52015DC0044

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat

I. SISSEJUHATUS

2015. aasta on ülemaailmse säästva arengu ja vaesuse kaotamise seisukohast pöördeline. 2015. aasta järgse arengukava vastuvõtmisega kutsutakse rahvusvahelist kogukonda üles lahendama ümberkujundaval viisil maailma ees seisvaid tõsiseid probleeme. Selleks tuleb kaotada vaesus, saavutada praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks kaasav ja säästev areng ning tagada rahumeelsete ja jõukate ühiskondade aluseks olevad inimõigused ja põhiväärtused ning kaitsta neid.

Eeloleval aastal leiavad aset kaks kõrgetasemelist rahvusvahelist kohtumist, mis võimaldavad kokku leppida uues kavas, sealhulgas säästva arengu eesmärkides, ning seda kava toetavas uues ülemaailmses partnerluses. Nendeks on juulis Addis Ababas toimuv kolmas rahvusvaheline arengu rahastamise konverents ja New Yorgis septembris korraldatav ÜRO tippkohtumine 2015. aasta järgse arengukava vastuvõtmiseks. See protsess peab koondama varasemad algatused, tuginedes eelkõige aastatuhande arengueesmärkidel ja Rio+20 säästva arengu konverentsil. 2015. aasta järgse arengukava kokkuleppe saavutamisel on suur mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvatele läbirääkimistele.

ÜRO raames toimuvates protsessides on juba tehtud suuri edusamme. Olulise panuse annavad säästva arengu eesmärke käsitleva avatud töörühma aruanne,[1] säästva arengu rahastamise valitsustevahelise ekspertide komitee aruanne[2] ning ÜRO peasekretäri kokkuvõttev aruanne, [3]näidates, et laiahaardelises 2015. aasta järgses arengukavas üleilmse kokkuleppe saavutamine on käeulatuses.

Euroopa Liit (EL) on nendes protsessides täitnud alati olulist ja edasiviivat rolli, panustades olulisel määral ning suheldes aktiivselt kõigi tasandite partneritega. Euroopa Komisjoni 2013. aasta veebruari,[4] 2013. aasta juuli[5] ja 2014. aasta juuni[6] teatistes ning nõukogu 2013. aasta juuni,[7] 2013. aasta detsembri[8] ja 2014. aasta detsembri[9] järeldustes väljendatakse ELi nägemust 2015. aasta järgse arengukava kohta, mis peab olema ülemaailmne ja üleüldine ning hõlmama säästva arengu kõiki kolme mõõdet: sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast.

Sellise kaugeleulatuva arengukava rakendamine on keerukas ülesanne, kuid samas ka ainulaadne võimalus ülemaailmse kogukonna koostöö ümbermääratlemiseks ja tugevdamiseks. 2015. aasta järgse arengukava täitmiseks on vaja uut ülemaailmset vaesuse kaotamise ja säästva arengu partnerlust. Selleks, et seda ülemaailmset partnerlust saadaks edu, on tarvis kõigi panust. EL on pühendunud oma rolli täiemahulisele täitmisele ning konstruktiivsele koostööle, oodates teiste osapoolte aktiivset osalust.

Nõukogu 2014. aasta detsembri järeldustele tuginedes tuuakse käesolevas teatises välja Euroopa Komisjoni seisukohad üldpõhimõtete ja põhikomponentide kohta, mida on ülemaailmsel partnerlusel tarvis 2015. aasta järgse arengukava tõhusaks toetamiseks. Teatises esitatakse ettepanekud, kuidas EL koos liikmesriikidega saaks anda partnerlusse oma panuse. Teatises rõhutatakse ELi tahet osaleda positiivselt tulevaste säästva arengu eesmärkide rakendusvõimalusi käsitlevas üleilmses arutelus ning sellega luuakse alus ELi ühise seisukoha väljatöötamiseks valitsustevahelistel läbirääkimistel. Lisas on esitatud ettepanekud võimalike meetmete kohta 2015. aasta järgse arengukava rakendamiseks.

II. ÜLEMAAILMSE PARTNERLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Uus ülemaailmne partnerlus peab tooma kaasa uue ümberkujundava solidaarsuse ja koostöövaimu. Otsustav on riikide isevastutus ja juhiroll, seda peab toetama kõige kõrgemal väljendatav poliitiline tahe. Riikide jõupingutusi peab tugevdama kõigil tasanditel ja kõigi sidusrühmadega tehtav koostöö. Seejuures tuleks tugineda kogemustele, mis on saadud ülemaailmse arengupartnerluse väljatöötamise käigus aastatuhande arengueesmärkide raames ning muudes rahvusvahelistes partnerlustes. Edu saavutamiseks on vaja rakendada poliitikat ja mobiliseerida vahendeid, suurendades kõikide riikide panuseid nende suutlikkuse piires.

Ülemaailmse partnerluse aluspõhimõteteks peaksid olema jagatud vastutus, vastastikune vastutus ja igaühe suutlikkuse arvessevõtmine. Riigid sõltumata arengutasemest peavad andma oma panuse selle rakendamisse ja võtma selle oma ülesandeks.

Partnerluse aluseks peaksid olema ka inimõigused, hea juhtimistava, õigusriik, demokraatlike institutsioonide toetamine, kaasamine, mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus.

See peaks toetama säästva arengu kolme mõõtme tasakaalustatud lõimimist, et ära hoida tegutsemist isolatsioonis ning kompromisside tegemist erinevate eesmärkide vahel. Kliimamuutuse võimendav mõju nii vaesuse kaotamise kui ka säästva arengu saavutamisega seotud ülesannetele nõuab kliimamuutuste küsimuste aktiivset lülitamist 2015. aasta järgsesse arengukavasse ja seda toetavasse ülemaailmsesse partnerlusse.

Traditsioonilistest koostöökanalitest kaugemale minnes peab ülemaailmne partnerlus edendama tõhusamaid ja kaasavamaid mitmel sidusrühmal põhinevaid partnerlusvorme, mis toimivad kõigil tasanditel ja hõlmavad nii erasektorit kui ka kodanikuühiskonda, sealhulgas sotsiaalpartnereid, teadlasi, sihtasutusi, teadusasutusi ja riigiasutusi. Kava edu tagamiseks on vaja poliitikavaldkondade sidusust kõigil tasanditel, tagamaks, et valitsuse poliitika toetaks vaesuse vähendamist ja säästvat arengut. Ülemaailme partnerlus peaks soodustama kõigi vahendite, sealhulgas riigisiseste rahaliste vahendite, avaliku sektori rahvusvaheliste vahendite, erasektori vahendite ning uuendusliku rahastamise jätkusuutlikku ja tõhusat kasutamist.

Tulevane ülemaailmne partnerlus peaks olema selgelt keskendunud mõõdetavate, konkreetsete ja jätkusuutlike tulemuste saavutamisele, mis aitavad otseselt kaasa kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamisele, mis viivad struktuurireformideni ning viimaks inimkonna ja planeedi jaoks positiivsete ja jätkusuutlike tulemiteni. Ülemaailmse partnerluse keskmes peaksid olema läbipaistvus ja teabe jagamine kõigi sidusrühmade vahel. Oluline on ka range järelevalve, vastutuse ja läbivaatamise tagamine kõigil tasanditel kõigi kodanike ja sidusrühmade jaoks, samuti tagasiside ja õppimise edendamine.

2015. aasta järgse arengukava täitmiseks peaksid kõik riigid kehtestama asjakohase poliitika, mis võimaldab neil rakendada säästva arengu eesmärke oma võimete kohaselt. Samuti tuleks pingutada selle nimel, et töötada välja õige poliitika ja mobiliseerida piisaval määral rahalisi rakendusvahendeid, sest need on teineteisest sõltuvad. Nimelt on selge ja tulemustele orienteeritud poliitiline keskkond vältimatu eeltingimus selleks, et rahastamine omaks tõelist mõju, ning rahastamine peaks aktiivselt toetama ka muude rakendusvahendite võimendamist ja stimuleerimist, nt toetava poliitika, suutlikkuse suurendamise, kaubanduse, uuendustegevuse ja erainvesteeringute abil.

Euroopa Komisjon teeb koos liikmesriikidega tihedat koostööd kava rakendamiseks ELis ning toetab selle rakendamist ka mujal maailmas konstruktiivse koostöö ja partnerluste kaudu. 2015. aasta järgse arengukava täielikuks rakendamiseks on tarvis ELi ja selle liikmesriikide aktiivset tegutsemist ja kõigi tasandi meetmete võtmist. EL saab pakkuda oma kogemust sellise poliitika rakendamisel, mis kajastab arengukava peamisi põhimõtteid: jätkusuutlikkust, koostööd ja partnerlusi. Nende hulka kuuluvad näiteks strateegia „Euroopa 2020”,[10] mille eesmärk on saavutada integreeritud ja ühtsete poliitikameetmete kaudu arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, poliitikavaldkondade arengusidusus[11] ning seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm[12].

III. ÜLEILMSE PARTNERLUSE PÕHIKOMPONENDID – RAKENDUSVIISID

Allpool on esitatud põhikomponendid, mis peaksid kuuluma üleilmse partnerluse hulka. Need hõlmavad kokkuleppeid, mida peaksid täitma kõik partnerid partnerluse tulemuslikuks rakendamiseks ja konkreetsete ettepanekute esitamiseks ELi panuse kohta.

3.1. Kaasaaitav ja soodne poliitiline keskkond kõigil tasandeil

Igas riigis on vaja pädevat komplekti tõhusast poliitikast, tavadest, institutsioonidest ja vahenditest, et luua soodne siseriiklik keskkond 2015. aasta järgse arengukava rakendamiseks. Hea juhtimistava kõigil tasandeil on arengukava rakendamise keskne vahend ja juba iseenesest oluline eesmärk.

Riikide tasandil peavad kõik valitsused kodanikega täielikult konsulteerides otsustama, kuidas nad aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, pidades silmas vajadust jõuda kõigi, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate ühiskonnaliikmeteni. Kodanikuühiskonna täielik kaasamine on äärmiselt oluline. Uus ülemaailmne partnerlus peaks äratama ka kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade arengupotentsiaali. Tugevdama peaks eri tasandite (ülemaailme, riiklik, piirkondlik ja kohalik) vahelist koordineerimist.

Rakendamiseks riiklikul ja sellest madalamal tasandil vajab iga riik poliitikaeesmärkide saavutamiseks tõhusat õigus- ja reguleerivat raamistikku. Riigid peavad toetama tõhusaid ja reageerimisvõimelisi institutsioone, läbipaistvat poliitikat ja süsteeme ning vastutust kodanike ees õigusriiklusel põhinevate demokraatlike protsesside kaudu. See peaks hõlmama õiglase ja prognoositava õigusraamistiku tagamist, mille raames edendatakse ja kaitstakse inimõigusi, tööõiguse põhireegleid ja keskkonda ning tagatakse loodusvarade jätkusuutlik haldus. Samuti nõuab see erasektori seisukohast stabiilse ja kaasaaitava keskkonna tagamist, sealhulgas võrdsete konkurentsitingimuste tagamist ja jätkusuutlike investeeringute soodustamist. Äärmiselt oluline on õigusaktide rakendamine ja täitmise tagamine, muu hulgas võideldes ebaseadusliku tegevusega, kõrvaldades takistused rakendamise teelt, tugevdades rakendamissuutlikkust ja suurendades avalikkuse teadlikkust, et sidusrühmad saaksid nõuda valitsustelt ja ametiasutustelt vastutust. EL on pühendunud oma reguleeriva raamistiku parandamisele ja partneritega tehtavale koostööle, et kaasa aidata selliste reguleerivate raamistike väljatöötamisele ja tugevdamisele, mis oleksid õiglased, tulemuslikud ja läbipaistvad ning tugevdaksid õigussüsteemide tõhusust, sõltumatust ja kvaliteeti, arendades suutlikkust ja vahetades oskusteavet.

