SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Üldine taust

Järjest rohkem ilmub siseturule uusi psühhoaktiivseid aineid, mille mõju sarnaneb ÜRO uimastivastaste konventsioonide raames kontrollitavate ainete omaga ning mida turustatakse nende seaduslike alternatiividena ehk „seaduslike mõnuainetena”. Need ained levivad turul kiiresti. Neid kesknärvisüsteemi ja vaimseid funktsioone mõjutavaid aineid kasutatakse ka tööstuses ja teadusuuringutes, näiteks toimeainena ravimis. Hoolimata riskidest, mis võivad olla võrreldavad ÜRO kontrollitavate ainete riskidega, tarbib uusi psühhoaktiivseid aineid üha rohkem inimesi, eelkõige noori.

Viimastel aastatel on ELis igal nädalal teatatud ühest uuest psühhoaktiivsest ainest ja lähiaastatel on oodata sellise tempo jätkumist. Kõnealuseid aineid müüakse vabalt, kui just riigiasutused ei ole nende ainete tarvitamisega seotud riskide tõttu kehtestanud nende suhtes haldus- või kriminaalkaristustel põhinevaid piiravaid meetmeid. Riiklikud piiravad meetmed, mis võivad erineda sõltuvalt liikmesriigist ja ainest, võivad takistada kauplemist siseturul ning tööstuslike ja kaubanduslike kasutusotstarvete väljatöötamist.

Erinevalt sellisest psühhoaktiivsetest ainetest nagu kokaiin ja amfetamiinid, ei kohaldata uute psühhoaktiivsete ainete suhtes ÜRO uimastivastaste konventsioonide kontrollimeetmeid, kuigi vähemalt ühe ÜRO liikmesriigi palvel Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud riskihindamise põhjal võiks kaaluda nende suhtes ÜRO tasandi kontrollide kehtestamist.

Komisjoni teatises „Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine”,[1] mis võeti vastu oktoobris 2011, märgiti, et uute psühhoaktiivsete ainete levik on üks probleemsemaid uimastipoliitika arenguid, millele EL peab tõhusamalt reageerima. Teatisega valmistati ette uued ELi seadusandlikud ettepanekud, mis tuginevad nõukogu otsusele 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta[2]. Detsembris 2011[3] palus nõukogu komisjonil esitada seadusandlik ettepanek nõukogu otsuse 2005/387/JSK muutmiseks. Seadusandlik ettepanek uute psühhoaktiivsete ainete kohta on ette nähtud komisjoni 2013. aasta tööprogrammiga[4].

Kavandatava määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist uute psühhoaktiivsete ainete seaduslikel eesmärkidel kasutamiseks, vähendades kaubandustõkkeid, vältides selliste tõkete teket ja parandades ettevõtjate õiguskindlust, vähendades samal ajal kiiremate, tulemuslikumate ja proportsionaalsemate ELi meetmete abil tervist ohustavate ainete kättesaadavust. Ettepanekule on lisatud ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta[5]. Eesmärk on laiendada raamotsuse reguleerimisala, mis hõlmaks enamikku tervist oluliselt ohustavaid uusi psühhoaktiivseid aineid. See tähendab, et ained, mis kujutavad olulisi tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske ning mille suhtes on seetõttu käesoleva määruse ettepaneku raames kehtestatud alaline turustamise piirang, on raamotsuse muutmise ettepaneku kaudu reguleeritud ka kontrollitavate uimastite suhtes kehtivate kriminaalõiguse normidega.

Arvestades kiirete muutustega psühhoaktiivsete ainete turul, mis sunnivad riikide ametiasutusi tegutsema, on tungiv vajadus kiiremate, tulemuslikumate ja proportsionaalsemate ELi meetmete järele. Viimastel aastatel on liikmesriikide Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele (EMCDDA) teatatud uute psühhoaktiivsete ainete arv üha kasvanud. Ajavahemikus 1997–2012 teatasid liikmesriigid ligikaudu 290 ainest. Ajavahemikus 2009–2012 teatatud ainete arv kolmekordistus (24 ainelt 73-le). Ligikaudu 80 % ainete puhul teatas neist rohkem kui üks liikmesriik. Uute turule ilmuvate ainete arv võib ulatuda tuhandetesse, kuna olemasolevate ainete variante või uusi, seni kasutamata aineid on võimalik toota suhteliselt väikeste kuludega. Seda teemat on täpsemalt lahatud EMCDDA 2012.[6] ja 2013.[7] aasta aruannetes ning 2013. aasta jaanuaris ilmunud EMCCDA ja Europoli koostatud ELi uimastiturgude aruandes, mis käsitleb strateegilist analüüsi[8].

Uute psühhoaktiivsete ainete tarbimine Euroopas näib olevat tõusuteel ja kasutajateks on valdavalt noored. 2011. aasta Eurobaromeetri uuringust „Noorte suhtumine uimastitesse” ilmneb, et 5 % ELi noortest on tarbinud kõnealuseid aineid vähemalt korra elus, kusjuures kõige suurem on selliste noorte osakaal Iirimaal (16 %), millele järgnevad ligikaudu 10 %-ga Poola, Läti ja Ühendkuningriik. EMCDDA korraldatud hetkeolukorra uuringu käigus tehti kindlaks, et ajavahemikus 2010–2012 kasvas uusi psühhoaktiivseid aineid müüvate veebipoodide arv neljakordseks, küündides 690-ni.

Uute psühhoaktiivsete ainete tarbimine võib kahjustada inimeste tervist ja olla neile ohtlik, põhjustades surma, vigastusi ja haigusi, samuti võib see ohustada ja koormata ühiskonda, sest sellega võib kaasneda vägivaldne käitumine ja kuritegevus. Neid riske võimendab asjaolu, et suur hulk sellistest ainetest müüakse tarbijatele ilma asjakohase märgistuse ja kasutusjuhendita. Mõnel juhul müüakse neid mustal turul kõrvuti kontrollitavate uimastitega või nende asemel.

Kõnealuste ainete kiire turule ilmumise ja leviku ning nendega kaasneda võivate ohtude tõttu on riikide ametiasutused kehtestanud nende suhtes mitmesuguseid piiravaid meetmeid. Viimastel aastatel on liikmesriigid kehtestanud mitmeid piiravaid meetmeid sadade selliste ainete või nende ainete segude suhtes. Sellised riiklikud meetmed häirivad nende ainetega kauplemist seaduslikul otstarbel. Liikmesriikide teatatud ainetest umbes viiendikul on muid kasutusviise (kuid ELis ei koguta süsteemselt teavet nende kasutusviiside kohta).

Riikide piiravad meetmed, mis võivad sõltuvalt liikmesriigist ja ainest varieeruda, takistavad ainetega kauplemist seaduslikul otstarbel, põhjustavad killustatust, loovad ettevõtjatele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad õiguskindlusetust ning muudavad ettevõtjate jaoks tegutsemise siseturul keeruliseks. Sellised meetmed raskendavad teadusuuringute läbiviimist, takistades nende ainete uute otstarvete väljatöötamist. Meetmed mõjuvad eri turgudel tegutsevatele ettevõtjatele ahelreaktsioonina, sest kõnealuseid aineid kasutatakse muude ainete ja segude tootmiseks, mida omakorda kasutatakse mitmesuguste toodete valmistamiseks. Kuna uute psühhoaktiivsete ainete turg tõenäoliselt kasvab, suureneb ka nimetatud tõkete mõju seaduslikule kaubandusele.

Siseturu toimimise lihtsustamiseks, kaitstes samal ajal tarbijaid uute kahjulike psühhoaktiivsete ainete eest, tagavad ELi tasandi meetmed uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumise kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks ning näevad ohtlike ainete puhul ette nende ohtlikkusega proportsionaalsed astmelised piiravad meetmed.

Käesoleva ettepanekuga luuakse tõhus süsteem kiireks teabevahetuseks turule ilmuvate uute psühhoaktiivsete ainete kohta, sealhulgas nende tööstusliku ja kaubandusliku otstarbe kohta, eesmärgiga hinnata kõikjal ELis probleemiks olevate ainete ohtlikkust ning kõrvaldada ohtlikud ained turult.

Ained, mille suhtes on kahtlus, et need kujutavad vahetut ohtu rahvatervisele, kõrvaldatakse turult ajutiselt kuni riskihinnangu valmimiseni. Kui riskihinnang on valmis, võetakse meetmed, mis on proportsionaalsed aine ohtlikkusega. ELi tasandil ei kehtestata piiranguid ainete suhtes, mille tervise-, sotsiaalne ja ohutusrisk on väike, kuid ainete puhul, mis kujutavad endast keskmist riski, kehtestatakse tarbijaturupiirangud, mis tähendab seda, et neid aineid ei tohi müüa tarbijatele (välja arvatud erijuhtudel, kus see on näiteks meditsiinialaste õigusaktidega lubatud), kuid nendega on lubatud kaubelda kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil.

