiendab liikmesriikide varjupaiga- ja rändepoliitikat, tagades, et kõik isikud, kellel on õigus viibida ELis, saavad meie ühiskonnas täiel määral osaleda. Samuti võib see toetada dialoogi kolmandate riikidega ja ELi rände- ja arengupoliitika välismõõtme alusel algatatud programmide rakendamist. Rändajad osalevad sageli mitmesugustes sotsialiseerimise vormides ELi liikmesriikide diasporaakogukondades. Diasporaa võib mängida olulist rolli rändajate kaasamisel vastuvõtvates ühiskondades ning edendada investeeringuid, innovatsiooni ja arengut, hoides samas üleval suhteid päritoluriikidega.
Käesolev tegevuskava hõlmab integratsiooniprotsessi kõiki etappe: lahkumiseelsed meetmed, vastuvõtt ja varajane integratsioon, pikaajaline integratsioon ning kaasava ja ühtekuuluva ühiskonna ülesehitamine. Tegevuskavas võetakse arvesse rändajate olukorra erinevusi liikmesriikides ning toetatakse liikmesriike ja muid asjaomaseid sidusrühmi sobivate viiside leidmiseks oma integratsiooni- ja kaasamispoliitika arendamisel.
2.2016. aasta integratsiooni tegevuskavast saadud õppetunnid ning peamised faktid ja arvandmed integratsiooni ja kaasamise kohta
Käesolev tegevuskava rajaneb muu hulgas komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava tulemustel. Selle vastuvõtmise järel on komisjon ellu viinud üle 50 algatuse, millega toetas liikmesriike ja muid peamisi sidusrühmi paljudes poliitikavaldkondades: lahkumiseelsed/saabumiseelsed meetmed, haridus, tööhõive ja kutseõpe, juurdepääs põhiteenustele, aktiivne osalus ja sotsiaalne kaasatus. Komisjon on ka tugevdanud oma koordineerimis-, rahastamis- ja jälgimisvahendeid. Paljudes liikmesriikides aitas tegevuskava kaasa riiklike integratsioonistrateegiate väljatöötamisele või läbivaatamisele ning aitas leida teavet integratsiooni rahastamisvahendite kasutusvõimaluste kohta. Mitmel juhul pakuti riiklikele ametiasutustele integratsioonipoliitika reformide kavandamisel ja rakendamisel vajadustele vastavat tehnilist tuge.
Püsivad probleemid tööhõive, hariduse, põhiteenuste kättesaadavuse ja rändajate sotsiaalse kaasamise vallas näitavad siiski, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid, nagu on kirjeldatud allpool.
Peamised faktid ja arvandmed integratsiooni ja kaasamise kohta (EL 27, 2019)
Lisaks erinevustele, millega rändajad seisavad silmitsi sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, tööhõive, vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja eluase (vt joonised eespool), on sisserändajad ebasoodsas olukorras ka järgmiste näitajate poolest:
§Väljaspool ELi sündinud noored sisserändajad (18–24aastased) langesid palju suurema tõenäosusega (21 %) kui kohalikud elanikud (12,5 %) kategooriasse „mittetöötavad ja mitteõppivad noored“, eriti rändajatest tütarlapsed ja noored naised (25,9 %).
§Rändajad seisavad suurema tõenäosusega silmitsi rahuldamata ravivajadustega,
mis tuleneb järgmistest teguritest: puudub juurdepääs tervisekindlustusele või omatakse (mõnes riigis) sõltuvalt elaniku staatuse olemasolust piiratud tervisekindlustust, puuduvad teadmised selle kohta, kuidas teenustele juurde pääseda, rahalisi vahendeid napib, rändajad on koondunud ebasoodsatesse piirkondadesse, kus juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele on halvem, keelebarjäär ja riiklikud süsteemid ei ole kohandatud rändajate erivajadustele.
§Kuigi rändajate osakaal maapiirkondade elanikkonnast on suhteliselt väike (2,9 %), kipub nende olukord olema enamiku integratsiooninäitajate puhul halvem mitte ainult võrreldes kohalike elanikega, vaid ka võrrelduna linnades elavate rändajate olukorraga
. Kuna paljudes maapiirkondades on üldiselt puudus põhiteenustest, võivad sisserändajatel puududa ka spetsiaalsed tugiteenused, mida nad vajavad.
|
Lisaks näitas 2016. aasta tegevuskava rakendamine, et kuigi selles käsitletud valdkonnad on igati asjakohased, on vaja jõulisemaid meetmeid, et edendada naissoost rändajate integratsiooni ja rändetaustaga ELi kodanike kaasamist ning tugevdada vastuvõtva ühiskonna rolli integratsiooni- ja kaasamispoliitikas, samuti poliitika jälgimist ja hindamist. COVID-19 pandeemia mõju rändajatele ja rändetaustaga ELi kodanikele on samuti toonud esile vajaduse tõhustada meetmeid, millega hõlbustada nende juurdepääsu tervishoiuteenustele.
3.ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava peamised põhimõtted ja väärtused
ELi integratsiooni- ja kaasamisalane tegevus põhineb ühistel põhimõtetel ja väärtustel, millest liikmesriigid peaksid oma strateegiate väljatöötamisel, rakendamisel või läbivaatamisel juhinduma. Nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, kehtib see kõigis ELi kaasamispoliitika valdkondades.
Kaasamine kõigile
Kõigi kaasamine tähendab, et kõik poliitikavaldkonnad peavad olema kõigi jaoks ligipääsetavad ja töötama kõigi hüvanguks, sealhulgas rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike jaoks. Seetõttu tuleb peavoolupoliitikat muuta mitmekesise ühiskonna vajadustele vastavaks, võttes arvesse eri rühmade probleeme ja vajadusi. Meetmeid, mis aitavad rändajatel integreeruda, ei pea ellu viima teiste haavatavate või ebasoodsas olukorras olevate rühmade või vähemuste jaoks võetavate meetmete arvelt. Vastupidi, sellised meetmed aitavad muuta poliitikat tervikuna kaasavamaks.
Käesolevas tegevuskavas vaadeldakse rändajate kaasamist tervikprotsessina ja sellega proovitakse saavutada tihedat koostoimet ELi praeguste ja tulevaste võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise strateegiatega, et tagada kõigi täielik kaasatus ja osalus Euroopa ühiskondades. Eelkõige rakendatakse seda tihedas koostoimes Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tulevase tegevuskavaga ja ELi rassismivastase tegevuskavaga. Samuti on sel kokkupuutepunkte ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise strateegilise raamistikuga, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTIQ) võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025, tulevase antisemitismi vastu võitlemise strateegiaga ja ELi kodakondsust käsitleva aruande peamiste teemadega. Tegevuskava oluliseks eesmärgiks on luua ja tugevdada kontakte ja usaldust ühiskonna eri kogukondade vahel ning võidelda isolatsiooni ja segregatsiooni vastu.
Ühtekuuluvam ja kaasavam ühiskond, mis hõlmab kõiki inimesi, võib aidata hoida ära äärmuslike ideoloogiate levikut, mis võib viia terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni. Teisalt võivad tõhusamad ennetusmeetmed aidata lahendada ühiskondlikke pingeid ja vaigistada äärmuslikke ideoloogiaid ning edendada sel viisil kogukondade ja üksikisikute integratsiooni ja rahumeelset kooseksisteerimist. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku
kaudu toetab komisjon esmatasandi spetsialiste üle kogu Euroopa, et töötada välja parimad tavad ja omandada oskused, mida on vaja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks, ühiskonna vastupidavuse suurendamiseks ning äärmusluses osalemisest loobumise ja loobunute rehabilitsatsiooni ja ühiskonda taasintegreerimise toetamiseks. Riskirühma kuuluvate noorte kaasamise edendamine ja neile võimaluste pakkumine hariduse, kultuuri, noorsootöö ja spordi kaudu võib veelgi aidata radikaliseerumist ennetada ja ELi ühtekuuluvust suurendada. Eriti tõhusalt aitab radikaliseerumist ennetada tihe koostöö ekspertide ja kohaliku tasandi esindajate vahel. Kaasamine nõuab ühtlasi inimeste aitamist ebateadlike eelarvamuste ületamisel ning mõtteviisi muutumist; samuti peab muutuma see, kuidas inimesed näevad üksteist ja suhestuvad tundmatuga.
