52013PC0814

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettevõtjate maksubaasi kahanemine on aktuaalne teema paljudes ELi ja muudes riikides ning seda on käsitletud G20 ja G8 viimastel kohtumistel[1]. OECD tegeleb praegu maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud küsimustega, mis on tervitatav areng[2].

Võitlus topeltmaksuvabastusega on üks peamisi valdkondi, kus ELi tasandil tuleb võtta kiireid ja kooskõlastatud meetmeid: riikide maksusüsteemide erinevusest tulenevate maksulünkade sulgemine on osa siseturu nõuetekohase toimimise pidevast tõhustamisest. Topeltmaksuvabastuse tõttu jääb liikmesriikidel saamata märkimisväärne tulu ning see põhjustab ettevõtjatevahelist ebaausat konkurentsi ühtsel turul.

2009. aastal tegi äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm kindlaks ühe konkreetse topeltmaksuvabastuse näite[3] seoses teatavate hübriidinstrumentide erineva kohtlemisega. Vastused komisjoni 2012. aasta avalikule arutelule, mis keskendus topeltmaksuvabastusele,[4] näitasid, et sellised erinevused ei ole üldiselt soovitavad.

Hübriidlaenud on finantsinstrumendid, millel on nii võla- kui ka omakapitaliinstrumentide omadusi. Kuna liikmesriigid käsitlevad hübriidlaene maksustamise seisukohast erinevalt (võla- või omakapitaliinstrumendina), saab piiriülese hübriidlaenu makselt ühes liikmeriigis maksu maha arvata (maksja liikmesriigis) ja teises liikmesriigis (makse saaja liikmesriigis) käsitletakse seda kasumi maksuvaba jaotamisena, mille tulemuseks on soovimatu topeltmaksuvabastus.

Probleemi lahendamiseks leppis äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm kokku suunistes, mille kohaselt makse saaja liikmesriik peaks järgima tuluallikaliikmesriigi maksukäsitlust hübriidlaenu osas (st maksuvabastust ei tuleks anda hübriidlaenude maksetele, mille saab tuluallikaliikmesriigis maksustatavast tulust maha arvata)[5].

Siiski ei ole käitumisjuhendi töörühmas kokku lepitud lahendust võimalik ümberlükkamatult rakendada direktiiviga 2011/96/EL[6] eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, mida on muudetud seoses Horvaatia Vabariigi[7] ühinemisega, (edaspidi „ema- ja tütarettevõtjate direktiiv”). Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaselt on liikmesriigid teatavatel tingimustel kohustatud maksust vabastama (või andma maksukrediiti välismaal toimunud maksustamise puhul) kasumieraldiselt, mille emaettevõtjad saavad teises liikmesriigis asuvatelt tütarettevõtjatelt. Nii on see isegi juhul, kui kasumieraldisi on liikmesriigis, kus asub makset tegev tütarettevõtja, käsitletud maksustatavast tulust mahaarvatava maksena.

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 2012. aasta märtsi järeldustes ja Euroopa Parlament oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsioonis, et tuleb välja töötada konkreetsed viisid, kuidas parandada maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust. Euroopa Parlament esitas üleskutse vaadata läbi ema- ja tütarettevõtjate direktiiv, et kõrvaldada ELis hübriidinstrumentide abil toimuv maksudest kõrvalehoidumine.

Tegevuskavas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks, mille komisjon võttis vastu 6. detsembril 2012,[8] on märgitud, et maksusüsteemide erinevuste kõrvaldamine on üheks lühikeses perspektiivis (2013. aastal) võetavaks meetmeks. Seoses sellega on tegevuskavas märgitud, et „üksikasjalikud arutelud liikmesriikidega on näidanud, et teatavatel juhtudel ei ole võimalik saavutada kokkulepitud lahendust, ilma et muudetaks ema- ja tütarettevõtjate direktiivi. Eesmärk on tagada, et direktiivi kohaldamisega ei takistata tahtmatult tõhusate meetmete võtmist hübriidlaenustruktuuride valdkonnas topeltmaksuvabastuse vastu”.