Väga ohtlikke uute psühhoaktiivsete ainete suhtes kehtestatakse alalised turupiirangud, mis hõlmavad nii tarbija- kui ka kommertsturgusid, ning neid võib kasutada üksnes konkreetselt lubatud kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil. Lisaks kohaldatakse nende ainete suhtes ELi kriminaalõiguse norme vastavalt käesolevale määrusele lisatud ettepanekule direktiivi kohta, millega muudetakse ebaseaduslikku uimastikaubandust käsitlevat raamotsust.

Liikmesriigid võivad uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mille puhul ei ole EL meetmeid võtnud, kehtestada riiklikud tehnilised eeskirjad, mis on täielikus kooskõlas põhjendamatute kaubandustõkete teket takistavate ELi sätetega[9].

1.2.        Õiguslik taust

Varsti pärast piirideta siseturu loomist ja sünteetiliste narkootikumide, nagu amfetamiinid ja ecstasy, esilekerkimist ja kiiret levikut oli selge, et riikide meetmed ei ole piisavalt tõhusad ning et kahjulike ainete leviku piiramiseks on vaja ELi tasandi meedet. Probleemi lahendamiseks võeti 1997. aastal vastu ELi ühismeede 97/396/JSK uusi sünteetilisi uimastiteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta[10].

Nõukogu otsusega 2005/387/JSK, millega tühistati ühismeede 97/396/JSK, loodi ELi hõlmav ELi tasandil probleeme tekitavate uute psühhoaktiivsete ainete (sünteetiliste ja looduslike) levikut takistav süsteem. Otsuses sätestatakse eeskirjad kõnealuseid aineid käsitleva teabe vahetamise kohta liikmesriikide vahel, mida koordineerivad EMCDDA ja Europol, ning mis käsitleb ainete riski hindamist ning ELi hõlmavate kontrollide ja kriminaalkaristuste kehtestamist ohtlike ainete suhtes.

Komisjoni 2011. aasta juuli hindamisaruandes[11] jõuti järeldusele, et kuigi nõukogu otsus 2005/387/JSK on kasulik vahend, ei ole see probleemi ulatust ja keerukust arvestades piisav ning vajab seepärast läbivaatamist. Seda seepärast, et otsusega ette nähtud menetlus on pikk, see võimaldab turuarengutele reageerida vaid tagantjärele, mitte ennetavalt, ning muud võimalused lisaks kontrollide ja kriminaalkaristuste kehtestamisele puuduvad.

Käesoleva määrusega asendatakse nõukogu otsus 2005/387/JSK.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus peeti laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmade ja ekspertidega, toimus veebipõhine avalik arutelu ning korraldati välisuuring. Komisjon kaasas kirjaliku konsultatsiooni teel nõukogu otsuse 2005/387/JSK toimimise hindamisse kõik liikmesriigid. Komisjon kogus ja hindas välisuuringu raames riikide ametiasutuste (narkootikume käsitlevate õigusaktide väljatöötamise eest vastutavad asutused ning justiits- ja tervishoiuministeeriumid, terviseinstituudid ja õiguskaitseorganid) ja nõukogu otsuse 2005/387/JSK rakendamisse kaasatud ELi ametite seisukohti. Komisjon kogus ja analüüsis ka rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas Maailma Terviseorganisatsioon), kodanikuühiskonna organisatsioonide, mitmesugustel turgudel tegutsevate ettevõtjate, uurimisinstituutide ja akadeemiliste ekspertide seisukohti.

Liikmesriikide hulgas hindamisaruande raames läbi viidud uuring näitas, et paljud liikmesriigid peavad praegust alternatiivide puudumist kontrolli ja kriminaalkaristuste puhul ebasobivaks ja leiavad, et tuleks kaaluda mitmekesisemaid haldusõigusega reguleeritavaid võimalusi. Lisaks sellele olid liikmesriigid seisukohal, et uute psühhoaktiivsete ainetega seotud probleemide lahendamiseks on vaja kiiremat tegutsemist (sealhulgas ajutisi meetmeid) ning et praegune otsustusprotsess on liiga aeglane.

Akadeemilised eksperdid ja praktikud rõhutasid 15. detsembril 2011 ja 1. märtsil 2012 komisjoni korraldatud kahel ekspertide kohtumisel, et nõukogu otsus ja tooteohutuse õigusraamistik ei ole piisavad, et tõkestada suure hulga uute psühhoaktiivsete ainete, mille mõju ja riskid ei ole teada, turule ilmumist. Nad rõhutasid, et psühhoaktiivseid aineid käsitlevad uued õigusaktid tuleks kohandada nende ainete erinevate riskitasemetega. Teatavad osalejad väljendasid muret selle üle, et liiga jõulistel poliitikameetmetel (nagu kõikehõlmavate piirangute kehtestamine tervetele ainerühmadele ja süstemaatiline kriminaalkaristuste kehtestamine) võib olla ebasoovitav mõju. Ebasoovitav mõju tähendab ainete liikumist seaduslikelt turgudelt ebaseaduslikele, turult kõrvaldatud ainete asendumist muude ainetega, mis võivad olla veelgi kahjulikumad, ning teadusuuringuteks vajalike ainete muutumist kättesaamatuks.

Uuringuid ja küsitlusi korraldati selliseid aineid mitmesugusteks tööstuslikeks vajadusteks tootvate ettevõtjate ja nende kutseühingute ning uute psühhoaktiivsete ainete meelelahutuslikuks otstarbeks tootjate ja nende levitajate hulgas. Küsitleti ka neid, kes kasutavad uusi psühhoaktiivseid aineid meelelahutuslikul eesmärgil.

15–24aastaste noorte arvamused koguti 2011. aasta Eurobaromeetri uuringust „Noorte suhtumine uimastitesse”. Peaaegu pooled vastanud (47 %) arvasid, et piirata tuleks üksnes neid aineid, mis kujutavad riski tervisele, samas kui 34 % oli seisukohal, et piirata tuleks kõiki aineid, mille mõju sarnaneb kontrollitavate ainete omale.

Komisjon korraldas 28. oktoobrist 2011 kuni 3. veebruarini 2012 uimastipoliitika teemalise avaliku konsultatsiooni. See hõlmas küsimust regulatiivsete meetmete kohta, mida EL peaks uute psühhoaktiivsete ainete leviku tõkestamiseks välja töötama. 134 vastusest enamikus rõhutati vajadust kiirete meetmete järele ning hoiatati kriminaalkaristuste valimatu kehtestamise eest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on tungivalt soovitanud[12] komisjonil uurida võimalusi, millega vältida kõnealuste ainete kasutamise kriminaliseerimist.

2.2.        Mõju hindamine

Komisjon viis läbi poliitikavalikute mõju hindamise, võttes arvesse huvitatud isikutega konsulteerimise ja välisuuringute tulemused. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eelistada tuleks järgmisi lahendusi:

– uute psühhoaktiivsete ainete astmelised ja paremini suunatud piiravad meetmed, mis ei takistaks ainete kasutamist tööstuslikul otstarbel;

– piiravad meetmed tuleks kehtestada varem ning ainetele, mis kujutavad otsest ohtu rahvatervisele, tuleks kehtestada ajutised piirangud;

– piiravad meetmed peaksid olema proportsionaalsed ainete paremini määratud riskitasemetega, mille puhul kehtestataks keskmise ohtlikkusega ainete suhtes tarbijaturupiirangud (reguleeritakse haldusõigusega) ning tõsist ohtu kujutavate ainete suhtes kehtestataks laiemad turupiirangud ning kohaldataks kriminaalõigust;

– piiravate meetmete kehtestamiseks tuleks kasutada kiiremat menetlust.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et tõhusaim viis uute kahjulike psühhoaktiivsete ainetega võitlemiseks on kohaldada suurt ohtu kujutavate uute psühhoaktiivsete ainete suhtes ELi sätteid ebaseadusliku uimastikaubanduse kohta. Ühesuguste kriminaalõiguse normide kohaldamine kontrollitavate uimastite ja suurt ohtu kujutavate samavõrd kahjulike uute psühhoaktiivsete ainete suhtes aitab tõkestada ebaseaduslikku kauplemist nende ainetega ning takistada kuritegelike rühmituste osalemist, lihtsustades samal ajal uimasteid käsitlevat ELi õigusraamistikku ja muutes selle selgemaks.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Ettepaneku eesmärk on tagada, et tööstuslikul ja kaubanduslikul otstarbel kasutatavate uute psühhoaktiivsete ainetega kauplemine ei oleks takistatud ning et selle turu toimimine paraneks, kaitstes samal ajal inimeste tervist ja ohutust ELi tasandil probleeme tekitavate kahjulike ainete eest.

Ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitused võtta vastu liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 3 peaks komisjon artikli 114 lõike 1 kohase ettepaneku tegemisel võtma eesmärgiks tervise, ohutuse ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamise. Käesolev ettepanek kuulub siseturu toimimist parandavate meetmete reguleerimisalasse järgmistel põhjustel:

– ettepanek kõrvaldab takistused kahesuguse kasutusotstarbega uute psühhoaktiivsete ainetega kauplemiselt, võimaldades samal ajal võtta vastu meetmed, millega piiratakse ohtu kujutavate ainete kättesaadavust tarbijatele;

– ettepanek parandab ettevõtjate õiguskindlust, ühtlustades ELis probleeme tekitavate ainete suhtes võetud meetmeid;

– ettepanek seob tööstuslikul eesmärgil kasutatavate uute psühhoaktiivsete ainete turu laiema siseturuga.

3.2.        Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja põhiõiguste austamine

Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva ELi meetme järele on selge vajadus. See tuleneb asjaolust, et liikmesriigid ei suuda üksi lahendada uute kahjulike psühhoaktiivsete ainete levikust siseturul ja riiklike meetmete erinevusest tulenevaid probleeme. Koordineerimata riiklike meetmete kaudne mõju võib olla kahjulik, näiteks siseturu toimimise takistamine seoses kõnealuste ainete seadusliku kaubandusega ja kahjulike ainete tõrjumine ühest liikmesriigist teise.

ELi tasandi meetmed on niisiis vajalikud selleks, et ELis probleeme tekitavaid uusi psühhoaktiivseid aineid oleks võimalik kindlaks teha, hinnata ja kõikides liikmesriikides kiiresti turult kõrvaldada, kui nad kujutavad endast ohtu.

Ettepanek hõlmab järgmisi ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid: õigus tervishoiule (nimelt inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele, artikkel 35) ja tarbijakaitsele (artikkel 38), ettevõtlusvabaduse tunnustamine (artikkel 16), õigus omandile (artikkel 17), õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse presumptsioon ja õigus kaitsele (artikkel 48). Kõnealuseid õigusi ja vabadusi võidakse piirata, kuid üksnes ELi põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 sätestatu ulatuses.

Ettepanek on proportsionaalne ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, kuna käsitleb üksnes ELi tasandil probleeme tekitavaid uusi psühhoaktiivseid aineid ning näeb ette astmelise lähenemise, mille raames on meetmed proportsionaalsed ainete tegeliku ohtlikkusega.

Vahendis endas sätestatud sõnaselged kaitsemehhanismid tagavad, et kõigil, kelle õigusi mõjutab määruse alusel rakendatav haldusmeede või karistus, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

3.3.        Vahendi valik

Turuosaliste jaoks ühtsete eeskirjade kehtestamiseks, mõistete ja menetluste selguse ning õiguskindluse tagamiseks, tagades samal ajal, et piiravad meetmed oleksid otse kohaldatavad kõikides liikmesriikides, on määrus asjakohane vahend.

3.4       Erisätted

Artikkel 1. Reguleerimisese ja reguleerimisala. Selles artiklis sätestatakse ettepaneku eesmärk ja reguleerimisala ning kehtestatakse eeskirjad, mis piiravad uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumist siseturul.

Artikkel 2. Mõisted. Selles artiklis esitatakse õigusaktis läbivalt kasutatavad mõisted.

Artikkel 3. Vaba liikumine. Selles artiklis sätestatakse tööstuslikul ja kaubanduslikul otstarbel ning teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks kasutatavate uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumise põhimõtted.

Artikkel 4. Vaba liikumise tõkete vältimine. Selles artiklis selgitatakse, millistel tingimustel võivad liikmesriigid uutele psühhoaktiivsetele ainetele piiranguid kehtestada.

Artikkel 5. Teabevahetus. Selles artiklis sätestatakse liikmesriikide, EMCDDA ja Europoli rollid uute psühhoaktiivsete ainetega seotud teabevahetusprotsessis.

Artikkel 6. Ühisaruanne. Selles artiklis sätestatakse uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva EMCDDA ja Europoli ühisaruande sisu ning koostamise ja edastamise menetlus. Komisjon, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet ja Euroopa Toiduohutusamet on kaasatud ühisaruande jaoks vajaliku teabe kogumisse.

Artikkel 7. Riskihindamismenetlus ja -aruanne. Selles artiklis antakse komisjonile volitused paluda EMCDDA-l hinnata uue psühhoaktiivse aine riske, mille kohta koostati ühisaruanne. Artiklis sätestatakse EMCDDA teaduskomitee riskihindamise ning riskihindamisaruande koostamise ja edastamise menetlus.

Artikkel 8. Riskihindamisest vabastamine. Selles artiklis täpsustatakse, millistel asjaoludel ei tehta uue psühhoaktiivse aine suhtes riskihindamist.

Artikkel 9. Vahetud riskid rahvatervisele ja ajutine tarbijaturu piirang. Selles artiklis sätestatakse kriteeriumid, mille alusel komisjon teeb kindlaks, kas uus psühhoaktiivne aine kujutab vahetut riski rahvatervisele, ning antakse komisjonile volitused keelata ajutiselt aine kättesaadavaks tegemine tarbijaturul, juhul kui see kujutab vahetut riski rahvatervisele.

Artikkel 10. Tervise-, sotsiaalsete ja ohutusriskide kindlaksmääramine. Selles artiklis sätestatakse kriteeriumid, mille alusel komisjon teeb kindlaks uue psühhoaktiivse aine tervise-, sotsiaalsed ja ohutusriskid.

Artikkel 11. Väike risk. Selles artiklis sätestatakse, et komisjon ei kehtesta piiravaid meetmeid uutele psühhoaktiivsetele ainetele, mille tervise-, sotsiaalsed ja ohutusriskid on väikesed, ning esitatakse väikese riski määratlus.

Artikkel 12. Keskmine risk ja alaline tarbijaturu piirang. Selles artiklis antakse komisjonile volitused keelata selliste uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavaks tegemine tarbijaturul, mille tervise-, sotsiaalsed ja ohutusriskid on keskmised, ning esitatakse keskmise riski määratlus.

Artikkel 13. Suur risk ja alaline turupiirang. Selles artiklis antakse komisjonile volitused keelata selliste uute psühhoaktiivsete ainete tootmine, valmistamine, turul kättesaadavaks tegemine, transportimine, importimine ja eksportimine, mille tervise-, sotsiaalsed ja ohutusriskid on suured, ning esitatakse suure riski määratlus.

Artikkel 14. Lubatud kasutus. Selles artiklis sätestatakse määrusega kehtestatud turupiirangute erandid.

Artikkel 15. Järelevalve. Selles artiklis sätestatakse järelevalvekohustus ainete suhtes, mille kohta on koostatud ühisaruanne.

Artikkel 16. Riskitaseme läbivaatamine. Selles artiklis sätestatakse uue psühhoaktiivse aine riskitaseme läbivaatamise menetlus uue teabe ja uute tõendite põhjal.

Artikkel 17. Karistused. Selles artiklis sätestatakse liikmesriikide kohustus kehtestada turupiirangute rikkumise korral kohaldatavad halduskaristused ning tagada, et need oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 18. Õiguskaitsevahend. Selles artiklis sätestatakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud põhiõiguste harta artikliga 47.

Artikkel 19. Komitee. Selles artiklis sätestatakse ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendamisvolituste kasutamise standardeeskirjad.

Artikkel 20. Teadusuuringud ja analüüs. Selles artiklis kirjeldatakse viise, kuidas EL toetab uue psühhoaktiivse aine kohta käiva teabe ja teadmiste arendamist, jagamist ja levitamist, eesmärgiga toetada uute psühhoaktiivsete ainete riskihindamist ja neid käsitleva teabe kiiret vahetamist.

Artikkel 21. Aruandlus. Selles artiklis tehakse EMCDDA-le ja Europolile ülesandeks esitada igal aastal aruanne määruse teatavate aspektide rakendamise kohta.

Artikkel 22. Hindamine. Selles artiklis sätestatakse komisjoni kohustus hinnata korrapäraselt käesoleva määruse rakendamist, kohaldamist ja tõhusust ning anda aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 23. Otsuse 2005/387/JSK asendamine. Selles artiklis sätestatakse, et käesolev määrus asendab nõukogu otsust 2005/387/JSK.

Artikkel 24. Jõustumine. Selles artiklis sätestatakse, millal määrus jõustub.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta otseselt ELi eelarvet ega pane uusi ülesandeid EMCDDA-le, Europolile, Euroopa Ravimiametile, Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) ega Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). Käesoleva määruse kohaldamisel peavad ECHA ja EFSA jagama nende käsutuses olevat teavet piiratud arvu ainete kohta ega pea esitama uut teavet.

