52009PC0014

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.1.2009

KOM(2009) 14 lõplik

2009/0001 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

[kuupäev],

millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

{SEK(2009) 54}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Finantsteenustesektoris ning finantsaruandluse ja kohustusliku auditeerimise valdkonnas eeldatakse, et ühendus toetab nendes valdkondades ühenduse poliitika tõhususe tagamiseks teatavate nii Euroopa kui ka rahvusvaheliste asutuste tegevust. Käesoleva otsuse eesmärk on seega kehtestada uus ühenduse programm, mille alusel on võimalik ühenduse eelarvest teha otsemakseid kõnealuste asutuste rahastamiseks. Selleks et kõnealused asutused tegutseksid sõltumatult ja tõhusalt, tagatakse kõnealuste maksetega stabiilne, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärne ja piisav rahastamine.

Komisjon tunnistab, et järelevalvekomiteedel, Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutusel (IASCF), Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmal (EFRAG) ja üldiste huvide järelevalve nõukogul (PIOB) on oluline roll siseturu väljakujundamisel ja selle toimimisel. Samal ajal on komisjon tuvastanud, et ühenduse teatavate oluliste poliitikate nõuetekohast rakendamist ohustab kõnealuste asutuste ebapiisav rahastamine. Selline olukord on praegu tekkinud, kuna i) puuduvad rahalised vahendid teatavate projektide elluviimiseks (järelevalvekomiteed, EFRAG) või ii) toetutakse huvitatud isikute poolsele ebaühtlaselt jagunenud vabatahtlikule rahastamisele (IASCF, EFRAG, PIOB). Viimasel juhul annab praegune rahastamiskord seega alust kahelda kõnealuste asutuste sõltumatuses. Komisjon hindas laiaulatusliku eelhindamise käigus viit poliitikavarianti: 1) hetkeolukorra säilitamine; 2) toetuste suurendamine olemasolevate rahastamismudelite raames; 3) riiklike rahastamiskavade loomine; 4) kaasrahastamine ühenduse eelarvest; ning 5) spetsiaalsete ELi agentuuride loomine (seoses järelevalvekomiteede ja EFRAGiga). Komisjoni hindamine põhines teaduslikul analüüsil, asjaomaste asutuste esitatud teabel ja statistikal ning muude Euroopa institutsioonide ettepanekutel ja hindamistel. Lisaks vaatas komisjon läbi praegu kehtivad asjaomased õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealuste asutuste kohustused või delegeeritakse neile ülesanded. Kõnealuse hindamise alusel jõuti järeldusele, et parim variant on järelevalvekomiteede, IASCFi, EFRAGi ja PIOBi kaasrahastamine kas meetmetoetustena (järelevalvekomiteed) või tegevustoetustena (IASCF, EFRAG ja PIOB). Selle lähenemisviisiga tagatakse, et 1) järelevalvekomiteedel ja EFRAGil on piisavad rahalised vahendid teatavate strateegiliselt oluliste projektide teostamiseks, kusjuures kõnealused vahendid ületavad märkimisväärselt praeguse rahastamiskorra alusel saadavaid vahendeid; ning et 2) IASCF, EFRAG ja PIOB ei sõltu üksnes huvitatud isikute vabatahtlikust ja ebaühtlasest rahastamisest ning seeläbi välditakse kahtlusi standardite kehtestamisega seotud tegevuse sõltumatuse osas.

Võttes arvesse praegust finantskriisi, muutuvad ühenduse kavandatud programmi eesmärgid üha olulisemaks. ELi liikmesriigid on seisukohal, et järelevalve ühtsuse edendamine ja koostöö finantsteenustesektoris ning seoses finantsaruandluse ja auditiga peaksid olema tähelepanu keskpunktis[1]. Komisjoni 29. oktoobri 2006. aasta teatises „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” on märgitud, et EL peab uuesti määratlema ELi finantssektori õigusliku ja järelevalvemudeli, eelkõige suurte piiriüleste finantsinstitutsioonide puhul[2]. Sellega seoses on ELi tasandil käivitatud mitu algatust, mille eesmärk on oluliselt parandada olemasolevaid järelevalvestruktuure (nt muudetakse komisjoni otsuseid, millega asutatakse järelevalvekomiteed[3] või järelevalvekolleegiumide loomine vastavalt ettepanekule kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise kohta[4]). Kõnealused algatused viiakse ellu paralleelselt komisjoni poolt 21. oktoobril 2008 asutatud kõrgetasemelise töörühma[5] (mida juhib Jacques de Larosière) aruteludega Euroopa tulevase järelevalvekorra kohta, piiramata samas arutelude käigus pakutavate lahenduste väljatöötamist. Komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatises on märgitud, et kriis on osutanud vajadusele koordineerida tegevusi nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil[6]. Selles kontekstis on olulised viimase G20 Washingtoni tippkohtumise[7] järeldused, milles rõhutatakse vajadust tugevdada rahvusvahelist koordineerimist finantsjärelevalveasutuste vahel ja rahvusvaheliste standardite kooskõla, et parandada rahvusvahelise finantssüsteemi haldamist. Praegune poliitiline olukord tähendab, et muudatused on võimalikud nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ühenduse kavandatud programmiga saaks sellele kaasa aidata ning tugevdada ELi osa G20 tippkohtumise deklaratsiooniga kehtestatud tegevuskava rakendamises.

