52013DC0264

SISUKORD

1........... Praegune olukord........................................................................................................... 4

1.1........ Loomatervis................................................................................................................... 4

1.2........ Taimetervis..................................................................................................................... 4

1.3........ Paljundusmaterjal............................................................................................................ 5

1.4........ Ametlik kontroll.............................................................................................................. 5

1.5........ Kulude haldamine........................................................................................................... 6

2........... Vajadus ajakohastada loomade ja taimede ning toidutarneahela alast ELi õigusraamistikku 6

2.1........ Loomatervis................................................................................................................... 6

2.2........ Taimetervis..................................................................................................................... 7

2.3........ Paljundusmaterjal............................................................................................................ 7

2.4........ Ametlik kontroll.............................................................................................................. 8

2.5........ Kulude haldamine........................................................................................................... 8

3........... Läbivaatamispakett......................................................................................................... 8

4........... Läbivaatamispaketi sisu................................................................................................... 9

4.1........ Loomatervise määrus...................................................................................................... 9

4.1.1..... Peamised muudatused..................................................................................................... 9

4.2........ Taimetervise määrus..................................................................................................... 10

4.2.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 11

4.3........ Paljundusmaterjali määrus............................................................................................. 12

4.3.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 12

4.4........ Ametliku kontrolli määrus.............................................................................................. 14

4.4.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 14

4.5........ Kulude haldamine......................................................................................................... 16

5........... Kokkuvõte................................................................................................................... 16

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Tervemad loomad ja taimed ning ohutum toidutarneahel Ajakohastatud õigusraamistik ELi konkurentsivõime suurendamiseks

Sissejuhatus

Inimeste, loomade ja taimede hea tervise tagamine on ELi toimimise lepingus seatud eesmärk. Aja jooksul on EL välja töötanud mahuka õigustiku, mis on suunatud looma- ja taimetervist ning toidutarneahela ohutust mõjutavate riskide ärahoidmisele ja juhtimisele ELi ja riikide tasandil. Nimetatud poliitikavaldkondade õigusaktide rakendamine tagatakse ühiste eeskirjade abil, mis käsitlevad ELi liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli.

Üldiselt on ELi seni väljatöötatud õigusraamistik osutunud riskide ärahoidmisel ja nende kõrvaldamisel tõhusaks. Ent tänapäevaselt maailmaturult lähtub ELile järjest uusi riske ning seetõttu on vaja pidevalt tegeleda innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamisega. Nimetatud asjaolu ja ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide rakendamisel seni saadud kogemused näitavad, et olemasolevaid õigusakte on vaja lihtsustada ja ajakohastada ning lähenemisviisi eri valdkondade lõikes enam lõimida.

Seepärast korraldas komisjon looma- ja taimetervise ning paljundusmaterjali ja ametliku kontrolli valdkonnas kehtiva õigusraamistiku läbivaatamise, eelkõige selleks, et suurendada tõhusust, kooskõla ja õigusselgust nendes valdkondades. Läbivaatamise käigus pidas komisjon silmas eesmärki edendada tootlikkust, muuta sujuvamaks siseturu toimimine ja sellele juurdepääs ning suurendada ELi konkurentsivõimet maailmas. Seega aidatakse läbivaatamisega kokkuvõttes kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega.

Käesolevas teatises tutvustatakse läbivaatamise tulemusena neljas valdkonnas (loomatervis, taimetervis, paljundusmaterjal ja ametlik kontroll) koostatud nelja õigusakti ettepanekut (nn läbivaatamispakett) ning selgitatakse iga ettepaneku puhul praegust olukorda, paketi aluseks olevaid kaalutlusi ja peamisi tehtud parandusi.

Läbivaatamispakett sisaldab ka viiendat ettepanekut, millega nähakse ette mitmeaastane kava selliste ELi meetmete rahastamiseks, mis on suunatud inimeste, loomade ja taimede hea tervise tagamisele kogu toidutarneahela ulatuses ning sellega seotud valdkondades, võimaldades ettevõtjatel samas tegutseda konkurentsivõimet ja töökohtade loomist soodustavas keskkonnas.

Toidu tootmine ja tarbimine on igas ühiskonnas kesksel kohal ning see avaldab mõju majandusele, ühiskonnale ja sageli ka keskkonnale. Põllumajanduslik toidutööstus on ELi tööstuse suuruselt teine sektor. Toidutarneahela aastase kogutoodangu väärtus on umbes 750 miljardit eurot. See sektor esmatootmisest kuni jaemüügi ja toitlustuseni annab tööd rohkem kui 48 miljonile inimesele. Kogu ELi toidutarneahelas tegutseb ligikaudu 14 miljonit põllumajandustoodete esmatootjat ja 25 miljonit toiduettevõtjat.

1.           Praegune olukord

Selleks et tagada kodanikele inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge tase ning soodustada samas siseturu tõhusat toimimist, on ELi õiguses hulk ühtlustatud eeskirju, millega hoida ära, kõrvaldada või vähendada inimeste terviseriske, mis võivad tekkida toidutarneahelas ning kahes sellega kõige tihedamalt seotud, nimelt taime- ja loomatervise valdkonnas. Üldiselt on ELi eeskirjad suunatud konkreetselt terviseriskidele, st riskidele, mis avalduvad inimeste, loomade ja taimede mikroobsest ja keemilisest saastest, haigustest ja kahjustajatest puutumatusele, kuid need võivad sisaldada ka meetmeid, millega tagatakse taimekasvatuse tootlikkus ja mitmekesisus (toiduga kindlustatuse eesmärgil) ning reguleeritakse konkreetseid tootmismeetodeid (nt loomade heaolu ja geograafilised tähised).

