This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0264
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN PARLIAMENT Healthier Animals and Plants and a Safer Agri-Food Chain A modernised legal framework for a more competitive EU
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Tervemad loomad ja taimed ning ohutum toidutarneahel Ajakohastatud õigusraamistik ELi konkurentsivõime suurendamiseks
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Tervemad loomad ja taimed ning ohutum toidutarneahel Ajakohastatud õigusraamistik ELi konkurentsivõime suurendamiseks
/* COM/2013/0264 final */
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Tervemad loomad ja taimed ning ohutum toidutarneahel Ajakohastatud õigusraamistik ELi konkurentsivõime suurendamiseks /* COM/2013/0264 final */
SISUKORD 1........... Praegune olukord........................................................................................................... 4 1.1........ Loomatervis................................................................................................................... 4 1.2........ Taimetervis..................................................................................................................... 4 1.3........ Paljundusmaterjal............................................................................................................ 5 1.4........ Ametlik kontroll.............................................................................................................. 5 1.5........ Kulude haldamine........................................................................................................... 6 2........... Vajadus ajakohastada loomade ja
taimede ning toidutarneahela alast ELi õigusraamistikku 6 2.1........ Loomatervis................................................................................................................... 6 2.2........ Taimetervis..................................................................................................................... 7 2.3........ Paljundusmaterjal............................................................................................................ 7 2.4........ Ametlik kontroll.............................................................................................................. 8 2.5........ Kulude haldamine........................................................................................................... 8 3........... Läbivaatamispakett......................................................................................................... 8 4........... Läbivaatamispaketi sisu................................................................................................... 9 4.1........ Loomatervise määrus...................................................................................................... 9 4.1.1..... Peamised muudatused..................................................................................................... 9 4.2........ Taimetervise määrus..................................................................................................... 10 4.2.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 11 4.3........ Paljundusmaterjali määrus............................................................................................. 12 4.3.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 12 4.4........ Ametliku kontrolli määrus.............................................................................................. 14 4.4.1..... Peamised muudatused................................................................................................... 14 4.5........ Kulude haldamine......................................................................................................... 16 5........... Kokkuvõte................................................................................................................... 16 KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA
PARLAMENDILE Tervemad loomad ja taimed ning ohutum
toidutarneahel
Ajakohastatud õigusraamistik ELi konkurentsivõime suurendamiseks Sissejuhatus Inimeste, loomade ja taimede hea tervise
tagamine on ELi toimimise lepingus seatud eesmärk. Aja jooksul on EL välja
töötanud mahuka õigustiku, mis on suunatud looma- ja taimetervist ning
toidutarneahela ohutust mõjutavate riskide ärahoidmisele ja juhtimisele ELi ja
riikide tasandil. Nimetatud poliitikavaldkondade õigusaktide rakendamine
tagatakse ühiste eeskirjade abil, mis käsitlevad ELi liikmesriikide pädevate
asutuste tehtavat ametlikku kontrolli. Üldiselt on ELi seni väljatöötatud
õigusraamistik osutunud riskide ärahoidmisel ja nende kõrvaldamisel tõhusaks.
Ent tänapäevaselt maailmaturult lähtub ELile järjest uusi riske ning seetõttu
on vaja pidevalt tegeleda innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamisega.
Nimetatud asjaolu ja ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide rakendamisel seni
saadud kogemused näitavad, et olemasolevaid õigusakte on vaja lihtsustada ja
ajakohastada ning lähenemisviisi eri valdkondade lõikes enam lõimida. Seepärast korraldas komisjon looma- ja
taimetervise ning paljundusmaterjali ja ametliku kontrolli valdkonnas kehtiva
õigusraamistiku läbivaatamise, eelkõige selleks, et suurendada tõhusust,
kooskõla ja õigusselgust nendes valdkondades. Läbivaatamise käigus pidas
komisjon silmas eesmärki edendada tootlikkust, muuta sujuvamaks siseturu
toimimine ja sellele juurdepääs ning suurendada ELi konkurentsivõimet maailmas.
Seega aidatakse läbivaatamisega kokkuvõttes kaasa aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu saavutamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia
eesmärkidega. Käesolevas teatises tutvustatakse
läbivaatamise tulemusena neljas valdkonnas (loomatervis, taimetervis, paljundusmaterjal
ja ametlik kontroll) koostatud nelja õigusakti ettepanekut (nn
läbivaatamispakett) ning selgitatakse iga ettepaneku puhul praegust olukorda,
paketi aluseks olevaid kaalutlusi ja peamisi tehtud parandusi. Läbivaatamispakett sisaldab ka viiendat ettepanekut,
millega nähakse ette mitmeaastane kava selliste ELi meetmete rahastamiseks, mis
on suunatud inimeste, loomade ja taimede hea tervise tagamisele kogu
toidutarneahela ulatuses ning sellega seotud valdkondades, võimaldades
ettevõtjatel samas tegutseda konkurentsivõimet ja töökohtade loomist
soodustavas keskkonnas. Toidu tootmine ja tarbimine on igas ühiskonnas kesksel kohal ning see
avaldab mõju majandusele, ühiskonnale ja sageli ka keskkonnale.
Põllumajanduslik toidutööstus on ELi tööstuse suuruselt teine sektor.
Toidutarneahela aastase kogutoodangu väärtus on umbes 750 miljardit eurot. See
sektor esmatootmisest kuni jaemüügi ja toitlustuseni annab tööd rohkem kui 48
miljonile inimesele. Kogu ELi toidutarneahelas tegutseb ligikaudu 14 miljonit
põllumajandustoodete esmatootjat ja 25 miljonit toiduettevõtjat. 1. Praegune
olukord Selleks et tagada kodanikele inimeste, loomade ja
taimede tervise kõrge tase ning soodustada samas siseturu tõhusat toimimist, on
ELi õiguses hulk ühtlustatud eeskirju, millega hoida ära, kõrvaldada või
vähendada inimeste terviseriske, mis võivad tekkida toidutarneahelas ning kahes
sellega kõige tihedamalt seotud, nimelt taime- ja loomatervise valdkonnas.