1.1. Järelevalvekomiteed

Järelevalvekomiteed on sõltumatud nõuandeorganid, mille komisjon asutas aastatel 2001–2004[8] ning kuhu kuuluvad iga liikmesriigi järelevalveasutuste esindajad, kes on pädevad väärtpaberite, panganduse ja kindlustuse valdkonnas. Neil on kolmekordne volitus. Esiteks tegutsevad nad sõltumatute asutustena, kes viivad läbi arutelusid eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvates küsimustes ning annavad komisjonile kõnealustes küsimustes nõu. Teiseks aitavad nad liikmesriikides järjepidevalt ja õigeaegselt rakendada ühenduse õigusakte. Kolmandaks aitavad nad ühtlustada järelevalvetavasid kogu ühenduses ning edendada koostööd kõikides eespool nimetatud valdkondades nt teabevahetuse kaudu. Järelevalvekomiteed tegutsevad oma volituste teise ja kolmanda aspektiga seoses sõltumatult; finantsinstitutsioonide järelevalve ei kuulu iseenesest ELi pädevusse. Euroopa asutuste ja erinevate nõuanderühmade viimased hinnangud kõnealuste komiteede toimimisele[9] ning 2007. aastal alanud finantsturgude kriis[10] on tõestanud kõnealuste valdkondade arendamise suurt vajadust.

On asjakohane, et ühendus toetab rahaliselt järelevalvekomiteede teatavaid tegevusi, võttes arvesse, et komiteed i) täidavad võtmerolli Euroopa järelevalvestruktuuris, ii) viivad ellu projekte, mis võivad olla olulised komponendid ELi õigusaktide rakendamisel, ning iii) moodustavad riiklike järelevalveasutuste võrgustiku, esindades kõiki finantsteenustesektoreid ning luues sellega Euroopa finantsjärelevalve kultuuri.

Kolmel järelevalvekomiteel ei ole Euroopa tasandil juriidilise isiku staatust. Selleks et oleks võimalik kolmandate isikutega sõlmida lepinguid ning lihtsustada komiteede tegevust ja haldust, on kõikide järelevalvekomiteede liikmed igas liikmesriigis, kus komiteed asuvad, nt Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal[11], loonud tugistruktuuri, millel on juriidilise isiku staatus. Ühendus toetab kõnealuseid struktuure rahaliselt meetmetoetuste kaudu. Kõnealuseid meetmetoetusi kasutavad tugistruktuurid üksnes selliste projektide rahastamiseks, mis on eelkõige seotud riiklike järelevalveasutuste töötajate koolitamise ning IT-projektide haldusega. Kõnealused meetmetoetused ei ole mingil viisil seotud komiteede volituste ulatusega. Lisaks on toetuse andmise tingimustes määratud kindlaks, et kõik kohustused, mis tulenevad järelevalvekomiteede rahastamisest ühenduse poolt, kannab toetuse saaja, st õiguslikud tugistruktuurid. Komiteede õiguslikke tugistruktuure teavitatakse, et nende asutamislepingus peab olema selgelt märgitud, et nende ülesanded piirduvad halduslike tugifunktsioonidega, sealhulgas eelkõige riiklike järelevalveasutuste töötajate koolitamine ja IT-projektide haldus.

1.2. Finantsaruandlus

Ühenduse siseturu tõhusat toimimist toetab rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite üks ühine pakett, tagades, et investoritel, võlausaldajatel ja teistel sidusrühmadel on juurdepääs ajakohasele, usaldusväärsele ja asjaomasele teabele äriühingu finantsseisundi kohta.

Finantsturgude kriisi tõttu, mis sai alguse 2007. aastal, on lisaks finantsinstitutsioonide järelevalve küsimusele kerkinud ELi poliitilise tegevuskava[12] keskmesse ka raamatupidamisstandardite küsimus. Selleks et tagada rahvusvaheliste kapitalivoogude ja operatsioonide ühtne järelevalve rahvusvahelisel tasandil, on vaja läbipaistvust ja üleilmset koostööd. Samal ajal on vaja äriühingutele finantsaruandekohustuste kehtestamise korral tagada neile kogu maailmas võrdsed tegutsemistingimused.

Määrusega (EÜ) nr 1606/2002 („rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite määrus”) on ette nähtud, et äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, kohaldavad rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid.

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid annab välja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ning nende tõlgendused rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC), mis on mõlemad Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutuse (IASCF) [13] asutused.

IFRSi inkorporeerimine ühenduse õigusesse tähendab, et kõnealustel standarditel on oluline roll ühtse turu ja ELi majanduse toimimises. Seepärast on ühendusel otsene huvi tagada, et standardite väljatöötamise ja heakskiitmise protsessiga kehtestatakse standardid, mis on kooskõlas üldiste huvide (nt finantsstabiilsus), ühenduse õigusraamistiku ning Euroopa majanduse olukorraga.