1.1.        Loomatervis

Loomade tervis on oluline kõigile. Praegu on ELi meetmed suunatud loomade selliste nakkushaiguste ärahoidmisele ja tõrjele, millel võivad olla tervisele ja majandusele tõsised tagajärjed. Loomataudipuhangu mõju võib olla mitmesugune, kuid tavaliselt kujutab see endast otsest ohtu loomade ja sageli ka inimeste tervisele; see oht tuleneb osaliselt loomsest toidust. Halb mõju (nt majandusele või ühiskonnale) võib aga olla ka kaudne, hõlmates taudiga võitlemise ja äritegevuse häirega seotud kulusid loomakasvatajatele ja selle valdkonna ettevõtjatele, taudi likvideerimise ja seire kulusid avalikule sektorile ning muutusi tarbimisharjumustes. Sageli on taudipuhangutel märkimisväärne mõju ka rahvusevahelisele loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

ELis kasutatakse kõige rohkem loomi põllumajandussektoris: seal on vähemalt kaks miljardit lindu (kanad, munakanad, kalkunid jt) ja 334 miljonit imetajat (sead, lambad, kitsed, veised, karusloomad jt). ELis on 13,7 miljonit loomakasvatusettevõtet. Loomakasvatustoodangu väärtus ELis on 156 miljardit eurot aastas.

1.2.        Taimetervis

Taimetervis on jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse põhitegur. Suur osa inimeste tarbitavast toidust ning toiduloomade söödast saadakse taimedest. Taimetervise-eeskirjade esimene eesmärk on kaitsta ELi põllumajanduse, aianduse ja metsanduse elustaimi (nt puud, põõsad ja taimed), avalikku ja erahaljastust (nt puud tänavatel, taimed avalikes ja eraaedades) ning keskkonda, hoides ära võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja leviku. Taimetervise-eeskirjadega tagatakse ohutu kaubandus seeläbi, et kehtestatakse nõuded taimede ja taimsete saaduste importimiseks ELi ning nende seal liikumise tingimused. Loetellu kantud taimekahjustajate puhangud tuleb likvideerida või kui see ei ole võimalik, siis neid ohjeldada, et kaitsta ELi ülejäänud territooriumi. Eeskirjade teine eesmärk on tagada, et juba taimekasvatusahela alguses kasutatakse tervet taimset materjali, hoides ära taimekahjustajate levimise seemnetele ja istutusmaterjalile.

ELis kasvatatavate taimekasvatussaaduste väärtus on 205 miljardit eurot aastas. Ilma taimetervise-eeskirjade pakutava kaitseta kannaksid ELi põllumajandus, aiandus ja metsandus tõsist majanduslikku kahju. Paljud rahvusvaheliselt reguleeritavad taimekahjustajad ohustavad selliste põllukultuuride kasvatamist nagu nisu (ELi ekspordi väärtus 9 miljardit eurot), kartul (ELi toodangu väärtus 9 miljardit eurot) ja tomat (toodangu väärtus 9–12 miljardit eurot).

1.3.        Paljundusmaterjal

Paljundusmaterjal on põllumajandus-, aiandus- ja metsandustoodangu nurgakivi. See on toidutarneahela esimene lüli, mis mõjutab taimede ja toidu mitmekesisust, tervist ja kvaliteeti. Paljundusmaterjali kontrollitakse, et tagada selle ehtsus, tervis ja kvaliteet, millest saavad kasu selle kasutajad, nt põllumajandustootjad, aednikud ja metsnikud. Paljundusmaterjali käsitlevate ELi õigusaktide eesmärk on parandada põllumajanduse, aianduse ja metsanduse tootlikkust, tagada nende valdkondade toodete ELi turu tõrgeteta toimimine ning kõnealuse sektori konkurentsivõime maailmas.

Praegu on ELi tarbeseemneturu väärtus ligikaudu 6,8 miljardit eurot, mis moodustab kogu maailma tarbeseemnemüügist üle 20 %. EL on seemnete netoeksportija.

ELi kõnealune sektor on maailmakaubanduses ka väga konkurentsivõimeline: EL on maailma suurim seemnete eksportija, kelle ekspordi hinnanguline väärtus on 4,4 miljardit eurot, st umbes 60 % kogu maailma seemneekspordi väärtusest, mis on 7,7 miljardit eurot.

1.4.        Ametlik kontroll

Hea tervis kogu toidutarneahela ulatuses sõltub sellest, kas liikmesriigid tagavad järjekindlalt, tõhusalt ja õigeaegselt ELi standardite rakendamise. Selleks et inimesed, taimed ja loomad oleksid tervemad ning siseturg areneks ja toimiks tõrgeteta, tuleb kogu ELis tagada toidutarneahela eeskirjade ning loomade tervise ja heaolu, taimetervise, paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade õige kohaldamine. Et see oleks võimalik, tuleb liikmesriikide asjaomastele asutustele tagada selge, usaldusväärne ja ühtlane õiguskeskkond, kus nad saavad tõhusalt ja tulemuslikult kasutada nõuete täitmise tagamise vahendeid ning eelkõige teha ametlikku kontrolli. Samuti vajavad asutused oma töö jätkumise ja järjekindluse tagamiseks piisavaid ressursse lähtuvalt nõuete täitmise tagamise eesmärkidega seotud vajadustest.

ELis on ametlikuks kontrolliks, mis hõlmab ülevaatusi ja muid kontrollitoiminguid, määratud üle 100 000 töötaja. Mõned näited: rohkem kui 270 akrediteeritud laboris analüüsitakse pestitsiidide jääkide kontrollimiseks aastas keskmiselt 70 000 proovi. Ainuüksi 2010. aastal võeti veterinaarravimite jääkide kontrollimiseks 736 806 proovi. 2011. aastal uuriti üksnes seoses lindude gripiga umbes 320 000 kodu- ja metslinnult võetud proovi.

Kogu ELi hõlmava ametliku kontrolli süsteemi tõhus toimimine on ülimalt oluline nii ekspordi kui ka impordi jaoks. ELi võimalused eksportida kolmandatesse riikidesse sõltuvad sellest, kas suudetakse tõestada, et ELi toodetel on kolmandate riikide konkurentide toodetega võrreldes lisaväärtus. Seda on võimalik saavutada üksnes tõhusa ametliku kontrolli süsteemi abil, millega tagatakse, et kontrollitakse pidevalt kõrgete ohutus- ja kvaliteedistandardite täitmist ning et vastatakse kaubanduspartnerite sellealastele ootustele. Teisalt on EL maailma suurim elusloomade, toidu ja sööda importija. Liikmesriikide pädevate asutuste tehtava kontrolliga kolmandatest riikidest saabuvatele kaupadele tagatakse, et need kaubad vastavad ELi standarditele või samal tasemel kaitset pakkuvatele standarditele.