Üldiselt on ELi eeskirjad suunatud konkreetselt terviseriskidele, st riskidele,
mis avalduvad inimeste, loomade ja taimede mikroobsest ja keemilisest saastest,
haigustest ja kahjustajatest puutumatusele, kuid need võivad sisaldada ka
meetmeid, millega tagatakse taimekasvatuse tootlikkus ja mitmekesisus (toiduga
kindlustatuse eesmärgil) ning reguleeritakse konkreetseid tootmismeetodeid (nt
loomade heaolu ja geograafilised tähised). 1.1. Loomatervis Loomade tervis on oluline kõigile. Praegu on ELi
meetmed suunatud loomade selliste nakkushaiguste ärahoidmisele ja tõrjele,
millel võivad olla tervisele ja majandusele tõsised tagajärjed.
Loomataudipuhangu mõju võib olla mitmesugune, kuid tavaliselt kujutab see
endast otsest ohtu loomade ja sageli ka inimeste tervisele; see oht tuleneb
osaliselt loomsest toidust. Halb mõju (nt majandusele või ühiskonnale) võib aga
olla ka kaudne, hõlmates taudiga võitlemise ja äritegevuse häirega seotud
kulusid loomakasvatajatele ja selle valdkonna ettevõtjatele, taudi
likvideerimise ja seire kulusid avalikule sektorile ning muutusi
tarbimisharjumustes. Sageli on taudipuhangutel märkimisväärne mõju ka
rahvusevahelisele loomade ja loomsete saadustega kauplemisele. ELis kasutatakse kõige rohkem loomi
põllumajandussektoris: seal on vähemalt kaks miljardit lindu (kanad, munakanad,
kalkunid jt) ja 334 miljonit imetajat (sead, lambad, kitsed, veised,
karusloomad jt). ELis on 13,7 miljonit loomakasvatusettevõtet.
Loomakasvatustoodangu väärtus ELis on 156 miljardit eurot aastas. 1.2. Taimetervis Taimetervis on jätkusuutliku ja
konkurentsivõimelise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse põhitegur. Suur osa
inimeste tarbitavast toidust ning toiduloomade söödast saadakse taimedest.
Taimetervise-eeskirjade esimene eesmärk on kaitsta ELi põllumajanduse, aianduse
ja metsanduse elustaimi (nt puud, põõsad ja taimed), avalikku ja erahaljastust
(nt puud tänavatel, taimed avalikes ja eraaedades) ning keskkonda, hoides ära
võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja leviku. Taimetervise-eeskirjadega
tagatakse ohutu kaubandus seeläbi, et kehtestatakse nõuded taimede ja taimsete saaduste
importimiseks ELi ning nende seal liikumise tingimused. Loetellu kantud
taimekahjustajate puhangud tuleb likvideerida või kui see ei ole võimalik, siis
neid ohjeldada, et kaitsta ELi ülejäänud territooriumi. Eeskirjade teine
eesmärk on tagada, et juba taimekasvatusahela alguses kasutatakse tervet
taimset materjali, hoides ära taimekahjustajate levimise seemnetele ja
istutusmaterjalile. ELis kasvatatavate taimekasvatussaaduste väärtus on
205 miljardit eurot aastas. Ilma taimetervise-eeskirjade pakutava kaitseta
kannaksid ELi põllumajandus, aiandus ja metsandus tõsist majanduslikku kahju.
Paljud rahvusvaheliselt reguleeritavad taimekahjustajad ohustavad selliste
põllukultuuride kasvatamist nagu nisu (ELi ekspordi väärtus 9 miljardit eurot),
kartul (ELi toodangu väärtus 9 miljardit eurot) ja tomat (toodangu väärtus 9–12
miljardit eurot). 1.3. Paljundusmaterjal Paljundusmaterjal on põllumajandus-, aiandus- ja
metsandustoodangu nurgakivi. See on toidutarneahela esimene lüli, mis mõjutab
taimede ja toidu mitmekesisust, tervist ja kvaliteeti. Paljundusmaterjali
kontrollitakse, et tagada selle ehtsus, tervis ja kvaliteet, millest saavad
kasu selle kasutajad, nt põllumajandustootjad, aednikud ja metsnikud.
Paljundusmaterjali käsitlevate ELi õigusaktide eesmärk on parandada
põllumajanduse, aianduse ja metsanduse tootlikkust, tagada nende valdkondade
toodete ELi turu tõrgeteta toimimine ning kõnealuse sektori konkurentsivõime
maailmas. Praegu on ELi tarbeseemneturu väärtus ligikaudu 6,8
miljardit eurot, mis moodustab kogu maailma tarbeseemnemüügist üle 20 %. EL on
seemnete netoeksportija. ELi kõnealune sektor on maailmakaubanduses ka väga
konkurentsivõimeline: EL on maailma suurim seemnete eksportija, kelle ekspordi
hinnanguline väärtus on 4,4 miljardit eurot, st umbes 60 % kogu maailma
seemneekspordi väärtusest, mis on 7,7 miljardit eurot. 1.4. Ametlik
kontroll Hea tervis kogu toidutarneahela ulatuses sõltub
sellest, kas liikmesriigid tagavad järjekindlalt, tõhusalt ja õigeaegselt ELi
standardite rakendamise. Selleks et inimesed, taimed ja loomad oleksid tervemad
ning siseturg areneks ja toimiks tõrgeteta, tuleb kogu ELis tagada
toidutarneahela eeskirjade ning loomade tervise ja heaolu, taimetervise,
paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade õige kohaldamine. Et see
oleks võimalik, tuleb liikmesriikide asjaomastele asutustele tagada selge,
usaldusväärne ja ühtlane õiguskeskkond, kus nad saavad tõhusalt ja
tulemuslikult kasutada nõuete täitmise tagamise vahendeid ning eelkõige teha
ametlikku kontrolli. Samuti vajavad asutused oma töö jätkumise ja järjekindluse
tagamiseks piisavaid ressursse lähtuvalt nõuete täitmise tagamise eesmärkidega
seotud vajadustest. ELis on ametlikuks kontrolliks, mis hõlmab
ülevaatusi ja muid kontrollitoiminguid, määratud üle 100 000 töötaja.
Mõned näited: rohkem kui 270 akrediteeritud laboris analüüsitakse pestitsiidide
jääkide kontrollimiseks aastas keskmiselt 70 000 proovi. Ainuüksi 2010.
aastal võeti veterinaarravimite jääkide kontrollimiseks 736 806 proovi.