Sihipärane toetus abivajajatele
Kuigi peavoolu sotsiaalpoliitika peaks olema kõigi jaoks kaasav ja arvestama mitmekesise ühiskonna vajadustega, vajavad vastuvõtvate riikide teatavad rühmad ja piirkonnad sihipärast toetust eriomaste probleemide lahendamiseks. Sõltuvalt sellest, kuidas nad on Euroopasse saabunud, millised on nende oskused, keelteoskus ja taust, seisavad äsja saabunud rändajad Euroopa ühiskondadesse integreerumisel sageli silmitsi isesuguste probleemidega. Poliitikakujundajad peaksid töötama igas poliitikavaldkonnas välja sihipärased ja kohandatud toetusmehhanismid, millega aidata uustulnukatel kiiresti integreeruda. Üheks näiteks on kõrge kvalifikatsiooniga rändajatele mõeldud täienduskursused, mis aitavad neil oma oskusi uuel töökohal kõige paremini ära kasutada. Selliste sihipäraste meetmete väljatöötamine ja laiendamine on raskendatud liikmesriikides, kes on jäänud rändesurve alla ja vajavad seetõttu toetust teistest enam. Samuti vajavad täiendavat kaitset lapsed, mistõttu tuleb alati tagada laste huvide arvesse võtmine, eriti juhul, kui nad on saatjata
.
Soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastaste prioriteetide süvalaiendamine
Käesolevas tegevuskavas võetakse arvesse rändajate isikuomadusi, nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, seksuaalne sättumus ja puue, ja nende kombinatsioone, mis võivad rändajatele lisaprobleeme tekitada. Tegevuskava tugineb soolise võrdõiguslikkuse strateegiale (2020–2025), ELi rassismivastasele tegevuskavale (2020–2025), ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osaluse strateegilisele raamistikule, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiale ja tulevasele puuetega inimeste õiguste strateegiale ning täiendab neid.
Eelkõige tuleb rõhutada, et naissoost rändajad, sealhulgas tütarlapsed, seisavad meeste ja poistega võrreldes silmitsi täiendavate integratsioonitakistustega, mis tulenevad ühekorraga nii nende rändajastaatusest kui ka sooga seotud struktuursetest tõketest, sealhulgas stereotüüpidest. Naissoost rändajad tulevad ELi suurema tõenäosusega selleks, et liituda pereliikmega. Sellega käivad kaasas kodused kohustused, mis võivad takistada nende võimalusi osaleda täiel määral tööturul, integratsiooniprogrammides, oskuste hindamises, ümberõppes ja muudes tegevustes, kui need ei sobi kokku selliste hoolduskohustustega. Töötavate naissoost rändajate puhul on suurem tõenäosus kui kohalike naiste puhul, et nad on oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud .
Ka rändetaustaga ELi kodanikud kogevad sageli otsest või kaudset diskrimineerimist ja rassismi eluaseme või töö otsimisel ja oma igapäevaelus koolis, naabruskonnas ja tööl. Selline diskrimineerimine võib põhineda üksnes nende rändetaustal, kuid võib olla ka teravdatud nende etnilise ja rassilise päritolu ning usutunnistuse ja veendumuste tõttu. LGBTIQ-rändajad
ja puudega rändajad võivad samuti kokku puutuda mitmes eri vormis diskrimineerimisega.
Toetus integratsiooniprotsessi kõigis etappides
Rändajate tulemuslik integreerimine sõltub nii piisavalt varajases etapis võetud meetmetest kui ka pikaajalistest investeeringutest. Oluline on toetada rändajaid ja neid vastuvõtvaid kogukondi rändeprotsessi võimalikult varases etapis. Integratsioon võib alata juba enne ELi saabumist. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama ja süvendama vajadust mööda lahkumiseelseid integratsioonimeetmeid (nt koolitus, sissejuhatavad kursused) ning siduma need tulemuslikult saabumisjärgsete meetmetega, et hõlbustada ja kiirendada integratsiooniprotsessi, sealhulgas ümberasustamise ja kogukonnatoetuse kontekstis.
Samas tuleb arvestada, et integratsiooniprotsess ei lõppe pärast kindla aja möödumist. Seetõttu on oluline, et peavoolupoliitikas jätkuks toetus rändajate kaasamisele ja ühiskonnaelus sisulisele osalemisele. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus on võetud arvesse vajadust investeeringute järele kogu integratsiooniprotsessi ulatuses, nähes selleks ette spetsiaalse Varjupaiga- ja Rändefondi ning rahalise toetuse tööhõive, hariduse, sotsiaal- ja tervishoiu ning eluasemepoliitika valdkonnas ühtekuuluvuspoliitika vahendite, nagu Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi ning muude vahendite, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja programmi Erasmus+ kaudu.
ELi lisaväärtuse maksimeerimine sidusrühmaüleste partnerluste kaudu
Kuigi integratsiooni- ja sotsiaalpoliitika üldise kujundamise eest, näiteks hariduse, tööhõive, eluasemepoliitika ja tervishoiu vallas, vastutavad peamiselt riikide valitsused, seisneb ELi roll valitsuste ja kõigi teiste integratsioonis osalejate toetamises rahastamise, töövahendite väljatöötamise, meetmete koordineerimise ja partnerluste rajamise kaudu.
Integratsioonimeetmed peavad jõudma igasse külla, linna ja piirkonda, kus rändajad elavad, töötavad, käivad koolis või spordiklubis. Kohalikul tasandil on äsja uude riiki saabunute vastuvõtmisel ja suunamisel esmatähtis roll. Tulemusliku ja tervikliku integratsioonipoliitika nimel peavad panustama ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, haridusasutused, tööandjad ja majandus- ja sotsiaalpartnerid, sotsiaalmajandusorganisatsioonid, kirikud, usulised ja muud vaimsed kogukonnad, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonid, diasporaa organisatsioonid ning rändajad ise.
4.Meetmed peamistes valdkondades
Tegevuskavaga nähakse ette meetmed senise tegevuse tõhustamiseks ja kõigi tasandite osalejate koondamiseks integratsiooni ja kaasamise õnnestumise ning ühtekuuluvama ja kaasavama ühiskonna rajamise nimel. Tuginedes 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava tulemustele, pannakse selle tegevuskavaga ette uued ja ulatuslikumad meetmed, mille abil EL ja liikmesriigid saavad pakkuda suuremat lisaväärtust ja avaldada suuremat mõju. Need meetmed täiendavad hiljutistes võrdõiguslikkuse strateegiates sisalduvaid meetmeid. Kavandatud meetmed põhinevad ulatuslikel konsultatsioonidel, mille komisjon viis läbi 2020. aasta juunist oktoobrini paljude osapoolte seas. Muu hulgas tuleb nimetada avalikku konsultatsiooni ning sihtkonsultatsioone liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, tööandjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sihtasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rändajatega, sealhulgas pagulastega.
I.Haridus ja koolitus
Haridus ja koolitus, mille alla võib lugeda kõik alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduse ja täiskasvanuhariduse ning mitteformaalse hariduseni, on ühiskonnas eduka osalemise alus ning tõhusamaid vahendeid kaasavama ühiskonna ülesehitamiseks. COVID-19 pandeemia on muutnud veelgi ilmsemaks selle, kui olulisel kohal on hariduses kaasamine ja võrdsed võimalused. Kaasamine ja sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa haridusruumi kuuest mõõtmest, mis tuleb konkreetsete algatuste abil 2025. aastaks saavutada. Meie haridussüsteemi kaasavamaks muutmine on ka digihariduse tegevuskava olulisi eesmärke. Euroopa oskuste tegevuskavaga edendatakse oskuste arendamist kogu eluea jooksul
.