2010. aastal importis EL toitu ja jooke 78 miljardi ning eksportis 73 miljardi euro väärtuses. EL importis 2010. aastal 79,3 miljonit tonni toitu ja elusloomi ning 3,4 miljonit tonni jooke; toidu ja elusloomade puhul oli kaubandusbilansi puudujääk 14 miljonit tonni ning jookide puhul ülejääk 6 miljonit tonni.

1.5.        Kulude haldamine

ELi-poolse rahastamise praegune õiguslik alus on järgmine: loomataudide likvideerimise kavade ja erakorraliste veterinaarmeetmete puhul nõukogu otsus 2009/470/EÜ, taimetervisemeetmete puhul nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ ning ELi referentlaborite, programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” ja ametliku kontrolli eeskirjade rakendamise muude meetmete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004.

2011. aastal eraldati 314,6 miljonit eurot peamiselt loomataudide likvideerimise kavade jaoks. Laborite, programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” ja muude meetmetega seotud kulud moodustasid kõigist kuludest 9 %. Taimetervise rakenduslike meetmete jaoks eraldati 7 % ning loomataudide ja muude haigustega seotud hädaolukordade fondi jaoks 3 %.

2.           Vajadus ajakohastada loomade ja taimede ning toidutarneahela alast ELi õigusraamistikku

2.1.        Loomatervis

ELi praegune loomatervise õigusraamistik koosneb ligikaudu 50 alusdirektiivist ja -määrusest, millest mõned võeti vastu 1960. aastate alguses. Sellest ajast alates on välja töötatud üle 400 veterinaariaalase õigusakti, millest enamik koostati aastatel 1988–1995 vaid 12 liikmesriigist koosneva ühenduse jaoks. Vahepeal aga on tekkinud uued probleemid: esile on kerkinud haigused, mida veel kümme aastat tagasi ei tuntud, ning samas on mõned haigused (nt suu- ja sõrataud, sinikeeltõbi ja lindude gripp) hiljuti uuesti ilmunud, tuletades meelde, kui tõsist ohtu nad endast kujutavad. Ka kaubavahetuse tingimused on radikaalselt muutunud ning loomsete saadustega kauplemine nii ELi piires kui ka kogu maailmas on tunduvalt kasvanud.

Komisjon algatas 2004. aastal sõltumatu hindamise ühenduse möödunud kümnendi loomatervishoiupoliitika hindamiseks. Ehkki nii hindamisest kui ka hilisematest konsultatsioonidest selgus, et kehtiv süsteem toimib korralikult, ilmnes sellest ka vajadus kehtivad eeskirjad läbi vaadata, et lahendada järgmised küsimused:

– poliitikaraamistiku keerukus;

– loomatervise üldstrateegia puudumine;

– ebapiisav tähelepanu taudide ennetamisele;

– võimalus parandada ELi-sisest elusloomadega kauplemist.

2.2.        Taimetervis

1977. aastal kasutusele võetud taimetervise-eeskirjade abil on ELi kaitstud paljude taimekahjustajate sissetoomise ja leviku eest. Praegu on selle valdkonna peamine õigusakt nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ. Kuid kaubanduse üleilmastumise ja kliimamuutuse tõttu seisab EL silmitsi uute taimekahjustajate sisenemise suurema riskiga, rohkemate võimalustega nende kohandumiseks ja levikuks ning põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide suurema haavatavusega.

Taimetervise-eeskirjade hindamine 2010. aastal näitas, et praegust korda tuleb uute riskide tõhusaks ärahoidmiseks kohandada. Impordiga seotud ohtlike taimekahjustajate (nt männi nematood, hiina sikk ja palmikahjur) tõsised puhangud, mis leidsid aset möödunud kümnendil ja kahjustasid metsandust, on kindlasti suurendanud poliitikakujundajate ja üldsuse teadlikkust kuludest ja tagajärgedest, mille ebapiisav kaitse endaga kaasa toob. 2010. aasta hindamise ajaks kindlaks tehtud peamised probleemid olid seotud järgmisega:

– ebapiisav tähelepanu suuri riske kaasa toova impordiga seotud ennetustegevusele;

– vajadus pöörata tähelepanu taimekahjustajatele, mis levivad kõigisse liikmesriikidesse ja on seega ELi jaoks prioriteet;

– vajadus tõhusamate meetmete järele, mille abil kontrollida taimekahjustajate esinemist ja looduslikku levikut;

– vajadus ajakohastada praeguseid ELi-sisest liikumist käsitlevaid meetmeid (nt taimepassid ja kaitstavad piirkonnad).

2.3.        Paljundusmaterjal

Paljundusmaterjali alase ELi õigusraamistiku väljatöötamine sai alguse 1960. aastatel. See koosneb 12 nõukogu alusdirektiivist ja ligikaudu 90 teisese õiguse aktist, mis hõlmavad sordinimekirju turustamisloa saamiseks ja eri liikide konkreetseid turustusnõudeid.

Ehkki ELi õigusaktidega on saavutatud algsed eesmärgid, st tagada paljundusmaterjali vaba turustamine ning ohutus ja kvaliteet, tuleb rohkem tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:

– praeguste õigusaktide keerukus ja killustatus;

– ametiasutuste märkimisväärne halduskoormus, kuna enamiku registreerimis- ja sertifitseerimisülesandeid peavad täitma ametlikud asutused;

– vähene kooskõlastatus ELi muude poliitikavaldkondadega (nt jätkusuutlik põllumajandus ja metsandus, elurikkuse kaitse, kliimamuutus, biomajandus);

– ühtse lähenemisviisi puudumine sortide registreerimise ja paljundusmaterjali sertifitseerimise kulude hüvitamisele.