2011. aastal uuriti üksnes seoses lindude gripiga umbes 320 000 kodu- ja
metslinnult võetud proovi. Kogu ELi hõlmava ametliku kontrolli süsteemi tõhus
toimimine on ülimalt oluline nii ekspordi kui ka impordi jaoks. ELi võimalused
eksportida kolmandatesse riikidesse sõltuvad sellest, kas suudetakse tõestada,
et ELi toodetel on kolmandate riikide konkurentide toodetega võrreldes
lisaväärtus. Seda on võimalik saavutada üksnes tõhusa ametliku kontrolli
süsteemi abil, millega tagatakse, et kontrollitakse pidevalt kõrgete ohutus- ja
kvaliteedistandardite täitmist ning et vastatakse kaubanduspartnerite
sellealastele ootustele. Teisalt on EL maailma suurim elusloomade, toidu ja
sööda importija. Liikmesriikide pädevate asutuste tehtava kontrolliga
kolmandatest riikidest saabuvatele kaupadele tagatakse, et need kaubad vastavad
ELi standarditele või samal tasemel kaitset pakkuvatele standarditele. 2010. aastal importis EL toitu ja jooke 78 miljardi
ning eksportis 73 miljardi euro väärtuses. EL importis 2010. aastal 79,3
miljonit tonni toitu ja elusloomi ning 3,4 miljonit tonni jooke; toidu ja
elusloomade puhul oli kaubandusbilansi puudujääk 14 miljonit tonni ning jookide
puhul ülejääk 6 miljonit tonni. 1.5. Kulude
haldamine ELi-poolse rahastamise praegune õiguslik alus on
järgmine: loomataudide likvideerimise kavade
ja erakorraliste veterinaarmeetmete puhul nõukogu otsus 2009/470/EÜ, taimetervisemeetmete puhul nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ ning ELi referentlaborite, programmi „Parem
koolitus ohutuma toidu nimel” ja ametliku kontrolli eeskirjade rakendamise
muude meetmete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004. 2011. aastal eraldati 314,6 miljonit eurot peamiselt
loomataudide likvideerimise kavade jaoks. Laborite,
programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” ja muude meetmetega seotud kulud
moodustasid kõigist kuludest 9 %. Taimetervise
rakenduslike meetmete jaoks eraldati 7 % ning loomataudide ja muude haigustega
seotud hädaolukordade fondi jaoks 3 %. 2. Vajadus
ajakohastada loomade ja taimede ning toidutarneahela alast ELi õigusraamistikku 2.1. Loomatervis ELi praegune loomatervise õigusraamistik koosneb
ligikaudu 50 alusdirektiivist ja -määrusest, millest mõned võeti vastu 1960.
aastate alguses. Sellest ajast alates on välja töötatud üle 400
veterinaariaalase õigusakti, millest enamik koostati aastatel 1988–1995 vaid 12
liikmesriigist koosneva ühenduse jaoks. Vahepeal aga on tekkinud uued
probleemid: esile on kerkinud haigused, mida veel kümme aastat tagasi ei
tuntud, ning samas on mõned haigused (nt suu- ja sõrataud, sinikeeltõbi ja
lindude gripp) hiljuti uuesti ilmunud, tuletades meelde, kui tõsist ohtu nad
endast kujutavad. Ka kaubavahetuse tingimused on radikaalselt muutunud ning
loomsete saadustega kauplemine nii ELi piires kui ka kogu maailmas on tunduvalt
kasvanud. Komisjon algatas 2004. aastal sõltumatu hindamise
ühenduse möödunud kümnendi loomatervishoiupoliitika hindamiseks. Ehkki nii
hindamisest kui ka hilisematest konsultatsioonidest selgus, et kehtiv süsteem
toimib korralikult, ilmnes sellest ka vajadus kehtivad eeskirjad läbi vaadata,
et lahendada järgmised küsimused: –
poliitikaraamistiku keerukus; –
loomatervise üldstrateegia puudumine; –
ebapiisav tähelepanu taudide ennetamisele; –
võimalus parandada ELi-sisest elusloomadega
kauplemist. 2.2. Taimetervis 1977. aastal kasutusele võetud
taimetervise-eeskirjade abil on ELi kaitstud paljude taimekahjustajate
sissetoomise ja leviku eest. Praegu on selle valdkonna peamine õigusakt nõukogu
direktiiv 2000/29/EÜ. Kuid kaubanduse üleilmastumise ja kliimamuutuse tõttu
seisab EL silmitsi uute taimekahjustajate sisenemise suurema riskiga, rohkemate
võimalustega nende kohandumiseks ja levikuks ning põllumajanduslike ja
looduslike ökosüsteemide suurema haavatavusega. Taimetervise-eeskirjade hindamine 2010. aastal
näitas, et praegust korda tuleb uute riskide tõhusaks ärahoidmiseks kohandada.