Eriti oluline on standardite kehtestamise protsessi sõltumatus, mida ei tohi mõjutada kolmandad isikud, kellel on huvi IASBi standardite kehtestamise protsessi tulemuste vastu. Sellega seoses on peamine ülesanne vältida standardite kehtestajate sõltumist huvitatud poolte vabatahtlikust rahastamisest (nt audiitorid või börsil noteeritud äriühingud). IASCFi asjakohase rahastamiskorra kehtestamine on oluline, et lõpetada selline sõltuvus. Vastupidiselt peaks see tagama standardite kehtestamise sõltumatuse ning vähendama huvide võimalike konfliktide probleemi. Võttes arvesse, et IFRSid inkorporeeritakse ühenduse õigusesse, on vaja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks toetada IASCFi eelarvet ühenduse eelarvest vastavalt ühenduse osakaalule üleilmses majanduses ja kapitaliturul. Muret IASCFi rahastamiskorra pärast on juba varem korduvalt rõhutatud, eelkõige ECOFIN nõukogu oma 2006[14]. aasta juulis ja 2007. aasta juulis vastuvõetud järeldustes[15], samuti Euroopa Parlamendi järeldustes[16].

IASCFi rahastamiskorra reform on vajalik, kuid mitte piisav tingimus IASCFi sõltumatuse edendamiseks ning seetõttu tuleks tema rahastamist hinnata IASCFi kavandatud haldusreformi laiemas kontekstis. IASCFi põhikirja iga viie aasta järel toimuva praegu poolelioleva läbivaatamise käigus viib komisjon läbi mitmed haldusreformid, mille eesmärk on parandada IASCFi aruandlusega seotud vastutust, sõltumatust, samuti edendada IASBi nõuetele vastavat menetlust. Kõnealused reformid tuleks ellu viia selleks ajaks, kui hakatakse rakendama ühenduse kaasrahastamist.

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) asutasid 2001. aastal emitente, investoreid ja raamatupidamisvaldkonna spetsialiste esindavad Euroopa organisatsioonid[17], mis tegutsevad finantsaruandluse valdkonnas. Vastavalt IASi määrusele esitab EFRAG Euroopa Komisjonile arvamuse, kas IASBi väljaantud raamatupidamisstandard või IFRICi väljaantud kinnitatav tõlgendus on kooskõlas ühenduse õigusega, eelkõige IASi määruse nõuetega, mis käsitlevad arusaadavust, asjakohasust, usaldusväärsust ja võrreldavust, samuti üldsuse heaolu põhimõtte ning nõukogu direktiivides 78/660 ja 83/349 sätestatud õige ja erapooletu põhimõttega. EFRAGi ülesanded määrati kindlaks komisjoni talitustega 2006. aasta märtsis kokku lepitud töökorras.

Üha enam kasutatakse peale selle EFRAGi Euroopa sidusrühmade (nii valitsus- kui ka erasektor) platvormina, mille kaudu saab IASBile esitada tulevikku suunatud ja tehnilisi ettepanekuid raamatupidamisstandardite koostamise kohta.

EFRAGi töö viimati nimetatud aspekti takistavad siiski ebapiisavad ressursid, mistõttu on ELi äri- ja majandushuvid IASBi/IFRICiga läbirääkimistel esindatud rahvusvahelisel tasandil ebapiisavalt. Lisaks sõltub EFRAG praegu kolmandate isikute (nt audiitorid) ebaühtlaselt jaotunud vabatahtlikust rahastamisest, mistõttu tõstatub standardite läbivaatamise sõltumatuse ning huvide võimalike konfliktide küsimus. ECOFIN nõukogu tervitas oma 8. juulil 2008. aastal vastuvõetud järeldustes edusamme, mis on tehtud EFRAGi rolli tugevdamisel, et tagada, et Euroopa muredele pööratakse piisavat tähelepanu rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamisel[18]. Euroopa Parlament võttis sarnase seisukoha oma 2008. aasta aprillis vastuvõetud omaalgatuslikus aruandes. Lisaks kordas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon 10. septembri 2008. aasta arvamuses, et „tuleb ette näha piisavad rahalised vahendid […] rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamise toetamiseks, eelkõige rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutusele, sh rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogule ja selle esindajale Euroopas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmale” [19]. Mitmed erasektori sidusrühmad tõstatasid kõnealused küsimused „ EFRAG enhancement” -projekti raames, mille EFRAG käivitas 2008. aasta juulis[20].

EFRAGis viiakse praegu läbi haldusreforme, et suurendada tema aruandlusega seotud vastutust, tagada suurem läbipaistvus ning avalik kontroll organisatsiooni üle. Kõnealused reformid peaksid jõustuma 2009. aasta esimesel poolel ning nendega peaks tagatama, et EFRAGi haldusstruktuur vastaks üldistest huvidest tulenevatele ootustele.

Võttes arvesse EFRAGi võtmerolli ühenduse õiguse ja poliitika toetamisel ning Euroopa huvide esindamisel standardite kehtestamise protsessi rahvusvahelisel tasandil, peab ühendus toetama EFRAGi rahastamist, et tagada usaldusväärne ja sõltumatu nõustamine, samuti võimaldada anda tõhus ja õigeaegne panus IASBi standardite kehtestamise protsessi.