Koolidel on potentsiaali olla laste ja nende perede jaoks tõeliseks integratsioonimootoriks. Lapsrändajate ja rändetaustaga laste suurem osalemine alushariduses ja lapsehoius võib eeldusel, et kooliprogrammid kujundatakse sobivaks mitmesuguse kultuurilise ja keelelise taustaga laste jaoks, avaldada tugevat positiivset mõju nende tulevasele haridustasemele, sealhulgas vastuvõtva riigi keele õppimisele, ning nende vanemate ja perekondade integreerimisele laiemalt. Rändetaustaga lastele võib olla eriti kasulik koolikeskkond, mis kaasab kogukondi, tugiteenuseid ja vanemaid. Selle saavutamiseks tuleb õpetajatele anda vajalikud oskused ja vahendid, et nad saaksid õpetada mitmekultuurilisi ja mitmekeelseid rühmi ning toetada rändetaustaga lapsi kogu nende haridustee vältel. Haridussüsteemi kaasavamaks muutmiseks on oluline ka võitlus segregatsiooni vastu koolides ning rändajate ja kohalike laste vahelise suhtluse edendamine. Koolidel on demokraatia, kodanikukohustuste ja kriitilise mõtlemise õpetamise kaudu oluline roll, et hoida ära noorte sattumine vägivaldsete äärmuslike ideoloogiate, organisatsioonide ja liikumiste mõjuvälja.
Puudega lapsrändajad vajavad teistega võrdsetel alustel hariduses osalemiseks lisatoetust. Kaasamine on lapse õigusi käsitleva tulevase ELi tervikliku strateegia juhtmotiiv. Strateegia eesmärk on tagada, et kõigil lastel, olenemata nende päritolust, võimetest, sotsiaal-majanduslikust taustast, õiguslikust staatusest ja elaniku staatuse olemasolust, oleks võrdne juurdepääs samadele õigustele ja samasugusele kaitsele. Noorte rändajate jaoks on üks võimalusi omandada oskusi ja pädevusi noortesektori ja eelkõige noorsootöö vahendusel mitteformaalse õppimise kaudu.
Üleminek täiskasvanuikka ja koolist tööle võib olla eriti keeruline hiljuti saabunud lapsrändajate jaoks, eelkõige juhul, kui nad on saabunud saatjata, sest siis, kui laps saab 18aastaseks, lõppevad sageli toetusmeetmed. Abi võib olla selliseks üleminekuks eelnevalt valmistumisest – selleks tuleb toetada noorte haridusalaseid saavutusi, kaasata nad kutseharidusse ja -koolitusse, anda neile noortegarantii, ning pakkuda juhendamis- ja nõustamisteenust.
Rändajate kiiremaks ja õiglasemaks tööturule kaasamiseks ning selleks, et võimaldada neil oma pädevusi ja oskusi täielikult ära kasutada, on väga oluline lihtsustada kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide tunnustamist, edendada nende nähtavust ja paremat võrreldavust Euroopa/ELi kvalifikatsioonidega, pakkudes samal ajal üleminekukursusi, et aidata rändajatel välismaal omandatud haridust täiendada. See võib aidata rändajatel jätkata õpinguid vastuvõtvas riigis, võimaldada neil sel viisil saada kõrgharidus ja osaleda elukestvas õppes.
Eduka integreerumise seisukohast on väga oluline vastuvõtva riigi keele õppimine. Keeleõpe ei tohiks lõppeda mõni kuu pärast saabumist. Toetada tuleks ka kesk- ja kõrgtaseme keelekursusi ning kohandada neid eri rühmade vajadustele. Tõhusaks vahendiks keeleõppele juurdepääsu tagamisel ja tulemuste parandamisel on osutunud see, kui kombineerida keeleõpet muude oskuste või töökogemuse omandamisega ning pakkuda sinna juurde tugimeetmeid, näiteks lastehoidu. Lõpuks on rändajate jaoks väga oluline vastuvõtva ühiskonna seaduste, kultuuri ja väärtuste varajane mõistmine, mida saab süvendada näiteks kodanikuõpetuse kursuste kaudu, sest see aitab neil vastuvõtvas ühiskonnas täiel määral kaasa lüüa.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Suuremale hulgale lapsrändajatele ja rändetaustaga lastele tuleb anda võimalus käia kvaliteetses ja kaasavas alusharidus- ja lapsehoiurühmas.
§Õpetajad peavad omandama vajalikud oskused ning neil peavad olema kasutada vahendid ja toetus mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete rühmade juhendamiseks, nii et silmas peetaks ühteaegu nii lapsrändajate kui ka kohalike laste huve.
§Luua tuleb mitmeid eri sidusrühmi, nagu koole, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid ning lapsevanemaid, hõlmavad õpikogukonnad.
§Kolmandates riikides omandatud kvalifikatsiooni tunnustamine peab olema kiirem ja lihtsam.
§Rohkematel rändajatel peab olema võimalik osaleda terviklikes keele- ja kodanikuõppeprogrammides, mis algavad saabumisel ja kestavad läbi kogu integratsiooniprotsessi.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Meetmed, millega parandada hariduse andmist ja hariduslike tulemusteni jõudmist:
⁃2021. aasta alguses avaldatakse juhis alusharidusse ja lapsehoidu kaasamise kohta;
⁃õpetajatele antakse sihipärast toetust, et arendada Erasmuse algatuse „Õpetajate Akadeemia“ raames oskusi kultuuriliselt, usuliselt ja keeleliselt mitmekesiste rühmade juhendamiseks;
⁃edendatakse vastastikust õppimist ja vastastikust nõustamist, et toetada liikmesriike tulemusliku ja kaasava hariduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel ning Euroopa haridusruumi ülesehitamisel;
⁃sihipärane koolitus noorsootöötajatele, et nad omandaksid noorte rändajate integreerimise toetamiseks vajalikud oskused.
§Meetmed, millega parandada kvalifikatsioonide tunnustamist:
⁃edendatakse integratsiooni eest vastutavate riiklike asutuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise riiklike keskuste koostööd (ENIC/NARIC võrgustikud);
⁃toetatakse Erasmuse programmi kaudu pagulaste kvalifikatsiooni tunnustamist ja asjaomaste tavade läbipaistvust;
⁃edendatakse teabevahetust liikmesriikide vahel rändajatele täiendavate ja üleminekukursuste pakkumisel;
⁃rändajatele antakse teavet tunnustamistavade ning oskuste ja kvalifikatsioonide kohta, kasutades Europassi portaali kõiki võimalusi;
⁃edendatakse kvalifikatsioonisüsteemide läbipaistvust, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu.
§Töö liikmesriikidega, et jätkata terviklike ja ligipääsetavate keeleõppeprogrammide arendamist, sealhulgas vaheastme ja edasijõudnute kursuste jaoks, nähes ette rahastuse ja kogemuste vahetuse.