Hea juhtimistava nõuab tõhusaid eelarvestamise, vahendite jaotamise ja kulude seire süsteeme. Kõnealused süsteemid peavad olema täielikult läbipaistvad ja avalikkusele kättesaadavad, et innustada osalevat otsustamist ja erasektori kaasamist ning võidelda korruptsiooniga. Selle tagamiseks, et vajalikud vahendid võetakse kasutusele ja kulutatakse tõhusalt vastavalt säästva arengu eesmärkidele, peab makromajanduslik poliitika olema tulemuslik.

Valitsused peavad edendama majanduskasvu, mis oleks jätkusuutlik ja kaasav ning tooks kasu kõigile ühiskonnaliikmetele, sealhulgas marginaliseeritutele ja väljatõrjututele. Regulatiivvahendeid tuleks kombineerida majandusinstrumentidega, mille näol on tegu paindlike ja kulutõhusate vahenditega, mis võivad kaasa aidata ühendatud eesmärkide saavutamisele. Majandusinstrumentidega, näiteks maksusoodustustega, soodustariifidega ja maksetega ökosüsteemi teenuste eest, on võimalik luua stiimuleid jätkusuutlikuks kasvuks, muu hulgas nihutades maksukoormuse töötajatelt sellistele toodetele, mille mõju jätkusuutlikkusele on negatiivne, ning andes välja kaubeldavaid heitelubasid, nagu näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi puhul. Süsinikdioksiidi hinnakujundus kujutab endast kaalukat investeerimisstiimulit puhaste tehnoloogiate ja vähese süsinikuheitega lahenduste puhul, eriti arengumaades, mistõttu peaksid süsinikdioksiidi hinnakujunduses osalema kõik riigid, et lahendada kasvuhoonegaaside heite probleemi.

Jätkusuutlikud riigihanked võimaldavad valitsustel suunata riiklikke kulutusi jätkusuutlike toodete ja teenuste nõudluse suurendamisele, tuginedes sotsiaalsetele ja keskkondlikele kriteeriumidele, suurendades nende turuosa ja pakkudes ettevõtjatele reaalseid stiimuleid.

Tõeliselt kaasaaitava poliitikakeskkonna südameks on poliitika sidusus. Selleks et ülemaailmset partnerlust saadaks edu, peavad kõik riikliku ja sellest madalama taseme poliitikavaldkonnad sidusalt kaasa aitama säästva arengu eesmärkide saavutamisele nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

Arvesse tuleks võtta paljude sektorite, näiteks põllumajanduse, energeetika ja tervishoiu panust erinevate eesmärkide saavutamisse. Keskse tähtsusega on poliitikameetmed, mis aitavad luua ja parandada kõigi juurdepääsu inimväärsetele töökohtadele, mille puhul sotsiaalkaitse on jätkusuutlik ja piisav, ning mis aitavad kaasa inimkapitalisse investeerimisele hariduse, oskuste parandamise ja koolituse kaudu. Endiselt on oluline võitlus ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste, sealhulgas naiste, laste, vanurite ja puudega inimeste seas, kasutades selleks muu hulgas selliseid vahendeid nagu soo ja vanusega seonduvad näitajad.

Teiseks oluliseks sammuks on keskkonnale kahjulike subsiidiumide (näiteks fossiilkütuste subsiidiumide) reformimine või kaotamine, asendades need toetustega, mis on kliimasõbralikud, kahjustavad keskkonda vähem ja aitavad tõhusamalt kaasa vaesuse vähendamisele. Poliitika sidusus tähendab ka pädevaid kooskõlastusmehhanisme dialoogiks sidusrühmade vahel ning poliitika ja tulemuste seireks ja hindamiseks.

Tähelepanuta ei või jätta piirkondliku tasandi tähtsust. EL edendab aktiivselt regionaalarengut ja integratsiooni, mis elavdab kaubandust, investeeringuid ja liikuvust ning suudab edendada ka rahu ja stabiilsust.

Ülemaailmsel tasemel nõuab 2015. aasta järgse arengukava rakendamine ka tõhusat rahvusvahelist juhtimissüsteemi, stabiilseid finantsturge ja majanduskoostööd, sealhulgas piisaval tasemel reguleerimist. Ülemaailmsed juhtimisorganid peavad olema tõhusad ja läbipaistvad, neil peavad olema süsteemid eesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamiseks ja nendest aru andmiseks. Tuleb jätkata samme rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide parema juhtimise suunas. Lisaks kujutavad G7 ja G20 arengukavad endast sellist liiki poliitiliste kohustuste näiteid, mis võiksid tõepoolest muutusi kaasa tuua.

Ka üleilmsed avalikud hüved vajavad koordineeritud rahvusvahelist poliitikat ja meetmeid, muu selliste rahvusvaheliste lepingute parema rakendamise kaudu, mis täidavad keskset rolli mitmete säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Paljud probleemid on üleilmsed või piiriülesed, mistõttu on nende lahendamiseks vaja konkreetseid rahvusvahelisi koostöölepinguid. Ka riiklik poliitika peab olema rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas ja ühtlustatud. EL on paljude rahvusvaheliste lepingute toetaja ja osaline ning valmis haarama juhtrolli ja rohkem panustama rakendusmeetmete võtmisel mitmes valdkonnas, näiteks mitmepoolsete tervishoiulepingute, mitmepoolsete keskkonnalepingute ja rahvusvahelise ookeanide halduse alal.

Järjest seotumas maailmas peavad kõik riigid süsteemselt arvesse võtma nii negatiivset kui ka positiivset mõju, mida nende poliitika võib teistele riikidele avaldada. Selleks peaksid kõik keskmisest kõrgema sissetulekuga arenenud riigid ja tärkava turumajandusega riigid võtma endale kohustuse luua süsteemid, millega hinnatakse uue poliitika vastuvõtmise mõju vaesematele riikidele. ELi jaoks on poliitikavaldkondade arengusidusus juriidiline kohustus võtta arengukoostöö eesmärke arvesse poliitikas, mida EL rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid. See tähendab nii siseriikliku poliitika poolt kolmandatele riikidele avalduda võiva negatiivse mõju leevendamist kui ka sünergia toetamist majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikas.

3.2. Suutlikkuse arendamine arengukava täitmiseks

2015. aasta järgne arengukava saab vilja kanda vaid siis, kui kõigil partnereil on tõhusad institutsioonid ning vajalikud inimvõimed ja suutlikkus vaesuse kaotamiseks ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks. See hõlmab võimet hinnata vajadusi, koguda andmeid, kontrollida rakendamist ja vaadata läbi strateegiaid. Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb arendada täiendavaid ja uusi võimeid ja oskusi kõigil tasandeil ja kõigis riikides, sealhulgas ELis.

Suutlikkuse arendamine, sealhulgas institutsioonide ja organisatsiooni arendamine, saab olla tõhus vaid siis, kui selle võtavad enda kanda ja seda juhivad need, kes seda vajavad. Seda peaksid juhtima õppimine ja teadmistepõhised algatused ning pidev, õiglane ja konstruktiivne dialoog poliitika ja arengutulemuste vallas. Sellise lähenemisviisi puhul tuleks keskenduda inimressursside arendamisele ning planeerimis-, juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ja -protsessidele.

Kõik rahvusvahelise koostöö partnerid, sealhulgas rahvusvahelised organisatsioonid, peaksid tugevdama ja täpsustama oma toetust suutlikkuse arendamise protsessidele, sealhulgas võrgustike ja süsteemide kasutamisele teadmiste vahetuseks, vastastikuseks õppimiseks ja kooskõlastamiseks kõigi arengupartnerite vahel. See võib hõlmata igasuguseid koostööpartnerlusi, sealhulgas põhja-lõuna-, lõuna-lõuna-, kolmnurkset või piirkondlikku lähenemisviisi, kaasates avaliku ja erasektori sidusrühmi. Erilist jõupingutust on vaja vähim arenenud riikides ja nõrkades riikides, kus on kõige tähtsam luua tingimused üleminekuks ja parandada kõige enam haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõimet.

EL on kindlalt otsustanud parandada ja peavoolustada suutlikkuse arendamise toetamist kõikides koostöövaldkondades, kasutades mitmeid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi. EL tunnustab suutlikkuse arendamist partnerriikides, mis on abi tõhususe suurendamisel põhilise tähtsusega ning juba aitab kaasa vastastikele õppeprotsessidele ja võrgustike tööle, kasutades selliseid algatusi nagu tehniline koostöö ja institutsionaalsed arenguprogrammid. EL tõhustab partnerriikide suutlikkuse arendamist statistika ja kontrolli vallas.

3.3. Riigisiseste avaliku sektori vahendite mobiliseerimine ja tõhus kasutamine

Riikide valitsuste peamine ülesanne on jätkusuutliku majanduspoliitika rakendamine. See hõlmab vastutust mobiliseerida avaliku sektori vahendid, sealhulgas loodusvarad, ja kasutada neid tõhusalt.

See nõuab ka avaliku sektori usaldusväärset finantsjuhtimist ning auditi- ja kontrollimeetmete, pettuse- ja korruptsioonivastaste meetmete, samuti korraliku maksuhalduse ja riigipõhise aruandluse kehtestamist ja tugevdamist, et suurendada finantsläbipaistvust ning võidelda ebaseaduslike rahavoogude vastu.

Kuigi avaliku sektori riigisisesed tulud on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, on fiskaalsurve paljudes riikides jätkuvalt madal. Lisaks sellele, et avaliku sektori riigisiseste vahendite läbipaistev kogumine ja kasutamine võimaldab eelarvepoliitilist manööverdamisruumi riiklike investeeringute puhul arengu prioriteetidesse, tugevdab see ka riigisisest vastutust ning edendab häid suhteid valitsuse ja kodanike vahel. Seega on kõigi riikide ressursibaasi suurendamine ja laiendamine ning selle haldamise ja tõhusa kasutamise parandamine vaesuse kaotamise ja säästva arengu seisukohast olulise tähtsusega.

Looduskapitali arvepidamise süsteem võib aidata loodusvarade poolest rikastel riikidel tõhustada juhtimist ja suurendada läbipaistvust, mis aitab kaasa majanduskasvule. Üleminek keskkonnahoidlikule majandusele pakub uusi olulisi võimalusi jätkusuutliku majanduskasvu hoogustajana. EL on võtnud endale ülesandeks oma sellekohaste jõupingutuste suurendamise, nii sisemiselt kui ka arengumaadele antava toetuse kaudu.

Rahvusvaheliste finantsturgude üha suurem integratsioon ja majanduse globaliseerumine toob kaasa uusi väljakutseid riigisiseste tulude suurendamise alal. Rahvusvaheline koostöö, mis tagaks läbipaistva, koostööl põhineva ja õiglase maksukeskkonna, on seega vajalik riigisiseste tulude mobiliseerimise suurendamiseks.