2013/0305 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

uute psühhoaktiivsete ainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[13],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Uued psühhoaktiivsed ained, mida saab kasutada mitmel kaubanduslikul, tööstuslikul või teaduslikul eesmärgil, võivad kujutada tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske, kui inimesed neid tarbivad.

(2)       Viimastel aastatel on järjest kasvanud nende uute sünteetiliste ainete arv, millest liikmesriigid on teatanud teabe kiire vahetamise mehhanismi kaudu, mis loodi 16. juuni 1997. aasta ühismeetmega 97/396/JSK, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta[14] ning mida tõhustati veelgi nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusega 2005/387/JSK uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta[15]. Valdaval osal juhtumitest teatas samast uuest psühhoaktiivsest ainest mitu liikmesriiki. Paljud sellised uued psühhoaktiivsed ained müüdi tarbijatele ilma asjakohase märgistuse ja kasutusjuhendita.

(3)       Liikmesriikide pädevad ametiasutused kehtestavad kõnealuste uute psühhoaktiivsete ainete suhtes mitmesuguseid piiravaid meetmeid, eesmärgiga kõrvaldada ohud, mis kaasnevad või võivad kaasneda nende tarbimisega. Kuna uusi psühhoaktiivseid aineid kasutatakse sageli mitmesuguste kaupade või muude ainete tootmiseks, mida kasutatakse selliste kaupade valmistamiseks nagu ravimid, tööstuslikud lahustid, puhastusvahendid ja kõrgtehnoloogilised tooted, võib neile selleks otstarbeks juurdepääsu piiramine oluliselt mõjutada ettevõtjaid, takistades tõenäoliselt nende majandustegevust siseturul.

(4)       Siseturul kättesaadavate uute psühhoaktiivsete ainete üha kasvav hulk, nende mitmekesistumine, turule ilmumise kiirus, erinevad ohud, mis võivad inimesi nende tarbimisel ohustada, ning nende ainete tarbijate kasvav hulk tekitavad ametiasutustele probleeme tõhusate lahenduste leidmisel, et kaitsta rahvatervist ja ohutust, takistamata seejuures siseturu toimimist.

(5)       Piiravad meetmed erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt, mis tähendab seda, et uusi psühhoaktiivseid aineid mitmesuguste kaupade tootmiseks kasutavad ettevõtjad peavad ühe ja sama aine puhul täitma erinevaid nõudeid, nagu ekspordieelne teatis, ekspordiluba ning impordi- ja ekspordilitsentsid. Seega takistavad uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid siseturu toimimist, tekitades kaubandustõkkeid, põhjustades turu killustumist, jättes ettevõtjad ilma õigusselgusest ja võrdsetest võimalustest ning raskendades nende tegutsemist siseturul.

(6)       Piiravad meetmed ei takista kauplemist mitte ainult uute psühhoaktiivsete ainetega, mida juba kasutatakse kaubanduslik, tööstuslikul või teaduslikul eesmärgil, vaid võivad takistada ka selliste kasutuste väljatöötamist ning tekitavad tõenäoliselt kaubandustõkkeid ettevõtjatele, kes soovivad selliseid kasutusotstarbeid välja töötada, muutes selliste uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavuse raskemaks.

(7)       Uute psühhoaktiivsete ainete suhtes rakendatavate piiravate meetmete erinevus võib viia kahjulike uute psühhoaktiivsete ainete tõrjumiseni ühest liikmesriigist teise, pärssides jõupingutusi piirata nende kättesaadavust tarbijatele ning ohustades tarbijakaitset kõikjal liidus.

(8)       Sellised erinevused kasvavad veelgi, kui liikmesriigid lahendavad uute psühhoaktiivsete ainetega seotud probleeme jätkuvalt erinevate lähenemisviiside kaudu. Seepärast on oodata kaubandustõkete, turu killustatuse, õigusselguse ja võrdsete võimaluste puudumise suurenemist, mis takistab siseturu toimimist veelgi.

(9)       Kõnealused turu toimimist moonutavad tegurid tuleks kõrvaldada ja selleks tuleks liidu tasandil probleeme tekitavate uute psühhoaktiivsete ainetega seotud eeskirjad ühtlustada, tagades samal ajal tervise, ohutuse ja tarbijakaitse kõrge taseme.

(10)     Kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses kasutatavad uued psühhoaktiivsed ained peaksid liikuma liidus vabalt. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad selle vaba liikumise piiranguid.

(11)     Selliste uute psühhoaktiivsete ainetega, mis kujutavad tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske liidu tasandil, tuleks ka tegeleda liidu tasandil. Uute psühhoaktiivsete ainete suhtes käesoleva määruse raames võetavad meetmed peaksid aitama kaasa inimtervise ja ohutuse kõrgetasemelisele kaitsmisele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(12)     Käesolevat määrust ei peaks kohaldama narkootikumide lähteainete suhtes, sest selliste keemiliste ainete kõrvaletoimetamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete valmistamise eesmärgil on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta[16] ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad[17].

(13)     Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevad liidu mis tahes meetmed peaksid tuginema teaduslikele tõenditele ja nende suhtes tuleks kohaldada erimenetlust. Liikmesriikide esitatud teabe alusel tuleks koostada aruanne uute psühhoaktiivsete ainete kohta, mis tekitavad probleeme kõikjal liidus. Aruandes tuleks märkida, kas riskihindamine on vajalik. Komisjon määrab riskihindamise alusel kindlaks, kas uute psühhoaktiivsete ainete suhtes tuleks kohaldada piiravaid meetmeid. Kui on tegemist vahetu ohuga rahvatervisele, peaks komisjon kehtestama nende suhtes ajutised tarbijaturu piirangud, ootamata ära riskihindamise järeldusi. Kui uue psühhoaktiivse aine kohta ilmub uut teavet, peaks komisjon selle aine riskitaset uuesti hindama. Aruanded uute psühhoaktiivsete ainete kohta tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks.

(14)     Käesoleva määruse kohast riskihindamist ei ole vaja teha uue psühhoaktiivse aine suhtes, mida hinnatakse rahvusvahelise õiguse alusel või kui on tegemist ravimi või veterinaarravimi toimeainega.

(15)     Kui uus psühhoaktiivne aine, mille kohta on koostatud aruanne, on ravimi või veterinaarravimi toimeaine, peaks komisjon hindama vajadust edasiste meetmete järele koos Euroopa Ravimiametiga.

(16)     Uute psühhoaktiivsete ainete suhtes liidu tasandil võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed põhjustatava tervise-, sotsiaalse ja ohutusriskiga.

(17)     Teatavate uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mis on rahvatervisele vahetult ohtlikud, tuleb reageerida kiiresti. Seepärast tuleks piirata nende kättesaadavust tarbijatele, kuni on valminud riskihinnang nende kohta.

(18)     Uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mis kujutavad väikest tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski, ei tuleks liidu tasandil piiravaid meetmeid kehtestada.

(19)     Uusi psühhoaktiivseid aineid, mis kujutavad keskmist tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski, ei tohiks tarbijatele kättesaadavaks teha.

(20)     Uusi psühhoaktiivseid aineid, mis kujutavad suurt tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski, ei tohiks turul kättesaadavaks teha.

(21)     Käesoleva määrusega tuleks ette näha erandid, et tagada inimeste ja loomade tervise kaitse, hõlbustada teadus- ja arendustegevust ning võimaldada uute psühhoaktiivsete ainete kasutamist tööstuses, tingimusel et neid aineid ei ole võimalik kuritarvitada ega eraldada.

(22)     Liikmesriigid peaksid käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks kehtestama eeskirjad piiravate meetmete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega 1920/2006/EÜ[18] loodud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusel (EMCDDA) peaks olema keskne roll uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetamisel ning nende kujutatava tervise-, sotsiaalse ja ohutusriski hindamisel.

(24)     Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe kiire vahetamise mehhanism on osutunud kasulikuks kanaliks, mille kaudu vahetada teavet uute psühhoaktiivsete ainete, uute suundumuste kohta kontrollitavate psühhoaktiivsete ainete kasutamises ja ohtude kohta rahvatervisele. Kõnealust mehhanismi tuleks tugevdada, et reageerida tõhusalt uute psühhoaktiivsete ainete kiirele turule ilmumisele ja levikule kõikjal liidus.