§Komisjon edendab liikmesriikide vahel teabevahetust kodanikuõpetuse kursuste läbiviimise edukate tavade kohta.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§suurendama alusharidust saavate ja lapsehoius käivate lapsrändajate ja rändetaustaga laste arvu, tagades samas, et üldised alushariduse ja lapsehoiu programmid oleksid sobivad kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesiste rühmade jaoks;
§tagama, et välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamise menetlused oleksid kiired, õiglased, läbipaistvad ja taskukohased;
§lisama õpetajahariduse põhioskuste hulka mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete rühmade juhendamise ning õppijate individuaalse keelelise tausta hindamise ja arendamise oskuse ning tagama õpetajatele vajalikud vahendid nende valdkondadega tegelemiseks;
§töötama välja spetsiaalseid toetusprogramme saatjata alaealiste jaoks, kes saabuvad pärast kohustusliku kooliea algust, samuti programme saatjata alaealiste jaoks, kel on ees üleminek täiskasvanuikka;
§tagama koolivälise vabaajategevuse ja spordi kättesaadavuse ja taskukohasuse;
§tagama toetuse keeleõppele ka pärast esialgset integratsiooniperioodi, et edendada keeleoskust alg- ja vaheastmest kõrgemal tasemel;
§kasutama täielikult ära ELi rahalisi vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi+, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, et toetada vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele hariduse, oskuste ja keeleõppega seotud programme ja meetmeid.
|
II.Tööhõive ja oskused
Rändajad moodustavad olulise osa ELi tööjõust. COVID-19 kriis on muutnud nende panuse Euroopa riikide majandusele ja tööturule veelgi ilmsemaks. Paljudel rändajatel on olemas oskused, mida on meie tööturul hädasti vaja, kuid sageli on neil raskusi oma oskustele tunnustuse saamise ja oskuste tasemele vastava töökoha leidmisega. Eriti naissoost rändajatel on oht sattuda töökohale, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud, mis võib viia oskuste kadumiseni. Naissoost rändajatel kipuvad olema suuremad takistused töö leidmisel ja piiratum juurdepääs toetusele. Samuti tuleb tegeleda probleemidega, mis takistavad puuetega rändajatel tööturul osaleda.
Euroopa oskuste tegevuskava eesmärk on toetada kõiki uute ja paremate oskuste omandamisel ning nende rakendamisel, ning see puudutab ka rändajaid. Lisaks on mitmes liikmesriigis töötatud viimasel ajal välja uuenduslikud mehhanismid rändajate oskuste kiireks hindamiseks. Oskuste hindamine juba lahkumiseelses etapis võib aidata rändajatel kiiremini tööturule integreeruda, eelkõige ümberasustamise ja muude täiendavate rändevõimaluste programmide raames.
Rändajatest ettevõtjad aitavad edasi majanduskasvu, loovad töökohti ja saavad toetada COVID-19 järgset majanduse taastamist. Samas seisavad nad silmitsi rohkete väljakutsetega, nagu võrgustike puudumine, raskused krediidi saamisel ning ebapiisavad teadmised regulatiivse ja finantsraamistiku kohta. Siin võib olla abi muu hulgas paremast juurdepääsust finantsteabele ja paremast finantskirjaoskusest. Juurdepääs finantsteenustele ja nende kättesaadavus, sealhulgas võimalus teha rahasaadetisi, on oluline kõigile rändajatele, et nad saaksid vastuvõtva riigi majanduses täielikult osaleda ning luua endale ja oma perekonnale stabiilse elu. Finantsteenuste kättesaadavust võib aidata parandada rahanduse digitaliseerimine.
Rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike tõhusaks kaasamiseks tööturule on vaja paljude erinevate osalejate, sealhulgas kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning tööandjate aktiivset koostööd.
Rändajate sisenemist tööturule võib jõuliselt edendada kvaliteetne kutseharidus ja -koolitus, millega kaasneb mahukas õpe töökohal. Siiski on rändajate kutsehariduses ja -koolituses osalemisel endiselt takistusi.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Tööturu peamiste osalejate ja rändajate endi vaheline koostöö ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil peab tugevnema.
§Rohkem tuleb toetada rändajatest ettevõtjaid, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtjaid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele, koolitusele ja nõustamisele.
§Naissoost rändajate osalus tööturul peab suurenema.
§Rändajate oskuste hindamist tuleb tõhustada ja kiirendada. Oskuste täiendamist ja ümberõpet tuleb pidevalt toetada, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kaudu.
§Rändajate osalus kvaliteetses kutsehariduses ja -koolituses peab suurenema.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon töötab koos majandus- ja sotsiaalpartneritega, et edendada rändajate tööturule integreerimiseks Euroopa Integratsioonipartnerluse raames sidusrühmaülest lähenemisviisi
.
§Komisjon toetab tööandjaid teabevahetuse ja vastastikuse õppimise edendamise kaudu, tuginedes algatusele „Tööandjad üheskoos lõimumise heaks“.
§Komisjon toetab InvestEU raames kaasavat ettevõtlust nii naiste kui ka meeste jaoks, sealhulgas rändajatest ettevõtjate jaoks, ning edendab kaasavaid mentorluskavasid.
§Komisjon hõlbustab oskuste hindamist ja valideerimist järgmiste meetmete abil
⁃Komisjon edendab Euroopa integratsioonivõrgustiku, Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku ja ajakohastatud Europassi platvormi kaudu oskuste hindamise tavade levitamist ja laiemat kasutuselevõttu.
⁃Komisjon arendab edasi ELi vahendit kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks ning edendab selle kasutamist riigiasutustes ja muudes organisatsioonides, sealhulgas juba enne rändaja saabumist ja eelkõige ümberasustamise ja täiendavate rändevõimaluste programmide puhul.
§Komisjon toetab rändetaustaga inimesi tulevase kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§kasutama ELi kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahendit varases etapis, eelkõige varjupaigataotlejate, pagulaste ja pereliikmetest rändajate puhul, ning tugevdama mitteformaalse õppe valideerimise menetlusi;
§suurendama teadlikkust diskrimineerimisest värbamisprotsessis ja töökohal ning tugevdama diskrimineerimisvastaseid meetmeid;
§ergutama rändajate seas eriomaste koolitus- ja juhendamisprogrammide abil ettevõtlusvaimu, tehes rändajatele kättesaadavaks ettevõtluse tugistruktuurid ja kaasates integratsiooniprogrammidesse ettevõtluse alused;
§kasutama täielikult ära ELi rahalisi vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, et toetada vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele tööturule integreerumisega seotud programme ja meetmeid.
|
III.Tervishoid
Ebapiisav juurdepääs tervishoiuteenustele võib olla integratsiooni ja kaasatuse olulisi takistusi, mõjutades peaaegu kõiki eluvaldkondi, sealhulgas tööhõivet ja haridust. Rändajate jaoks raskendavad tervishoiuteenustele juurdepääsu mitmed püsivad takistused, sealhulgas haldustakistused, riigis viibimise kestuse ebakindlusest tulenevad hirmud, diskrimineerimine, teabe puudumine ja tervishoiusüsteemi puudulik tundmine ning keelelised ja kultuurierinevustest tulenevad tõkked. Naissoost rändajad seisavad silmitsi lisaprobleemidega, kuna neil kipub olema väiksem vastuvõtva riigi keele oskus, nõrgem sotsiaalvõrgustik ning suurem vastutus lastehoiu ja perekonna eest.
COVID-19 pandeemia heitis valgust sügavalt juurdunud ebavõrdsusele tervishoiuteenustele juurdepääsul. Samuti on see näidanud, et selline ebavõrdsus võib ohustada ühiskonda tervikuna. Rändajad töötavad suurema tõenäosusega töökohtadel, mis nõuavad tihedat kokkupuudet teiste inimestega, mis seab nemad ja nende perekonnad suuremasse ohtu nakatuda COVID-19sse ja muudesse nakkushaigustesse.
Rändajate integreerimisel on olulise tähtsusega vaimse tervise küsimused. Kuigi rändajatel, eriti pagulastel, võib päritoluriigis kogetud traumade, teekonnal kogetud raskuste või saabumisjärgsete kogemuste (nt sotsiaalne eraldatus või diskrimineerimine) tõttu olla suurem vaimse tervise probleemide tekkimise oht, seisavad nad sageli silmitsi takistustega vaimse tervise teenustele juurdepääsul.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke tuleb teavitada nende õigustest ja neil peab olema asjaomase liikmesriigi õigusaktide ja tavadega kehtestatud tingimustel võrdne juurdepääs regulaarsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas vaimse tervise teenustele.