Impordiga seotud ohtlike taimekahjustajate (nt männi nematood, hiina sikk ja
palmikahjur) tõsised puhangud, mis leidsid aset möödunud kümnendil ja
kahjustasid metsandust, on kindlasti suurendanud poliitikakujundajate ja
üldsuse teadlikkust kuludest ja tagajärgedest, mille ebapiisav kaitse endaga
kaasa toob. 2010. aasta hindamise ajaks kindlaks tehtud peamised probleemid
olid seotud järgmisega: –
ebapiisav tähelepanu suuri riske kaasa toova
impordiga seotud ennetustegevusele; –
vajadus pöörata tähelepanu taimekahjustajatele, mis
levivad kõigisse liikmesriikidesse ja on seega ELi jaoks prioriteet; –
vajadus tõhusamate meetmete järele, mille abil
kontrollida taimekahjustajate esinemist ja looduslikku levikut; –
vajadus ajakohastada praeguseid ELi-sisest
liikumist käsitlevaid meetmeid (nt taimepassid ja kaitstavad piirkonnad). 2.3. Paljundusmaterjal Paljundusmaterjali alase ELi õigusraamistiku
väljatöötamine sai alguse 1960. aastatel. See koosneb 12 nõukogu alusdirektiivist
ja ligikaudu 90 teisese õiguse aktist, mis hõlmavad sordinimekirju
turustamisloa saamiseks ja eri liikide konkreetseid turustusnõudeid. Ehkki ELi õigusaktidega on saavutatud algsed
eesmärgid, st tagada paljundusmaterjali vaba turustamine ning ohutus ja
kvaliteet, tuleb rohkem tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele: –
praeguste õigusaktide keerukus ja killustatus; –
ametiasutuste märkimisväärne halduskoormus, kuna
enamiku registreerimis- ja sertifitseerimisülesandeid peavad täitma ametlikud
asutused; –
vähene kooskõlastatus ELi muude
poliitikavaldkondadega (nt jätkusuutlik põllumajandus ja metsandus, elurikkuse
kaitse, kliimamuutus, biomajandus); –
ühtse lähenemisviisi puudumine sortide
registreerimise ja paljundusmaterjali sertifitseerimise kulude hüvitamisele. 2.4. Ametlik
kontroll Ametlikku kontrolli reguleeritakse määrusega (EÜ)
nr 882/2004. Määruse rakendamise kohta on tõendusmaterjali kogutud peamiselt
Euroopa Komisjoni ekspertide kohapealsete auditeerimistega, kuid samuti
liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidest määruse tegeliku igapäevase
rakendamise kohta. Tõendusmaterjal kinnitab, et 2004. aasta määrusega tehtud
peamiste muudatustega viisides, kuidas pädevad asutused korraldavad ja teevad
ametlikku kontrolli kogu toidutarneahela ulatuses, on pandud alus sellele, et
lähenemisviis nõuete täitmise tagamisele on terviklikum ja horisontaalsem ning
seega tõhusam. Samas osutab see hulgale puudustele, mille kõrvaldamiseks tuleks
teha eelkõige järgmist: –
lihtsustada praegu jätkuvalt killustunud üldist
õigusraamistikku, milles on kattuvusi ja lünki ning mida liikmesriigid
tõlgendavad ja rakendavad seetõttu erinevalt; –
kasutada järjekindlamalt riskipõhise kontrolli
põhimõtet; –
kasutada süstemaatilisemalt ja järjekindlamalt
halduskoostöö vahendeid ja elektroonilisi teabesüsteeme; –
tühistada tarbetud haldusnõuded. Mis puudutab ametliku kontrolli rahastamist ning
vajadust tagada pädevate asutuste töö püsiv ja järjepidev rahastamine, osutab
tõendusmaterjal ka praegusele ebakindlusele ametliku kontrolli pikaajalise
jätkusuutlikkuse osas. 2011. aastal tehtud välisuuringust selgus, et määruse
sätted, mis käsitlevad ametliku kontrolli rahastamist tasudest, ei aita
täielikult saavutada eesmärki tagada ametliku kontrolli tegemiseks vajalikud
vahendid. Samuti on tõendeid selle kohta, et praeguste
eeskirjadega ei suudeta tagada õiglast ega järjekindlat lähenemisviisi eri
sektorite lõikes: maksustatakse vaid teatavaid sektoreid ning tasusid ei
arvutata kõigis liikmesriikides ühesugusel ja läbipaistval viisil või viisil, millega
tunnustataks nõudeid täitvaid ettevõtjaid. 2.5. Kulude
haldamine Praegust õigusraamistikku tuleb kohandada
vastavalt eri poliitikavaldkondades kavandatavatele muudatustele, et tagada
nende eesmärkide saavutamine. Lisaks on kulude
haldamine praegu keerukas ja seda tuleb kooskõlastada mitmeaastase
finantsraamistikuga. Selleks on vaja uut
õiguslikku alust. 3. Läbivaatamispakett Praeguse õiguskeskkonna tugevdamiseks,
ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks selle nimel, et tagada inimeste, loomade ja
taimede tervise kõrgetasemeline kaitse, esitab komisjon paketi viie
ettepanekuga ELi järgmiste eeskirjade läbivaatamiseks: –
eeskirjad, milles sätestatakse loomatervisenõuded
(loomatervise määrus); –
eeskirjad, milles sätestatakse taimekahjustajate
vastased kaitsemeetmed (taimetervise määrus); –
eeskirjad, millega reguleeritakse
paljundusmaterjali tootmist ja turuleviimist (paljundusmaterjali määrus); –
eeskirjad, millega reguleeritakse ametlikku
kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mille abil tagatakse vastavus kogu toidutarneahelat
hõlmavatele eeskirjadele, sh eespool nimetatutele (ametliku kontrolli määrus),
ning –
eeskirjad, millega reguleeritakse ELi kulude
haldamist toidutarneahela peamistes valdkondades. Kõik paketis sisalduvat viis ettepanekut
esitatakse seadusandliku tavamenetluse raames vastuvõtmiseks Euroopa
Parlamendile ja nõukogule (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
289 lõikele 1 ja artiklile 294). Küsitakse ka Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamust. 4. Läbivaatamispaketi
sisu 4.1. Loomatervise
määrus 2007. aastal võeti vastu ELi
loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013[1].
Selle keskne põhimõte on „haiguste ennetamine on parem kui ravi” ning selle
eesmärgid on tagada inimeste hea tervis ja toiduga kindlustatus, toetada
põllumajandustootmist ja maamajandust, parandada majanduskasvu, ühtekuuluvust
ja konkurentsivõimet ning edendada põllumajandustootmise tavasid ja loomade
heaolu, millel on võimalikult väike keskkonnamõju. Seejärel osutati strateegia
rakendamise tegevuskavas[2]
loomatervist käsitleva ELi määruse (käesolevas teatises „loomatervise määrus”)
väljatöötamisele kui eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku
tänapäevase ja innovaatilise õigusraamistiku loomise strateegia ühele peamisele
väljundile. Komisjoni loomatervise määruse ettepanek on huvitatud osalistega
peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemus. 4.1.1. Peamised
muudatused Kõnealuses valdkonnas tehtava läbivaatamise
juhtpõhimõtteks on olnud kõigi ELi loomatervisealaste õigusaktide lihtsustamine,
ajakohastamine ja suurem ühtlustamine. Vastavalt sellele põhimõttele luuakse loomatervise
määrusega alus ELi loomatervishoiupoliitika ulatuslikule ja kõikehõlmavale
õigusraamistikule. Määruses on kehtestatud selged üldpõhimõtted ja
eesmärgid, mis on vajalikud loomataudide edasiseks vähendamiseks ja samas ELi
konkurentsivõime säilitamiseks. Üksikasjalikud sätted, näiteks konkreetsed
tauditõrjemeetmed, teatavate liikide identifitseerimise ja registreerimise
eeskirjad ning teatavate liikide ELi-sisese liikumise erimeetmed, nähakse ette
delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega. Nimetatud aktide kasutamine
konkreetsemate eeskirjade või nõuete kehtestamiseks võimaldab paindlikkust ja
kiirust, mida on vaja kiiresti muutuvatele oludele ja loomataudidega seotud
hädaolukordadele reageerimiseks. Taudide jälgimise, taudidest teavitamise ja
aruandluse võrgustike edendamisega aidatakse paremini
kaasa taudide, sealhulgas esilekerkivate, näiteks kliimamuutusega seotud
taudide varajasele avastamisele ja tõrjele ning tagatakse suurem kooskõla
rahvusvaheliste standarditega. Lihtsustamine ja selgemaks muutmine Lihtsam õigusraamistik
aitab asutustel ja ettevõtjatel seda paremini mõista ja kasutada, sellega
tagatakse, et nende meetmed on järjekindlamad ja eesmärgipärasemad, ning
kehtestatakse üldpõhimõtted, mida järgida taudiennetuse ja -tõrje edendamiseks.