Tegevuskavas märgiti ka, et vaadatakse läbi kuritarvituste vastased sätted ettevõtte tulumaksu käsitlevates direktiivides, sealhulgas ema- ja tütarettevõtjate direktiivis, et rakendada põhimõtteid, mis on esitatud soovituses agressiivse maksuplaneerimise kohta[9]. Soovituses soovitati, et liikmesriigid võtavad kasutusele üldise kuritarvituste vastase eeskirja, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu;

Kuigi praegune ema- ja tütarettevõtjate direktiiv sisaldab kuritarvituste vastast klauslit, ei ole see piisavalt selge ja võib segadust tekitada. Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi üksikasjadega kohandatud kõikehõlmavama kuritarvituste vastase reegli lisamine koos agressiivset maksuplaneerimist käsitlevas soovituses esitatud põhimõtetega aitaks kõrvaldada need probleemid ja tõhustada riiklikul tasandil võetud meetmeid rahvusvaheliste maksustamise vältimise juhtude ärahoidmiseks, soodustades samal ajal kooskõlastatud meetmete võtmist liikmesriikides ja tagades asutamislepingu kohaste vabaduste järgimise, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus.

Euroopa Parlament võttis 21. mail 2013 vastu resolutsiooni,[10] milles kutsus liikmesriike üles komisjoni tegevuskava toetama ja rakendama agressiivset maksuplaneerimist käsitlevat soovitust täies ulatuses. Ka Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles tegelema hübriidinstrumentide erineva kohtlemisega, mis on tingitud liikmesriikide erinevatest maksusüsteemidest, ning esitama 2013. aastal ettepaneku vaadata läbi ema- ja tütarettevõtjate direktiiv eesmärgiga vaadata läbi kuritarvituste vastane klausel ja kõrvaldada ELis hübriidinstrumentide topeltmaksuvabastus.

Oma 22. mai 2013. aasta järeldustes märkis Euroopa Ülemkogu, et komisjon kavatseb esitada enne aasta lõppu ettepaneku ema- ja tütarettevõtjate direktiivi läbivaatamiseks.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Lisaks käitumisjuhendi töörühmas toimunud konsulteerimisele ja topeltmaksuvabastust käsitlevale komisjoni algatatud avalikule arutelule 2012. aastal (vt eespool punkt 1) korraldas komisjon tehnilisi kohtumisi liikmesriikide ja sidusrühmadega aprillis 2013.

Mõju hindamine

On koostatud mõjuhinnang ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmise kohta. Mõjuhinnangus vaadeldakse eri võimalusi ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmiseks võrreldes olukorraga, kui meetmeid ei võeta, ehk status quo stsenaariumiga.

Leiti, et hübriidinstrumentidega seotud topeltmaksuvabastuse kõrvaldamine ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemine mõjutab positiivselt maksutulu liikmesriikides, mida muidu mõjutaks kaasatud osapoolte makstud maksude üldine vähenemine ning maksuplaneerimise ja asjakohaste tehingutega seotud kuludega kaasnevad täiendavad maksusoodustused. Mõjuhinnangus ei olnud võimalik määrata kvantitatiivselt kindlaks eelistatud muudatustega kaasnevat kasu. Samas ei ole arvandmed hädavajalikud hübriidinstrumentide ja maksualaste kuritarvituste vastu võitlemise otsuse tegemisel. Selles osas on olulised konkurents, majanduslik tõhusus, läbipaistvus ja ausus, millest saab palju kasu siseturg.

Hübriidlaenu erinev kohtlemine

Mõjuhinnangus leiti, et parim lahendus on mitte anda ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel maksuvabastust kasumieraldistelt, mis on liikmesriigis maha arvatavad. Seega maksustab makse saaja (emaettevõtja või emaettevõtja püsiv tegevuskoht) liikmesriik kasumieraldise selle osa, mis on maha arvatav makset tegeva tütarettevõtja liikmesriigis.