§Tervishoiuteenustele juurdepääsu lihtsustamisel tuleb võtta täielikult arvesse naissoost rändajate erivajadusi, sealhulgas tuleb tagada sünnituseelne ja -järgne tervishoid emadele.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Meetmed, millega edendada rändajate juurdepääsu tervishoiuteenustele:
⁃projektide rahastamine Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi kaudu ning kaasamismeetmed rändetaustaga inimestele tulevase kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguse ja väärtuste programmi alusel;
⁃võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsetele ja taskukohastele tervishoiuteenustele koostöös liikmesriikidega Euroopa Sotsiaalfondi+, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste ELi fondide kaudu.
§Komisjon toetab ja edendab teabevahetust liikmesriikide vahel järgmistes küsimustes:
⁃rändajatele suunatud haiguste ennetamise ja tervise edendamise programmid, millel on sobivad teavitusvahendid;
⁃juurdepääs vaimse tervise ja rehabilitatsiooni teenustele.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§pakkuma tervishoiutöötajatele koolitust mitmekesisuse juhtimise ja spetsiifiliste rändajate rühmade (traumaga rändajad, inimkaubanduse või soolise vägivalla ohvrid, saatjata alaealised, eakad, puuetega inimesed jne) vajaduste teemal, kasutades ELi tervishoiuprogrammide raames välja töötatud projekte ja koolitusmaterjale;
§hõlbustama rändajate juurdepääsu üldistele tervishoiuteenustele, sealhulgas vaimse tervise teenustele, kohandades teenused vastavaks nende vajadustele ja võideldes diskrimineerimise vastu;
§kasutama täielikult ära ELi fonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi+, Varjupaiga- ja Rändefondi ning Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, et toetada vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele tervishoiuteenustele juurdepääsuga seotud programme ja meetmeid.
|
IV.Eluase
Juurdepääs piisavale ja taskukohasele eluasemele on eduka integratsiooni peamisi tegureid. Elamistingimustel on suur mõju rändajate tööhõivele ja haridusvõimalustele ning rändajate ja vastuvõtvate kogukondade vahelisele suhtlusele. Kehvad elamistingimused ja segregatsioon võivad süvendada lõhesid, mis õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Eluasemehindade tõus, taskukohaste eluasemete ja sotsiaalkorterite nappus ning diskrimineerimine eluasemeturul raskendavad rändajatel sobivate ja pikaajaliste eluasemelahenduste leidmist.
Kuigi vastutus eluasemepoliitika eest kuulub liikmesriikide pädevusse, on komisjonil oluline roll liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetajana probleemidele lahenduse otsimisel ja kaasavate eluasemelahenduste edendamisel.
Viimastel aastatel on mitmes ELi riigis välja töötatud uuenduslikke eluasemelahendusi, sealhulgas ELi rahastuse abil. Paljutõotavaks on osutunud partnerlusel põhinevad lähenemisviisid, ühiselamud ning eluaseme ühendamine tööhõive- ja sotsiaalteenustega, mis edendab kaasatust ja kogukonna ülesehitamist. Nagu on märgitud renoveerimislainet käsitlevas komisjoni teatises, käivitab komisjon taskukohaste eluasemete algatuse, et toetada selliste edukate algatuste edasist rakendamist ja jäljendamist.
Integratsiooniprotsessi võib aidata kiirendada see, kui pakkuda individuaalset eluaset varjupaigataotlejatele, kellel on suur tõenäosus saada kaitset, eriti kui sellega käib kaasas integratsioonitoetuse andmine varajases etapis.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Rändajatel ja rändetaustaga ELi kodanikel peab olema juurdepääs sobivale ja taskukohasele eluasemele, sealhulgas sotsiaalkortereile.
§Liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse tuleb anda valik tööriistu ja tavasid, mille abil võidelda diskrimineerimise vastu eluasemeturul.
§Kogu ELis tuleb jõuda uuenduslikke eluasemelahenduste laialdase kasutuseni, et edendada sel teel kaasatust ja võidelda segregatsiooni vastu.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et edendada segregatsioonivaba juurdepääsu sobivale ja taskukohasele eluasemele, sealhulgas sotsiaalkorteritele, ning pakkuda ELi fondide kaudu kaasnevaid integratsiooniteenuseid, eelkõige puudutab see Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Varjupaiga- ja Rändefondi ning InvestEUd.
§Komisjon innustab Euroopa integratsioonivõrgustiku, integratsiooniteemalise linnaakadeemia ning Varjupaiga- ja Rändefondi sihtotstarbelise rahastamise kaudu liikmesriike, linnu, külasid ja piirkondi õppima üksteiselt, kuidas võidelda diskrimineerimise ja segregatsiooni vastu eluasemeturul.
§Komisjon edendab skeeme, mille abil tagada varjupaigataotlejatele ja eriti perekondadena saabunud varjupaigataotlejatele individuaalne eluase (ennemini kui kollektiivne eluase), ning levitab ja laiendab uuenduslikke, kaasavaid ja taskukohaseid rahvusvahelise kaitse saajate eluasemeskeeme, mis on osutunud edukaks.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§kooskõlastama eluasemepoliitika terviklikul viisil tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste poliitikaga;
§pakkuma pagulastele ja varjupaigataotlejatele, kellele tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases etapis sobivaid individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotlejatel pärast rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu;
§kasutama täielikult ära ELi vahendeid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Varjupaiga- ja Rändefond ning InvestEU, et edendada vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele sobivaid ja taskukohaseid eluasemelahendusi, sealhulgas sotsiaalkortereid, ning Euroopa Sotsiaalfond+, et toetada eluaseme kättesaadavust.
|
5.Meetmed, millega toetatakse tõhusat integratsiooni ja kaasamist kõigis valdkondades korraga
I.Tugevad partnerlused integratsiooniprotsessi tõhustamiseks
Integratsioon on ühiskondlik protsess, mille puhul vastutus ei lasu ühel kindlal rühmal, vaid paljudel: rändajad, vastuvõtvad kogukonnad, riigiasutused ja institutsioonid, majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kirikud, usulised ja muud vaimsed kogukonnad ning erasektor. Kestliku ja eduka integratsiooni saavutamiseks on oluline anda nii rändajatele kui ka vastuvõtvatele kogukondadele võimalus integratsiooniprotsessis aktiivselt osaleda. Komisjon püüab võimestada kõiki osalejaid selles protsessis kaasa lööma, luues eri valitsemistasanditel tugevaid ja pikaajalisi sidusrühmaüleseid partnerlusi. Seda tehes toetub komisjon eduka koostöö näidetele, nagu partnerlus rändajate ja pagulaste kaasamiseks ELi linnade tegevuskava raames, Euroopa integratsioonipartnerlus sotsiaal- ja majanduspartneritega ning partnerlus maapiirkondadega tulevase maapiirkondade pikaajalise visiooni raames.
Samuti on oluline tagada, et kõik valitsemistasandid – Euroopa, riiklik, makropiirkondlik, piiriülene, piirkondlik ja kohalik tasand – oleksid täielikult kaasatud integratsioonistrateegiate väljatöötamisse ja rakendamisse, et maksimeerida meetmete tõhusust.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Kõigil asjaomastel sidusrühmadel peab olema võimalus integratsiooniprotsessis osaleda.
§ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb luua sidusrühmaüleseid partnerlusi.
§Komisjoni ja integratsiooni peamiste sidusrühmade vahel peab toimuma struktureeritud ja avatud dialoog.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Meetmed liikmesriikide toetamiseks:
⁃Euroopa integratsioonivõrgustiku tugevdamine ja selle kasutamine liikmesriikide integratsioonistrateegiate ja tegevuskavade väljatöötamise, ajakohastamise ja rakendamise toetamiseks;
⁃komisjon pakub liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust ja aitab suurendada nende suutlikkust, et edendada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil koordineerimist peamiste integratsiooni sidusrühmade vahel;
⁃tööhõive, oskuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna uuenduslike lahenduste üleviimine ja laiendamine kogu Euroopas Euroopa Sotsiaalfondi+ riikidevahelise koostöö ja partnerluse kaudu.