Oluliseks aspektiks on võlg ning seda tuleb arvestada riigi üldkulutuste kontekstis. Tõhusal võlahaldusel põhinev jätkusuutlik laenurahastamine on finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika aluseks.

Kõik riigid peaksid võtma endale kohustuseks avaliku sektori riigisiseste vahendite tõhusa mobiliseerimise ja kasutamise, sealhulgas seoses selliste üleilmsete avalike hüvedega nagu kliima ja bioloogiline mitmekesisus ning seoses sektoritega, mis on vaesuse kaotamise ja säästva arengu seisukohalt otsustava tähtsusega, nagu põllumajandus ja energeetika. Kõik riigid peaksid rakendama keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tagatisi ning edendama ja rakendama programme, mis suurendavad vastupanuvõimet ja seega hoiavad pikas perspektiivis kokku kulusid. Kliimaeesmärkidega arvestamine avaliku sektori riigisiseses rahastamises on tähtis nii kliimamuutuste leevendamise meetmete jaoks kasutada olevate vahendite suurendamiseks kui ka selleks, et vältida jätkusuutmatuid investeeringuid ja negatiivseid pikaajalisi kulusid.

Kõik riigid peaksid püüdlema valitsemissektori tulude optimaalse taseme saavutamise poole, mõõdetuna näiteks maksude ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtena. Selleks tuleks muu hulgas tugevdada asjaomaseid institutsioone, tõsta maksuasutuste suutlikkust ja reformida riiklikke maksusüsteeme, et võimaluse korral laiendada maksubaasi ning tagada aus ja õiglane maksupoliitika.

Samuti peavad kõik riigid tagama, et neil on kehtestatud süsteemid kõigi avaliku sektori vahendite tõhusaks, jätkusuutlikuks ja läbipaistvaks haldamiseks, sealhulgas võla- ja sularahahalduseks ning loodusvaradest saadava tulu haldamiseks. See nõuaks valitsuse juhitud reformiprogrammide läbiviimist ja nende institutsioonide tugevdamist, mis vastutavad eelarve planeerimise ja eelarvekontrolli eest. Viimaste hulka kuuluvad sõltumatud riiklikud kõrgeimad kontrolliasutused, parlamendid ja kodanikuühiskond. Tuleks soodustada avatud andmete poliitikat, sealhulgas riiklike avatud andmete portaalide loomist.

Tuleks tõhustada rahvusvahelist koostööd ebaseaduslike rahavoogude vastases võitluses, et tagada kohalikele ja rahvusvahelistele ettevõtjatele võrdsed tingimused maksupoliitikas. Tuleks suurendada kaevandustööstuse läbipaistvust ja aruandekohustust, sealhulgas avalikustades ettevõtjate poolt valitsustele tehtavad maksed.

Rahvusvahelist koostööd tuleks tugevdada ka maksustamise vallas. Kõik riigid peaksid täitma maksunduse hea juhtimistava miinimumnõudeid (läbipaistvus, teabevahetus ja õiglane maksukonkurents) ning võtma endale kohustuse kehtestada maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastased ning kahjustavat maksukonkurentsi vältivad siseriiklikud õigusnormid. Kõik riigid peaksid tegelema maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevate soovituste rakendamisega.

3.4. Rahvusvaheliste avaliku sektori vahendite mobiliseerimine ja tõhus kasutamine

Rahvusvahelised avaliku sektori rahalised vahendid on jätkuvalt oluline element, mis toimib katalüsaatorina arengumaade üldises rahastamises. Selle ambitsioonika kava rakendamiseks on järgmise 15 aasta jooksul vaja neid vahendeid suurendada. ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes on toonitatud, et 2015. aasta järgne arengukava peab põhinema universaalsuse, jagatud vastutuse ja solidaarsuse põhimõtetel. Seetõttu toetab Euroopa Komisjon kindlalt ÜRO peasekretäri üleskutset, et kõik arenenud riigid peaksid saavutama ÜRO eesmärgi, milleks on arenguabi 0,7% osakaal kogurahvatulust, ning nõustuma konkreetsete ajakavadega, et täita ametliku arenguabi alaseid kohustusi.

Arenenud ja tärkava turumajandusega riigid on viimasel kümnendil olnud globaalse majanduskasvu edendajateks. Arvestades seda, et paljudes arengumaades tegeletakse jätkuvalt majandusliku ja rahalise olukorra parandamisega, peavad rahvusvahelised avaliku sektori vahendid 2015. aasta järgsel perioodil kasvama, et tõhusamalt kiirendada muutuste tempot ning aidata muuta need jätkusuutlikuks. Kasvav arv riike, kes ei ole OECD arenguabi komitee liikmed, pakuvad juba märkimisväärses mahus rahastust. Need partnerid aitavad muuta arenguabi rahastamist alternatiivsete koostööstrateegiate ja -viiside kaudu ja nad peaksid panustama rohkem kõige enam abi vajavate riikide toetuseks. Nende olulisust arvestades ja kooskõlas ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes esitatud ettepanekutega peaksid keskmisest suurema sissetulekuga riigid ja tärkava turumajandusega riigid suurendama oma panust rahvusvahelisse avaliku sektori rahastamisse ning seadma selleks konkreetsed eesmärgid ja tähtajad.

EL ja selle liikmesriigid annavad üle poole kogu ametlikust arenguabist ning see jääb nende ühiseks kohustuseks. ELi rahaliste kohustuste tähtajad tuleks määrata osana eespool nimetatud ülemaailmsest kohustusest tagada, et kõik suure sissetulekuga riigid ning ka keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid ja tärkava turumajandusega riigid annaksid õiglase osa toetamaks vaesemaid riike rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.

Rahvusvaheliste avaliku sektori vahendite roll ja asjakohasus on riigiti erinev. Vahendid tuleks suunata sinna, kus vajadus on suurim ja kus need ka suurimat mõju avaldaksid. Sellega seoses on oluline, et kõik rahastajad pingutaksid selle nimel, et muuta kõige vaesemate riikide abistamise vähenemise suundumust. ÜRO peasekretär on märkinud, et kõik suure sissetulekuga riigid peaksid järgima ÜRO eesmärki, milleks on vähim arenenud riikidele antava arenguabi 0,15% osakaal kogurahvatulust, nagu on sätestatud Istanbuli tegevuskavas[13]. Ka keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid suurendama vähim arenenud riikidele antavat toetusust ning seadma selleks eesmärgid ja tähtajad.

Kõikidelt rahastajatelt pärinevaid rahvusvahelisi avaliku sektori vahendeid tuleb üle anda ja kasutada tõhusalt kooskõlas isevastutuse, tulemustele keskendumise, kaasava partnerluse, läbipaistvuse ja vastastikuse aruandluse põhimõtetega. Kõik rahastajad peaksid tegema konkreetseid pingutusi, et suurendada läbipaistvust, tugevdada tulemuste saavutamist ja aruandekohustust, toetada jätkusuutlike tulemuste mõõdetavust ja tutvustamist, rakendada suuniseid tundlikes ja konfliktsituatsioonides[14] ning vähendada rahvusvahelise abi ülesehituse killustatust.

Majandusliku kitsikuse ajal on avaliku sektori rahastamise potentsiaali täielik rakendamine olulise tähtsusega. Ametlik arenguabi võib nõuetekohase kavandamise ja rakendamise korral aidata edendada muid rakendusvahendeid. Paranenud maksu- ja eelarvepoliitikat toetades võib ametlik arenguabi mitmekordistada riigisisest avaliku sektori rahastamist, kombineeritud rahastamise ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu võib see anda tõuke taristuprojektidele ning soodustada vahetusi teaduse ja tehnoloogia vallas.

Kuna 2015. aasta järgne arengukava peab olema täielikus kooskõlas kliimaeesmärkidega ja neid toetama, on oluline tagada, et 2015. aasta järgse arengukava rahastamisraamistik oleks täielikult kooskõlas ja ühtlustatud kliimamuutustega seotud rahastamisega, nagu on rõhutatud ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes. Sellega seoses tuleb märkida, et EL on juba otsustanud suunata ajavahemikul 2014–2020 20 % oma eelarvest (sealhulgas välistegevuse vahenditest) kliimaga seotud projektidele ja poliitikavaldkondadele. EL jääb samuti kindlaks kohustusele täita rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid kohustusi, muu hulgas seoses bioloogilise mitmekesisuse ja muude ülemaailmsete küsimustega.

3.5. Kaubanduse elavdamine vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu edendamiseks

Kaubandus on kaasava majanduskasvu ja säästva arengu võtmetegur ja on seega 2015. aasta järgse arengukava jaoks oluline rakendamisvahend.

Tunnustades WTO ülimuslikkust ülemaailmse tasandi kaubandusküsimustes, leiab EL, et eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem mängib hindamatut rolli kõigile riikidele ja eelkõige arengumaadele võrdsete võimaluste loomisel. EL on seepärast jätkuvalt täiel määral pühendunud Doha arengukavale ja Bali paketi (eelkõige kaubanduse lihtsustamise lepingu ja vähim arenenud riike käsitlevate punktide) rakendamisele, mis soodustavad vähim arenenud riikide täiendavat integreerimist rahvusvahelistesse turgudesse ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse. EL osaleb konstruktiivselt tulevastel läbirääkimistel Bali kohtumise järgse tööprogrammi üle, et viia läbirääkimiste voor peatselt lõpule.

Paljud riigid, eelkõige tärkava turumajandusega riigid on edukalt ära kasutanud avatud kaubandussüsteemi potentsiaali, et edendada oma kaubandust, ning nende SKP kasvumäär on püsiv. Kuigi need muutused on päästnud sadu miljoneid inimesi vaesusest, ei ole sugugi kõik arenguriigid selliseid tulemusi saavutanud. Eelkõige vähim arenenud riigid on maailmakaubandusest jätkuvalt kõrvale jäänud.

Iga riigi peamine ülesanne on hea juhtimistava ning usaldusväärsete siseriiklike strateegiate ja reformide kaudu oma kaubanduspotentsiaal maksimaalselt ära kasutada kaasava majanduskasvu ja säästva arengu saavutamiseks maksimaalselt ära kasutada. Eesmärk on luua stabiilne regulatiivne keskkond, mis soodustab erasektorit ja investeeringuid ning hõlbustab riigi integreerimist piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse väärtusahelatesse. Samas peavad riigid tagama rahvusvaheliselt kokku lepitud tööõigusnormid ja tööjõu piisavad oskused, edendades samas üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele.

Samas seisavad maailma kõige haavatavamad riigid, eelkõige vähim arenenud riigid silmitsi suurte takistustega, mis on seotud võimekuse puudumisega, ebapiisava infrastruktuuriga või tootmise ebapiisava mitmekesistamisega. Nad vajavad tuge, et hõlbustada nende integreerumist ülemaailmsesse kaubandussüsteemi ja seega saada sellest maksimaalset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu. Sellega seoses on tähtsal kohal parem turulepääs ja kaubandusabi.

ELi turg on arenguriikidele kõige rohkem avatud. EL on lihtsustanud oma päritolureegleid ja andnud kõige enam abi vajavatele riikidele põhjalikumat teavet tema turule pääsemise kohta. Samuti rakendab EL säästva arengu toetuseks ühepoolseid vahendeid, sealhulgas üldist soodustuste süsteemi (GSP). Üldise soodustuste süsteemi erikorra (GSP+) alusel pakub EL täiendavaid kaubandussoodustusi haavatava majandusega riikidele, kes on võtnud endale kohustuseks rakendada tulemuslikult 27 põhilist rahvusvahelist konventsiooni, mis käsitlevad inimõigusi ja töötajate õigusi, keskkonnakaitset ning head juhtimistava. Lisaks pakub algatus „Kõik peale relvade” tollimaksuvaba ja kvoodivaba turulepääsu vähim arenenud riikide kõikidele toodetele peale relvade ja laskemoona. Kõik arenenud riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid tagama vähim arenenud riikide toodetele tollimaksuvaba ja kvoodivaba turulepääsu.