1.3. Auditeerimine

Ühenduse õiguses on sätestatud, et äriühingu finantsaruandeid peavad auditeerima kohustuslikku auditit läbiviivad audiitorid, kes peaksid esitama äriühingu finantsaruannetes kajastatud finantsseisundi kohta sõltumatu arvamuse.

Auditeerimise ühtlustatud põhimõtetega, mis tuginevad rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud kõrgekvaliteedilistele standarditele, parandatakse auditite üldist kvaliteeti nii ühenduses kui ka kogu maailmas, tugevdatakse üldsuse usaldust auditi vastu ning samas tagatakse ühenduse kapitalituru ja siseturu tõhus toimimine.

Vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ võib auditeerimisstandardid võtta vastu nende kohaldamiseks Euroopa Liidus eeldusel, et mitmed tingimused on täidetud, eelkõige nõue, et standardid on välja töötatud nõuetekohase menetluse käigus, kohaldatakse avalikku kontrolli ja menetlus on läbipaistev. Rahvusvahelised auditeerimisstandardid on välja töötanud ja kinnitanud Rahvusvaheline auditeerimis- ja kindlustusstandardite nõukogu (IAASB), mille on asutanud Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC).

Avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) asutas 28. veebruaril 2005 järelevalverühm, mis on IFACi haldusreformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon[21]. PIOBi ülesanne on jälgida auditeerimisstandardite vastuvõtmise protsessi ning muid rahvusvahelise arvestusekspertide föderatsiooni (IFAC) tegevusi, mis on üldistes huvides. PIOB on võtmetähtsusega organisatsioon, mis tagab, et auditeerimisstandardid on välja töötatud ja vastu võetud nõuetekohase menetluse käigus avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes, nagu on nõutud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26. Asjaolu, et kaks kümnest PIOBi liikmest määras kolmeks aastaks komisjon 2008. aasta märtsis, näitab ELi huvi PIOBi hea toimimise vastu.

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite võimalik ülevõtmine ühenduse õigusesse, nagu on kavandatud direktiivis 2006/43/EÜ, tähendab, et ühendusel on otsene huvi tagada, et kõnealuste standardite väljatöötamise protsessi käigus luuakse standardid, mis vastavad avalikele huvidele (nt finantsstabiilsus), ühenduse õigusraamistikule ja Euroopa majanduse olukorrale.

Eriti oluline on järelevalve sõltumatus ilma sobimatu mõjutuseta. Peamine probleem sellega seoses on vältida PIOBi sõltumist nende huvitatud isikute ebaühtlaselt jaotunud vabatahtlikust rahastamisest, kellel on otsene huvi auditeerimisstandardite vastu. Selle probleemi tõstatasid muu hulgas kõik avalikud asutused, kes toetavad PIOBit.

PIOBi asjakohase rahastamiskorra kehtestamine on sellise sõltumise lõpetamiseks oluline. Samal ajal peaks see tagama järelevalve sõltumatuse ning vähendama huvide võimalike konfliktide probleemi. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on vaja, et ühendus osaleb õiglasel määral PIOBi rahastamises.

1.4. Teised võimalikud toetuse saajad

2007. aastal alguse saanud finantsturgude kriisil võivad olla negatiivsed tagajärjed finantsinstitutsioonide ja –turgude ning finantsaruandluse ja kohustusliku auditi valdkonnale. Üks tagajärg võib olla uute asutuste loomine ühenduse tasandil või rahvusvaheliselt ühes või mitmes kõnealuses valdkonnas, nii et nende volitused hõlmaksid ühendusega sarnaseid eesmärke või kes toetaksid samu eespool nimetatud asutusi, kes saavad rahalist toetust ühenduse kavandatud programmi alusel. Lisaks võib juhtuda, et mõni ühenduse programmi alusel toetuse saajatest asendatakse järgmisega, st uue asutusega otsuse vastuvõtmise kuupäeva ja ühenduse kavandatud programmi lõppemise vahelisel ajal. Seepärast on eriti oluline, et otsusega kehtestatakse säte, millega võimaldatakse programmi paindlikult kohandada institutsionaalse raamistiku muutustega, järgides samas käesoleva programmi üldist eesmärki. Otsuses sätestatakse, et komisjon võib üksikute otsustega, mis tehakse vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, lisada otsuse lisale toetuse uus saaja või asendada kõnealuses lisas toetuse eelmine saaja. Toetuse uue saaja lisamine või vana saaja asendamine rahastamisperioodi jooksul on võimalik üksnes kahel juhul:

1. Programmi alusel toetuse saaja asendatakse selle otsese järglasega. Komisjon otsustab, kas järglane vastab kõlblikkuskriteeriumidele ja seega võib võtta üle eelkäija õigused saada toetust ühenduse käesoleva programmi alusel. Lisa tuleks vastavalt muuta. Kõnealune muudatus tuleks teha vastavalt otsuse 1999/468/EÜ[22] artiklis 5 osutatud regulatiivmenetlusele.