§Meetmed kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks:
⁃komisjon käivitab partnerluse Regioonide Komiteega, et alustada poliitilist dialoogi ning edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel vastastikust õppimist ja teabevahetust integratsiooni teemadel;
⁃integratsiooniteemalise linnaakadeemia laiendamine terviklikuks suutlikkuse suurendamise programmiks kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi integratsiooni valdkonna poliitikakujundajatele ja ekspertidele;
⁃dialoogi tugevdamine religioossete kogukondade vahel, linnade toetamine radikaliseerumise ennetamisel, pakkudes ekspertidele ja kohalikele osalejatele rahastust, juhendamist ja koolitust, sealhulgas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku ning algatuse „ELi linnad radikaliseerumise vastu“ ja selle edasiarenduste raames;
⁃maapiirkondade partnerluste uurimine, et tagada rändajate kaasamine ja integreerimine maapiirkondades.
§Meetmed vastuvõtvate kogukondade võimestamiseks:
-kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et kaasata kohalikud kogukonnad integratsioonimeetmete ja -programmide kavandamisse ja rakendamisse;
-rahastus projektidele, millega edendatakse rändajate ja vastuvõtvate kogukondade ühiselt kavandatud vabatahtliku tegevuse meetmeid;
-kohalike kogukondade ja äsja saabunud rändajate vaheliste mentorlus- ja näidisprogrammide edendamine.
§Meetmed kodanikuühiskonna toetamiseks:
-korrapärane konsulteerimine ja dialoog kodanikuühiskonna ja diasporaa organisatsioonidega, sealhulgas iga-aastase Euroopa rändefoorumi kaudu.
§Meetmed sotsiaal- ja majanduspartnerite ning tööandjate toetamiseks:
-Euroopa integratsioonipartnerluse rakendamine koostöös sotsiaal- ja majanduspartneritega ning tööandjate toetamine (vt meetmed punktis „Tööhõive ja oskused“).
§Meetmed sihtasutuste ja muude sotsiaalmajanduse organisatsioonide toetamiseks:
- rändajate integratsiooni käsitleva struktuurse dialoogi algatamine ja töömeetodite kindlaksmääramine koostööks sihtasutustega ja nendega koos tegutsevate võrgustikega.
|
II.Suuremad võimalused ELi rahastuseks 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel
Endiselt jääb komisjoni prioriteediks liikmesriikide integratsiooni- ja kaasamismeetmete toetamine ELi rahastamisvahendite kaudu. Seda teeb komisjon otse või eelarve jagatud täitmise alusel hallatavate programmide raames liikmesriikide vahendusel. Kuna integratsioon on pikaajaline protsess ja arvestades selle valdkonnaülest olemust, toetatakse seda erinevate ELi valdkonnapõhiste fondide kaudu.
Peamised ELi vahendid, millega on panustatud integratsiooni ja kaasamisse ajavahemikul 2014–2020
Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames on komisjon teinud ettepaneku keskenduda Varjupaiga- ja Rändefondi vahenditest integratsiooni varastes etappides rakendatavate vajadusekohaste meetmete ja horisontaalmeetmete rahastamisele. Rändajate integreerimist tööturule ja sotsiaalset kaasamist tuleks rahastada Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+). Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatakse kaasamist taristu, seadmete ning hariduse-, tööhõive-, eluaseme-, sotsiaal-, tervishoiu- ja lastehoiuteenustele juurdepääsu vallas. Sotsiaalse kaasatuse igakülgseks edendamiseks peaksid ESFi+, Varjupaiga- ja Rändefondi ning ERFi investeeringud integratsiooni seisukohast olulistes valdkondades üksteist täiendama ja olema koostoimes muude ELi fondide ja programmidega, sealhulgas eelkõige programmiga „Erasmus+“, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ja InvestEUga. Lisaks saab taotluse korral anda liikmesriikidele integratsiooni- ja kaasamispoliitika väljatöötamiseks ja edasi arendamiseks tehnilist abi tehnilise toe rahastamisvahendist
. Spetsiifilisi meetmeid rändetaustaga ELi kodanike kaasamiseks saab rahastada ka tulevase kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi alusel.
Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on integratsiooniprotsessis oluline roll, kuid sageli puuduvad neil vahendid integratsioonimeetmete rakendamiseks või on neil raskusi juurdepääsuga ELi rahastusele. Uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames tegi komisjon ettepaneku hõlbustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu ELi rahastusele ning parandas teavitamist ja suurendas nende kaasatust eelarve jagatud täitmise alusel hallatavate riiklike programmide ettevalmistamisse, rakendamisse ja läbivaatamisse.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Integratsiooni rahastamine integratsiooni panustavatest ELi fondidest vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele peab muutuma liikmesriikide jaoks prioriteediks.
§Liikmesriikide ja peamiste integratsiooni sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks tuleb integratsiooni ja kaasamise vallas hõlbustada juurdepääsu ELi rahastusele.
§Parandada tuleb võimalike toetusesaajate teadlikkust integratsiooni rahastamisvõimalustest ELi tasandil.
§Integratsioonimõjuga ELi vahendeid haldavad ametiasutused peavad koordineerima oma tegevust makropiirkondlikul, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
§ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleb tugevdada partnerlust kõigi asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.
§Integratsioonimeetmete rahastamiseks tuleb sagedamini kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon peab korrapärast teabevahetust Varjupaiga- ja Rändefondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja muude ELi fondide, nagu Erasmus+ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi korraldusasutustega.
§Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa lastegarantii, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ELi kõige ebasoodsamas olukorras olevate laste seas, sealhulgas rändetaustaga laste hulgas.
§Komisjon töötab välja avaliku sektori asutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud veebiseminarid ning juhendi ELi vahendite kasutamiseks integratsiooni edendamiseks programmitöö perioodil 2021–2027.
§Komisjon soodustab programmi InvestEU sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste haru raames rändajate heaks tehtavaid investeeringuid järgmistes valdkondades: hariduse ja koolitus, sotsiaalne taristu (koolid, ülikoolid, haiglad, pikaajaline hooldus, taskukohane ja kättesaadav eluase), mikrorahastamine, sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalne innovatsioon.
§Komisjon arendab avaliku ja erasektori partnerlusi (nt sihtasutuste ja erasektori rahastajatega).
Integratsiooni jaoks ELi rahaliste vahendite kasutamisel julgustatakse liikmesriike:
§kasutama täielikult ära ELi vahendeid, et edendada integratsiooni vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele. See võib hõlmata investeeringuid haridusse, tööhõivesse, eluasemesse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustesse, samuti suutlikkuse suurendamise ning segregatsiooni ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmetesse;
§tagama integratsiooni panustavate ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel tegevuse koordineerimise riiklikul, makropiirkondlikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandi;
§suurendama uuenduslike vahendite, partnerluste ja stiimulite abil erasektori sidusrühmade osalust integratsioonimeetmetes;
§lihtsustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele, korraldades nende jaoks spetsiaalseid projektikonkursse;
§võtma asjakohaseid meetmeid, et teavitada võimalikke toetusesaajaid ELi rahastamisvõimalustest integratsiooni ja kaasamise vallas;
§kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas rändajaid ja diasporaakogukondi esindavad organisatsioonid, ning sotsiaal- ja majanduspartnerid 2021.–2027. aasta ELi fondidest (Varjupaiga- ja Rändefond, ESF+ ja ERF) rahastust taotlevate programmide ettevalmistamisse, läbivaatamisse, rakendamisse ja jälgimisse;
§võtma oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades arvesse rändajate ja nende laste olukorda (nt tervishoius, tööhõives ja hariduses);
§kasutama tehnilise toe rahastamisvahendit, et toetada eri valdkondades integratsiooni- ja kaasamispoliitikaga seotud eriomaste reformide kavandamist, väljatöötamist ja elluviimist.
|
III.Osaluse ja kontaktide edendamine vastuvõtva ühiskonnaga
Külalislahkete, mitmekesiste ja kaasavate ühiskondade arendamine on protsess, milles peavad osalema nii rändajad kui ka vastuvõttev ühiskond. Rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike kaasamine ning nende aktiivse osalemise edendamine konsultatsiooni- ja otsustusprotsessides võib aidata kaasa nende võimestamisele ning tagab, et integratsiooni- ja kaasamispoliitika on tulemuslikum ja vastab tegelikele vajadustele. Seepärast on komisjon loonud rändajate seisukohtadega tegeleva eksperdirühma, mis koosneb rändajatest ja nende huve esindavatest organisatsioonidest ning mis nõustab komisjoni ELi tulevase rände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika kujundamisel ja rakendamisel.