EL ja selle liikmesriigid on ka maailma juhtivad kaubandusabi andjad: nende arvele langeb kolmandik maailma abist. See hõlmab suutlikkuse arendamist, et vastata ELi standarditele ning saada täiel määral kasu kaubanduslepingutest ja ELi ühepoolsetest kaubandussoodustustest. 2015. aasta järgsete läbirääkimiste tulemuste valguses soovib EL ajakohastada oma kaubandusabi strateegiat. Kõik arenenud riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid suurendama oma kaubandusabi vähim arenenud riikidele ning andma seda kooskõlas arengu tulemuslikkuse põhimõtetele.

Kaubanduse täie potentsiaali ärakasutamiseks peaksid kõik riigid oma kaubanduspoliitikas kajastama üha enam piiritaguseid teemasid. Nende hulka kuuluvad kaubanduse lihtsustamine, tehnilised normid ja standardid, tööõigus- ja keskkonnaalased õigusaktid, investeerimine, teenused, intellektuaalomandi õigused ja riigihanked. EL käsitleb neid teemasid oma kaubanduslepingutes, sealhulgas arengumaadega sõlmitavates. Lisaks peaksid kõik riigid hindama kaubanduslepingute mõju jätkusuutlikkusele ja vähim arenenud riikidele.

EL on tõhustanud säästva arengu lõimimist oma kaubanduspoliitikasse. See tähendab muu hulgas säästvat arengut käsitlevate sätete, sealhulgas töö- ja keskkonnaaspektide süstemaatilist lisamist kõigisse kaubanduslepingutesse, sealhulgas arenenud ja arengumaadega sõlmitavatesse. Kodanikuühiskonna esindajate kaasamine nende sätete rakendamisse on tulemuste saavutamiseks hädavajalik. Kõik riigid peaksid tõhustama säästva arengu integreerimist oma kaubanduspoliitikasse.

Kaubanduse ja säästva arengu vastastikust tugevdamist saab edendada ka keskkonnatoodete, -tehnoloogiate ja -teenuste, samuti keskkonnahoidlike toodete suhtes kohaldatavate tariifsete ja mittetariifsete tõkete vähendamise või kaotamisega. Sellega seoses on EL kindlalt pühendunud mitmepoolse keskkonnatoodete ja -teenuste lepingu („keskkonnasõbralike kaupade leping”) kiirele sõlmimisele ning kutsub käimasolevate läbirääkimistega liituma teisigi riike.

Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks peab ümberkujundav kaubanduse tegevuskava suurendama vastutustundlikku käitumist, parandama õigusnorme ja suurendama kõigi tarneahelate läbipaistvust. Loodusvarad on kasutamise ja kauplemise kaudu arengu hoovad, kuid enam tuleks soodustada loodusvarade ja toorainete õiguspärast, vastutustundlikku, jätkusuutlikku ja läbipaistvat tarnimist, kaubandust ja kasutust. Muu hulgas tuleks seda teha riigipõhist aruandlust käsitlevate ELi õigusaktide ning kahepoolsete, näiteks puitu eksportivate riikidega sõlmitavate lepingute kaudu. Euroopa Komisjon esitas hiljuti ka ettepaneku, milles käsitletakse vastutustundlikku mineraalide hankimist konflikti- ja riskipiirkondadest[15].

Tugevdada tuleks rahvusvahelisi meetmeid võitlemiseks keskkonda kahjustava ebaseadusliku kauplemisega (näiteks looduslike liikide, ohtlike ainete ja loodusvaradega). Hea näide on siinkohal vabatahtlikud partnerluslepingud, mille üle peab EL läbirääkimisi oma metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse algatuse raames.

Rahvusvaheliste suuniste ja standardite, samuti avaliku ja erasektori jätkusuutlikkuse tagamise kavade (nt õiglase kaubanduse kavad) väljatöötamine võib ka tuua majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu.

3.6. Muutuste hoogustamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu

Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni abil loodud lahendused aitavad viia ellu nägemust maailmast pärast 2015. aastat. Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, sealhulgas digiteerimine, võivad suhteliselt lühikese aja jooksul tuua kaasa olulisi muudatusi, kuid need ei lahenda automaatselt sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Seepärast peavad kõik sidusrühmad ära kasutama teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi, et soodustada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Seetõttu peavad kõik partnerid edendama innovatsiooni, mis aitab kodanikel välja tulla vaesusest, loob kvaliteetseid töökohti, optimeerib keerukaid süsteeme ja väärtusahelaid, toetab jätkusuutlikke tarbimis- ja tootmismustreid, vähendab vastuvõtlikkust katastroofidele ja muudele õnnetustele ning soodustab nappide ressursside tõhusamat kasutamist. Selleks et edendada ja toetada teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni, peavad kõik riigid edendama vajalikke kõrgemaid ning erioskusi. Eriti arengumaades tuleks täielikult ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning nende rakenduste potentsiaali kaasava ja jätkusuutliku kasvu, innovatsiooni ja ettevõtluse mootoritena.

Kuna suurem osa tehnoloogiaid kuulub ettevõtjatele, saab nende siire toimuda vaid ühiselt kokkulepitud tingimustel, pidades seejuures kinni ka nende intellektuaalomandiõigustest. Valitsused peaksid tehnoloogia levitamise, jagamise ja siirde lihtsustamist soodustama toetava keskkonna ja siseriiklike stiimulitega, mis on suunatud jätkusuutlikkusele ja tagavad intellektuaalomandiõiguste piisava kaitse vastavalt WTO reeglitele. Toetada tuleks avaliku ja erasektori partnerlusi ja investeeringuid teadusesse ja arendustegevusse, tagades seejuures nende panuse jätkusuutlikusse arengusse.

Kõik riigid peaksid tihendama kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni ning lahendustele suunatud teadusuuringute vallas, sealhulgas IKT vallas, et kaasa aidata säästva arengu eesmärkide täitmisele. Selleks et soodustada kesksete ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ning juurdepääsu neile, ei ole vaja mitte üksnes põhja-lõuna koostööd, vaid ka lõuna-lõuna ja kolmnurkset koostööd, eelkõige vähim arenenud riikide puhul. Tärkava turumajandusega riigid täidavad olulist rolli tehnoloogia arendamisel ja siirdel ning vähim arenenud riikide suutlikkuse arendamisel, samuti teaduslikus ja tehnilises koostöös.

Tehnosiirdealane koostöö peaks minema kaugemale pelgalt tehnoarendusest, hõlmates pikemaajalisi investeeringuid, mis on kohandatud kohaliku kontekstiga, kaasavad kogukondi ja kasutajaid ning tagavad inimeste ja keskkonna vajaduste arvessevõtmise („inim- ja keskkonnakeskne disain”).

ÜRO peaks jätkuvalt soodustama juurdepääsu olemasolevat tehnoloogiat käsitlevale teabele ning toetama tehnoloogiamehhanismide, sealhulgas uute mehhanismide sidusust ja kooskõla. Lisaväärtuse loomiseks ja dubleerimise vältimiseks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et iga uus mehhanism peaks toimima olemasolevate algatuste kliiringukojana, arendades mehhanismidevahelist kooskõla ja sünergiat, tagades seejuures kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemise. Sellele eesmärgile võiks kaasa aidata võrguplatvormi loomine, mis tugineks olemasolevatele algatustele ja täiendaks neid, nagu soovitatakse ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes.

EL on pühendunud teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendamisele nii enda sees kui ka koostöös rahvusvaheliste partnerriikide ja -piirkondadega. 60 % ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 eelarvest on suunatud jätkusuutliku arengu toetamisse ning on avatud osalistele üle maailma. EL toetab vaba juurdepääsu väljaannetele ning katseprojektina ka andmetele, mis pärinevad Horisont 2020 raames rahastatud riiklikest teadusuuringutest, et edendada teadmiste jagamist ning teadus- ja innovatsioonisuutlikkust muu hulgas arengumaades. EL toetab arengukoostöö raames kõrgharidusprogrammide kaudu innovatsiooni- ja tehnosiirdevõimekust, eelkõige jätkusuutliku põllumajanduse ja toiduohutuse vallas. Selle eesmärgiks on suurendada jätkusuutlikkust, viies põllumajandustootmise jätkusuutliku kasvu teele ja teisendades teadustulemused praktilisteks lahendusteks. Mitmesuguste partnerluste osalisena osaleb EL ka kriisi- ja katastroofiennetuses, nendeks valmistumises ja neile reageerimises.

3.7. Riigisisese ja rahvusvahelise erasektori mobiliseerimine

Jätkusuutlikule arengule ülemineku põhiosalised on ettevõtjad ja tarbijad, kuna erasektor, mis hõlmab osalisi alates väikestest sidusrühmadest kuni suurte rahvusvaheliste ettevõteteni, on innovatsiooni, jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise, kaubanduse ja vaesuse vähendamise oluline mootor. Tal on oluline roll ka investeerimisel ressursitõhususse ja taristusse, näiteks jätkusuutlikesse transpordisüsteemidesse, energiavõrkudesse ja digitaaltaristusse, mis on riigi majanduskasvu seisukohast olulised. Seetõttu nõuab 2015. aasta järgse arengukava rakendamine ärikeskkonda, mis toetaks erasektori algatusi, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, kaasaks naisi ning süvendaks finantsalast kaasamist. Tarbijad peaksid saama võimaluse teha informeeritud valikuid; selleks tuleks parandada teavet toodete jätkusuutlikkuse kohta, muu hulgas edendades ja kasutades jätkusuutlikkusmärgistust. Jätkusuutlikkuse standardite ja kriteeriumidega seonduvad mitmed meetmed säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, näiteks maksusoodustused, riigihanked, ettevõtte aruandlus ja toodete märgistamine.

Ehkki ettevõtete tulemused oma keskkonna- ja sotsiaalmõju leevendamisel paranevad, on erasektoril tohutu potentsiaal veelgi parandada oma panust vaesuse kaotamisse ja jätkusuutlikusse arengusse. Ettevõtted peaksid süstemaatiliselt analüüsima nende poolt kasutatavate ja valmistatavate toodete keskkonna- ja sotsiaalmõju, analüüsides nende elutsüklit. Ettevõtetel on võimalik kasutada paljusid erinevaid standardeid, põhimõtteid ja suuniseid ning 2015. aasta järgne arengukava pakub suurepärast võimalust hakata nende küsimustega tegelema. Üheks näiteks on töö põllumajanduse vastutustundlike tarneahelate suuniste väljatöötamisel.

Selleks et kujundada ühine nägemus jätkusuutlikust ja kaasavast majanduskasvust, peavad valitsused ja erasektor tegema koostööd. Valitsused kujundavad seejuures reguleerivat keskkonda, tagavad eeskirjade täitmise ja näevad ette stiimulid, erasektor aga suurendab oma investeeringute jätkusuutlikkust. Avalike vahendite ning rahvusvaheliste finantsasutuste laenude ja erasektori vahendite ühendamise ulatus suureneb eelseisvatel aastakümnetel jätkuvalt, sealhulgas jätkusuutlike investeeringute puhul nutikasse kliimataristusse ja ettevõtetesse ning finantsalase kaasamise süvendamiseks.