2. Artikli 9 lõikes 1 määratletud finantsraamistik ei ole täielikult ammendunud. Komisjon võib esitada meetmetoetuse saamiseks täiendava toetuse saaja, eeldusel et viimane vastab kõlblikkuskriteeriumidele, mis on sätestatud käesolevas otsuses. Komisjon otsustab, kas esitatud toetusesaaja ja tema vastavad meetmed vastavad käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele. Lisa tuleks vastavalt muuta. Kõnealune muudatus tuleks teha vastavalt otsuse 1999/468/EÜ[23] artiklis 5 osutatud regulatiivmenetlusele.

Iga uus toetuse saaja peab vastama ühele järgmistest kriteeriumidest:

- tal peab olema juriidilise isiku staatus ja volitused, mis on sarnased eespool jaos 1.1 osutatud järelevalvekomiteede volitustega (st nad on asutatud ühenduse õiguse kohaselt ning nende tegevus toetab ühenduse poliitika rakendamist, mille eesmärk on järelevalve ühtsus ja koostöö finantsteenuste valdkonnas);

- tema volitused peaksid olema sarnased punktides 1.2 ja 1.3 osutatud finantsaruandluse ja auditi valdkonnas tegutsevate asutuste volitustega (st nad on otseselt kaasatud standardite väljatöötamisse, nende kohaldamisesse ja järelevalvesse või nad teostavad järelevalvet standardite kehtestamise menetluse üle, toetades ühenduse vastava poliitika rakendamist finantsaruandluse ja auditi valdkonnas).

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

2.1. Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 95.

2.2. Subsidiaarsuse põhimõte

Ühenduse programmiga luuakse võimalus kaasrahastada teatavate asutuste tegevusi, aidates saavutada eesmärke, mis on finantsteenuste valdkonnas kogu ühendust hõlmavate küsimuste puhul ühenduse üldistes huvides, ning töötades välja ja kinnitades standardeid või teostades standardite kehtestamise üle järelevalvet finantsaruandluse ja auditi valdkonnas. Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, kuna vastavalt asutamislepingu artiklile 5 ei ole ettepaneku eesmärgid liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatavad, mistõttu on nimetatud meetme ulatuslikkus ja mõjusus paremini saavutatavad ühenduse tasandil

2.3. Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek on kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Nagu eelhinnangu käigus hinnati, ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ühenduse rahastamist kavandatakse finantsteenustesektori täpselt määratletud ja piiratud hulga kõige olulisemate asutuste puhul. Praeguse institutsionaalse raamistiku alusel tagatakse uue rahastamiskorraga stabiilne, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et võimaldada asjaomastel asutustel täita ühendusega seotud või ühenduse üldistes huvides olevat missiooni sõltumatult ja tõhusalt. Finantstoetust antakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[24] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad[25].

3. MÕJU EELARVELE

Ühenduse eelarvest aastateks 2010–2013 eraldatav summa on 36,2 miljonit eurot. Programm kestab neli aastat, nii et see kattub finantsperspektiivi kestusega (2007–2013).

2009/0001 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

[kuupäev],

millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[26],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[27],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[28]

ning arvestades järgmist:

(1) Finantsteenustesektor on siseturu oluline osa ning Euroopa majanduse korraliku toimimise ja üleilmse konkurentsivõime seisukohast väga oluline. Heas seisus ja dünaamilise finantssektori jaoks on vaja kindlat õigus- ja järelevalveraamistikku, mis suudaks pidada sammu ühenduse üha enam integreeruvate finantsturgudega.

(2) Maailma majanduse seisukohast on vaja ühtlustada eri jurisdiktsioonide standardeid või töötada välja rahvusvahelised standardid. Seepärast on oluline, et ühendus osaleb finantsturgude standardite kehtestamise rahvusvahelises protsessis. Ühenduse huvide järgimise, üleilmsete standardite kõrge kvaliteedi ja ühenduse õigusega kooskõla tagamiseks on oluline, et ühenduse huvid on rahvusvahelises standardite kehtestamise menetluses asjakohaselt esindatud.

(3) Finantskriisi tõttu on finantsinstitutsioonide eelkõige rahvusvahelise järelevalve ning finantsaruandluse küsimused kerkinud ühenduse poliitilises tegevuskavas esikohale. Sellise olukorra tõttu võidakse teha uued ettepanekud meetmete kohta, mille eesmärk on lähendada liikmesriikide neid õigus- ja haldusnorme, mille eesmärk on siseturu loomine või selle toimimise parandamine.

(4) Seepärast on asjakohane kehtestada ühenduse programm Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG), Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutuse (IASCF) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kaasrahastamiseks, mis vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[29] artiklile 162 järgivad Euroopa üldistes huvides olevaid eesmärke, töötades välja ja kinnitades standardeid või osaledes järelevalvestandardite kehtestamise protsessis finantsaruandluse ja auditi valdkonnas.