Olgu see koolis, büroos, spordiklubis või naabruskonnas – võimaluste loomine rändajatele ja kohalike kogukondade esindajatele kohtumiseks ja suhtlemiseks on kaasamise ja ühtekuuluvama ühiskonna loomise hädavajalik osa. Lisaks on oluline edendada kultuuridevahelist dialoogi, sealhulgas dialoogi erinevate veendumustega usukogukondade vahel. Rändajate osalemise ja vastuvõtva ühiskonnaga suhtlemise toetamine eeldab ka seda, et kohalikele kogukondadele antakse võimalus saada rohkem teada oma kogukonda saabuvatest inimestest ja nende taustast. Kogukonnatoetuse skeemid mitte ainult ei aita liikmesriikidel suurendada kaitset vajavate inimeste hulka (ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja muude täiendavate rändevõimaluste kaudu), vaid aitavad ka neid edukalt integreerida vastuvõtvatesse kogukondadesse, kes on nende saabumisest teadlikud ja selleks valmis.
Inimesi toovad üksteisele lähemale ka rohujuure tasandil toimuvad kokkupuuted hariduses, kultuuris ja spordis. Need aitavad võidelda ksenofoobia, tõrjutuse, radikaliseerumise ning meid ja neid vastandavate narratiivide vastu, suurendades samal ajal vastastikust austust ja rändajate kuuluvustunnet. Noorteprogrammid, nagu Euroopa solidaarsuskorpus, võimaldavad omalt poolt noortel vabatahtlikel töötada projektidega, mis puudutavad identiteeti, kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, võideldes eelarvamustega, hoides ära konfliktide ning edendades vastastikust austust ja mõistmist.
Teabevahetuse edendamine liikmesriikide vahel ja rändajate osaluse suurendamine ELi asjakohaste programmide kavandamisel ja rakendamisel võib aidata kaasa rändajate aktiivsemale osalemisele meie ühiskonnas ja parema mõistmise edendamisele sellistes valdkondades nagu sooline võrdõiguslikkus, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus ning võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu.
Eelarvamuste ja polariseerumise vastu aitab võidelda ka piisav teadlikkus rändest ja integratsioonist. Siiski tunneb enamik eurooplasi (61 %), et nad ei ole rändest ega integratsioonist piisavalt või üldse teadlikud
. ELi kodanike paremaks teavitamiseks rände ja integratsiooni tegelikust olukorrast on väga oluline koostöö meedia esindajate, haridusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi konsultatsiooni- ja otsustusprotsessides peab osalema rohkem rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke.
§Rändajate, rändetaustaga ELi kodanike ja kohalike kogukondade vahelisteks kontaktideks ja teabevahetuseks tuleb pakkuda rohkem võimalusi, sealhulgas kunsti, kultuuri, spordi ja üldisemalt ühiskondliku elu kaudu.
§Naissoost rändajatel peavad olema võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.
§Eurooplaste informeeritus rändest ja integratsioonist peab paranema.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon rahastab projekte, millega suurendada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkust kaasata otsustusprotsessi rändajaid ja rändajate organisatsioone.
§Komisjon kaasab rändajate seisukohtadega tegeleva eksperdirühma tihedalt ELi rände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika kujundamisse ja rakendamisse.
§Komisjon toetab kogu ELis rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kogukonnatoetuse programmide väljatöötamist. Selleks pakutakse rahastust, hõlbustatakse parimate tavade vahetust ning edendatakse kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel tugevdatud koostööd.
§Komisjon hakkab välja andma koolidele, kohalikele kogukondadele, kunsti- ja kultuuriorganisatsioonidele ning spordi- ja noorteklubidele mõeldud integratsiooniauhinda, millega tunnustada nende panust integratsiooni ja kaasamisse.
§Komisjon korraldab koostöös UEFA lastefondiga järgmisi Euroopa jalgpallimeistrivõistlusi võõrustavates linnades noortele rändajatele suunatud jalgpallifestivale.
§Komisjon parandab tulevase sotsiaalmajanduse tegevuskava abil sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni soodustavat keskkonda, mis aitab edendada kaasatust ja osalemist.
§Komisjon rahastab projekte, mille abil suurendada ajakirjanike ja ajakirjanduskoolide teadlikkust integratsiooni ja rände peamistest suundumustest ning tutvustada fakte ja arvnäitajaid.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§viima riiklikud integratsioonistrateegiad vastavusse rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavadega;
§kaasama rändajad ja rändajate organisatsioonid integratsiooni- ja kaasamispoliitika ning integratsiooni- ja kaasamisprogrammide kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse, sealhulgas juhul, kui neid rahastatakse ELi vahenditest;
§edendama vabatahtliku tegevuse, spordi, mitteformaalse hariduse, noorsootöö ja kultuuritegevuse kaudu rändajate kontakte vastuvõtva ühiskonnaga.
|
IV. Uued tehnoloogiad ja digivahendid integratsiooni ja kaasamise teenistuses
Tehnoloogiline innovatsioon avab uusi võimalusi moderniseerida ja lihtsustada juurdepääsu integratsiooni- ja muudele teenustele. Kindlasti aitaks parandada juurdepääsu avalikele teenustele kõigi valitsemistasandite digitaliseerimine. Kui aga teenuseid ei kujundata kaasavaks ega tehta kättesaadavaks, võib nende digitaliseerimine hoopiski ebavõrdsust suurendada. COVID-19 kriis on näidanud digitaliseerimise potentsiaali hariduse, keeleõppe ja integratsioonikursuste vallas. Paljud liikmesriigid on pidanud sotsiaalse distantseerumise meetmete tõttu oma integratsiooniteenuseid kohandama, viies integratsiooni- ja keelekursused üle internetti. Samas sai ka selgeks, et rändajatel ja rändetaustaga ELi kodanikel on puuduliku taristu, keelebarjääri, e-identimise vahendite ja digitaalsete usaldusteenuste (nt e-allkiri) või ka teenuste kasutamiseks vajalike digioskuste puudumise tõttu digikursustele ja -teenustele juurdepääs sageli takistatud. Veebipõhised teenused võivad olla eriti tõhusad lahkumiseelses etapis, aidates rändajatel õppida keelt ja omandada oskusi, mis võivad kiirendada nende integratsiooni pärast saabumist, ning luua sidemeid kogukondadega, kes neid vastu võtavad.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Hiljuti välja töötatud digitaalse integratsiooni teenuseid tuleb hinnata juurdepääsetavuse, kaasavuse ja kvaliteedi seisukohast ning lisada kõige edukamad näited integratsiooniprogrammidesse.
§Rändajatele ja rändetaustaga ELi kodanikele tuleb tagada digioskused, et neil oleks võimalik internetiteenustest täiel määral osa saada.
