27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/13

1.

kultuuri- ja loomesektorid on nii kultuurilise kui ka majandusliku väärtuse allikad. Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärset tööd, et muuta kultuuri- ja loomesektorid Euroopa ühiskonna ja majanduse lahutamatuks osaks ning majanduskasvu, töökohtade loomise ja heaolu allikaks. Siiski ei ole veel täiel määral tunnustatud nende sektorite laiemat panust, eelkõige mis puudutab kultuuri ja kunstilise loovuse potentsiaali käivitada innovatsiooni muudes majandussektorites ja ühiskonnas tervikuna ning inimeste heaolu suurendamisel;

2.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega võib mõista kui kultuuri- ja loomesektoritele eriomaste teadmiste ja oskuste ning muude sektorite teadmiste ja oskuste kombineerimise protsessi, eesmärgiga luua innovaatilisi ja tarku lahendusi tänapäeva ühiskondlikele väljakutsetele;

3.

koostoime kultuuri- ja loomevaldkonnaga võib olla vastastikku kasulik kõigile kaasatud sektoritele, kui tegemist on võrdse partnerlusega;

4.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoime muude valdkondadega võib tuua laiaulatuslikku kasu, (1) sealhulgas:

5.

teadlikkus potentsiaalist, mida pakub kunsti, kultuuri ja loovuse kombineerimine tehnoloogia, teaduse ja äriga, on vähene. Samuti ei vahetata piisavalt häid tavasid. Eelkõige on seeläbi ikka veel alahinnatud ja alakasutatud kultuuri ja kunstide mõju innovatsiooni käivitajana kõikides sektorites;

6.

kultuuri- ja loomevaldkonna koostoime muude valdkondadega leiab aset eri sektorite kokkupuutepunktides. Siiski on sektorid ja poliitikad sageli veel üksteisest eraldatud, mis piirab sünergiate ulatust ja innovaatiliste lahenduste teket. Selleks, et kapseldunud mõtlemisest üle saada ja koostoimet edendada, on vaja terviklikku strateegilist lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki osalejaid kohalikust kuni ELi tasandini;

7.

vaja on usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, mis võimaldaksid saada ülevaate kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoime panusest majandusse tervikuna ning nende mõjust laiemale ühiskonnale kõigil tasanditel ning seda panust ja mõju analüüsida;

8.

loova ja kriitilise mõtlemisoskuse arendamine formaalhariduse omandamisel ning mitteformaalse ja informaalse õppe käigus võimaldaks indiviididel paremini vastata vajadustele, mida esitab mitmekesistuv ja teadmistepõhine ühiskond ning nõudlik ja kiiresti muutuv tööturg;

9.

Euroopa digitaalne ühtne turg peaks ergutama kvaliteetse sisu loomist ja levitamist, mille jaoks Euroopa kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on viljakas pinnas, ning pakkuma kogu väärtusahela ulatuses õiguste ja kohustuste tasakaalustatud raamistikku;

10.

investeerimist kultuuri- ja loomesektoritesse peetakse sageli riskantseks ja ebakindlaks, kuna nende investeeringute objektiks on immateriaalne vara. Seetõttu on kultuuri- ja loomesektorite jaoks vaja innovaatilisi finantsinstrumente, mis suurendavad nende suutlikkust osaleda sektoritevahelises koostöös, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;

11.

suurendama kõikide sidusrühmade, eelkõige poliitikakujundajate, loovisikute, tööstusharude, ettevõtjate ja investorite teadlikkust loovuse ja innovatsiooni kultuurilisest, majanduslikust ja ühiskondlikust väärtusest, mis sünnib sektoritevahelises koostöös. Selleks on oluline edendada teabe laialdast levitamist sektoritevahelise koostöö heade tavade, tulemuste ja saadud kogemuste ning samuti ekspertide võrgustike ja vastastikuse õppe kohta;

12.

muutma traditsioonilistes poliitikavaldkondades kapseldunud mõtteviise, lõimides kultuuri ja kunstilise loovuse paremini majanduskasvu, sotsiaalpoliitikat, linna- ja regionaalarengut ning säästvat arengut käsitlevatesse strateegiatesse;

13.