Erasektori arendamise oluline eeltingimus on juurdepääs rahastamisele koos pädeva õigusraamistiku ja kohtustruktuuridega. Lihtsad, läbipaistvad ja stabiilsed eeskirjad ja institutsioonid, mida toetavad toimivad õigusemõistmise ja vaidluste lahendamise süsteemid, on olulised elemendid kaasava ja toetava ettevõtluskeskkonna puhul ning jätkusuutlike investeeringute edendamiseks. Kohalikele ja riiklikele asutustele on proovikiviks tingimuste loomine mitteametliku sektori järkjärgulise ametlikuks muutmise edendamiseks (millega kaasnevad paremad teenused ja suuremad maksutulud), pidurdamata dünaamikat ja innovatsiooni.

Innovatiivseid ärimudeleid, mis kaasavad vaesed majandusellu kas tarbijate või tootjatena, tuleks toetada kui jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise vahendeid. Ettevõtteid tuleks julgustada jätkama edukaid algatusi, mille eesmärk on parandada töötingimusi ja keskkondlikke võimalusi, mille näideteks on Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe[16] ning ELi ettevõtluse ja bioloogilise mitmekesisuse platvorm[17].

Erasektor võib olla ka muudatuste mootoriks, lahendades selliseid küsimusi nagu läbipaistvus, töötingimused, töötervishoid ja -ohutus, juurdepääs sotsiaalkaitsele, enda kuuldavaks tegemine ja suuremad õigused, samuti jäätmed, reostus, ressursitõhusus ja keskkonnakaitse. Erasektor võib aktiivselt toetada ka õigusriigi tugevdamist. Suurem ressursitõhusus ja liikumine ringmajanduse suunas on ka majanduslikult mõttekas. Suurema ettevõtlus- ja tootjavastutuse kaudu, eelkõige suurema võimendusefektiga sektorites, näiteks põllumajanduses, energeetikas, digitaaltehnoloogiates, taristus ja rohelistes sektorites, on erasektori mõju tohutu ja aitab saavutada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. See omakorda toob kaasa positiivse tagasiside, kuna puuduste kõrvaldamine näiteks transpordi- või energiataristus lahendab majanduskasvu olulised kitsaskohad paljudes vähim arenenud riikides ja kaotab takistused nende sisenemisele ülemaailmsetesse väärtusahelatesse.

Ettevõtlusalgatuste võimendamiseks on vaja mitme osalisega partnerlusi. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on töökohtade loomise olulised mootorid, kuid tihtipeale ei suuda nad pakkuda mastaabisäästu ega investeerida innovatiivsesse tehnoloogiasse või täielikult osaleda jätkusuutlikkusprogrammides. Partnerlus suurte rahvusvaheliste ettevõtetega näiteks ÜRO algatuse Global Compact[18] raames võib aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel täita oma jätkusuutliku arengu ja innovatsiooni potentsiaali.

EL juba teeb palju arengumaade erasektori suuremaks kaasamiseks ja jätkab oma jõupingutusi. Arengukoostöö kaudu toetab EL ettevõtete osalemist jätkusuutlikus energeetikas, jätkusuutlikus põllumajanduses, kalanduses, metsanduses ja agrotööstuses, IKTs, jätkusuutlikus taristus, keskkonnasäästlikus taristus ning keskkonnasäästlikes majandussektoreis. EL toetab ettevõtete suuremaid ja vastutustundlikumaid investeeringuid arengumaadesse, kasutades muu hulgas diferentseeritud ja spetsiifilist lähenemisviisi ebakindlates ja konfliktidest räsitud riikides, mis vajavad sotsiaalse sidususe, rahu ja poliitilise stabiilsuse taastamiseks hädasti suuremal arvul töökohti ja majanduslikke võimalusi. EL teeb partnervalitsustega koostööd toetava ettevõtluskeskkonna loomisel, suurendades muu hulgas toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, edendades ökoettevõtlust, toetades naisettevõtjaid ja -töötajaid ning süvendades finantsalast kaasatust.

EL astub samme , et suurendada turul ettevõtete sotsiaalse ja keskkondliku vastutuse tunnustamist, levitada head tava, parandada enese- ja koosregulatsiooni protsesse ningtäiustada sotsiaalse ja keskkonnateabe avaldamist ettevõtete poolt. Samuti jätkab ta dialoogis partnerriikidega muu hulgas ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitlevate jätkusuutlikkuse suuniste edendamist. EL toetab aktiivselt ettevõtete tähenduslikku osalemist ning rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete ja suuniste, sealhulgas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, omaksvõttu.

3.8. Rände positiivse mõju rakendamine

Ülemaailmsete trendide hulgas, millel on 2015. aasta järgsele arengukavale ulatuslik ja keeruline mõju, kujutab ränne endast näidet probleemist, mille lahendamise viis võib säästva arengu eesmärkide saavutamisele positiivselt kaasa aidata.

Üksikisikute puhul võib ränne olla üks võimsamaid ja kiirema mõjuga vaesuse vähendamise strateegiaid. Inimesed kolivad mujale, et pääseda vaesusest ja konfliktist, kohaneda kliimamuutuse, keskkonna- ja majandusšokkidega, otsida kaitset tagakiusamise või olulise kahju eest ning parandada oma perekonna sissetulekut, tervist ja haridust. Ehkki ränne on kahtlemata kaasa aidanud paljudele aastatuhande arengueesmärkide täitmisel tehtud edusammudele, võib sunnitud või kontrollimatu ränne kaasa tuua isiku sattumise raskesse olukorda, suurendada riski, et migrandid langevad inimkaubitsejate küüsi, kurnata ressursse sihtriikides ja suurendada sotsiaalseid pingeid. Kõik riigid peavad tegema jõupingutusi rände tõhusaks haldamiseks, pidades täielikult kinni migrantide õigustest ja austades nende inimväärikust, vähendades seega nende haavatavust. Võttes arvesse, et ränne toimub kõigis suundades, nõuab selle tulemuslikum juhtimine tugevamat partnerlust riikide ja muude sidusrühmade vahel.

Uus ülemaailmne partnerlus peaks toetama suuremale koostööle suunatud lähenemisviisi, et suurendada rahvusvahelise rände positiivset mõju jätkusuutlikule arengule ja vähendada haavatavust. Rahvusvaheline kogukond peaks pühenduma koostööle laiaulatusliku raamistiku väljatöötamisel, mis tegeleks nii seadusliku kui ka ebaseadusliku rändega lähte-, transiit- ja sihtriikides, hõlmates ka selliseid aspekte nagu tervishoid, haridus ja tööhõive. Vajame algatusi, mille tulemusel jääks seaduslikele migrantidele nende teenitud tulust kätte rohkem ; selleks tuleb vähendada eelkõige rahaülekannete kulusid ja töölevõtukulusid. Samuti peaks neil olema võimalik nõuda väljateenitud sotsiaalhüvede ülekandmist ning kasutada oma potentsiaali täielikult; selleks tuleb tunnustada nende oskusi ja kvalifikatsiooni ning võidelda seejuures diskrimineerimisega. Rahvusvaheline vastutus rände haldamise eest peab olema jagatud. Rahvusvaheline kogukond võiks edendada ka meetmeid, millega tagatakse migrantide juurdepääs avalikele teenustele, tervishoiule, haridusele ja muudele teenustele. EL on esimesena võtnud käsile tasakaalustatud ja kõikehõlmava rändealase välispoliitika : rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi[19]. See on arenenud tõhusa raamistikuna, milles kaasatakse kolmandaid riike ja piirkondi rände- ja varjupaigaküsimuste lahendamisse vastastikku kasulikul viisil. Selle lähenemisviisi raames on EL saanud positiivse kogemuse rände- ja arengueesmärkide sidususe tagamisel. Selleks et minna veelgi kaugemale, on Euroopa Komisjon välja töötamas Euroopa rändekava, mille lähenemisviis on tasakaalustatud ja kõikehõlmav, et paremini ühendada ELi rände- ja välispoliitika, sealhulgas arengupoliitika, toetades ulatuslikumat välis- ja sisekoostööd.

IV. ÜLEILMSE PARTNERLUSE PÕHIKOMPONENDID – KONTROLL, ARUANDLUS JA LÄBIVAATAMINE

Kuna 2015. aasta järgse arengukava edu sõltub riikide koostööst ja oma kohustuste täitmisest, on oluline rakendamisel tehtud edusamme kontrollida ja need läbi vaadata. Kontrolli, aruandluse ja läbivaatamise raamistik peaks moodustama arengukava lahutamatu osa ning seda peaksid toetama läbipaistvuse, kaasamise, reageerimisvõime, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtted. See peab hõlmama säästva arengu eesmärkide kõiki aspekte ning kõiki rakendusviise, sealhulgas kõiki rahastamisviise. Protsess peaks aitama riikidel maksimeerida edusamme, koostada ja hinnata tulemuslikku poliitikat, jagada kogemusi ning parimat tava, julgustades neid kõike seda tegema. Protsess peab aga olema ka tõhus ja tulemuslik, lisades väärtust, kuid vältides jõupingutuste ja ressursside dubleerimist. Raamistik peaks tuginema juba kehtestatud kontrolli- ja aruandlussüsteemidele, näiteks rahvusvaheliste lepingute alusel kehtestatutele.

Nagu on nimetatud ÜRO peasekretäri kokkuvõtvas aruandes, peab uus arengukava saama osaks rahva (sh kodanikuühiskonna ja erasektori) ning riigi vahelisest lepingust. Raamistik peaks tuginema mitmekihilisele lähenemisviisile, toimides kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, tagades nendevahelise kooskõla ning kaasates kõigi sidusrühmade esindajaid, toetades nende osalemist nii kontrollis kui ka aruandluses. Tähelepanu tuleks pöörata diskrimineeritud rühmade ja haavatavas olukorras olevate inimeste vajadustele. Riikide valitsused peavad vastutama nii siseriiklike sidusrühmade ees kohalike edusammude eest kui ka rahvusvahelise kogukonna ees ülemaailmsetesse eesmärkidesse panustamise eest. Saades indu ülemailmsetest ambitsioonidest, peab iga valitsus 2015. aasta järgse arengukava alusel võtma ambitsioonikaid riiklikke meetmeid, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja suutlikkust. Riiklik kavandamine peaks olema kaasav ja läbipaistev. Eduaruannetes tuleks arvesse võtta kodanikuühiskonna seisukohti ja need peaksid olema avalikult kättesaadavad, et tagada avalikkuse ulatuslik osalemine 2015. aasta järgse arengukava protsessis.

Piirkondlik tasand võiks pakkuda kasulikku foorumit vastastikuseks läbivaatamiseks ja õppimiseks ning innustada riike seadma ambitsioonikaid eesmärke ja stimuleerima rakendamist. Piirkondliku tasandi töö võiks kaasa aidata ka edusammudele piiriülestes küsimustes, näiteks vesikonna integreeritud majandamises, ning ühistes eesmärkides, näiteks energiatõhususes, taastuvenergias ja tervetes kalavarudes. Üleilmsel tasandil tuleks ülemaailmsete eesmärkide saavutamist hinnata riiklike aruannete alusel, mida täiendavad muud, näiteks konkreetseid eesmärke või teemasid käsitlevad aruanded.