§Digitaalseid avalikke teenuseid tuleb kavandada koos kodanikega, sealhulgas rändajatega, et muuta need inimkeskseks, kergesti juurdepääsetavaks ja sobivaks mitmekesisele elanikkonnale.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon toetab liikmesriike digitaalsete integratsiooniteenuste hindamisel, sealhulgas lahkumiseelses etapis, ning heade tavade kindlakstegemisel ja vahetamisel Euroopa integratsioonivõrgustiku kaudu, innustades liikmesriike üksteistelt õppima.
§Komisjon edendab ja rahastab rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike digioskuste parandamise projekte.
§Digihariduse tegevuskavas kasutab komisjon maksimaalselt ära ELi toetust, mis on ette nähtud internetiühenduse, digiseadmete ja e-õppe rakenduste ja platvormide ostmiseks koolidele ja eelkõige ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit õpilastele ning puuetega õpilastele ja haridustöötajatele.
§Komisjon alustab tööd ELi e-valitsuse tegevuskava kallal, millega edendatakse inimkesksete digitaalsete avalike teenuste osutamist kodanikele, sealhulgas rändajatele, ning rändajate kaasamist digitaalsete avalike teenuste loomisse ja osutamisse.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§töötama rändajate jaoks välja digitaalse kirjaoskuse kursusi ja lisama neid integratsiooniprogrammidesse, kasutades sealjuures olemasolevaid ELi rahalisi vahendeid;
§tagama, et digitaalsed avalikud teenused oleks oma ülesehituselt kaasavad, kergesti ligipääsetavad ja sobivad mitmekesisele elanikkonnale ning nende loomisel ja edasisel arendamisel konsulteeritaks ka rändajatega.
|
V.Edusammude jälgimine: tõenduspõhine integratsiooni- ja kaasamispoliitika
Tulemusliku integratsioonipoliitika aluseks peaks olema usaldusväärsed andmed nii integratsiooni olukorra kui ka integratsioonipoliitika mõju kohta. Alates rändajate integratsiooni käsitlevate kategooriate kasutuselevõtust 2010. aastal on integratsiooninäitajaid käsitlev statistika Eurostati portaalis kättesaadav. Komisjon on teinud koostööd OECDga, et avaldada ainulaadne rahvusvaheline võrdlus rändajate ja nende laste integreerituse kohta, ning teinud jõupingutusi selle nimel, et parandada integratsiooni käsitlevate andmete kättesaadavust kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Lisaks on uuritud nn kahesuunalisi integratsioonivaldkondi, nagu diskrimineerimine, osalemine ja vastuvõtva riigi suhtumine.
Poliitika pikaajalise tulemuslikkuse jälgimiseks on oluline esitada rändajate diskrimineerimise ulatuse ja laadi kohta täpseid ja võrreldavaid andmeid. Selles küsimuses langeb põhiroll Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, kes avaldab peatselt sisserändajaid ja nende järeltulijaid käsitleva „EU Survey“ uuringu (2022). See nõuab andmete eristamist etnilise ja rassilise päritolu alusel, nagu on soovitatud hiljutises ELi rassismivastases tegevuskavas. Andmekogumise kõrval on innovatiivseid teadusuuringuid toetatud programmi „Horisont 2020“ uuenduslike, kaasavate ja kaasa mõtlevate ühiskondade programmide kaudu, samuti on loodud Teadusuuringute Ühiskeskuse juurde rände ja demograafia teadmuskeskus, mis on aidanud poliitikakujundajatel integratsiooni mitmetes valdkondades paremini mõista. Komisjon on investeerinud ka mitmesse katseprojekti, mille abil katsetada uusi tavasid, ning ELi liikmesriikide integratsioonipoliitika teatavate valdkondade, nagu tööturule integreerituse, pagulaste hariduse ja pagulaste integratsiooni kaardistamisse.
Hoolimata nendest ulatuslikest jõupingutustest on teadmistes endiselt mitmeid lünki, mis takistavad tulemusliku ja tõenduspõhise integratsioonipoliitika väljatöötamist. Kuigi enamik liikmesriike jälgib integratsiooni korrapäraselt, toetuvad nad harva ELi kokkulepitud näitajatele, mistõttu ei kasutata piisavalt rahvusvahelise võrdlemise potentsiaali. Lisaks on enamiku piirkondade ja linnade kohta andmete kättesaadavus piiratud. Üksteiselt õppimise hõlbustamiseks ja meetmete mõju puudutavate andmete vähesusest üle saamiseks on vaja ELi liikmesriikide integratsioonipoliitikat täiendavalt võrrelda.
Mida tahame selles valdkonnas saavutada?
§Vaja on saavutada parem arusaam integratsioonipoliitikast ja selle mõjust nii ajas kui ka piirkondade lõikes.
§Riikide ametiasutusi ja teisi sidusrühmi tuleb integratsioonitulemuste jälgimisel toetada.
§Integratsiooni vallas peaks laiema kannepinna saama tõenduspõhine arutelu.
§Vaja on parandada integratsiooni kohta käivate andmete ja teadmiste kättesaadavust ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
Mida teeb komisjon nende eesmärkide toetamiseks?
§Komisjon käivitab uue Eurobaromeetri uuringu integratsiooni kohta.
§Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid, milles analüüsitakse edusamme ja tuuakse esile valdkonnad, milles esineb ühiseid probleeme, tuginedes ühistele statistilistele näitajatele ning liikmesriikides eelneval perioodil aset leidnud olulisematele poliitilistele arengutele.
§Komisjon uurib koos liikmesriikidega võimalusi töötada välja integratsioonipoliitika ühine tulemustabel, et riike paremini omavahel võrrelda, teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja teha edusamme, ning vahetada häid tavasid.
§Komisjon hindab korrapäraselt uuringutulemusi ja integratsioonidünaamika olukorda, et kujundada selle põhjal poliitilisi ettepanekuid.
Selles valdkonnas julgustatakse liikmesriike:
§töötama välja või ajakohastama integratsiooni jälgimise süsteeme, et teha kindlaks peamised probleemid ja saada ülevaade aja jooksul tehtud edusammudest;
§parandama integratsiooni olukorda kirjeldavate andmete kättesaadavust, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
|
6.Järeldused
See, et rändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud saaksid Euroopa ühiskondades täiel määral osaleda ja anda neisse oma panuse, on tulevase heaolu, jõukuse ja ühtekuuluvuse võti. Edukas integratsioon võib aidata lahendada paljusid tänapäeva ühiskonna ees seisvaid probleeme: majandusliku tõrjutusega kaasnevad inim- ja sotsiaalsed kulud, äärmuslike ideoloogiate mitmesuguste vormide levik ning usalduse puudumine eluasemepoliitika või tervishoiusüsteemide vastu. Käesoleva tegevuskavaga loob komisjon tugeva raamistiku integratsiooni- ja kaasamispoliitika tugevdamiseks ja hoogustamiseks kogu ELis, aidates seega kaasa laiemale sotsiaalse kaasamise poliitikale, tuginedes ka muudele asjakohastele strateegiatele ja meetmetele hariduse, kultuuri, tööhõive, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse valdkonnas. Selle tegevuskava rakendamisel teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaal- ja majanduspartnerite, erasektori, vastuvõtvate kogukondade, diasporaa organisatsioonide ja rändajatega.
Samuti on kavas jälgida tegevuskavas märgitud meetmete rakendamist, koostada aruandeid edusammude kohta ning vajaduse korral meetmeid kohandada. Tegevuskava vahekokkuvõte tehakse 2024. aasta lõpus. Komisjon annab kavandatud tegevuskava rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru. Tegevuskava rakendamise täieliku läbipaistvuse tagamiseks töötab komisjon välja interaktiivse veebiplatvormi, mis majutatakse Euroopa integratsiooni veebisaidile ja mille abil saab jälgida edusamme ja võimaldada rohketel partneritel oma panus anda.