2.4.        Ametlik kontroll

Ametlikku kontrolli reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 882/2004. Määruse rakendamise kohta on tõendusmaterjali kogutud peamiselt Euroopa Komisjoni ekspertide kohapealsete auditeerimistega, kuid samuti liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidest määruse tegeliku igapäevase rakendamise kohta. Tõendusmaterjal kinnitab, et 2004. aasta määrusega tehtud peamiste muudatustega viisides, kuidas pädevad asutused korraldavad ja teevad ametlikku kontrolli kogu toidutarneahela ulatuses, on pandud alus sellele, et lähenemisviis nõuete täitmise tagamisele on terviklikum ja horisontaalsem ning seega tõhusam. Samas osutab see hulgale puudustele, mille kõrvaldamiseks tuleks teha eelkõige järgmist:

– lihtsustada praegu jätkuvalt killustunud üldist õigusraamistikku, milles on kattuvusi ja lünki ning mida liikmesriigid tõlgendavad ja rakendavad seetõttu erinevalt;

– kasutada järjekindlamalt riskipõhise kontrolli põhimõtet;

– kasutada süstemaatilisemalt ja järjekindlamalt halduskoostöö vahendeid ja elektroonilisi teabesüsteeme;

– tühistada tarbetud haldusnõuded.

Mis puudutab ametliku kontrolli rahastamist ning vajadust tagada pädevate asutuste töö püsiv ja järjepidev rahastamine, osutab tõendusmaterjal ka praegusele ebakindlusele ametliku kontrolli pikaajalise jätkusuutlikkuse osas. 2011. aastal tehtud välisuuringust selgus, et määruse sätted, mis käsitlevad ametliku kontrolli rahastamist tasudest, ei aita täielikult saavutada eesmärki tagada ametliku kontrolli tegemiseks vajalikud vahendid.

Samuti on tõendeid selle kohta, et praeguste eeskirjadega ei suudeta tagada õiglast ega järjekindlat lähenemisviisi eri sektorite lõikes: maksustatakse vaid teatavaid sektoreid ning tasusid ei arvutata kõigis liikmesriikides ühesugusel ja läbipaistval viisil või viisil, millega tunnustataks nõudeid täitvaid ettevõtjaid.

2.5.        Kulude haldamine

Praegust õigusraamistikku tuleb kohandada vastavalt eri poliitikavaldkondades kavandatavatele muudatustele, et tagada nende eesmärkide saavutamine. Lisaks on kulude haldamine praegu keerukas ja seda tuleb kooskõlastada mitmeaastase finantsraamistikuga. Selleks on vaja uut õiguslikku alust.

3.           Läbivaatamispakett

Praeguse õiguskeskkonna tugevdamiseks, ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks selle nimel, et tagada inimeste, loomade ja taimede tervise kõrgetasemeline kaitse, esitab komisjon paketi viie ettepanekuga ELi järgmiste eeskirjade läbivaatamiseks:

– eeskirjad, milles sätestatakse loomatervisenõuded (loomatervise määrus);

– eeskirjad, milles sätestatakse taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed (taimetervise määrus);

– eeskirjad, millega reguleeritakse paljundusmaterjali tootmist ja turuleviimist (paljundusmaterjali määrus);

– eeskirjad, millega reguleeritakse ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mille abil tagatakse vastavus kogu toidutarneahelat hõlmavatele eeskirjadele, sh eespool nimetatutele (ametliku kontrolli määrus), ning

– eeskirjad, millega reguleeritakse ELi kulude haldamist toidutarneahela peamistes valdkondades.

Kõik paketis sisalduvat viis ettepanekut esitatakse seadusandliku tavamenetluse raames vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõikele 1 ja artiklile 294). Küsitakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamust.

4.           Läbivaatamispaketi sisu

4.1.        Loomatervise määrus

2007. aastal võeti vastu ELi loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013[1]. Selle keskne põhimõte on „haiguste ennetamine on parem kui ravi” ning selle eesmärgid on tagada inimeste hea tervis ja toiduga kindlustatus, toetada põllumajandustootmist ja maamajandust, parandada majanduskasvu, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet ning edendada põllumajandustootmise tavasid ja loomade heaolu, millel on võimalikult väike keskkonnamõju. Seejärel osutati strateegia rakendamise tegevuskavas[2] loomatervist käsitleva ELi määruse (käesolevas teatises „loomatervise määrus”) väljatöötamisele kui eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku tänapäevase ja innovaatilise õigusraamistiku loomise strateegia ühele peamisele väljundile. Komisjoni loomatervise määruse ettepanek on huvitatud osalistega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemus.

4.1.1.     Peamised muudatused

Kõnealuses valdkonnas tehtava läbivaatamise juhtpõhimõtteks on olnud kõigi ELi loomatervisealaste õigusaktide lihtsustamine, ajakohastamine ja suurem ühtlustamine.

Vastavalt sellele põhimõttele luuakse loomatervise määrusega alus ELi loomatervishoiupoliitika ulatuslikule ja kõikehõlmavale õigusraamistikule. Määruses on kehtestatud selged üldpõhimõtted ja eesmärgid, mis on vajalikud loomataudide edasiseks vähendamiseks ja samas ELi konkurentsivõime säilitamiseks. Üksikasjalikud sätted, näiteks konkreetsed tauditõrjemeetmed, teatavate liikide identifitseerimise ja registreerimise eeskirjad ning teatavate liikide ELi-sisese liikumise erimeetmed, nähakse ette delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega. Nimetatud aktide kasutamine konkreetsemate eeskirjade või nõuete kehtestamiseks võimaldab paindlikkust ja kiirust, mida on vaja kiiresti muutuvatele oludele ja loomataudidega seotud hädaolukordadele reageerimiseks.