(25)     Liikmesriikide teave on äärmiselt oluline nende menetluste tõhusa toimimise seisukohast, mille alusel otsustatakse uutele psühhoaktiivsetele ainetele kehtestada turupiirang. Seepärast peaksid liikmesriigid koguma korrapäraselt andmeid uute psühhoaktiivsete ainete kasutamisega seotud tervise-, sotsiaalse ja ohutusriski ning poliitikameetmete kohta kooskõlas EMCDDA andmekogumise raamistikuga peamiste epidemioloogiliste näitajate ja muude asjakohaste andmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid andmeid teistega jagama.

(26)     Suutmatus teha kindlaks ja näha ette uute psühhoaktiivsete ainete turule ilmumist ja levikut ning tõendite puudumine nende tervise-, sotsiaalse ja ohutusriski kohta takistavad tõhusate meetmete võtmist. Seepärast tuleks pakkuda toetust, sealhulgas liidu tasandil, et hõlbustada EMCDDA, uurimisasutuste ja asjaomaste eksperditeadmistega kohtuekspertiisilaborite vahelist koostööd, eesmärgiga suurendada uute psühhoaktiivsete ainete hindamise suutlikkust ja nendega tõhusat tegelemist.

(27)     Käesoleva määrusega kehtestatav uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlev teabevahetuse, riskihindamise ning ajutiste ja alaliste piiravate meetmete vastuvõtmise kord peaks võimaldama võtta kiireid meetmeid. Turustamist piiravad meetmed tuleks viivitamata vastu võtta kaheksa nädala jooksul alates ühisaruande või riskihindamisaruande saamisest.

(28)     Seni, kuni liit ei ole võtnud vastu meetmeid, millega kehtestada uuele psühhoaktiivsele ainele käesoleva määruse raames turustamise piirang, võivad liikmesriigid võtta selle uue psühhoaktiivse aine suhtes vastu tehnilised eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord[19]. Liikmesriigid peaksid liidu siseturu ühtsuse säilitamiseks ja põhjendamatute kaubandustõkete esilekerkimise takistamiseks edastama viivitamatult komisjonile kõik uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevad tehniliste eeskirjade eelnõud vastavalt direktiivis 98/34/EÜ kehtestatud korrale.

(29)     Ennetus-, ravi- ja kahju vähendamise meetmed on uute psühhoaktiivsete ainete üha suureneva kasutamise ja võimalike riskidega tegelemise seisukohalt olulised. Internet on üks peamisi uute psühhoaktiivsete ainete turustuskanaleid ning seda tuleks kasutada teabe jagamiseks kõnealuste ainete tervise-, sotsiaalsete ja ohutusriskide kohta.

(30)     Ravimeid ja veterinaarravimeid käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta,[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta[21] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet[22]. Seega ei tuleks nende kuritarvitamist ega väärkasutust käesolevas määruses käsitleda.

(31)     Selleks et tagada ajutiste ja alaliste turupiirangute ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[23].

(32)     Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud uue psühhoaktiivse aine tarbimisest tingitud surmade kiire kasvuga mitmes liikmesriigis, on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik.

(33)     Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide ekspertidega, liidu asjaomaste ametite, kodanikuühiskonna ja ettevõtjatega.

(34)     Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik kavandatava meetme eesmärke tõhusalt saavutada ja kavandatava meetme mõju arvestades on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev otsus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)     Ühtsete eeskirjade kehtestamiseks, mõistete ja menetluste selguse tagamiseks ning õiguskindluse andmiseks ettevõtjatele on asjakohane võtta käesolev õigusakt vastu määruse vormis.

(36)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas ettevõtlusvabadust, omandiõigust ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisese - Reguleerimisala - Mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.           Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis piiravad uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumist siseturul. Selleks luuakse liidu tasandil mehhanism teabe vahetamiseks uute psühhoaktiivsete ainete kohta, nendega seotud ohtude hindamiseks ja nende turustamist piiravate meetmete rakendamiseks.

2.           Käesolevat määrust ei kohaldata määruses (EÜ) nr 273/2004 ja määruses (EÜ) nr 111/2005 kindlaksmääratud lähteainete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „uus psühhoaktiivne aine” – looduslik või sünteetiline aine, mille tarbimine avaldab inimese kesknärvisüsteemile stimuleerivat või depressiivset mõju, kutsudes esile hallutsinatsioone, motoorsete funktsioonide ja mõtlemis-, käitumis-, tunnetus-, taju- või meeleoluhäireid ning mis on mõeldud inimtarbimiseks või mida inimesed tõenäoliselt tarbivad, isegi kui see ei ole selleks mõeldud, et kutsuda esile üks või mitu eespool mainitud toimest, ning mida ei kontrollita ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, raames ega ka ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni raames; välja arvatud alkohol, kofeiin ning tubakas ja tubakatooted nõukogu 5. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/37/EÜ (tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) tähenduses[24];

(b) „segu” – ühte või enamat uut psühhoaktiivset ainet sisaldav segu või lahus;

(c) „ravim” – direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud toode;

(d) „veterinaarravim” – direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud toode;

(e) „müügiluba” – luba ravimi või veterinaarravimi turuleviimiseks vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ, direktiivile 2001/82/EÜ või määrusele (EÜ) nr 726/2004;

(f) „turul kättesaadavaks tegemine” – uue psühhoaktiivse aine mis tahes tarnimine tasu eest või tasuta liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(g) „tarbija” – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega;

(h) „kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamine” – valmistamine, töötlemine, koostamine, ladustamine, segamine, tootmine ja müük juriidilistele isikutele, kes ei ole tarbijad;

(i) „teaduslik uurimis- ja arendustegevus” – määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt range kontrolli tingimustes korraldatud teaduslikud katsed, analüüsid või uuringud;

(j) „ÜRO süsteem” – Maailma Terviseorganisatsiooni, narkootiliste ainete komisjoni ning majandus- ja sotsiaalkomitee tegevus vastavalt kohustustele, mida on kirjeldatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, artiklis 3 või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni artiklis 2.

II PEATÜKK

Vaba liikumine

Artikkel 3

Vaba liikumine

Kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil liiguvad uued psühhoaktiivsed ained ja segud liidus vabalt.

Artikkel 4

Vaba liikumise tõkete vältimine

Kuni liit ei ole uue psühhoaktiivse aine suhtes vastavalt käesolevale määrusele kehtestanud turupiiranguid, võivad liikmesriigid kehtestada selle uue psühhoaktiivse aine suhtes tehnilisi eeskirju kooskõlas direktiiviga 98/34/EÜ.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata igast uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevast tehnilise eeskirja eelnõust kooskõlas direktiiviga 98/34/EÜ.

III PEATÜKK

Teabe vahetamine ja kogumine

Artikkel 5

Teabevahetus

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu (Reitox) riiklikud teabekeskused ja Europoli riiklikud üksused annavad EMCDDA-le ja Europolile teavet avastatud uute psühhoaktiivsete ainete või segude tarbimise, nendega kaasnevate võimalike ohtude, valmistamise, eraldamise, maaletoomise, ostu ja müügi, levitamise, salakaubanduse ning kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamise kohta.

EMCDDA ja Europol edastavad sellise teabe viivitamatult Reitoxile ja Europoli riiklikele üksustele.

Artikkel 6

Ühisaruanne

1.           Kui EMCDDA ja Europol või komisjon leiab mitmelt liikmesriigilt uue psühhoaktiivse aine kohta saadud teabe alusel, et uus psühhoaktiivne aine võib kujutada tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske kogu liidus, koostavad EMCDDA ja Europol uut psühhoaktiivset ainet käsitleva ühisaruande.

2.           Ühisaruanne sisaldab järgmist teavet:

(a) uue psühhoaktiivse aine tarbimisega kaasnevate riskide olemus ja rahvatervisele tekitatavate riskide ulatus artikli 9 lõike 1 kohaselt;

(b) uue psühhoaktiivse aine keemiline ja füüsiline koostis, selle valmistamiseks või eraldamiseks kasutatavad meetodid ja keemilised lähteained, kui need on teada, ning turule ilmunud muud samasuguse keemilise struktuuriga uued psühhoaktiivsed ained;

(c) uue psühhoaktiivse aine kasutamine kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel ning teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks;

(d) uue psühhoaktiivse aine kasutamine meditsiinis ja veterinaarias, sealhulgas ravimi või veterinaarravimi toimeainena;

(e) kuritegelike rühmituste osalemine uue psühhoaktiivse aine valmistamises, levitamises või sellega kaubitsemises ning uue psühhoaktiivse aine mis tahes viisil kasutamine uimastite või psühhotroopsete ainete valmistamisel;

(f) kas uut psühhoaktiivset ainet hinnatakse või on hinnatud ÜRO süsteemi raames;

(g) kas uue psühhoaktiivse aine suhtes on liikmesriikides rakendatud piiravaid meetmeid;

(h) olemasolevad ennetus- ja ravimeetmed, mida rakendatakse uue psühhoaktiivse aine tarbimise tagajärgedega tegelemisel.