(5) Samuti on asjakohane kehtestada meetmetoetused kolmele juriidilise isiku staatusega tugistruktuurile, kelle ainus eesmärk on pakkuda haldustuge Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2001/527/EÜ[30] (varem Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee), Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2004/5/EÜ[31] (varem Euroopa pangandusinspektorite komitee) ning Euroopa Kindlustus- ja Pensionijärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2004/6/EÜ[32] (varem Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee) projektide läbiviimiseks, mis on muu hulgas seotud riiklike järelevalveasutuste töötajate koolitamisega ja IT-projektide haldusega.

(6) Asutused, mis töötavad järelevalve, arvestuse ja auditeerimise valdkonnas sõltuvad suurel määral rahastamisest ning hoolimata nende olulisusest ühenduses ei rahastata ühtegi ühenduse programmi alusel kavandatud toetuse saajat praegu ühenduse eelarvest, mis võib mõjutada nende võimet täita neile seatud missiooni, mis on otsustava tähtsusega siseturu toimimisele.

(7) Ühenduse kaasrahastamisega tagatakse, et kõnealused asutused saavad kasu selgest, stabiilsest, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärsest ja piisavast rahastamisest ning et nad on suutelised täitma oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult ja tõhusalt.

(8) Lisaks rahastamismudeli muutustele viiakse IASCFis ja EFRAGis praegu läbi haldusreformid, et tagada, et nende struktuur ja töökord võimaldavad neil täita oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult ja tõhusalt. Kõnealused reformid tuleks ellu viia ühenduse kaasrahastamise alguse ajaks.

(9) Finantsturgude kriis võib tingida selliste uute asutuste loomise ühenduse või rahvusvahelisel tasandil, kelle eesmärgid on sarnaned ühenduse eesmärkidega, nt toetatakse samu asutusi kui ühenduse kavandatud programmi alusel.

(10) Programmi peaks olema võimalik lisada uusi asutusi, eeldusel et nad vastavad käesoleva otsuse rangetele kõlblikkuskriteeriumidele.

(11) Kuna uute toetusesaajate valimine on üldmeede nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[33] artikli 2 tähenduses, tuleks toetusesaajad valida kõnealuse otsuse artiklis 5 osutatud regulatiivkomitee menetlust kasutades.

(12) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[34] (finantsmäärus) ja määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002[35] mis kaitsevad ühenduse finantshuve, peab kohaldama, võttes arvesse lihtsuse ja kooskõlastatuse põhimõtet eelarvevahendite valikul, piirangut nendel juhtudel, kui komisjon vastutab otseselt nende rakendamise ja haldamise eest ning nõutud proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega kaasneva halduskoorma vahel.

(13) Ettepanekuga luuakse võimalus kaasrahastada teatavate asutuste tegevusi, aidates saavutada eesmärke, mis on ühenduse üldistes huvides kogu ühendust hõlmavates küsimustes finantsteenuste valdkonnas ning töötades välja ja kinnitades standardeid või teostades standardite kehtestamise üle järelevalvet finantsaruandluse ja auditi valdkonnas. Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, kuna vastavalt asutamislepingu artiklile 5 ei ole ettepaneku eesmärgid liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatavad, mistõttu on nimetatud meetme ulatuslikkus ja mõjusus paremini saavutatavad ühenduse tasandil.

(14) Seega on käesolev ettepanek kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Nagu eelhinnangu käigus põhjalikult hinnati, ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ühenduse rahastamist kavandatakse finantsteenuste sektori täpselt määratletud ja piiratud hulga kõige olulisemate asutuste puhul. Praeguse institutsionaalse raamistiku alusel tagatakse uue rahastamiskorraga stabiilne, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et võimaldada asjaomastel asutustel täita ühendusega seotud või ühenduse avalikes huvides olevat missiooni sõltumatult ja tõhusalt. Toetust antakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[36] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad[37].

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Ühenduse programm (edaspidi „programm”) kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013, et toetada nende asutuste tegevust, kes aitavad saavutada järelevalve ühtsust ja koostööd käsitlevaid ühenduse poliitilisi eesmärke finantsteenuste valdkonnas ning seoses finantsaruandluse ja auditeerimisega.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Programmi üldine eesmärk on toetada teatavate asutuste tegevust või meetmeid finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

2. Programmi alusel on ette nähtud järgmised tegevused:

a) tegevused, millega toetatakse ühenduse poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet, eelkõige töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris;

b) tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või teostades järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle ühenduse vastava poliitika rakendamise toetamisel finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Artikkel 3

Juurdepääs programmile

Asutus on ühenduse programmi alusel rahastamiseks kõlblik, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a) asutus peab olema mittetulunduslik juriidiline isik, mille eesmärk on toetada üldsuse huve ja aidata saavutada Euroopa üldistes huvides olevaid eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 162;

b) ta ei ole toetuse andmise ajal üheski finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras.

Artikkel 4

Programmi alusel toetuse saajad

Programmi alusel saavad toetust lisas märgitud asutused.

Artikkel 5

Toetuste andmine

1. Komisjon tagab programmi alusel rahastamise toetustena ning üksnes asjakohase tööprogrammi hinnangulise üldeelarve alusel.