Taudide jälgimise, taudidest teavitamise ja aruandluse võrgustike edendamisega aidatakse paremini kaasa taudide, sealhulgas esilekerkivate, näiteks kliimamuutusega seotud taudide varajasele avastamisele ja tõrjele ning tagatakse suurem kooskõla rahvusvaheliste standarditega.

Lihtsustamine ja selgemaks muutmine

Lihtsam õigusraamistik aitab asutustel ja ettevõtjatel seda paremini mõista ja kasutada, sellega tagatakse, et nende meetmed on järjekindlamad ja eesmärgipärasemad, ning kehtestatakse üldpõhimõtted, mida järgida taudiennetuse ja -tõrje edendamiseks. Lihtsustamisega vähendatakse asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, kuna lüheneb aeg, mis neil kulub õigusaktidega tutvumiseks, ning kuna tekib võimalus lihtsustada teatavaid haldusnõudeid ja muuta need sidusamaks, sealhulgas luua sidusam ja ühtsem vaktsineerimise õigusraamistik.

Uues loomatervise määruses muudetakse selgemaks ettevõtjate, veterinaararstide ja teiste isikute loomatervisealane vastutus, osalt seeläbi, et neilt nõutakse esmakordselt põhiteadmisi.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt

Loomatervise määrusega laiendatakse võimalusi uue tehnoloogia kasutamiseks loomatervishoius, näiteks patogeenide jälgimisel, loomade elektroonilisel identifitseerimisel ja registreerimisel ning elektrooniliste sertifikaatide puhul. Uue tehnoloogia ja uute süsteemide kasutamine vähendab eeldatavalt nii veterinaarasutuste kui ka ettevõtjate halduskoormust nende igapäevases töös.

Suurem paindlikkus tänu riskipõhisele lähenemisviisile

Kehtestatakse kriteeriumid süstemaatiliselt ning teadus- ja tõendipõhiselt liigitatud loomataudide loetelude koostamiseks. See võimaldab ELil oma vahendite kasutamisel paremini prioriteete määrata ja pöörata vähem tähelepanu taudidele, millest tuleneb vähem riske.

Lubatakse laiemalt kasutada bioturvarühmitamise põhimõtet (st strateegia, kus teatavaid põllumajandusettevõtteid loetakse ohutuks isegi taudipuhangute ajal), mis võimaldab loomatauditõrjes kasutada riskipõhisemat lähenemisviisi ja seada vähem kaubanduspiiranguid.

4.2.        Taimetervise määrus

Komisjoni ettepanek taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse kohta, mida käesolevas teatises nimetatakse taimetervise määruseks, on vastuseks nõukogu 21. novembri 2008. aasta taotlusele hinnata ELi taimetervise-eeskirju, pidades silmas vajadust muuta praegust õigusraamistikku ja selle muutmise mõju. Kogu läbivaatamisprotsessi käigus konsulteeriti põhjalikult sidusrühmade ja liikmesriikide ametiasutustega.

Sellest lähtuvalt on kavandatava määruse eesmärk kõrvaldada puudused, mis tehti kindlaks pärast taimetervise-eeskirjade hindamist 2010. aastal, ning luua kindel, läbipaistev ja jätkusuutlik õigusraamistik, mis täidab oma otstarvet. Üldjoontes suurendatakse sünergiat paljundusmaterjali korraga ning välditakse võimaluste piires dubleerimist ja asjatut koormust. Ametlikku kontrolli, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad selleks, et jälgida, kas ettevõtjad täidavad ELi taimetervisenõudeid, käsitletakse ametliku kontrolli määruse ettepanekus.

4.2.1.     Peamised muudatused

Kohaldamis- ja reguleerimisala

Kavandatava määruse geograafiline ulatus piirdub liikmesriikide Euroopa-territooriumiga ja sellest on välja jäetud ülemeremaad ja -territooriumid ning äärepoolseimad piirkonnad, kus taimekahjustajad, mille vastu EL kaitset vajab, on pärismaised.

Määruse ettepanek hõlmab kõiki taimedele otseselt kahjulikke organisme, st putukaid, lesti, ümarusse, haigusetekitajaid ja parasiittaimi, mida nüüd nimetatakse taimekahjustajateks. Ettepanekus käsitletakse nii karantiinseid taimekahjustajaid kui ka kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid, mida praegu reguleeritakse seemnete ja paljundusmaterjali turustamise direktiividega. Kriteeriumid taimekahjustajate tüübi (karantiinsed või kvaliteeti vähendavad) asjakohaseks määramiseks on esitatud määruse lisades. Lisades on kehtestatud ka taimetervislike riskide juhtimise põhimõtted ja meetmed.

Samuti käsitletakse kavandatavas määruses taimede, taimsete saaduste ja muude objektide eksporti kolmandatesse riikidesse. Eksporti reguleeritakse vastavalt asjaomastele ELi nõuetele või kui kolmanda riigi eeskirjad seda võimaldavad või kui kolmas riik sellega nõustub, siis vastavalt kolmanda riigi nõuetele. Ettepanekus on sätestatud ka ekspordieelse sertifikaadi kasutuselevõtt juhtudeks, kui taimne materjal eksporditakse liikmesriigist, mis ei ole päritoluliikmesriik. Ekspordieelse sertifikaadiga kavatsetakse asendada praegu kasutatav mitteametlik juhenddokument.

Parem ennetamine impordi puhul ja aegsate puhanguvastaste meetmete tugevdamine

Ennetamist parandatakse sellega, et komisjonile antakse õigus võtta esialgse riskihindamise põhjal kuni neljaks aastaks vastu ettevaatusabinõud seoses uue, kõrge riskiga istutusmaterjaliga, mis on imporditud kolmandatest riikidest. Seda ajavahemikku peetakse vajalikuks, et teha täielik riskihindamine ja otsustada, kas on vaja püsivaid meetmeid. Määruse ettepanekus sätestatakse, et kui reisijad toovad oma pagasis ELi territooriumile määruse reguleerimisalasse kuuluvaid taimi, peavad nad nüüd täitma kõiki asjaomaseid nõudeid ja keelde.