jätkama selliste olemasolevate poliitikameetmete ja suundumuste väljaselgitamist, millel on seos kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoimega, ning andmete kogumise täiustamist, et tugevdada tõenditel põhinevat poliitikakujundust. Selleks on vaja välja töötada uued metoodikad kultuuri- ja loomevaldkondade ning teiste tööstusharude koostoime mõõtmiseks, et paremini kajastada nende innovaatilist sisendit ja mõista nende laiemat mõju;

14.

edendama loovaid ökosüsteeme ja multidistsiplinaarseid keskkondi kultuuri- ja loomesektorite jaoks selliste struktuuride kaudu nagu innovatsiooni- ja ärikeskused, ärikiirendid, ettevõtlusinkubaatorid, loomekeskused, koostöökeskkonnad ja -programmid;

15.

edendama valdkondadevahelisi kultuuri- ja loomeklastreid ning võrgustikke riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et hoogustada kultuuri- ja loomeeksporti ning parandada juurdepääsu uutele turgudele;

16.

ergutama mittetehnoloogilist, sotsiaalset ja teenuste innovatsiooni traditsioonilistes tööstusharudes, näiteks juurutades nendes disainmõtlemise lähenemisviisi (2) ja kultuuripõhist loovust;

17.

innustama kultuuri- ja loomesektoreid kasutama tulevase digitaalse ühtse turu võimalusi;

18.

ergutama kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võimaluse korral olemasolevatele algatustele tuginedes ning tihedas koostöös kohalike osalejate, vabaühenduste, organisatsioonide ja ettevõtjatega. Samuti võiks kaaluda multidistsiplinaarsete klastrite loomist, kaasates sellesse aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused;

19.

toetama algatusi, mis ergutavad kultuuri- ja loomesektorite ühist propageerimist, et ületada valdkonnakeskne mõtteviis ning töötada välja terviklikud strateegilised lähenemisviisid;

20.

ergutama avalikus sektoris disainmõtlemise lähenemisviisi rakendamist keerukate küsimuste käsitlemisel ning kasutajakesksete ja tõhusate teenuste väljatöötamisel (3);

21.

edendama kultuuri- ja loomesektorite jaoks soodsaid tingimusi, mis võimaldaks neil oma potentsiaali sektoritevahelise partnerluse raames rohkem välja arendada, sealhulgas võttes arvesse Euroopa Loomemajanduse Liidu (4) antud soovitusi, rakendades asjakohaseid meetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

22.

edendama formaalhariduses ja mitteformaalses õppes selliste valdkonnaüleste oskuste arendamist nagu loomingulisus, kultuurialane teadlikkus ja ettevõtlikkus. Ergutama kõrgharidusasutustes, kui see on asjakohane, sektoriteüleseid lähenemisviise eri valdkondade vahel, näiteks ühisprogrammide kaudu, mis hõlmavad kunste ja kultuuri, teadust, inseneriteadust, tehnoloogiat, ettevõtlust ja muid asjakohaseid valdkondi;

23.

töötama välja tervikliku strateegilise lähenemisviisi, et edendada kultuuri- ja loometööstuse konkurentsivõimet ja arengut, rõhutades samal ajal nende rolli kõikide tööstusharude üldises innovatsiooniprotsessis;

24.

paremini koostama ja levitama teavet kultuuri- ja loomesektoritele suunatud olemasolevate ELi programmide ja vahendite kohta, et tugevdada sünergiat ja lõimumist muude poliitikavaldkondadega;

25.

kaaluma selliste ELi programmide raames nagu „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+”, „COSME” ja „Loov Euroopa” olemasolevate rahastamisvahendite kasutamist koostoimet toetavate projektide jaoks, mille eesmärk on näiteks:

ning alustama viivitamata ettevalmistusi, mis on vajalikud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi (8) käivitamiseks 2016. aastal;

26.

jätkama oma allüksuste, näiteks Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt alustatud tööd, et pakkuda teavet ja andmeid selle kohta, millise panuse annab kultuuri- ja loomevaldkonna ning muude valdkondade koostoime muudesse majandussektoritesse ja poliitikavaldkondadesse ning majanduskasvu üldiselt;

27.

käesolevate järelduste rakendamise kohta tehakse kokkuvõte 2018. aastal. Kokkuvõtte tegemise eesmärk on hinnata liikmesriikide ja komisjoni edusamme käesolevate järelduste järgimisel (9). Liikmesriikidega tuleks konsulteerida selle kokkuvõtte tegemise vormi ja ulatuse osas, mis peaks olema lihtne ja kasulik.