Lihtsustamisega vähendatakse asutuste ja ettevõtjate halduskoormust,
kuna lüheneb aeg, mis neil kulub õigusaktidega tutvumiseks, ning kuna tekib
võimalus lihtsustada teatavaid haldusnõudeid ja muuta need sidusamaks,
sealhulgas luua sidusam ja ühtsem vaktsineerimise õigusraamistik. Uues loomatervise määruses muudetakse selgemaks
ettevõtjate, veterinaararstide ja teiste isikute loomatervisealane vastutus,
osalt seeläbi, et neilt nõutakse esmakordselt põhiteadmisi. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt Loomatervise määrusega laiendatakse võimalusi uue
tehnoloogia kasutamiseks loomatervishoius, näiteks patogeenide
jälgimisel, loomade elektroonilisel identifitseerimisel ja registreerimisel
ning elektrooniliste sertifikaatide puhul. Uue tehnoloogia ja uute süsteemide
kasutamine vähendab eeldatavalt nii veterinaarasutuste kui ka ettevõtjate
halduskoormust nende igapäevases töös. Suurem paindlikkus tänu riskipõhisele
lähenemisviisile Kehtestatakse kriteeriumid süstemaatiliselt ning
teadus- ja tõendipõhiselt liigitatud loomataudide loetelude koostamiseks.
See võimaldab ELil oma vahendite kasutamisel paremini prioriteete määrata ja
pöörata vähem tähelepanu taudidele, millest tuleneb vähem riske. Lubatakse laiemalt kasutada bioturvarühmitamise
põhimõtet (st strateegia, kus teatavaid põllumajandusettevõtteid loetakse
ohutuks isegi taudipuhangute ajal), mis võimaldab loomatauditõrjes kasutada
riskipõhisemat lähenemisviisi ja seada vähem kaubanduspiiranguid. 4.2. Taimetervise
määrus Komisjoni ettepanek taimekahjustajate vastaseid
kaitsemeetmeid käsitleva määruse kohta, mida käesolevas teatises nimetatakse
taimetervise määruseks, on vastuseks nõukogu 21. novembri 2008. aasta
taotlusele hinnata ELi taimetervise-eeskirju, pidades silmas vajadust muuta
praegust õigusraamistikku ja selle muutmise mõju. Kogu läbivaatamisprotsessi
käigus konsulteeriti põhjalikult sidusrühmade ja liikmesriikide
ametiasutustega. Sellest lähtuvalt on kavandatava määruse eesmärk
kõrvaldada puudused, mis tehti kindlaks pärast taimetervise-eeskirjade
hindamist 2010. aastal, ning luua kindel, läbipaistev ja jätkusuutlik
õigusraamistik, mis täidab oma otstarvet. Üldjoontes
suurendatakse sünergiat paljundusmaterjali korraga ning välditakse võimaluste
piires dubleerimist ja asjatut koormust. Ametlikku
kontrolli, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad selleks, et jälgida, kas
ettevõtjad täidavad ELi taimetervisenõudeid, käsitletakse ametliku kontrolli
määruse ettepanekus. 4.2.1. Peamised
muudatused Kohaldamis- ja reguleerimisala Kavandatava määruse geograafiline ulatus piirdub
liikmesriikide Euroopa-territooriumiga ja sellest on välja jäetud
ülemeremaad ja -territooriumid ning äärepoolseimad piirkonnad, kus
taimekahjustajad, mille vastu EL kaitset vajab, on pärismaised. Määruse ettepanek hõlmab kõiki taimedele otseselt
kahjulikke organisme, st putukaid, lesti, ümarusse, haigusetekitajaid ja
parasiittaimi, mida nüüd nimetatakse taimekahjustajateks. Ettepanekus
käsitletakse nii karantiinseid taimekahjustajaid kui ka kvaliteeti
vähendavaid taimekahjustajaid, mida praegu reguleeritakse seemnete ja
paljundusmaterjali turustamise direktiividega. Kriteeriumid taimekahjustajate
tüübi (karantiinsed või kvaliteeti vähendavad) asjakohaseks määramiseks on
esitatud määruse lisades. Lisades on kehtestatud ka taimetervislike riskide
juhtimise põhimõtted ja meetmed. Samuti käsitletakse kavandatavas määruses taimede,
taimsete saaduste ja muude objektide eksporti kolmandatesse riikidesse.
Eksporti reguleeritakse vastavalt asjaomastele ELi nõuetele või kui kolmanda
riigi eeskirjad seda võimaldavad või kui kolmas riik sellega nõustub, siis
vastavalt kolmanda riigi nõuetele. Ettepanekus on sätestatud ka ekspordieelse
sertifikaadi kasutuselevõtt juhtudeks, kui taimne materjal eksporditakse
liikmesriigist, mis ei ole päritoluliikmesriik. Ekspordieelse sertifikaadiga
kavatsetakse asendada praegu kasutatav mitteametlik juhenddokument. Parem ennetamine impordi puhul ja aegsate
puhanguvastaste meetmete tugevdamine Ennetamist parandatakse sellega, et komisjonile
antakse õigus võtta esialgse riskihindamise põhjal kuni neljaks aastaks vastu
ettevaatusabinõud seoses uue, kõrge riskiga istutusmaterjaliga, mis on
imporditud kolmandatest riikidest. Seda ajavahemikku peetakse vajalikuks,
et teha täielik riskihindamine ja otsustada, kas on vaja püsivaid meetmeid.