3.           EMCDDA ja Europol küsivad riiklikelt teabekeskustelt ja Europoli riiklikelt üksustelt lisateavet uue psühhoaktiivse aine kohta. Nimetatud asutused esitavad kõnealuse teabe nelja nädala jooksul pärast taotluse saamist.

4.           EMCDDA ja Europol küsivad Euroopa Ravimiametilt teavet selle kohta, kas uus psühhoaktiivne aine on liidus või mõnes liikmesriigis:

(a) müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeaine;

(b) toimeaine ravimis või veterinaarravimis, millele taotletakse müügiluba;

(c) toimeaine ravimis või veterinaarravimis, mis on saanud müügiloa, kuid mille müügiloa on pädev asutus peatanud;

(d) toimeaine ravimis, millel ei ole müügiluba vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 5, või veterinaarravimis, mille on ekstemporaalselt valmistanud isik, kellele on liikmesriigi õiguse alusel selleks luba antud vastavalt direktiivi 2001/82/EÜ artikli 10 punktile c.

Liikmesriigid annavad Euroopa Ravimiametile eespool loetletud teavet, kui amet neilt seda küsib.

Euroopa Ravimiamet edastab tema käsutuses oleva teabe nelja nädala jooksul pärast EMCDDA-lt taotluse saamist.

5.           EMCDDA taotleb Euroopa Kemikaaliametilt ja Euroopa Toiduohutusametilt nende käsutuses oleva teabe ja andmete esitamist uue psühhoaktiivse aine kohta. EMCDDA järgib Euroopa Kemikaaliameti ja Euroopa Toiduohutusameti esitatud teabe kasutamisele seatud tingimusi, sealhulgas teabeturbe ja andmekaitse ning konfidentsiaalse äriteabe kaitsega seotud tingimusi.

Euroopa Kemikaaliamet ja Euroopa Toiduohutusamet edastavad nende käsutuses oleva teabe ja andmed nelja nädala jooksul pärast taotluse saamist.

6.           EMCDDA ja Europol esitavad komisjonile ühisaruande kaheksa nädala jooksul pärast lõikes 3 osutatud lisateabe küsimist.

Kui EMCDDA ja Europol koguvad teavet segude või mitme ühesuguse keemilise struktuuriga uue psühhoaktiivse aine kohta, esitavad nad komisjonile iga aine või segu kohta ühisaruanded kümne nädala jooksul pärast lõikes 3 osutatud lisateabe küsimist.

IV PEATÜKK

Riski hindamine

Artikkel 7

Riskihindamismenetlus ja -aruanne

1.           Nelja nädala jooksul pärast artiklis 6 kirjeldatud ühisaruande kättesaamist võib komisjon paluda EMCDDA-l hinnata uue psühhoaktiivse aine tekitatavaid võimalikke riske ja koostada riskihindamisaruande. Riskihindamise teeb EMCDDA teaduskomitee.

2.           Riskihindamisaruandes esitatakse artikli 10 lõikes 2 nimetatud kriteeriumide ja teabe analüüs, et komisjonil oleks võimalik määrata kindlaks uue psühhoaktiivse aine tervise-, sotsiaalse ja ohutusriski tase.

3.           EMCDDA teaduskomitee hindab riske erakorralisel koosolekul. Komitee koosseisu võib suurendada kuni viie eksperdi võrra, kes esindavad uue psühhoaktiivse ainega seotud riskide tasakaalustatud hindamiseks olulisi teadusvaldkondi. EMCDDA direktor määrab nad ekspertide nimekirjast. EMCDDA haldusnõukogu kinnitab ekspertide nimekirja iga kolme aasta tagant. Komisjonil, EMCDDA-l, Europolil ja Euroopa Ravimiametil on igaühel õigus nimetada kaks vaatlejat.

4.           EMCDDA teaduskomitee hindab riske teabe alusel, mis liikmesriigid, komisjon, EMCDDA, Europol, Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet ja Euroopa Toiduohutusamet on esitanud aine ja tema kasutamise, sealhulgas kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamise kohta, ja muude oluliste teaduslike tõendite alusel. Teaduskomitee võtab arvesse kõiki oma liikmete arvamusi. EMCDDA toetab riskihindamist ja selgitab välja vajaduse teabe, sealhulgas suunatud uuringute või katsete järele.

5.           EMCDDA esitab riskihindamisaruande komisjonile kaheteistkümne nädala jooksul pärast komisjonilt vastava taotluse saamise kuupäeva.

6.           EMCDDA taotlusel võib komisjon pikendada riskihinnangu lõpuleviimise aega kuni kaheteistkümne nädala võrra, et võimaldada täiendavaid uuringuid ja andmete kogumist. EMCDDA esitab sellekohase taotluse komisjonile kuue nädala jooksul pärast riskihindamise alustamist. Kui komisjon ei ole kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamist sellele vastuväiteid esitanud, pikendatakse riskihindamise tähtaega.

Artikkel 8

Riskihindamisest vabastamine

1.           Riskihindamist ei teostata, kui uue psühhoaktiivse aine hindamine ÜRO süsteemis on lõppstaadiumis, st kui Maailma Terviseorganisatsiooni narkosõltuvuse ekspertkomisjon on avaldanud oma kriitilise analüüsi koos kirjaliku soovitusega, välja arvatud juhul, kui saadakse olulist uut või liidu jaoks erilise tähtsusega teavet, mida ÜRO süsteem ei ole arvestanud.

2.           Riskianalüüsi ei tehta, kui uut psühhoaktiivset ainet on ÜRO süsteemi raames hinnatud, kuid on otsustatud jätta uus psühhoaktiivne aine ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni (mida on muudetud 1972. aasta protokolliga) või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni loetelusse lisamata, välja arvatud juhul, kui selle kohta on olulist uut või liidu jaoks erilise tähtsusega teavet.

3.           Riskihindamist ei teostata, kui uus psühhoaktiivne aine on:

(a) müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeaine;

(b) toimeaine ravimis või veterinaarravimis, millele taotletakse müügiluba;

(c) toimeaine ravimis või veterinaarravimis, millele on antud müügiluba, kuid mille müügiloa on pädev asutus peatanud.

V PEATÜKK

Turupiirangud

Artikkel 9

Vahetud riskid rahvatervisele ja ajutine tarbijaturu piirang

1.           Kui komisjon taotleb artikli 7 lõike 1 alusel uue psühhoaktiivse aine riskihindamist, keelab ta oma otsusega uue psühhoaktiivse aine tarbijatele turul kättesaadavaks tegemise, kui see kujutab olemasoleva teabe põhjal vahetut riski rahvatervisele, mida kinnitavad:

(a) mitmes liikmesriigis teatatud surmajuhtumid ja rasked tervisekahjustused, mida seostatakse uue psühhoaktiivse aine tarbimisega, eriti selle ägeda mürgisusega;

(b) uue psühhoaktiivse aine levik ja kasutamisviisid elanikkonnas tervikuna ja konkreetsetes rühmades, eriti kasutamise sagedus, kogused ja vormid, aine kättesaadavus tarbijatele ja levimispotentsiaal, mis osutavad arvestatavale riskiastmele.

2.           Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud otsuse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel, kui asjaomase uue psühhoaktiivse aine tarbimisest põhjustatud surmajuhtumeid käsitlevate teadete arv kasvab kiiresti mitmes liikmesriigis, kehtestab komisjon artikli 19 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

3.           Lõikes 1 osutatud otsusega kehtestatud turupiirang ei tohi kesta kauem kui kaksteist kuud.

Artikkel 10

Tervise-, sotsiaalse ja ohutusriski taseme kindlaksmääramine pärast riskihindamist

1.           Komisjon määrab kindlaks, millise tasemega tervise-, sotsiaalse ja ohutusriskiga on tegemist uue psühhoaktiivse aine puhul, mille kohta koostati riskihindamisaruanne. Selleks kasutab ta kõiki kättesaadavaid tõendeid, eelkõige riskihindamisaruannet.

2.           Uue psühhoaktiivse aine riskitaseme kindlaksmääramisel arvestab komisjon järgmiste kriteeriumidega:

(a) kahju, mis tekib uue psühhoaktiivse aine tarbimise tagajärjel tervisele, eelkõige vigastused, haigused ning füüsilised või psüühilised kahjustused, mida seostatakse aine ägeda ja kroonilise mürgisusega, ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust;

(b) üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud sotsiaalne kahju, eelkõige selle mõju sotsiaalsele toimetulekule, avalikule korrale ja kuritegevusele, uue psühhoaktiivse ainega seostatud organiseeritud kuritegevus, uue psühhoaktiivse aine tootmisest, sellega kaubitsemisest ja selle levitamisest saadud ebaseaduslik tulu ning sotsiaalse kahjuga seotud majanduslikud kulud;

(c) ohutusriskid, eelkõige haiguste levik, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumine, füüsilise ja psüühilise puude mõju sõiduki juhtimise võimele, uue psühhoaktiivse aine ja sellega seotud jäätmematerjalide valmistamise, transportimise ja kõrvaldamise mõju keskkonnale.