Leiti, et kõnealune võimalus on kõige tõhusam võimalus hübriidinstrumentide vastu võitlemisel, kuna sellega tagatakse järjepidev kohtlemine kogu ELis. See valikuvõimalus aitab saavutada ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhieesmärki, st luua võrdsed tingimused eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate gruppide ning sama liikmesriigi ema- ja tütarettevõtjate gruppide jaoks. Soovitud mõju on, et kõigi ettevõtjate realiseerunud kasumit maksustatakse ELi asjaomases liikmesriigis ja et ükski ettevõtja ei saa maksustamisest pääsemiseks kasutada õiguslünki seoses hübriidfinantseerimisega piiriülestes olukordades. Eesmärk on lõpetada vastuvõetamatu tava, mille puhul äriühingud pääsevad nõuetekohasest maksustamisest.

Kuritarvituste vastane säte

Mõjuhinnangus leiti, et kõige tõhusam võimalus oleks ajakohastada ema- ja tütarettevõtjate direktiivi praeguseid kuritarvituste vastaseid sätteid, võttes arvesse üldisi kuritarvitamiste vastaseid eeskirju, mis on esitatud agressiivset maksuplaneerimist käsitlevas 2012. aasta detsembri soovituses, ja teha liikmesriikidele kohustuseks võtta vastu ühine kuritarvituste vastane eeskiri.

See on kõige tõhusam võimalus, kuidas kehtestada ühine kuritarvituste vastane säte, et võidelda ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kuritarvitamiste vastu. Ühine kuritarvituste vastane säte kõigis liikmesriikides tagab selguse ja kindluse kõigi maksumaksjate ja maksuametite jaoks. Liikmesriikides praegu kehtivad kuritarvitusvastased meetmed kavandati liikmesriigi kontekstis, et lahendada liikmesriikide ja nende maksusüsteemide konkreetseid probleeme.

See võimalus tagab selguse, sest on selgesõnaliselt märgitud, millise kuritarvituste vastase eeskirja võtavad liikmesriigid vastu ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisel. Seega tagatakse, et liikmesriigi tasandil vastu võetud ja rakendatud kuritarvitustevastased meetmed ei tekita ELi nõuete täitmisel probleeme. Lisaks sellele tagatakse ELi direktiivi võrdne kohaldamine ilma, et liikmesriikidel oleks võimalust kasutada ära direktiivi võimalusi (st vältida, et ettevõtjad investeerivad vahendaja kaudu liikmesriikides, kus kuritarvituste vastased sätted on vähem ranged või puuduvad).

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepaneku eesmärk on lahendada hübriidinstrumentide erineva kohtlemisega seotud probleemid ema- ja tütarettevõtjate direktiivi reguleerimisalas ja võtta kasutusele üldine kuritarvituste vastane eeskiri, et kaitsta kõnealuse direktiivi toimimist.

Need eesmärgid nõuavad ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmist ning seetõttu on ainus võimalus esitada komisjoni ettepanek direktiivi kohta. Otsese maksustamise küsimustes on õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 115, mille alusel võib komisjon anda välja direktiive, et ühtlustada liikmesriikide norme, mis otseselt mõjutavad siseturu toimimist.

Algatuse eesmärke ei saa liikmesriigid ühepoolselt saavutada. Just liikmesriikide õigusaktide erinevused hübriidinstrumentide maksukohtlemisel võimaldavad maksumaksjatel, eelkõige äriühingute gruppidel kasutada piiriüleseid maksuplaneerimise strateegiad, mis moonutavad kapitalivooge ja konkurentsi siseturul. Lisaks sellele ja üldisemalt vaadates põhjustavad liikmesriikides kuritarvituste vastu võitlemisel kasutatavad märkimisväärselt erinevad lähenemisviisid õiguslikku ebakindlust ning kahjustavad ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhieesmärki, mis on maksutõkete kaotamine eri liikmesriikide piiriüleste gruppide jaoks. ELi tasandi tegevus on vajalik, et paremini saavutada algatuse eesmärk. Seega on kavandatud muudatused kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Ka on kavandatud muudatused kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna need ei lähe kaugemale, kui on vajalik selleks, et lahendada kõnealused küsimused ja saavutada seega aluslepingute eesmärgid, eelkõige siseturu nõuetekohane ja tõhus toimimine.