Lisaks seatakse liikmesriikidele kavandatava määrusega kohustus jälgida taimekahjustajate esinemist oma territooriumi nendes piirkondades, kus taimekahjustajaid ei ole varem teadaolevalt esinenud. Taimekahjustaja avastamise korral peavad liikmesriigid võtma hävitamismeetmeid, sealhulgas määrama kindlaks piirangualad, mis koosnevad saastatud piirkonnast ja seda ümbritsevast puhvertsoonist. Lisaks nõutakse suuremat valmisolekut ja põhjalikumat jälgimist karantiinsete taimekahjustajate puhul, mida loetakse prioriteetseteks taimekahjustajateks. Jälgimis- ega hävitamiskohustus ei laiene kvaliteeti vähendavatele taimekahjustajatele.

Kavandatava määrusega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte selliste karantiinsete taimekahjustajate ohjeldamiseks (kontrollimiseks), mida ei suudeta ELi territooriumilt hävitada.

Siseturusätete tugevdamine ja ajakohastamine

Taimse materjali ELis liikumise puhuks on kavandatud määruses sätestatud, et kohustuslik on kasutada taimepassi, mis tõendab vastavust karantiinseid ja kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid käsitlevatele õigusaktidele. Taimepassi, mida komisjoni ettepanekus on lihtsustatud ja standarditud, peavad välja andma ettevõtjad pädevate asutuste järelevalve all. Ettevõtjad peavad säilitama teabe, mida on vaja saastunud saadetiste teekonna kindlakstegemiseks; samas võib taimepass praegu nõutava partiinumbri asemel sisaldada andmekandjaid (vöötkood vms). Kui istutusmaterjali puhul on ELi paljundusmaterjali määruse kohaselt nõutav nii taimepass kui ka sertifitseerimisetikett, võib need kaks etiketti nüüd koondada ühte dokumenti ja sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust. Taimepassi nõutakse igasuguse paljundusmaterjali puhul, v.a selle müümisel mittekutselistele lõppkasutajatele.

4.3.        Paljundusmaterjali määrus

2007. aastal palusid liikmesriigid nõukogus, et paljundusmaterjali turustamist käsitlevad õigusaktid muudetaks lihtsamaks. Pärast 2007.–2008. aastal toimunud välishindamist[3] võeti 2009. aastal vastu tegevuskava[4]. Komisjon ettepanek paljundusmaterjali turustamist käsitleva määruse kohta (käesolevas teatises „paljundusmaterjali määrus”) põhineb põhjalikel konsultatsioonidel liikmesriikide, sidusrühmade ja Ühenduse Sordiametiga.

4.3.1.     Peamised muudatused

Läbivaatamise peamised eesmärgid olid lihtsustamine, ajakohastamine, kulude vähendamine, tõhususe parandamine ja suurem paindlikkus ettevõtjatele, millega tagatakse piisav ühtlustatus kogu ELis ja horisontaalne kooskõlastamine ELi muude, peamiselt keskkonnaga seotud poliitikaeesmärkidega.

Lihtsustamine ja ajakohastamine

Nimetatud eesmärgid on saavutatud sellega, et 12 direktiivi, millega reguleeritakse praegu eri liiki paljundusmaterjali, näiteks põllukultuuride, viljapuude, dekoratiivtaimede ja köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali ning metsa kultiveerimismaterjali, asendatakse ühe määrusega. Määrusega kehtestatakse iga liiki paljundusmaterjali kohta ühtlustatud põhieeskirjad (näiteks kahjulike organismide ja defektide puudumine) ning säilitatakse samas rangemad eeskirjad kogu ELis turustatavate oluliste taimede puhul, nt loetellu kantud taimeliigid, mille sortide eristatavus, ühtlikkus ja püsivus tuleb kindlaks teha katsetega ning mis tuleb turustamiseks sertifitseerida ja üle vaadata. Lisaks sellele laiendatakse määruse reguleerimisala ekspordile ja tööstusprotsesside jaoks tarnimisele.

Paindlikkus, kulude vähendamine ja tõhususe suurendamine

Üldise halduskoormuse ja kulude olulise vähendamise eesmärk on saavutatud sellega, et ettevõtjatele ja pädevatele asutustele antakse registreerimis- ja sertifitseerimiskohustuste täitmisel märkimisväärne vabadus ning et sortide registreerimisel (ja ametliku kontrolli määruse alusel sertifitseerimisel) kasutatakse kulude hüvitamise põhimõtet. Mikroettevõtjatele aga kehtestatakse vabastus ning tasusid võidakse vähendada ametlikult tunnustatud kirjeldusega sortide puhul ja heterogeense materjali registreerimisel, et säilitada geneetilised ressursid ja elurikkus.

Uue määrusega muudetakse sordi registreerimine paindlikumaks, võimaldades enamiku uute sortide registreerimise ülesandeid täita ettevõtjatel ametliku järelevalve all, kui ettevõtja seda nõuab.

Selleks et kiirendada innovatsiooni, st uute taimesortide turulepääsu, tühistatakse praegune kohustus teavitada komisjoni sordist ja lisada see enne ELis turustamist ühtsetesse sordilehtedesse. Edaspidi piisab taimesordi registreerimisest ühes liikmesriigis.

Suurendatakse Ühenduse Sordiameti rolli sortide registreerimisel. Ühenduse Sordiamet hakkab komisjoni asemel haldama ELi taimesortide andmebaasi ja lisatakse võimalus registreerida sort otse Ühenduse Sordiametis. Registreerimisprotsessi kvaliteedi tagamiseks kontrollib Ühenduse Sordiamet liikmesriikide sordihindamiskeskusi. Ühenduse Sordiamet jätkab ka uute sortide katseprotokollide ühtlustamist. Lisaks on tänu põhimõttele „kõik ühest kohast” võimalik uusi sorte turustamise eesmärgil registreerida ja sordikaitseõigused anda üheainsa menetlusega.

Samuti muudetakse paindlikumaks paljundusmaterjali partiide turustamiseelne sertifitseerimine. Võimalust, et sertifitseerijaks on ettevõtja liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all, laiendatakse kõigile loetletud liikidele ja kõigile paljundusmaterjali turustamise kategooriatele.