Määruse ettepanekus sätestatakse, et kui reisijad toovad oma pagasis ELi
territooriumile määruse reguleerimisalasse kuuluvaid taimi, peavad nad nüüd
täitma kõiki asjaomaseid nõudeid ja keelde. Lisaks seatakse liikmesriikidele kavandatava
määrusega kohustus jälgida taimekahjustajate esinemist oma territooriumi
nendes piirkondades, kus taimekahjustajaid ei ole varem teadaolevalt esinenud.
Taimekahjustaja avastamise korral peavad liikmesriigid võtma hävitamismeetmeid,
sealhulgas määrama kindlaks piirangualad, mis koosnevad saastatud piirkonnast
ja seda ümbritsevast puhvertsoonist. Lisaks nõutakse suuremat valmisolekut ja
põhjalikumat jälgimist karantiinsete taimekahjustajate puhul, mida loetakse prioriteetseteks
taimekahjustajateks. Jälgimis- ega hävitamiskohustus ei laiene kvaliteeti
vähendavatele taimekahjustajatele. Kavandatava määrusega antakse komisjonile õigus
võtta vastu rakendusakte selliste karantiinsete taimekahjustajate ohjeldamiseks
(kontrollimiseks), mida ei suudeta ELi territooriumilt hävitada. Siseturusätete tugevdamine ja ajakohastamine Taimse materjali ELis liikumise puhuks on
kavandatud määruses sätestatud, et kohustuslik on kasutada taimepassi, mis tõendab
vastavust karantiinseid ja kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid
käsitlevatele õigusaktidele. Taimepassi, mida komisjoni ettepanekus on
lihtsustatud ja standarditud, peavad välja andma ettevõtjad pädevate
asutuste järelevalve all. Ettevõtjad peavad säilitama teabe, mida on vaja
saastunud saadetiste teekonna kindlakstegemiseks; samas võib taimepass praegu
nõutava partiinumbri asemel sisaldada andmekandjaid (vöötkood vms). Kui
istutusmaterjali puhul on ELi paljundusmaterjali määruse kohaselt nõutav nii
taimepass kui ka sertifitseerimisetikett, võib need kaks etiketti nüüd koondada
ühte dokumenti ja sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust. Taimepassi
nõutakse igasuguse paljundusmaterjali puhul, v.a selle müümisel
mittekutselistele lõppkasutajatele. 4.3. Paljundusmaterjali
määrus 2007. aastal palusid liikmesriigid nõukogus, et
paljundusmaterjali turustamist käsitlevad õigusaktid muudetaks lihtsamaks.
Pärast 2007.–2008. aastal toimunud välishindamist[3] võeti 2009. aastal vastu
tegevuskava[4].
Komisjon ettepanek paljundusmaterjali turustamist käsitleva määruse kohta
(käesolevas teatises „paljundusmaterjali määrus”) põhineb põhjalikel
konsultatsioonidel liikmesriikide, sidusrühmade ja Ühenduse Sordiametiga. 4.3.1. Peamised
muudatused Läbivaatamise peamised eesmärgid olid lihtsustamine,
ajakohastamine, kulude vähendamine, tõhususe parandamine ja suurem
paindlikkus ettevõtjatele, millega tagatakse piisav ühtlustatus kogu ELis
ja horisontaalne kooskõlastamine ELi muude, peamiselt keskkonnaga seotud
poliitikaeesmärkidega. Lihtsustamine ja ajakohastamine Nimetatud eesmärgid on saavutatud sellega, et 12
direktiivi, millega reguleeritakse praegu eri liiki paljundusmaterjali,
näiteks põllukultuuride, viljapuude, dekoratiivtaimede ja köögiviljade
paljundus- ja istutusmaterjali ning metsa kultiveerimismaterjali, asendatakse ühe
määrusega. Määrusega kehtestatakse iga liiki paljundusmaterjali kohta ühtlustatud
põhieeskirjad (näiteks kahjulike organismide ja defektide puudumine) ning
säilitatakse samas rangemad eeskirjad kogu ELis turustatavate oluliste taimede
puhul, nt loetellu kantud taimeliigid, mille sortide eristatavus, ühtlikkus ja
püsivus tuleb kindlaks teha katsetega ning mis tuleb turustamiseks
sertifitseerida ja üle vaadata. Lisaks sellele laiendatakse määruse
reguleerimisala ekspordile ja tööstusprotsesside jaoks tarnimisele. Paindlikkus,
kulude vähendamine ja tõhususe suurendamine Üldise halduskoormuse ja kulude olulise vähendamise eesmärk on
saavutatud sellega, et ettevõtjatele ja pädevatele asutustele antakse registreerimis-
ja sertifitseerimiskohustuste täitmisel märkimisväärne vabadus ning et
sortide registreerimisel (ja ametliku kontrolli määruse alusel
sertifitseerimisel) kasutatakse kulude hüvitamise põhimõtet.