Samuti arvestab komisjon uue psühhoaktiivse aine levimust ja kasutamisviise elanikkonnas tervikuna ja konkreetsetes rühmades, aine kättesaadavust tarbijatele, võimalikku levikut, liikmesriikide arvu, kus see kujutab tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske, aine kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamise ulatust ning kasutamist teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil.

Artikkel 11

Väike risk

Komisjon ei kehtesta uue psühhoaktiivse aine suhtes piiravaid meetmeid, kui olemasolevate tõendite põhjal kujutab see tervikuna väikest tervise-, sotsiaalset või ohutusriski, eelkõige kui:

(a) uue psühhoaktiivse aine tarbimisel põhjustatud tervisekahju, mida seostatakse aine ägeda ja kroonilise mürgisusega, ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust, on piiratud, sest võib kaasa tuua vaid kergeid vigastusi ja haigusi ning kergeid füüsilisi või psüühilisi kahjustusi;

(b) üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud sotsiaalne kahju, eelkõige sotsiaalsele toimetulekule ja avalikule korrale avaldatav mõju, on piiratud, uue psühhoaktiivse ainega seotud kuritegevuse tase on madal, uue psühhoaktiivse aine tootmisest, sellega kaubitsemisest ja selle levitamisest saadud ebaseaduslik tulu ning sellega seotud majanduslik kulu puudub või on tühine;

(c) ohutusrisk on piiratud, eelkõige haiguste leviku, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumise oht on väike, füüsilise ja psüühilise probleemist tingitud mõju sõiduki juhtimise võimele puudub või on väike, ning uue psühhoaktiivse aine ja sellega seotud jäätmete tootmise, transportimise ja kõrvaldamise mõju keskkonnale on väike.

Artikkel 12

Keskmine risk ja alaline tarbijaturu piirang

1.           Komisjon keelab ilma põhjendamatu viivituseta oma otsusega uue psühhoaktiivse aine tarbijatele kättesaadavaks tegemise turul, kui olemasolevate tõendite põhjal kujutab see tervikuna keskmist tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski, eelkõige kui:

(a) uue psühhoaktiivse aine tarbimisel põhjustatud tervisekahju, mida seostatakse aine ägeda ja kroonilise mürgisusega, ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust, on keskmine, sest toob enamasti kaasa mittesurmavaid vigastusi ja haigusi ning keskmise raskusega füüsilisi või psüühilisi kahjustusi;

(b) üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud sotsiaalne kahju, eelkõige sotsiaalsele toimetulekule ja avalikule korrale avaldatav mõju, on keskmine, mõjub üldsusele häirivalt; uue psühhoaktiivse ainega seostatud kuritegevus ja organiseeritud kuritegevus on episoodiline, ebaseaduslik tulu ning majanduslik kulu on keskmine;

(c) ohutusrisk on keskmine, haiguste levik, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumine on episoodiline, füüsilise ja psüühilise kahjustuse mõju sõiduki juhtimise võimele on keskmine ning uue psühhoaktiivse aine ja sellega seotud jäätmematerjalide tootmine, transportimine ja kõrvaldamine tekitab keskkonnale kahju.

2.           Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud otsuse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 13

Suur risk ja alaline turupiirang

1.           Komisjon keelab ilma põhjendamatu viivituseta oma otsusega uue psühhoaktiivse aine tootmise, valmistamise, tarbijatele turul kättesaadavaks tegemise, sealhulgas sisseveo liitu, transportimise ja väljaveo liidust, kui olemasolevate tõendite põhjal kujutab see tervikuna suurt tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski, eelkõige kui:

(a) uue psühhoaktiivse aine tarbimisel põhjustatud tervisekahju, mida seostatakse aine ägeda ja kroonilise mürgisusega, ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust, on eluohtlik, sest toob üldjuhul kaasa surma või surmavaid vigastusi, raskeid haigusi ning raskeid füüsilisi või psüühilisi kahjustusi;

(b) üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud sotsiaalne kahju, eelkõige sotsiaalsele toimetulekule ja avalikule korrale avaldatav mõju, on suur, tuues kaasa avaliku korra rikkumise, vägivaldse ja ühiskonnavastase käitumise, mis tekitab kahju aine tarbijale, muudele isikutele ja varale; uue psühhoaktiivse ainega seostatav kuritegevus ja organiseeritud kuritegevus on süstemaatiline, ebaseaduslik tulu ning majanduslik kulu on suur;

(c) ohutusrisk on tõsine, haiguste levik, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumine on märkimisväärne, füüsilise ja psüühilise kahjustuse mõju sõiduki juhtimise võimele on tugev ning uue psühhoaktiivse aine ja sellega seotud jäätmematerjalide tootmine, transportimine ja kõrvaldamine kahjustab keskkonda.

2.           Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud otsuse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 14

Lubatud kasutus

1.           Artikli 9 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud otsused ei takista müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeaineks olevate uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumist liidus ega nende tarbijatele kättesaadavaks tegemist turul.

2.           Artikli 13 lõikes 1 osutatud otsused ei takista uute psühhoaktiivsete ainete vaba liikumist liidus ega nende tootmist, valmistamist, turul kättesaadavaks tegemist, sealhulgas sissevedu liitu, transportimist ega väljavedu liidust:

(a) teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks;

(b) liidu õigusaktidega lubatud kasutuseks;

(c) kui need on müügiloaga ravimi või veterinaarravimi toimeained;

(d) ainete ja toodete valmistamiseks tingimusel, et uued psühhoaktiivsed ained töödeldakse selliselt, et neid ei saa kuritarvitada ega eraldada.

3.           Artikli 13 lõikes 1 osutatud otsustes võidakse kehtestada nõudeid ja tingimusi selliste uute psühhoaktiivsete ainete tootmisele, valmistamisele, turul kättesaadavaks tegemisele, sealhulgas sisseveole liitu, transportimisele ja väljaveole liidust, mis kujutavad lõikes 2 loetletud eesmärgil kasutamise korral suurt tervise-, sotsiaalset ja ohutusriski.

VI PEATÜKK

Järelevalve ja läbivaatamine

Artikkel 15

Järelevalve

EMCDDA ja Europol teostavad Reitoxi abiga järelevalvet kõikide uute psühhoaktiivsete ainete üle, mille kohta on koostatud ühisaruanne.

Artikkel 16

Riskitaseme läbivaatamine

Kui saadakse uut teavet ja uusi tõendeid riskide kohta, mida kujutab uus psühhoaktiivne aine, mille tervise-, sotsiaalne ja ohutusrisk on artikli 10 kohaselt juba kindlaks tehtud, palub komisjon EMCDDA-l ajakohastada uue psühhoaktiivse aine kohta koostatud riskihindamisaruannet ja vaatab läbi, kui suurt riski uus psühhoaktiivne aine kujutab.

VII PEATÜKK

Karistused ja õiguskaitsevahend

Artikkel 17

Karistused

Liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad artikli 9 lõikes 1, artikli 12 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud otsuste rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult karistuseeskirjadest ja kõikidest neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 18

Õiguskaitsevahend

Igaühel, kelle õigusi mõjutab karistus, mida mõni liikmesriik kohaldab vastavalt artiklile 17, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile sama liikmesriigi kohtus.

VIII PEATÜKK

MENETLUSED

Artikkel 19

Komitee

1.           Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 20

Teadusuuringud ja analüüs

Komisjon ja liikmesriigid toetavad uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate teabe ja teadmiste arendamist, jagamist ja levitamist. Selleks soodustavad nad koostööd EMCDDA, muude liidu asutuste ning teadus- ja uurimiskeskuste vahel.

Artikkel 21

Aruandlus

EMCDDA ja Europol koostavad igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 22

Hindamine

Komisjon hindab hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant käesoleva määruse rakendamist, kohaldamist ja tõhusust ning avaldab selle kohta aruande.

Artikkel 23

Otsuse 2005/387/JSK asendamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus 2005/387/JSK, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud selle otsuse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega. Viiteid otsusele 2005/387/JSK tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute psühhoaktiivsete ainete kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[25] struktuurile

Jaotis 33. Õigusküsimused

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

ý Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[26]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ohutu ja turvalise Euroopa ehitamine: parandada uute psühhoaktiivsete ainete avastamise, hindamise ning neile kiiresti ja tõhusalt reageerimise suutlikkust

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr:

Ennetada ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahju

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Vähendada tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske tekitavate uute psühhoaktiivsete ainete kättesaadavust ELi siseturul ning ennetada takistuste tekkimist seaduslikule kaubavahetusele ja suurendada õiguskindlust ettevõtjate jaoks.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

· Teatatud uute psühhoaktiivsete ainete ja neist teatanud liikmesriikide arv.