ÜRO kõrgetasemeline poliitiline säästva arengu foorum on selles küsimuses põhifoorumiks ning omab keskset järelevalvefunktsiooni, hoides alal poliitilist pühendumust, soodustades tehtud edusammude ja parimate tavade järelevalvet ning esitades ka soovitusi riiklikul või rahvusvahelisel tasandil võetavateks täiendavateks meetmeteks. Foorum võiks täiel määral ära kasutada kogemusi, mis on saadud ülemaailmse tulemusliku arengukoostöö partnerlusest, mis pakub kasulikke meetodeid, sh riigi juhtimisel toimuvate mitmeid sidusrühmi hõlmavate dialoogide, andmete kogumise ja seire alal. See tõestab, millisel määral suudab kaasav järelevalvemenetlus muuta käitumist ja püüdluseid. Tuleks märkida, et mitmed muud valdkondlikud ÜRO organid võivad anda olulise panuse 2015. aasta järgse arengukava järelevalvele ja läbivaatamisele ning teostavad juba praegu järelevalvet võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise üle. Ülemaailmse säästva arengu aruandes võiks esitada põhjaliku ülevaate tehtud edusammudest. Samuti tuleks võtta arvesse arengukoostöö foorumi tehtavat tööd ning ÜRO eri organid peaksid andma panuse ÜRO ühtse tegutsemise põhimõttest lähtuvasse aruandlusse.

Usaldusväärse järelevalve ja läbivaatamise tagamise ulatuslikumate jõupingutuste raames peaks 2015. aasta järgset arengukava toetama uuendatud OECD / arenguabi komitee mõõtmisraamistik, mis võimaldab seostatult jälgida kõigi üleilmsete eesmärkidega seonduvat välisrahastamist. Samuti peaks see nõuetekohaselt määrama kindlaks toetust mittehõlmava rahastamise väärtuse ning kehtestama õiged stiimulid arenguabi rahastamiseks. Arenguabi komitee 2014. aasta detsembris toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel tehti edusamme seoses üleminekuga arengu välisrahastamise tänapäevasele praktikale ning kõige enam abi vajavate riikidele laenamist takistavate asjaolude kaotamisega. Lahendamata töövaldkondades on vaja teha jätkuvaid jõupingutusi.

Tõhus järelevalve, läbivaatamine ja aruandlus sõltuvad usaldusväärsetest andmetest ja informatiivsetest edunäitajatest, mida saab riigiti ja piirkonniti võrrelda. Tuleks kehtestada asjakohased ja tulemustele orienteeritud põhinäitajad, mis hõlmavad enamat kui SKP ja võimaldavad mõõta tehtud edusamme nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Euroopa Komisjon toetab ÜRO peasekretäri ettepanekut, mille kohaselt töötatakse näitajad välja ÜRO süsteemi juhtimisel ekspertide juhitud tehnilise protsessi käigus, millesse EL on valmis oma panuse andma. Eduaruannete aluseks peaksid olema avatud, usaldusväärsed ja ajakohased andmed, mis peaasjalikult pärinevad riiklikest statistikasüsteemidest ja mis on võimaluse korral liigendatud tasandite ja rühmade kaupa.

Selle toetamiseks on tarvis parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Tuleks ära kasutada tehnika arengu pakutavaid võimalusi, eelkõige uut IKT-d, et kasutada suuremahulisi andmeid („suurandmed”) ning tugevdada reaalajas toimuvat jälgimist ja liigendatud andmete kogumist. Lisaks sotsiaal-majanduslikele andmetele võiksid olla abiks ka georuumilised andmed (nt ELi Copernicuse programmist, Maa jälgimise süsteemide süsteemist ja ülemaailmsest kliimaseiresüsteemist saadud andmed) ning kohapealne järelevalve. Üleilmne suundumus kasutada enam avatud andmeid annab võimaluse suurendada läbipaistvust, valitsemise tõhusust, parandada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ning aruandlust.

„Andmerevolutsioon” – muutused selles, kuidas andmeid toodetakse ja kasutatakse säästva arengu toetamiseks – suurendaks läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu, parandaks riikliku ametliku statistika kvaliteeti ja võrreldavust ning rakendaks teadusuuringud ja tehnoloogiad andmete kogumise ja analüüsi heaks. Edusammude jälgimine peab olema jõukohane ka vähim arenenud riikide jaoks, ilma et tehtaks järeleandmisi arengukava ümberkujundavate eesmärkide osas. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ja rakendada uuenduslikke lähenemisviise andmete kogumiseks konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates piirkondades.

EL on jätkuvalt pühendunud tugeva ja laiahaardelise järelevalve-, aruandlus- ja läbivaatamisprotsessi väljatöötamisele ja rakendamisele. Strateegiast „Euroopa 2020” saadud õppetunnid võivad olla kasulikud järelevalve ja läbivaatamise jaoks, kuna EL on kehtestanud näitajad, mis aitavad liikmesriikide tehtavaid edusamme kindlaks teha ja võrrelda ning anda suuniseid, et aidata liikmesriikidel kiirendada edasiminekut eesmärkide suunas.

V. EDASISED SAMMUD

Tuginedes nõukogu varasematele järeldustele 2015. aasta järgse ümberkujundava arengukava kohta, on käesolev teatis aluseks, millest lähtuvalt kujundatakse välja ELi seisukohad Addis Ababas 2015. aasta juulis toimuvaks kolmandaks arengu rahastamise konverentsiks ja New Yorgis 2015. aasta septembris toimuvaks 2015. aasta järgset arengukava käsitlevaks ÜRO tippkohtumiseks. Käesolev teatis aitab samuti valmistuda Pariisis 2015. aasta detsembris toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsiks. EL ja selle liikmesriigid jätkavad läbirääkimiste ajal üksikasjalikemate ühiste seisukohtade väljatöötamist, et ELil oleks võimalik kõneleda ühel häälel[20].

EL on valmis etendama 2015. aasta jooksul toimuvatel valitsustevahelistel läbirääkimistel konstruktiivset rolli ja aitama kaasa tõeliselt ümberkujundava arengukava vastuvõtmisele. Euroopa Komisjon on valmis täitma oma osa arengukava täiemahulises rakendamises nii ELi piires kui ka oma välistegevuse kaudu, kasutades vajaduse korral Euroopa välisteenistuse abi ning tehes koostööd kõigi oma partneritega.

[1] A/68/970, „Report of the Open Working Group of the General Assembly on Sustainable Development Goals”, 12. august 2014.

[2] A/69/315*, „Report of the Intergovernmental Committee of Experts on Sustainable Development Financing”, 15. august 2014.

[3] A/69/700, „The Road to Dignity by 2030: Ending Poverty, Transforming All Lives and Protecting the Planet”, 4. detsember 2014.

[4] COM(2013) 92, „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine”, 27. veebruar 2013.

[5] COM(2013) 531, „Pärast aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamisele”, 16. juuli 2013.

[6] COM(2014) 335, „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni”, 2. juuni 2014.

[7] 11559/13 „2015. aasta järgne üldine tegevuskava”, 25. juuni 2013.

[8] 17553/13 „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamine pärast 2015. aastat”, 12. detsember 2013.

[9] 16827/14, „2015. aasta järgne ümberkujundav arengukava”, 16. detsember 2014.

[10] KOM(2010) 2020, „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, 3. märts 2010.

[11] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 lõige 1. „...Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”.

[12] Otsus nr 1386/2013/EL, 20. november 2013, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”.

[13] A/CONF.219/7, „Report of the Fourth United Nations Conference on the Least Developed Countries”, 9.–13. mai 2011.

[14] Näiteks uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides (2012) ning põhimõtted hea rahvusvahelise tegevuse kohta ebakindlates riikides ja olukordades (OECD, 2007).

[15] COM(2014) 111, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks, 5. märts 2014.

[16] Vt http://bangladeshaccord.org/.

[17] Vt http://ec.europa.eu/environment/biodiversity/business/index_en.html.

[18] Vt https://www.unglobalcompact.org/.

[19] KOM(2011) 0743, „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis”, 18. november 2011 ning 9417/2012, nõukogu järeldused rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta, 3. mai 2012.

[20] Vt 16827/14, „2015. aasta järgne ümberkujundav tegevuskava”, 16. detsember 2014.

LISA

Käesolevas lisas loetletakse üles mitmed võimalikud meetmed, mis võiksid aidata kaasa 2015. aasta järgse tegevuskava tulemuslikule rakendamisele. Samuti esitatakse selles ettepanekud meetmeteks, mida võiks võtta just EL, tingimusel et jõutakse kokkuleppele üldraamistikus ja selle rakendusviisides.

1) Kaasaaitav ja soodne poliitiline keskkond kõigil tasandeil

Kõigi meetmed

· Konkreetsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aitava poliitilise keskkonna loomine integreeritud ja ühtsete poliitikameetmete kaudu, tuginedes järgmistele põhimõtetele: inimõigused, hea juhtimistava, õigusriik, demokraatlike institutsioonide toetamine, kaasamine, mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus.

· Kogemuste vahetamine järgmistes valdkondades: tulemuslikud majandusinstrumendid, reguleerivad raamistikud ja õigusnormide täitmise tagamine, riiklik poliitika ja jätkusuutlikkuse valdkonna parimad tavad (nt maksusoodustused, subsiidiumide läbivaatamine ja hanked).

· Kõik arenenud riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid kohustuma looma süsteemid, millega süstemaatiliselt hinnatakse uue poliitika vastuvõtmise mõju arengumaadele.

· Avaliku sektori asutuste innustamine korraldama hankeid nii palju kui võimalik jätkusuutlikult, kasutades näiteks kriteeriume, millega tekitada või suurendada nõudlust jätkusuutlike toodete ja teenuste järele, samuti toetama parimate tavade vahetamist.

· Riikliku ja rahvusvahelise tasandi poliitika sidususe suurendamine, et tagada nende toetus 2015. aasta järgse tegevuskava rakendamisele.

· Kaasaaitava poliitika ja institutsionaalse keskkonna kujundamise ja tugevdamise toetamine muudes riikides, sealhulgas ebakindlas olukorras olevais.

· Sõltumatute ja tõhusate kohtusüsteemide sisseseadmine.

· Rahvusvaheliste lepingute ja raamistike (sh Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide, mitmepoolsete keskkonnalepingute, üleilmsete avalike hüvede lepingute, säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastase raamistiku, rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja ÜRO katastroofiohu vähendamise raamistiku) ning nende rakendamise tugevdamine, et tagada nende vahel parem integratsioon ja kooskõla.

· Rahvusvaheliste jätkusuutlikkusstandardite väljatöötamise toetamine.

Töö selle tagamiseks, et mitmepoolsed institutsioonid toimiksid sidusalt ja üksteist täiendavalt.

ELi meetmed

Lisaks:

· Poliitikavaldkondade arengusidususe lähenemisviisi ulatuslikuma rahvusvahelise kasutamise edendamine.

· 2015. aasta järgse tegevuskava ning tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” omavahelise sidususe tagamine eelkõige kliimamuutuse, taastuvenergia, ookeanide, jäätmete ja ressursitõhususe valdkonnas.