Mikroettevõtjatele aga kehtestatakse vabastus ning tasusid võidakse vähendada
ametlikult tunnustatud kirjeldusega sortide puhul ja heterogeense materjali
registreerimisel, et säilitada geneetilised ressursid ja elurikkus. Uue määrusega muudetakse sordi registreerimine
paindlikumaks, võimaldades enamiku uute sortide registreerimise ülesandeid
täita ettevõtjatel ametliku järelevalve all, kui ettevõtja seda nõuab. Selleks et kiirendada innovatsiooni, st uute
taimesortide turulepääsu, tühistatakse praegune kohustus teavitada
komisjoni sordist ja lisada see enne ELis turustamist ühtsetesse
sordilehtedesse. Edaspidi piisab taimesordi registreerimisest ühes
liikmesriigis. Suurendatakse Ühenduse Sordiameti rolli sortide
registreerimisel. Ühenduse Sordiamet hakkab komisjoni asemel haldama ELi
taimesortide andmebaasi ja lisatakse võimalus registreerida sort otse Ühenduse
Sordiametis. Registreerimisprotsessi kvaliteedi tagamiseks kontrollib Ühenduse
Sordiamet liikmesriikide sordihindamiskeskusi. Ühenduse Sordiamet jätkab ka
uute sortide katseprotokollide ühtlustamist. Lisaks on tänu põhimõttele „kõik
ühest kohast” võimalik uusi sorte turustamise eesmärgil registreerida ja
sordikaitseõigused anda üheainsa menetlusega. Samuti muudetakse paindlikumaks paljundusmaterjali
partiide turustamiseelne sertifitseerimine. Võimalust, et
sertifitseerijaks on ettevõtja liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all,
laiendatakse kõigile loetletud liikidele ja kõigile paljundusmaterjali
turustamise kategooriatele. Horisontaalne kooskõlastamine ELi muude
poliitikaeesmärkidega Selleks et parandada elurikkust ja taimede
geneetiliste ressursside säilitamist põllumajandusettevõtetes, on
märkimisväärselt vähendatud nõudeid traditsioonilistele ja säilitussortidele
ning muule materjalile, nt heterogeensele ja nišituru materjalile. Ei nõuta
sortide katsetamist ega sertifitseerimist. Sellega parandatakse oluliselt
kõnealuse materjali turulepääsu. Traditsioonilisi ja säilitussorte saab väikse
kuluga registreerida varasemate andmete alusel, kasutades pädeva asutuse
tunnustatud sordikirjeldust. Lisaks on eeskirju muudetud nii, et
mikroettevõtjatele on võimalik anda luba turustada väikestes kogustes
heterogeenset materjali (nt populatsioonid) ning nišituru materjali. Esmakordselt ühtlustatakse katseprotokollid seoses
põllumajandusliku jätkusuutlikkuse kriteeriumidega (nt seoses
vastupanuvõimega haigustele ja põuale) sortide registreerimise jaoks, et
juhtida sordiaretust jätkusuutlikumale teele. Liikmesriigid
võivad siiski jätkuvalt juhtida uute sortide katsetamist seoses nende viljelus-
ja kasutusväärtusega, lähtudes põllumajanduslikest ja ökoloogilistest
tingimustest. 4.4. Ametliku
kontrolli määrus Ettepanek muuta määruses (EÜ) nr 882/2004
sätestatud ametliku kontrolli üldist raamistikku sisaldab selle raamistiku eri
aspektide mitme hindamise tulemusi. Läbivaatamisvõimalusi arutati liikmesriikidega
põhjalikult määruse nr 882/2004 üldise kohaldamise töörühmas ja ametliku
kontrolli rahastamiseeskirjade kohaldamisega seotud kahe uuringu (2009 ja 2011)
ettevalmistamisetapis. Toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmas
konsulteeriti sidusrühmadega. 4.4.1. Peamised
muudatused Tervikliku lähenemisviisi ja valdkonnapõhise
paindlikkuse kindlustamine Üks põhilisi uuendusi on see, et ametlikku
kontrolli käsitlevate eeskirjade reguleerimisala ja eelkõige nende ulatust
laiendatakse asjaomasele taimetervise, paljundusmaterjali ja loomsete
kõrvalsaaduste kontrollile, mida seni on reguleeritud valdkonnapõhiste
sätetega, mis ei ole täielikult kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004
põhimõtetega. Praegused üksikasjalikud eeskirjad veterinaarravimite jääkidega
seotud ametliku kontrolli kohta tunnistatakse kehtetuks, et reguleerida
kõnealust valdkonda ühe ja sama õigusraamistiku alusel riskipõhisemal, kuid
samas tervist kaitsval viisil. Kõnealusel läbivaatamisel on märkimisväärne mõju
kolmandate riikide toodete ametlikku kontrolli reguleerivale õigusraamistikule.
Sellega kehtestatakse ühiseeskirjad kõigi kontrollitoimingute kohta, mida
tehakse ELi piiril seoses kolmandatest riikidest saabuvate loomade ja
kaupadega, millele tuleb tervisekaalutlustel suuremat tähelepanu pöörata.
Sellega seoses võetakse kasutusele piiripunktid (Border Control Posts – BCPs),
millega asendatakse praegused piiripunktid (Border Inspection Posts – BIPs)
(loomade ja nendest saadavate toodete puhul), määratud sisenemiskohad
(Designated Points of Entry – DPEs) (taimset päritolu sööda ja toiduainete
puhul) ja sisenemiskohad (Points of Entry) (taimede ja taimsete saaduste
puhul). Piiripunktides tehtava kontrolli puhul kohaldatakse ühesuguseid eeskirju
ning saadetiste saabumisest ette teatamiseks, ametlike kontrollide ja otsuste
registreerimiseks kasutatakse ühtset sisseveodokumenti (millega asendatakse
praegu eri sektorites kasutatavad standarddokumendid)[5]. Samas kui dokumentide
süstemaatilist kontrollimist jätkatakse kõigi reguleeritud kaupade ja loomade
puhul, tagatakse ühtsete kriteeriumidega, et identsuskontrolli ja füüsilise
kontrolliga ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik eri tootekategooriatest
tulenevaid riske arvesse võttes. Lisatakse säte konkreetsete valdkondadega seotud
täiendavate eeskirjade vastuvõtmiseks delegeeritud õigusaktide või
rakendusaktidega. Tõhusamad mehhanismid nõuete täitmise tagamiseks Mitme muudatusega tagatakse, et määrusega (EÜ) nr 882/2004
liikmesriikide täitevasutustele antud vahendid muudetakse hõlpsamini
kasutatavaks ja tõhusamaks järgmisel viisil: –
liikmesriikidel palutakse iga paketis käsitletava
valdkonna jaoks määrata üks ametiasutus, kes vastutab mitmeaastase
kontrollikava ettevalmistuse koordineerimise ja kava ühtsuse tagamise eest ning