Subsidiaarsuse põhimõte

Hübriidinstrumentide erinev kohtlemine

Hübriidinstrumentide erineva kohtlemisega seotud küsimuste lahendamine üksikutes liikmesriikides ei aitaks probleemi lahendada, kuna probleem tuleneb eri liikmesriikide maksusüsteemide koostoimest. Üksikud kooskõlastamata algatused võivad kaasa tuua täiendavaid erinevusi või tekitada uusi maksutakistusi siseturul.

Liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingute muutmine ei oleks sobiv viis küsimuse lahendamiseks, sest iga riigipaar võiks jõuda eri lahenduseni. Muud rahvusvahelised algatused, nagu ettevõtjate maksubaasi vähenemist hõlmavad OECD algatused, ei võimalda lahendada ELi eriprobleeme, sest selleks on vaja muuta olemasolevaid ELi õigusakte.

Peale selle on käitumisjuhendi töörühmas sõlmitud kokkulepet, et liikmesriigid järgivad kooskõlastatud lähenemisviisi, võimalik kohaldada üksnes pärast ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmist, mida liikmesriigid ei saa ilma komisjoni ettepanekuta teha.

Kuritarvituste vastane säte

Kehtiv ema- ja tütarettevõtjate direktiiv võimaldab liikmesriikidel kohaldada siseriiklikke või lepingupõhiseid sätteid pettuste või kuritarvituste ärahoidmiseks. Seda sätet tuleb aga tõlgendada nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga on kehtestatud põhimõte, et liikmesriigid ei saa minna kaugemale ühenduse õiguse üldpõhimõttest kuritarvituste vastu võitlemisel. Lisaks ei tohi kuritarvitusvastaste meetmete kohaldamine viia tulemusteni, mis on vastuolus asutamislepingus sätestatud põhivabadustega.

Lisaks hõlmavad liikmesriikide kehtivad kuritarvituste vastased meetmed mitmesuguseid vorme ja eesmärke, kuna need on kavandatud siseriiklikus kontekstis, et käsitleda liikmesriikide ja nende maksusüsteemide konkreetseid probleeme. Praeguses olukorras puudub maksumaksjatel ja maksuametitel selgus.

Kõiki neid tegureid arvesse võttes ei oleks üksikute liikmesriikide meetmed nii tõhusad kui ELi meetmed.

Proportsionaalsuse põhimõte

Maksustamiskohustus on piiratud üksnes hübriidinstrumentide maksete selle osaga, mis on maha arvatav tuluallikaliikmesriigis.

Kavandatud üldine kuritarvituste vastane eeskiri on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga kavandatud proportsionaalsuse ulatusega.

Seega on kavandatud muudatused kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna need ei lähe kaugemale, kui on vajalik selleks, et lahendada kõnealune probleem.

Märkused artiklite kohta

Ettepaneku eesmärk on muuta praeguse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhjendusi, artiklit 1, artiklit 4 ja ajakohastada I lisa A osa. Kõnealused muudatused ja ajakohastamine on esitatud ettepaneku artiklis 1.

Põhjendused

Kavandatud muudatuste kohaselt selgitatakse põhjendustes, et selleks, et piiriülesed emaettevõtjate ja tütarettevõtjate grupid ei saaks tahtmatuid eeliseid võrreldes siseriiklike gruppidega, ei tuleks maksuvabastust anda kasumieraldiselt, mis on tuluallikaliikmesriigis maha arvatav.

Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi põhieesmärk on luua võrdsed tingimused eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate gruppide ja sama liikmesriigi ema- ja tütarettevõtjate gruppide jaoks.

Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi vastuvõtmise ajal olid piiriülesed grupid üldiselt halvemas olukorras võrreldes siseriiklike gruppidega tulenevalt kasumi jaotamise topeltmaksustamisest; kahepoolsetest topeltmaksustamise vältimise lepingutest ei piisanud, et luua ELis siseturu tingimustega analoogsed tingimused.

Neutraalsuse saavutamiseks oli ema-ja tütarettevõtjate direktiiviga ette nähtud i) kinnipeetavate maksude kaotamine kasumi jaotamisel ja ii) majandusliku topeltmaksustamise kõrvaldamine jaotatud kasumi maksustamisel kas andes maksuvabastuse või maksukrediidi emaettevõtja liikmesriigis.