· Aktiivne osalemine dialoogides ning partnerriikide abistamine nende jõupingutustes tugevdamaks oma reguleerivaid raamistikke, kohtusüsteeme, majandusinstrumente, sotsiaaltingimusi, jätkusuutlikke hankeid ja muid nendega seotud poliitikavaldkondi ning rakendamaks ja täitmaks õigusnorme, kasutades muu hulgas rahvusvahelisi partnerlusi, teadmiste vahetust ja suutlikkuse arendamist.

· Panustamine rahvusvaheliste lepingute (sh üleilmsete avalike hüvede (nt kliima-, elurikkuse või ookeanide) lepingute) ja nende rakendamise tugevdamisse, et tagada nende parem integratsioon ja kooskõla (eelkõige erinevate mitmepoolsete keskkonnalepingute puhul).

· Osalemine rahvusvaheliste jätkusuutlikkusstandardite väljatöötamisel.

2) Suutlikkuse arendamine tegevuskava täitmiseks

Kõigi meetmed

· Kõik rahvusvahelised koostööpartnerid peaksid üksteist toetama suutlikkuse arendamisel õppealaste algatuste ja võrgustike kaudu.

· Suutlikkuse arendamise konkreetsete tulemuste kontroll ja läbivaatamine ning vajaduse korral nende integreerimine poliitilisse dialoogi.

ELi meetmed

Lisaks:

· Kõigi koostöövaldkondade suutlikkuse arendamise toetamise parandamine ja peavoolustamine, eelkõige vähim arenenud riikide puhul, kasutades mitmeid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi.

· Kaasaaitamine vastastikele õppeprotsessidele ja võrgustike tööle, kasutades selliseid algatusi nagu tehniline koostöö ja institutsionaalsed arenguprogrammid.

· Süsteemide parandamine suutlikkuse arendamise toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu mitme osalisega partnerlustele.

· Selliste protsesside nagu strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamine parima tava vahetamiseks ning teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ELi eri liikmesriikides, et kiirendada ELi edusamme säästva arengu eesmärkide rakendamisel.

3) Riigisiseste avaliku sektori vahendite mobiliseerimine ja tõhus kasutamine

Kõigi meetmed

· Valitsemissektori tulude optimaalse taseme saavutamise poole püüdlemine (mõõdetuna maksude ja SKP suhtena), tehes selleks muu hulgas järgmist:

o tugevdades asjaomaseid institutsioone , sealhulgas tõstes maksuasutuste ja kohtusüsteemi suutlikkust;

o edendades avaliku sektori hindamisvahendite või algatuste väljatöötamist ja kasutamist, et parandada tulude kogumist;

o reformides riiklikke maksusüsteeme, et laiendada maksubaasi ning tagada aus, õiglane ja jätkusuutlik maksupoliitika;

o siseriiklike õigusnormide jõustamine, et võidelda ebaseaduslike rahavoogudega;

o jõustades siseriiklikke õigusnorme, et täita hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (läbipaistvus, teabevahetus ja õiglane maksukonkurents), et võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu ning vältida kahjustavat maksukonkurentsi;

o osaledes piirkondlikes ja rahvusvahelistes maksukoostööalgatustes, et tagada kohalikele ja rahvusvahelistele ettevõtjatele võrdsed tingimused maksupoliitikas;

o koostades ja rakendades maksuteabe automaatse vahetamise üleilmse standardi, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikide toetamisele;

o rakendades maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevaid soovitusi ning

o võimendades kodanikuühiskonna häält läbipaistvuse ja vastutuse huvides.            

Süsteemide kehtestamine kõigi riigi vahendite tõhusaks, säästvaks ja läbipaistvaks haldamiseks, tehes selleks muu hulgas järgmist:

o tugevdades planeerimise ja eelarvekontrolli eest vastutavaid institutsioone, sealhulgas sõltumatuid riiklikke kõrgeimaid kontrolliasutusi, parlamente ja kodanikuühiskonda;

o edendada avaliku sektori hindamisvahendite või algatuste väljatöötamist ja kasutamist, et parandada avaliku sektori finantsjuhtimissüsteemi, ning koostades ja rakendades usutavaid ja asjakohaseid valitsuse korraldatud ja juhitud avaliku sektori finantsreformiprogramme;

o tagades riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse, muu hulgas rakendades võla- ja sularahahalduse strateegiaid, hallates loodusvaradest saadavat tulu säästval ja läbipaistval moel ning tugevdades asjaomaseid institutsioone;

o tagades, et kõiki riigi vahendeid kasutataks seostatult, et saavutada kokkulepitud eesmärgid, stimuleerides jätkusuutlikke investeeringuid ja lähenemisviise ning vältides raha suunamist keskkonnale kahjulikesse toetustesse;

o investeerides keskkonnajuhtimisse ning ökosüsteemide vastupidavuse ja kliimamuutustele ning katastroofidele vastupanuvõime suurendamine, et vähendada koristus- ja ülesehitustööde kulusid.

ELi meetmed

Lisaks:

Riikide jõupingutuste ulatuslikum toetamine, rakendamaks riigi rahanduspoliitikat ja haldusreforme ning läbipaistva, koostööd tegeva ja õiglase rahvusvahelise maksukeskkonna edendamiseks. See hõlmab suutlikkuse arendamise toetamist riigi rahandusega seonduvates küsimustes, poliitiliste muudatuste mõju sügavamaks analüüsimiseks ning rahvusvaheliste maksustandardite kehtestamisel. Aruandlus- ja läbipaistvusdirektiivide, sealhulgas rahvusvaheliste ettevõtete üksikuid riike käsitlevate aruannete rakendamise läbivaatamine hiljemalt 2018. aastal. Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise, teabe automaatse vahetamise rakendamise ning vastutuse ja finantsalase kaasamise alase poliitika rakendamine.

4) Rahvusvaheliste avaliku sektori vahendite mobiliseerimine ja tõhus kasutamine

Kõigi meetmed

Kõik riigid peaksid andma õiglase osa toetamaks vaesemaid riike rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärkide saavutamisel:

i. EL ja kõik suure sissetulekuga riigid peaksid suunama 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikku arenguabisse.

ii. Keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid suurendama oma panust avaliku sektori rahvusvahelisse rahastamisse ning seadma selleks konkreetsed eesmärgid ja tähtajad.

iii. Nende eesmärkide saavutamise ajakava tuleks kindlaks määrata eespool punktides i ja ii nimetatud riikide üldiste kohustuste raames. EL oleks valmis minema kaugemale ja tegema kiiremaid edusamme tingimusel, et eespool nimetatud riigid on samuti valmis võtma sama ambitsioonikaid kohustusi.

iv. Selle kohustuse raames peaksid EL ja kõik suure sissetulekuga riigid täitma ÜRO eesmärgi suunata 0,15 % oma kogurahvatulust vähim arenenud riikidele antavasse arenguabisse, samas kui ka keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid ja tärkava turumajandusega riigid peaksid suurendama oma abi vähim arenenud riikidele.

Kõik abiandjad, välja arvatud uued abiandjad, peaksid arenguabi andmisel järjest enam lähtuma arengu tulemuslikkuse põhimõttest.

ELi meetmed

Lisaks:

· EL ja tema liikmesriigid on pühendunud oma arengukoostöö poliitika tõhususe parandamisele, lähtudes oma ülemaailmse tulemusliku arengukoostöö partnerluse raames võetud kohustustest, ning Busani abi ja arengu tulemuslikkuse põhimõtte järgimisele.

· EL rakendab ülemaailmse tulemusliku arengukoostöö partnerluse raames kokkulepitud konkreetseid kohustusi, keskendudes läbipaistvuse suurendamisele, abiandjate killustatuse vähendamisele, jätkusuutlike tulemuste saavutamise, vastutuse, mõõtmise ja tõendamise tugevdamisele, kokkulepitud lähenemisviisi rakendamisele tundlikes ja konfliktsituatsioonides ning avaliku ja erasektori koostöö süvendamisele arengualase mõju suurendamiseks.

· EL töötab selle nimel, et toetada rahvusvahelise abistruktuuri, sealhulgas üleilmsete keskkonnahoidlike toodete rahvusvahelise rahastamise ühtlustamist ja vähendada selle killustatust.

· EL on jätkuvalt kindlalt otsustanud täita rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid kohustusi, muu hulgas seoses kliimamuutuste, elurikkuse, ookeanide ja muude ülemaailmsete küsimustega ning kutsub kõiki riike üles sama tegema. Sellega seoses on EL juba otsustanud suunata ajavahemikul 2014–2020 20 % oma eelarvest kliimaga seotud projektidesse ja poliitikavaldkondadesse.

5) Kaubanduse elavdamine vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu edendamiseks

Kõigi meetmed

· Kõik arenenud riigid ja tärkava turumajandusega riigid peavad sarnaselt ELile tagama maksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kõigile vähim arenenud riikidest pärit toodetele (välja arvatud relvad ja laskemoon).

Bali paketi, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise lepingu ja vähim arenenud riike käsitlevate punktide rakendamine.

o Vähim arenenud riikide puhul sooduspäritolureegleid käsitlevate WTO suuniste rakendamine.

o Eelnevalt kokkulepitud vähim arenenud riikide teenuste eest tasumisest vabastamise edendamine.

Edusammude tegemine, et käsitleda puuvilla küsimust põllumajandusläbirääkimistel ambitsioonikalt, kiiresti ja konkreetselt.

· Kaubandusabi suurendamine abi saavate riikide arenguprioriteetide toetamiseks, läbipaistvalt ja kooskõlas arengu tulemuslikkuse põhimõttega.

· Kaubanduslepingute jätkusuutlikkuse ning nende poolt vähim arenenud riikidele avaldatava mõju hindamine.

· Jätkusuutliku arengu mõõtme integreerimine kaubanduspoliitikasse, muu hulgas lisades süstemaatiliselt kaubanduslepingutesse jätkusuutliku arengu sätteid, sealhulgas selliseid, mis käsitlevad tööjõudu ja keskkonda.

· Mõne- ja mitmepoolsete algatuste edendamine, näiteks läbirääkimised keskkonnakaupade ja -teenustega kauplemise liberaliseerimiseks ning nendega kauplemise ja neisse investeerimise lihtsustamiseks.

· Rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide (nt Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, ISO) töö tõhustamine kaubanduse ja jätkusuutlikkuse vallas.

· Ühiste jõupingutuste hoogustamine, et edendada piirkonnasisest kaubandust, eelkõige Aafrikas, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise meetmeid.

· Rahvusvaheliste meetmete tugevdamine võitlemiseks ebaseadusliku kauplemise vastu, nt võitlus looduslike liikide ebaseadusliku kauplemise, ebaseadusliku raiening ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

ELi meetmed

Lisaks:

· ELi üldise soodustuste süsteemi rakendamise järelevalve ja aruandlus.

· Säästva arengu sätete, sealhulgas tööõigus- ja keskkonnaaspektide jätkuv süstemaatiline lisamine kõikidesse kaubanduslepingutesse ning nende sätete tõhus rakendamine.

· Töötamine selle nimel, et edendada läbirääkimisi mitmepoolse keskkonnatoodete ja -teenuste lepingu („keskkonnasõbralike kaupade leping”) üle.

· Kaubanduslihtsustuste rahastuse säilitamise alal võetud kohustuste täitmine, toetades sealhulgas rahvusvahelist kaubanduse lihtsustamise vahendit.

· Vähim arenenud riikide parem juurdepääs kaubandusabile.

· ELi kaubandusabi strateegia läbivaatamine 2015. aasta järgsete läbirääkimiste tulemuste valguses.