kes tegutseb ametliku kontrolliga seotud kontaktisikuna komisjoni ja teiste
liikmesriikide jaoks; –
kõigi piiril kontrollitavate loomade ja kaupade
sisseveodokumente hakatakse haldama ja töötlema elektrooniliselt; –
taaskinnitatakse nõuet, et kõik ametlikud laborid
tuleb akrediteerida vastavalt ISO standardile 17025, ning vajaduse korral
sätestatakse üleminekumeetmed ja ajutised või alalised erandid. Samuti on ettepaneku eesmärk muuta paremini
kasutatavaks haldusabi eeskirjad, st mehhanismid, mis võimaldavad riiklike
kontrolliasutuste vahelist koostööd piiriülestes nõuete täitmise tagamise
küsimustes, kui ELi eeskirjade rikkumist ei tule jälgida mitte üksnes
liikmesriigis, kus rikkumine avastati, vaid ka liikmesriigis, kus see algselt
toime pandi. Tänu uuele kogu ELi hõlmavale mehhanismile kiireks teabevahetuseks
tõsiste ja ulatuslike rikkumiste korral saavad liikmesriigid pettustega
tõhusamalt võidelda. Ametliku
kontrolli rahastamine Ametliku kontrolli piisav rahastamine on väga oluline,
et vältida tõsiseid häireid toidutarneahelas tehtava ametliku kontrolli ELi
süsteemis ja tagada, et selle süsteemi abil suudetakse tervist ohustavaid
hädaolukordi võimalikult tõhusalt vältida ja nendele reageerida. Ettepanekus lähtutakse praegusest kohustuslike
tasude süsteemist (praegu kehtivad tasud vaid teatavate ettevõtjate ja/või
kontrollide puhul). Sellega toetatakse põhimõtet, et pädevatel asutustel peaks
olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta kulud, mida nad teevad
ametliku kontrolli kohustuste täitmisel kogu toidutarneahela ulatuses ja
teatavates sellega seotud valdkondades (nt looma- ja taimetervise kontroll,
paljundusmaterjali kontroll). Selleks et tagada pädevate asutuste järjepidev ja
kindel rahastamine ning kõrvaldada praeguse süsteemi teadaolevad puudused,
kavatsetakse praegustes eeskirjades teha hulk parandusi: –
kehtestatakse kohustuslikud tasud kõigile
registreeritud toidu- ja söödaettevõtjatele ning taimede ja paljundusmaterjali
sektori ettevõtjatele, et kontrollikulud kogu ahela peale ära jagada; –
tänu tasudele saavad pädevad asutused enda tehtud
kulutused täies mahus kaetud; nii sõltuvad nende tulud vähem riiklikust
eelarvepoliitikast ja väheneb alarahastamise risk, mis tuleneb vahendite
ümbersuunamisest muude prioriteetide jaoks; –
tagades, et tasude arvutamise meetodid ja kaetavate
kulude loetelu on täielikult läbipaistvad, ja nõudes liikmesriikidelt nõudeid
järjekindlalt täitvate ettevõtjate tunnustamist (näiteks tasumäärade
alandamisega), saavutatakse suurem võrdsus ja õiglus; –
mikroettevõtjad vabastatakse üldjuhul tasude
maksmise kohustusest. 4.5. Kulude
haldamine Kulude haldamist käsitleva komisjoni ettepaneku
peamine eesmärk on asjaomastes poliitikavaldkondades kavandatavate muudatuste
täiendamine ja ELi mitmeaastase finantsraamistikuga kooskõla leidmine ning
samas see, et põllumajandussektoris oleks teatavatel tingimustel, näiteks
kriisiolukordadele reageerimisel võimalik kasutada reserve. Taimetervise valdkonnas rahastatakse
taimekahjustajate esinemisega seotud uuringukavasid ja liikmesriikide
äärepoolseimate piirkondade taimetervise toetusmeetmeid, et kaitsta ELi
taimekahjustajate sissetoomise ja leviku eest. Uus
raamistik võimaldab rahastada ka algatusi, mis on kavandatud õigusaktide
ajakohastamiseks, et pidada sammu tehnika ja teaduse arenguga ning kindlustada
nõuete täitmise tõhus ja tulemuslik tagamine. Erakorraliste
meetmete osas on pärast taimetervise määruse jõustumist võimalik liidupoolne
kaasrahastamine hüvitiste puhul, mida taimekasvatajatele makstakse hävitamisele
kuuluva taimse materjali kaotatud väärtuse eest. 5. Kokkuvõte Kavandatav õigusaktide pakett on toidu tootmist ja
turuleviimist, toidu- ja söödaahela ohutust ning taime- ja loomatervist
käsitlevate ELi õigusaktide kõige olulisemate osade põhjaliku läbivaatamise
tulemus. Kõnealuses läbivaatamises, mis on loomatervise
alaste õigusaktide puhul kestnud alates 2004. aastast ja muudes valdkondades
üle kolme aasta, on osalenud liikmesriikide eksperdid ja kõik asjaomased
sidusrühmad. Läbivaatamine toimus selleks, et hinnata nende paljude eeskirjade
otstarbele vastavust, mille EL on aja jooksul koostanud, et saavutada
aluslepingu eesmärgid, milleks on inimeste, loomade ja taimede hea tervise
tagamine paljude protsesside käigus, mis leiavad aset toidu jõudmisel põllumajandusettevõttest
toidulauale (toidu esmatootmisest selle tarbimise ja kõrvaldamiseni).
Tootmismeetodid ja -tehnika on muutunud, üleilmastumine ja suurenenud
kaubavahetus soodustavad ohtude ja riskide levimist, on tekkinud uued ohud ja
riskid ning kõige selle juures on kasvanud tarbijate ootused ja teadlikkus. Kõnealuse põhjaliku läbivaatamise tulemuseks on
kavandatavad muudatused loomatervist, taimetervist ja paljundusmaterjali
käsitlevates õigusaktides ning ametlikku kontrolli ja toidutarneahelas tehtavaid
muid ametlikke toiminguid käsitlevates eeskirjades. Nende muudatuste eesmärk on
luua kõnealuste küsimuste jaoks tõhusam ja ajakohasem õigusraamistik, muuta
eeskirjad, mis mõnel juhul kehtestati üle 40 aasta tagasi, paindlikumaks ja
proportsionaalsemaks ning üldisemas plaanis täita paremini kodanike ja
ettevõtjate vajadusi. [1] http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/strategy/index_en.htm. [2] KOM(2008) 545 lõplik, http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/strategy/documents_en.htm. [3] FCEC (2008), Evaluation of the Community acquis on the
marketing of seed and plant propagating material (S&PM) (Hinnang seemnete
ja paljundusmaterjali turustamist käsitleva ühenduse õigustiku kohta). Lõpparuanne. [4] SEK(2009) 1272 lõplik. [5] St veterinaarkontrollis kasutatav ühine
veterinaariaalane sisenemisdokument, muus kui veterinaarkontrollis kasutatav
ühine sisenemisdokument ja taimetervise valdkonnas praegu kasutatav
fütosanitaarsertifikaat.