Sellest ajast alates ja eelkõige viimase kümne aasta jooksul on olukord kiiresti muutunud.

Piiriüleste investeeringute kasv on võimaldanud piiriülestel gruppidel kasutada hübriidinstrumente, saades põhjendamatuid eeliseid eri riikide erinevast maksukohtlemisest ja rahvusvahelistest topeltmaksustamise kõrvaldamise eeskirjadest. See moonutab ELis konkurentsi piiriüleste ja riigisiseste gruppide vahel, mis on vastuolus ema- ja tütarettevõtjate direktiivi reguleerimisalaga.

Artikkel 1

Kavandatava direktiiviga võimaldatakse liikmesriikidel võtta meetmeid maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks. Sellega seoses on komisjoni talitused meelde tuletanud, et maksupettus on tahtlik maksudest kõrvalehoidumine, mis on üldiselt kriminaalõiguse kohaselt karistatav ning maksudest kõrvalehoidumine on üldiselt seadusevastane tegevus, kui maksukohustust varjatakse või eiratakse[11].

Selleks et vähendada kuritarvituste ohtu, tehakse ettepanek asendada praegune kuritarvituste vastane säte ja lisada ühine kuritarvituste vastane eeskiri, mille aluseks on sarnane säte agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemist käsitlevas soovituses.

Artikkel 4

Kavandatud muudatuse kohaselt ei anna emaettevõtja liikmesriik ja tema püsiva tegevuskoha liikmesriik maksuvabastust kasumieraldiselt, mida emaettevõtja tütarettevõtja saab maha arvata.

Seega on lõike punktis a märgitud, et makset saava ettevõtja liikmesriik (emaettevõtja või selle püsiv tegevuskoht) ei maksusta saadud kasumieraldist ainult selles ulatuses, mil kõnealune kasumieraldis ei ole liikmesriigis (st kasumit jaotavas liikmesriigis) maha arvatav. Seega maksustab makset saava ettevõtja liikmesriik kasumi seda osa, mis on tuluallikaliikmesriigis maha arvatav.

Tütarettevõtja jaotatavalt kasumilt ei peeta maksu kinni, kuna tütarettevõtja liikmesriigis käsitletakse seda makset intressimaksena intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi kohaselt. Nõukogus on arutlusel ettepanek viia praegune intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi kohane osaluse künnis 25 %-lt ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohasele künnisele 10 %[12]. Lisaks koostatakse hübriidfinantsinstrumendid tavaliselt liikmesriikides, kus intressimaksetelt siseriiklike või topeltmaksustamise vältimise lepingute sätete kohaselt maksu kinni ei peeta.

I lisa A osa

Kavandatud muudatused hõlmavad nõuetele vastavaid äriühinguid, mis on kehtestatud liikmesriikide äriühinguõiguse kohaselt pärast kõnealuse direktiivi uuesti sõnastamist. Komisjon on saanud Rumeenialt ajakohastamise taotluse.

Seepärast lisatakse punkti w alla kaks järgmist äriühingu liiki: „societăți în nume colectiv”, „societăți în comandită simplă”.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0400 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[13],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Direktiiviga 2011/96/EL vabastatakse dividendid ja muud kasumieraldised, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, maksude kinnipidamisest, ning kaotatakse ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel.

(2)       Direktiivist 2011/96/EL saadav kasu ei tohiks viia topeltmaksuvabastuse andmiseni ja seega eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate gruppidele soovimatu maksusoodustuse andmiseni võrreldes sama liikmesriigi äriühingute gruppidega.

(3)       Selleks et vältida topeltmaksuvabastuse andmist tulenevalt kasumi jaotamise erinevast kohtlemisest eri liikmesriikides, ei tohiks emaettevõtja liikmesriik ja tema püsiva tegevuskoha liikmesriik võimaldada kõnealustel ettevõtjatel kasutada maksuvabastust, mida kohaldatakse saadud kasumieraldiste suhtes, kui emaettevõtja tütarettevõtjad saavad sellist kasumit maha arvata.

(4)       Selleks et ära hoida kunstlikke skeeme hõlmavat maksustamise vältimist ja kuritarvitusi, tuleks lisada ühine kuritarvituste vastane säte, mis on koostatud direktiivi 2011/96/EL eesmärkide kohaselt.