· Uuenduslike ja integreeritud mitme osalisega partnerluste jätkuv edendamine, et parandada töötajate töötingimusi, tervishoidu ja ohutust.

· Piirkondliku kaubandusintegratsiooni püüdluste jätkuv toetamine kõigis maailma osades, eelkõige andes tehnilist abi kaubanduse vallas ning arendades suutlikkust, näiteks kauplemise lihtsustamiseks, sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemide, rahvusvaheliste standardite ja kvaliteedikontrolli süsteemide tugevdamiseks või jätkusuutlikkuskavades ja vastavates standardites osalemise toetamiseks.

6) Muudatuste hoogustamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu

Kõigi meetmed

· Kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö suurendamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni ning lahendustele suunatud teadusuuringute vallas.

· Teadlikkuse tõstmine intellektuaalomandiõiguste kasutamise kohta, et edendada majanduskasvu valitsuste, ettevõtjate ja teadlaste hüvanguks.

· Arengumaade suutlikkuse arendamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni, teadusuuringute ja digiteerimise alal ning üleilmse ja sektoriülese liikuvuse ning avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute avaldatud tulemustele vaba juurdepääsu edendamine.

Haridusele ja koolitustele juurdepääsu parandamine arengumaades, et toetada innovatsiooniks, töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks vajalike oskuste arendamist.

· ÜRO tasandil juurdepääsu soodustamine olemasolevat tehnoloogiat käsitlevale teabele ning tehnoloogiaga seotud mehhanismide, sealhulgas uute tehnoloogiamehhanismide, sidususe ja kooskõla toetamine.

ELi meetmed

Lisaks:

· Vaba juurdepääsu soodustamine väljaannetele ja katseprojektina ka andmetele, mis pärinevad Horisont 2020 raames rahastatud teadusuuringutest.

· Teadmiste jagamise edendamine ja teadussuutlikkuse suurendamine muu hulgas arengumaades.

· Innovatsiooni ja tehnoloogia edasiarendamise toetamine koostöös väikeste ja keskmiste tuludega riikidega sellistes valdkondades nagu tervishoid ja vaesusega seotud haigused, jätkusuutlik põllumajandus ja toiduga kindlustatus, samuti ühenduse tasandi innovatsiooni kaudu.

· Innovatsiooni- ja tehnoloogiasiirdevõimekuse toetamine kõrgharidusprogrammide kaudu.

· Konstruktiivne ja avatud koostöö kõigi teiste partneritega teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja vähim arenenud riikide suutlikkuse suurendamise ettepanekute alal.

· Jätkuva toetuse andmine asjaomastele üleilmsetele algatustele, nagu Maa jälgimise süsteemide süsteem, valitsustevaheline kliimamuutuste rühm ja ülemaailmne krooniliste haiguste liit, ning jätkuva toetuse ülesnäitamine ELi ja ELi mittekuuluvate partnerite asjakohastele koostöövormidele, nagu näiteks Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse programm 2.

· Valitsustele, ettevõtjatele ja teadlastele suunatud intellektuaalomandiõiguste kasutamise koolituste toetamine ning tehnilise abi andmine valitsustele vastavateks seadusandlikeks projektideks.

7) Riigisisese ja rahvusvahelise erasektori mobiliseerimine

Erasektori meetmed

· Inimõiguste kaitsmine, käsitledes muu hulgas töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust, juurdepääsu sotsiaalkaitsele, enda kuuldavaks tegemist, mõjuvõimu suurendamist ning soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi.

· Säästvate ja vastutustundlike investeerimismudelite vastuvõtmine ja soodustamine ning toodete ja teenuste jätkusuutlikkuse ja toimivuse järkjärguline parandamine.

· Heitkogustega kauplemise süsteemis osalemine ning kliimamuutustega kohanemise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise rahastamise mobiliseerimisse panustamine.

· Põhjalike aruannete koostamine sotsiaalsete tulemuste, keskkonnatoime ja töötingimuste kohta ning parimate tavade jagamine rahvusvaheliste ärivõrgustike kaudu.

· Usaldusväärsete ja võrreldavate jätkusuutlikkusandmete, -standardite, -kavade (nt õiglase kaubanduse kavad) ja -märgiste väljatöötamine toodete ja teenuste jaoks, mis võivad tuua majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu.

· Innovaatiliste meetodite kasutamine finantssektoris finantsalase kaasamise laiendamiseks, sealhulgas mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

· Selliste ettevõtte tööpõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, võidelda korruptsiooniga, hoida ära altkäemakse ja maksupettusi ning töötada välja süsteemid riskide hindamiseks ja võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks arengumaades tegutsedes või sinna investeerides.

Kõigi meetmed

· Prognoositava õigusraamistikuga ning erasektori algatusi toetava ettevõtluskeskkonna loomine, suurendades toetust mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, soodustades üleminekut varimajanduselt ametlikule majandusele, edendades ökoettevõtlust, toetades naisettevõtjaid ja -töötajaid ning süvendades finantsalast kaasatust.

· Toetuse andmine finantsturgude arendamisele ja süvendamisele ning asjakohaste õigusraamistike väljatöötamisele, mis tagavad finantssüsteemide stabiilsuse ja innustavad jätkusuutlikke investeeringuid.

· Vastutustundlike äritavade rahaline ja regulatiivne stimuleerimine ning turupõhiste säästva arengu lahenduste laiendamine näiteks reguleerimise ja toetuse andmise teel ökodisainile, toote pikemale elueale, taaskasutatavuse suurendamisele.

· Erasektori kaasamise soodustamine, eelkõige järgmistes valdkondades: jätkusuutlik energeetika, jätkusuutlik põllumajandus, metsandus ja agrotööstus, jätkusuutlik taristu, keskkonnasäästlik taristu ning keskkonnasäästlikud majandussektorid.

· Avaliku sektori arenguabi rahastamise uuenduslike kasutusviiside edendamine, et suunata rohkem vahendeid säästva arengu eesmärkide täitmisele ning toetada kohaliku erasektori väljaarenemist.

Jätkusuutlikkuse alase märgistamise kasutamise ja levitamise edendamine. Jätkusuutlikkuse alase aruandluse suuniste edendamine partnerriikide ja ettevõtjatega peetava dialoogi kaudu.

ELi meetmed

Lisaks:

· ELi arenguabi rahastamise uuenduslikum kasutamine, et suunata rohkem vahendeid eesmärkide täitmisele ning toetada vähim arenenud riikide majandustes kohaliku erasektori väljaarenemist.

· Ettevõtete jätkusuutlikkuskavade ja -märgistuse kasutamises ja levitamises osalemise edendamine nii ELis kui ka mujal maailmas.

· Elurikkusega seonduvate kaalutluste äritavadesse integreerimise ja elurikkuse säilitamisel ettevõtete rolli edendamine.

· Jätkusuutlikkusalase vastutustunde ja aruandluse edendamine (muu hulgas ettevõtete sotsiaalse vastutuse suuniste kaudu) dialoogis partnerriikide, ettevõtete ja sotsiaalpartneritega.

· Jätkuv teabe nõudmine suurettevõtetelt järgmistes küsimustes: keskkonnapoliitika, -riskid ja -tulemused, sotsiaalsed ja töötajatega seonduvad küsimused, inimõiguste austamine, korruptsiooni ja altkäemaksu andmise vastane võitlus ning mitmekesisus.

· Jätkusuutliku transporditaristu väljatöötamise, transpordi ja kaubanduse soodustamise rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute täitmise ning transpordi konkurentsivõime parandamiseks vajaliku tootmisvõimsuse väljatöötamise toetamine. Ressursitõhususe tegevuskavas nähakse ette luua 2050. aastaks vähese süsinikuheitega, ressursitõhus, usaldusväärne ja konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mis oleks puhas, kaasaegne ja tõhus.

· Piirkondlike koostöömeetmete toetamine.

8) Rände positiivse mõju rakendamine

Kõigi meetmed

· Ühtse ja põhjaliku poliitika väljatöötamine rände haldamiseks selle kõigis aspektides.

· Migrantide tasutavate rahaülekandekulude vähendamine vähem kui 3 %-ni ja töölevõtukulude vähendamine.

· Oskuste ja kvalifikatsiooni piiriülese tunnustamise ja väljateenitud hüvede ülekandmise võimaluste laiendamine.

· Meetmete võtmine sunnitud rände vähendamiseks, sealhulgas välistele vapustustele, näiteks konfliktidele ja kliimamuutustele, vastupanuvõime suurendamine.

· Migrantidest töötajate ja põgenike õiguste kaitsmine vastavalt ILO normidele ja standarditele.

· Migrantide integratsiooni toetamine.

ELi meetmed

Lisaks:

· Rändehalduse parandamine operatiivkoostöös partnerriikidega, pidades ELi rändealase välispoliitika egiidi all näiteks piirkondlikku ja kahepoolset dialoogi.

9) Järelevalve, aruandlus ja läbivaatamine

Kõigi meetmed

· 2015. aasta järgse tegevuskava kujundamine riiklikeks meetmeteks, võttes arvesse riiklikke prioriteete, olusid ja suutlikkust. Kõrged üleilmsed ambitsioonid peaksid innustama riike seadma ambitsioonikaid eesmärke.

· 2015. aasta järgse tegevuskava rakendamise kavandamisprotsessi väljatöötamine. Protsess olgu kaasav ja läbipaistev, kusjuures eduaruanded avalikustatakse, et innustada avalikkuse aktiivset osalemist 2015. aasta järgses protsessis.

· Kodanike teadlikkuse suurendamine 2015. aasta järgsest tegevuskavast ning meetmetest riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

· Mitmeid sidusrühmi hõlmava läbivaatamisprotsessi kehtestamine, sidusrühmade täielik kaasamine seireprotsessi ning riiklike aruandlussüsteemide loomine.

· Üleilmse tasandi kontrollis, vastastikuses aruandluses ja läbivaatamises osalemine, mille raames tuleks eesmärkide saavutamist hinnata riiklike aruannete alusel, mida täiendavad muud, näiteks konkreetseid eesmärke või teemasid (näiteks looduskapitali arvepidamist) käsitlevad aruanded.

· Koostöö eesmärkide väljaselgitamisel, mille täitmisel ei ole üleilmselt, piirkondlikult või konkreetsetes riikides suudetud ajakavaga sammu pidada, ning parandusmeetmete soovitamine.

· Andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja analüüsi parandamine, toetades näiteks andmete kogumist ja kontrolli, tugevdades kontrolli reaalajas ja kogudes liigendatud andmeid ning toetades avatud andmepoliitikaid.

ELi meetmed

Lisaks:

· Aktiivne osalemine üleilmse tugeva ja ambitsioonika kontrolli-, aruandlus- ja läbivaatamisprotsessi ellukutsumisel ja rakendamisel, ELi selle valdkonna kogemuse jagamine ja põhisisendi andmine ülemaailmsesse säästva arengu aruandesse.

· Partnerriikide suutlikkuse arendamise kiirendamine statistika ja kontrolli vallas. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu panustamine, et täita lüngad statistiliste ja georuumiliste andmete ülemaailmses kättesaadavuses ja tõenditepõhiste poliitiliste nõuannete sõnastamiseks.

· Sidusrühmade jätkuv kaasamine säästva arengu eesmärkide saavutamisse ja edusammude läbivaatamisse, võttes arvesse diskrimineeritud rühmade ja haavatavas olukorras olevate inimeste vajadusi.