Horisontaalne kooskõlastamine ELi muude poliitikaeesmärkidega

Selleks et parandada elurikkust ja taimede geneetiliste ressursside säilitamist põllumajandusettevõtetes, on märkimisväärselt vähendatud nõudeid traditsioonilistele ja säilitussortidele ning muule materjalile, nt heterogeensele ja nišituru materjalile. Ei nõuta sortide katsetamist ega sertifitseerimist. Sellega parandatakse oluliselt kõnealuse materjali turulepääsu. Traditsioonilisi ja säilitussorte saab väikse kuluga registreerida varasemate andmete alusel, kasutades pädeva asutuse tunnustatud sordikirjeldust. Lisaks on eeskirju muudetud nii, et mikroettevõtjatele on võimalik anda luba turustada väikestes kogustes heterogeenset materjali (nt populatsioonid) ning nišituru materjali.

Esmakordselt ühtlustatakse katseprotokollid seoses põllumajandusliku jätkusuutlikkuse kriteeriumidega (nt seoses vastupanuvõimega haigustele ja põuale) sortide registreerimise jaoks, et juhtida sordiaretust jätkusuutlikumale teele. Liikmesriigid võivad siiski jätkuvalt juhtida uute sortide katsetamist seoses nende viljelus- ja kasutusväärtusega, lähtudes põllumajanduslikest ja ökoloogilistest tingimustest.

4.4.        Ametliku kontrolli määrus

Ettepanek muuta määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud ametliku kontrolli üldist raamistikku sisaldab selle raamistiku eri aspektide mitme hindamise tulemusi.

Läbivaatamisvõimalusi arutati liikmesriikidega põhjalikult määruse nr 882/2004 üldise kohaldamise töörühmas ja ametliku kontrolli rahastamiseeskirjade kohaldamisega seotud kahe uuringu (2009 ja 2011) ettevalmistamisetapis. Toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmas konsulteeriti sidusrühmadega.

4.4.1.     Peamised muudatused

Tervikliku lähenemisviisi ja valdkonnapõhise paindlikkuse kindlustamine

Üks põhilisi uuendusi on see, et ametlikku kontrolli käsitlevate eeskirjade reguleerimisala ja eelkõige nende ulatust laiendatakse asjaomasele taimetervise, paljundusmaterjali ja loomsete kõrvalsaaduste kontrollile, mida seni on reguleeritud valdkonnapõhiste sätetega, mis ei ole täielikult kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 põhimõtetega. Praegused üksikasjalikud eeskirjad veterinaarravimite jääkidega seotud ametliku kontrolli kohta tunnistatakse kehtetuks, et reguleerida kõnealust valdkonda ühe ja sama õigusraamistiku alusel riskipõhisemal, kuid samas tervist kaitsval viisil.

Kõnealusel läbivaatamisel on märkimisväärne mõju kolmandate riikide toodete ametlikku kontrolli reguleerivale õigusraamistikule. Sellega kehtestatakse ühiseeskirjad kõigi kontrollitoimingute kohta, mida tehakse ELi piiril seoses kolmandatest riikidest saabuvate loomade ja kaupadega, millele tuleb tervisekaalutlustel suuremat tähelepanu pöörata. Sellega seoses võetakse kasutusele piiripunktid (Border Control Posts – BCPs), millega asendatakse praegused piiripunktid (Border Inspection Posts – BIPs) (loomade ja nendest saadavate toodete puhul), määratud sisenemiskohad (Designated Points of Entry – DPEs) (taimset päritolu sööda ja toiduainete puhul) ja sisenemiskohad (Points of Entry) (taimede ja taimsete saaduste puhul). Piiripunktides tehtava kontrolli puhul kohaldatakse ühesuguseid eeskirju ning saadetiste saabumisest ette teatamiseks, ametlike kontrollide ja otsuste registreerimiseks kasutatakse ühtset sisseveodokumenti (millega asendatakse praegu eri sektorites kasutatavad standarddokumendid)[5]. Samas kui dokumentide süstemaatilist kontrollimist jätkatakse kõigi reguleeritud kaupade ja loomade puhul, tagatakse ühtsete kriteeriumidega, et identsuskontrolli ja füüsilise kontrolliga ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik eri tootekategooriatest tulenevaid riske arvesse võttes.

Lisatakse säte konkreetsete valdkondadega seotud täiendavate eeskirjade vastuvõtmiseks delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

Tõhusamad mehhanismid nõuete täitmise tagamiseks

Mitme muudatusega tagatakse, et määrusega (EÜ) nr 882/2004 liikmesriikide täitevasutustele antud vahendid muudetakse hõlpsamini kasutatavaks ja tõhusamaks järgmisel viisil:

– liikmesriikidel palutakse iga paketis käsitletava valdkonna jaoks määrata üks ametiasutus, kes vastutab mitmeaastase kontrollikava ettevalmistuse koordineerimise ja kava ühtsuse tagamise eest ning kes tegutseb ametliku kontrolliga seotud kontaktisikuna komisjoni ja teiste liikmesriikide jaoks;

– kõigi piiril kontrollitavate loomade ja kaupade sisseveodokumente hakatakse haldama ja töötlema elektrooniliselt;

– taaskinnitatakse nõuet, et kõik ametlikud laborid tuleb akrediteerida vastavalt ISO standardile 17025, ning vajaduse korral sätestatakse üleminekumeetmed ja ajutised või alalised erandid.

Samuti on ettepaneku eesmärk muuta paremini kasutatavaks haldusabi eeskirjad, st mehhanismid, mis võimaldavad riiklike kontrolliasutuste vahelist koostööd piiriülestes nõuete täitmise tagamise küsimustes, kui ELi eeskirjade rikkumist ei tule jälgida mitte üksnes liikmesriigis, kus rikkumine avastati, vaid ka liikmesriigis, kus see algselt toime pandi. Tänu uuele kogu ELi hõlmavale mehhanismile kiireks teabevahetuseks tõsiste ja ulatuslike rikkumiste korral saavad liikmesriigid pettustega tõhusamalt võidelda.