· Uute psühhoaktiivsete ainete teadaolev kaubanduslikul ja tööstuslikul otstarbel kasutamine.

· Ainete kirjeldus ja kättesaadavus (sealhulgas interneti teel).

· Ühisaruannete ja teostatud riskihindamiste arv.

· Uute psühhoaktiivsete ainetega seoses võetud piirangumeetmete arv ja liik ELi ja riiklikul tasandil.

· Uute psühhoaktiivsete ainete kohta antud tervisealaste hoiatuste arv ja pädevate ametiasutuste võetud järelmeetmed.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

· Vähendada uute psühhoaktiivsete ainete seadusliku kaubanduse takistusi ja ennetada nende takistuste tekkimist.

· Kaitsta tarbijate tervist ja ohutust kahjulike uute psühhoaktiivsete ainete tekitatavate ohtude eest.

· Tegeleda ainetega, mis tekitavad tervise-, sotsiaalseid ja ohutusriske ning vahetuid ohte rahvatervisele.

· Parandada uute psühhoaktiivsete ainete kiire kindlakstegemise ja hindamise suutlikkust ning tegeleda nendega vastavalt nende tekitatud ohtudele.

· Soodustada siseturul nende ainetega seaduslikku kauplemist.

· Suurendada piiriüleseid probleeme tekitavatele kahjulikele uutele psühhoaktiivsetele ainetele reageerimise ühtsust riikide vahel ja vähendada nende ainete liikmesriikidevahelise ümberpaigutamise ohtu.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevad ELi meetmed soodustaksid teabevahetust liikmesriikide vahel, millega kaasnev ilmselge lisaväärtus on liikmesriikide hoiatamine teistes liikmesriikides turule ilmunud võimalike kahjulike ainete eest ja nende abistamine võimaliku rahvatervist ähvardava ohuga tegelemiseks valmistumisel. ELi tasandil ainete riskihindamise lisaväärtus on kogu ELi teadusressursside ja analüüsivõime ühendamine, et hankida aine kohta parimaid kättesaadavaid tõendeid ja aidata välja töötada tõhus reageerimisviis. ELi tasandi otsused kahjulike ainete kättesaadavuse piiramise kohta suurendaksid õiguskindlust ja vähendaksid seadusliku kasutamise takistusi turul tegutsevate ettevõtjate jaoks, parandades samas tarbijakaitset kogu ELis.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Komisjoni 2011. aasta hindamisaruandes[27] nõukogu otsuse 2005/387/JSK (uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetamise, riski hindamise ja kontrolli kohta) toimimise kohta, mis põhineb laiaulatuslikul konsulteerimisel liikmesriikide sidusrühmadega, jõuti järeldusele, et nõukogu otsus on kasulik õigusakt uute ainete kontrollimiseks ELi tasandil, kuid sellel on mitu olulist puudust, sealhulgas:

(1)     see on aeglane ja võimaldab turuarengutele reageerida tagantjärele, mitte ennetavalt, ega suuda seetõttu tõhusalt takistada uute psühhoaktiivsete ainete arvu kasvu;

(2)     selle õigusakti alusel sobivate ja kestlike otsuste vastuvõtmiseks on ebapiisavalt tõendeid;

(3)     sellega ei nähta ette piirangumeetmete valimise võimalusi.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Tegevus uute psühhoaktiivsete ainete valdkonnas on kooskõlas olemasolevate siseturu toimimiseeskirjade ja ELi strateegiliste poliitikadokumentidega, sealhulgas ELi uimastistrateegia (2013–2020), Stockholmi programmi ja komisjoni teatisega „Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine”. Samuti on ELi tegevus uute psühhoaktiivsete ainete valdkonnas täielikult kooskõlas tegevusega ÜRO tasandil.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

ý Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7            Ettenähtud eelarve täitmise viisid[28]

Alates 2014. aasta eelarvest

ý Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ý oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– ¨  rakendusametite kaudu;

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende asutustele (täpsustada);

– ¨ Euroopa Investeerimispangale (EIB) ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühtse välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rakendamine ja kes on asjaomases alusaktis kindlaks määratud.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

ELi eelarvele tekivad eeldatavalt vaid minimaalsed, õigusakti hindamise ja liikmesriikide komisjoni koosolekutega seotud kulud.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon hindab uute psühhoaktiivsete ainete tulevase kontrollimehhanismi rakendamist, toimimist, tõhusust, mõjusust, kasulikkust ja lisaväärtust iga viie aasta tagant, avaldab tulemused ja teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Ei ole leitud.

2.2.2.     Teave kehtestatud sisekontrollisüsteemi kohta

Komisjoni tavapärased kontrolli/rikkumismenetlused vastuvõetava määruse ja direktiivi edaspidise kohaldamise suhtes.

2.2.3.     Kontrollide kulud ja tulud ning veariski taseme prognoos

Ei ole asjakohane, kuna erilist ohtu ei ole tuvastatud

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr […]Nimetus………………………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata[29]) || EFTA riigid[30] || Kandidaatriigid[31] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3 || [33 03 03] || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr […]Nimetus………………………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || || JAH/ EI || JAH / EI || JAH / EI || JAH / EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || [Rubriik 3: Turvalisus ja kodakondsus]

Õigusküsimuste peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || || ||

33 03 03 || Kulukohustused || (1) || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Maksed || (2) || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[32] || || || || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || || || || ||

Õigusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Maksed || =2+2a +3 || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Maksed || (5) || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Maksed || =5+ 6 || || || || || || 0,150 || || || || || 0,150

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: ei kohaldata

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Õigusküsimuste peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,065 || 0,013 || 0,143

Ÿ Muud halduskulud || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,175

Õigusküsimuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,09 || 0,038 || 0,318

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,240 || 0,038 || 0,468

Maksed || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,240 || 0,038 || 0,468

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU ||

VÄLJUNDID ||

Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1 Ennetada ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahju || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || Hinnang || 0,1580 || || || || || || || || || || || 1 || 0,150 || || || 1 || 0,150 ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || 1 || 0,150 || || || 1 || 0,150 ||

ERIEESMÄRK nr 2 ... || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || 1 || 0,150 || || || 1 || 0,150

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,013 || 0,065 || 0,013 || 0,143

Muud halduskulud || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,175

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,090 || 0,038 || 0,318

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[34] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,038 || 0,090 || 0,038 || 0,318

Personalikuludeks ettenähtud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

33 01 01 01 (Komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,5 || 0,1 || 1,1

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[35] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 04 yy[36] || - peakorteris || || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

KOKKU || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,5 || 0,1 || 1,1

33 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Aastas ühe liikmesriikide komitee koosoleku ettevalmistamine. Õigusakti hindamiseks tehtava välisuuringu koordineerimine iga viie aasta tagant.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ý  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[37].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju kuludele

– ý  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ¨       omavahenditele

- ¨       mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[38]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               KOM(2011) 689 lõplik.

[2]               ELT L 127, 10.5.2005, lk 32.

[3]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/jha/126879.pdf

[4]               COM(2012) 629 final.

[5]               ELT L 335, 11.11.2004, lk 8.

[6]               EMCDDA 2012. aasta aruanne uimastiprobleemide kohta Euroopas; kättesaadav aaddressil http://www.emcdda.europa.eu/publications/annual-report/2012.

[7]               EMCDDA 2013. aasta aruanne „Euroopa uimastiprobleemide aruanne”, kättesaadav aadressil : http://www.emcdda.europa.eu/edr2013

[8]               Kättesaadav aadressil http://www.emcdda.europa.eu/publications/joint-publications/drug-markets.

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

[10]             EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

[11]             KOM(2011) 430 lõplik ja SEK(2011) 912 lõplik.

[12]             ELT C 229, 31.7.2012, lk 85.

[13]             ELT C […], […], lk […].

[14]             EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

[15]             ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.

[16]             ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.

[17]             ELT L 22, 26.1.2005, lk 1.

[18]             ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

[19]             EÜT L 204, 21.7.1998. lk 37.

[20]             EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

[21]             EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

[22]             ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

[23]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[24]             EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26.

[25]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[26]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[27]             KOM(2011) 430 lõplik ja SEK(2011) 912.

[28]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[29]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[30]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[31]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[32]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[33]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[34]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[35]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[36]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[38]             Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab

                märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.