(5)       On vaja tagada, et käesolev direktiiv ei piira selliste siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist, mille eesmärk on ära hoida maksudest kõrvalehoidumist.

(6)       On asjakohane ajakohastada kõnealuse direktiivi I lisa A osa, et hõlmata muud liiki äriühingud, mis on kehtestatud Rumeenia äriühinguõigusega.

(7)       Seepärast tuleks direktiivi 2011/96/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/96/EL muudetakse järgmiselt.

1.           Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolev direktiiv ei välista maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist”.

2.           Lisatakse artikkel 1a:

„Artikkel 1a

1.      Liikmesriigid tühistavad käesolevast direktiivist saadava kasu, kui on kehtestatud kunstlik skeem või kunstlikud skeemid, mille põhieesmärk on saada käesoleva direktiivi alusel põhjendamatu maksueelis ning mis nurjavad maksusätete sisu, tähenduse ja eesmärgi.

2.      Tehing, skeem, toiming, leping, kokkulepe, lubadus või kohustus on kunstlik skeem või kunstliku skeemi osa, kui see ei kajasta majanduslikku tegelikkust.

Selleks et teha kindlaks, kas skeem või skeemide seeria on kunstlik, kaaluvad osalevad liikmesriigid eelkõige, kas tegemist on ühe või mitme järgmise olukorraga:

(a) skeemi üksikute etappide juriidiline iseloom ei vasta kogu skeemi juriidilisele sisule;

(b) skeem on läbi viidud viisil, mida ei oleks kasutatud mõistliku äritegevuse puhul;

(c) skeem sisaldab elemente, mille mõju neutraliseerib või tühistab üksteise mõju;

(d) tehtud tehingud on oma loomult ringlevad;

(e) skeem toob kaasa olulise maksusoodustuse, mis ei kajastu maksumaksja äririskides või rahavoogudes.

3.           Artikli 4 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ei maksusta sellist osa kasumist, mida emaettevõtja tütarettevõtja ei saa maha arvata; või”

4.           I lisa A osa punkt w asendatakse järgmisega:

„w) Rumeenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: „societăți pe acțiuni”, „societăți în comandită pe acțiuni”, „societăți cu răspundere limitată”, „societăți în nume colectiv”, „societăți în comandită simplă”;”

Artikkel 2

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               G20 juhtide 18.–19. juuni 2012. aasta kohtumise lõppdeklaratsioonid; G20 rahandusministrite ja keskpankurite 5.–6. novembri 2012, 15.–16. veebruari 2013 ja 18.–19 aprilli 2013 aasta kohtumise kommünikee; Ühendkuningriigi ja Saksamaa rahandusministrite ühisdeklaratsioon 2012. aasta novembri G20 kohtumise lõpus; G8 juhtide 17.–18. juuni 2013. aasta tippkohtumise kommünikee.

[2]               OECD, Addressing Base Erosion and Profit Shifting, 2013 (Võitlus maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu).

[3]               Äriühingute maksustamise käitumisjuhend on esitatud majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 1. detsembri 1997. aasta järeldustes.

[4]               Komisjon algatas 29. veebruaril 2012 konsultatsiooni topeltmaksuvabastuse ja selle võimaliku mõju kohta siseturule.

[5]               „Kui hübriidlaenu maksed on laenuvõtja jaoks mahaarvatav kulu, ei anna liikmesriigid selliste maksete puhul maksuvabastust kasumi jaotamise korral” (käitumisjuhendi töörühma aruanne, 25. mai 2010 (dokument 10033/10, FISC 47), punkt 31).

[6]               Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ümber sõnastatud) (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8).

[7]               Nõukogu direktiiv 2013/13/EL, 13. mai 2013, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 141, 28.5.2013, lk 30).

[8]               COM(2012) 722.

[9]               C(2012)8806.

[10]             Euroopa Parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsioon maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta (2013/2060(INI))

[11]             SWD(2012) 403, lk 9.

[12]             Ettepanek: nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2011) 714).

[13]             ELT C, , lk .

[14]             ELT C, , lk .