Ametliku kontrolli rahastamine

Ametliku kontrolli piisav rahastamine on väga oluline, et vältida tõsiseid häireid toidutarneahelas tehtava ametliku kontrolli ELi süsteemis ja tagada, et selle süsteemi abil suudetakse tervist ohustavaid hädaolukordi võimalikult tõhusalt vältida ja nendele reageerida.

Ettepanekus lähtutakse praegusest kohustuslike tasude süsteemist (praegu kehtivad tasud vaid teatavate ettevõtjate ja/või kontrollide puhul). Sellega toetatakse põhimõtet, et pädevatel asutustel peaks olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta kulud, mida nad teevad ametliku kontrolli kohustuste täitmisel kogu toidutarneahela ulatuses ja teatavates sellega seotud valdkondades (nt looma- ja taimetervise kontroll, paljundusmaterjali kontroll).

Selleks et tagada pädevate asutuste järjepidev ja kindel rahastamine ning kõrvaldada praeguse süsteemi teadaolevad puudused, kavatsetakse praegustes eeskirjades teha hulk parandusi:

– kehtestatakse kohustuslikud tasud kõigile registreeritud toidu- ja söödaettevõtjatele ning taimede ja paljundusmaterjali sektori ettevõtjatele, et kontrollikulud kogu ahela peale ära jagada;

– tänu tasudele saavad pädevad asutused enda tehtud kulutused täies mahus kaetud; nii sõltuvad nende tulud vähem riiklikust eelarvepoliitikast ja väheneb alarahastamise risk, mis tuleneb vahendite ümbersuunamisest muude prioriteetide jaoks;

– tagades, et tasude arvutamise meetodid ja kaetavate kulude loetelu on täielikult läbipaistvad, ja nõudes liikmesriikidelt nõudeid järjekindlalt täitvate ettevõtjate tunnustamist (näiteks tasumäärade alandamisega), saavutatakse suurem võrdsus ja õiglus;

– mikroettevõtjad vabastatakse üldjuhul tasude maksmise kohustusest.

4.5.        Kulude haldamine

Kulude haldamist käsitleva komisjoni ettepaneku peamine eesmärk on asjaomastes poliitikavaldkondades kavandatavate muudatuste täiendamine ja ELi mitmeaastase finantsraamistikuga kooskõla leidmine ning samas see, et põllumajandussektoris oleks teatavatel tingimustel, näiteks kriisiolukordadele reageerimisel võimalik kasutada reserve.

Taimetervise valdkonnas rahastatakse taimekahjustajate esinemisega seotud uuringukavasid ja liikmesriikide äärepoolseimate piirkondade taimetervise toetusmeetmeid, et kaitsta ELi taimekahjustajate sissetoomise ja leviku eest. Uus raamistik võimaldab rahastada ka algatusi, mis on kavandatud õigusaktide ajakohastamiseks, et pidada sammu tehnika ja teaduse arenguga ning kindlustada nõuete täitmise tõhus ja tulemuslik tagamine. Erakorraliste meetmete osas on pärast taimetervise määruse jõustumist võimalik liidupoolne kaasrahastamine hüvitiste puhul, mida taimekasvatajatele makstakse hävitamisele kuuluva taimse materjali kaotatud väärtuse eest.

5.           Kokkuvõte

Kavandatav õigusaktide pakett on toidu tootmist ja turuleviimist, toidu- ja söödaahela ohutust ning taime- ja loomatervist käsitlevate ELi õigusaktide kõige olulisemate osade põhjaliku läbivaatamise tulemus.

Kõnealuses läbivaatamises, mis on loomatervise alaste õigusaktide puhul kestnud alates 2004. aastast ja muudes valdkondades üle kolme aasta, on osalenud liikmesriikide eksperdid ja kõik asjaomased sidusrühmad. Läbivaatamine toimus selleks, et hinnata nende paljude eeskirjade otstarbele vastavust, mille EL on aja jooksul koostanud, et saavutada aluslepingu eesmärgid, milleks on inimeste, loomade ja taimede hea tervise tagamine paljude protsesside käigus, mis leiavad aset toidu jõudmisel põllumajandusettevõttest toidulauale (toidu esmatootmisest selle tarbimise ja kõrvaldamiseni). Tootmismeetodid ja -tehnika on muutunud, üleilmastumine ja suurenenud kaubavahetus soodustavad ohtude ja riskide levimist, on tekkinud uued ohud ja riskid ning kõige selle juures on kasvanud tarbijate ootused ja teadlikkus.

Kõnealuse põhjaliku läbivaatamise tulemuseks on kavandatavad muudatused loomatervist, taimetervist ja paljundusmaterjali käsitlevates õigusaktides ning ametlikku kontrolli ja toidutarneahelas tehtavaid muid ametlikke toiminguid käsitlevates eeskirjades. Nende muudatuste eesmärk on luua kõnealuste küsimuste jaoks tõhusam ja ajakohasem õigusraamistik, muuta eeskirjad, mis mõnel juhul kehtestati üle 40 aasta tagasi, paindlikumaks ja proportsionaalsemaks ning üldisemas plaanis täita paremini kodanike ja ettevõtjate vajadusi.

[1]               http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/strategy/index_en.htm.

[2]               KOM(2008) 545 lõplik, http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/strategy/documents_en.htm.

[3]               FCEC (2008), Evaluation of the Community acquis on the marketing of seed and plant propagating material (S&PM) (Hinnang seemnete ja paljundusmaterjali turustamist käsitleva ühenduse õigustiku kohta). Lõpparuanne.

[4]               SEK(2009) 1272 lõplik.

[5]               St veterinaarkontrollis kasutatav ühine veterinaariaalane sisenemisdokument, muus kui veterinaarkontrollis kasutatav ühine sisenemisdokument ja taimetervise valdkonnas praegu kasutatav fütosanitaarsertifikaat.