2. Ühendus rahastab lisa jaos A sätestatud toetuse saajaid üksnes tegevustoetusena, mida kasutatakse tegevuskulude ja selliste kulude rahastamiseks, mis hõlmavad nende sekretariaatide tegevust ja nende töötajate tasustamist. Toetuslepingute pikendamise korral tegevustoetusi automaatselt ei vähendata.

3. Ühendus rahastab lisa jaos B sätestatud toetuse saajaid üksnes meetmetoetusena. Meetmetoetust antakse üksnes artiklis 6 sätestatud tegevuste jaoks ning seda antakse kõikide järgmiste tingimuste täitmisel:

a) nende tegevus ei hõlma tegevusi, milleks on volitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee;

b) Lisa jaos B määratletud toetuse saajate haldustoe osutamise funktsioon on selgelt sätestatud nende põhikirjas. Haldustoe funktsioon on lisa jaos B osutatud toetuse saajate ainueesmärk ning hõlmab artiklis 6 sätestatud tegevusi, mis on kasulikud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteele.

4. Komisjon teeb otsuse rahastatava summa ja maksimaalse osakaalu kohta. Komisjoni kõnealused otsused avaldatakse.

Artikkel 6

Toetuse saajate meetmetoetuse saamiseks kõlblikud tegevused

Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 5 kohaldamist, on meetmetoetuse saamiseks kõlblikud tegevused järgmised:

a) konverentside, seminaride, koolituste ja ekspertide kohtumiste korraldamine;

b) trükiste ettevalmistamine ja väljaandmine, muu teavitustegevuse ettevalmistamine ja läbiviimine;

c) teadusuuringute läbiviimine ja uuringute ettevalmistamine;

d) muu toetav tegevus, mis on oluline ühenduse õiguse või poliitika seisukohast arvestuse ja auditeerimise valdkonnas;

e) IT-projektid, mis on muu hulgas seotud teabevahetusega riiklike järelevalveasutuste vahel;

f) riiklike järelevalveasutuste töötajate koolitusprogrammid ja töötajate lähetamise kavad.

Artikkel 7

Uute toetuse saajate valimine

1. Komisjon võib vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud korrale valida uued programmi alusel toetuse saajad ning muuta lisa vastavalt.

2. Selleks et kvalifitseeruda toetuse uue saajana, vastab asutus artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele ning veel ühele järgmistest kriteeriumidest:

a) ta on ühe lisas määratletud toetuse saaja otsene järglane;

b) tema tegevus toetab ühenduse poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet ja parandada koostööd finantsteenuste valdkonnas;

c) ta on otseselt kaasatud protsessi, mille käigus töötatakse välja standardid või annab oma panuse nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või teostades järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle, toetades sellega ühenduse vastava poliitika rakendamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

3. Juhul kui komisjoni valitud asutus toetuse uue saajana:

a) vastab artiklis 6 sätestatud toetuskõlblike tegevuste kriteeriumidele ja kriteeriumile, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a, võib talle anda tema lisas määratletud eelkäija toetuse; või

b) vastab artiklis 6 sätestatud toetuskõlblike tegevuste kriteeriumidele ja kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 2 punktides b või c, võib talle anda meetmetoetust. Sellisel juhul ei ületa meetmetoetuse raames antav maksimumsumma erimeetmete toetuste või tegevustoetustena aasta jooksul artikli 9 kohaselt eraldatud vahendite kasutamata osa.

Artikkel 8

Läbipaistvus

Kõik programmi alusel toetuse saajad märgivad juurdepääsetavas kohas, nt veebilehel või aastaaruandes, et neid on rahastatud Euroopa Liidu eelarvest.

Artikkel 9

Finantssätted

1. Võrdlussumma käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikul 2010–2013 on 36,2 miljonit eurot.

2. Käesoleva otsuse kohased assigneeringud määrab igal aastal finantsraamistikust lähtuvalt eelarvepädev institutsioon.

Artikkel 10

Rakendamine

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võtab komisjon vastu vastavalt finantsmääruses ja määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 [38] sätestatud korrale.

Artikkel 11

Seire

1. Komisjon tagab, et toetuse saaja esitab igal aastal programmi alusel rahastatud iga meetme kohta tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta ning lõpparuande kolme kuu jooksul pärast meetme lõpuleviimist. Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu.

2. Ilma et see piiraks kontrollikoja läbiviidavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 lõike 1 esimese lõigu punktile b, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kontrollida programmi alusel rahastatavaid meetmeid kohapeal ning teha sealhulgas pistelist kontrolli vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[39]. Vajaduse korral teostab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurimisi, mis peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999[40].

3. Komisjon tagab, et programmi rakendamisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll, mis toimub vajaduse korral kohapeal, ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll.

4. Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus eelkõige toetuse saaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

5. Nii kontrollikojal kui ka Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametil (OLAF) on samad õigused mis komisjonil, iseäranis juurdepääsuõigus.

6. Tegevus- või meetmetoetuse saaja teeb komisjonile viie aasta jooksul pärast viimase makse tegemist kätte saadavaks kõik tõendavad dokumendid (sealhulgas auditeeritud finantsaruanded), milles käsitletakse toetuse saamise aastal tehtud kulutusi. Toetuse saaja tagab, et vajaduse korral oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetes esitatud tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.

8. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 12

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et programmi alusel rahastavate tegevuste rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,[41] nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96,[42] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999[43].

2. Käesoleva programmi alusel rahastatud ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 2988/95[44] artikli 1 lõikes 2, ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Komisjon tagab, et meetme rahalise toetuse summat vähendatakse, selle väljamaksmine peatatakse või see nõutakse tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel tehtud edusammud õigustavad ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, esitab toetuse saaja komisjonile selgituse kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba välja makstud summade tagasimaksmist.

5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 13

Komitee

1. Komisjoni abistab regulatiivkomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust vastavalt selle artiklitele 7 ja 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 14

Hindamine

1. Komisjon esitab mitte hiljem kui 31. detsembril 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi eesmärkide saavutamise kohta, mis muu hulgas põhineb artikli 11 lõikes 1 osutatud aastaaruannetel.

Kõnealuses aruandes hinnatakse vähemalt programmi üldist asjakohasust ja järjepidevust, selle elluviimise tõhusust ja koos või eraldi võetud meetmete tõhusust artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohast.

Aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil ka majandus- ja sotsiaalkomiteele.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad asutamislepingu kohaselt, kas programmi jätkatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Otsuses osutatud toetuse saajad on järgmised.

Jagu A

Toetuse saajad finantsaruandluse valdkonnas:

- Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG);

- rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutus (IASCF).

Toetuse saajad auditeerimise valdkonnas:

- avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB).

Jagu B

Järgmised asutused, mille eesmärk on pakkuda haldustuge Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvete Komiteele:

- Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee puhul (CEBS) on tegemist Ühendkuningriigi aktsiakapitalita riigi garantiiga piiratud äriühinguga, kelle registrijärgne asukoht on Londonis ning mis on ettevõtteregistris ( Companies House) registreeritud numbriga 5161108.

- Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) puhul on tegemist Prantsusmaa mittetulundusorganisatsiooniga ( Association Loi 1901), mille registrijärgne asukoht on Pariisis ning mis on asutuses prefecture de Police registreeritud numbriga 441545308.

- Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee (CEIOPS) puhul on tegemist Saksamaa mittetulundusorganisatsiooniga ( eingetragener Verein (e.V.) ), mille registrijärgne asukoht on Frankfurdis ning mis on asutuses Amstgericht Frankfurt am Main registreeritud numbriga VR 12777.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Poliitikavaldkond: 12 Siseturg ja teenused

Meede: Ettevõtteõiguse keskkond, arvestus ja audit

Meede: Finantsturud

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

Alamrubriik 1A: Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

12.0401 – tuleb taotleda tegevuskulude uus eelarverida

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Meetme kestus: 4 aastat (2010–2013)

Finantsmõju, sealhulgas maksete kavandatud kestus: 5 aastat (2010–2014)

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

12.0401 | Mittekohustuslik | Liigendatud[45] | JAH | EI | EI | Nr 1A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 | Kokku |

Tegevuskulud[46] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 5.300 | 10.300 | 10.300 | 10.300 | 36.200 |

Maksete assigneeringud | b | 2.650 | 7.800 | 10.300 | 10.300 | 5.150 | 36.200 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[47] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 5.300 | 10.300 | 10.300 | 10.300 | 36.200 |

Maksete assigneeringud | b+c | 2.650 | 7.800 | 10.300 | 10.300 | 5.150 | 36.200 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[48] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 1.406 | 1.406 | 1.406 | 1.406 | 1.406 | 7.030 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.100 |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 6.726 | 11.726 | 11.726 | 11.726 | 1.426 | 43.330 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 4.076 | 9.226 | 11.726 | 11.726 | 6.576 | 43.330 |

Kaasrahastamise andmed

Ettepanek hõlmab kaasrahastamist toetuse saajate poolt, kes kasutavad omavahendeid või kolmandatelt isikutelt (nt liikmesorganisatsioonid, sidusrühmad)[49] saadud vahendeid.

Allpool esitatud tabelis on näidatud kõnealuse kaasrahastamise hinnanguline tase.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 | Kokku |

IASCFi omavahendid ja kolmandatelt isikutelt saadud vahendid (Toetuse saaja keskmine kaasrahastamine 76 %) | f | --- | 16.000 | 16.000 | 16.000 | 0 | 48.000 |

EFRAGi omavahendid ja kolmandatelt isikutelt saadud vahendid (Toetuse saaja keskmine kaasrahastamine 50 %) | f | 3.000 | 3.000 | 3.000 | 3.000 | 0 | 12.000 |

PIOB koos omavahendite ja kolmandatelt isikutelt saadud vahenditega (Toetuse saaja keskmine kaasrahastamine 70 %) | f | 0.700 | 0.700 | 0.700 | 0.700 | 0 | 2.800 |

CESRi, CEBSi ja CEIOPSi (3 järelevalvekomiteed) omavahendid ja kolmandatelt isikutelt saadud vahendid (Toetuse saaja keskmine kaasrahastamine 52%) | f | 2.153 | 2.153 | 2.153 | 2.153 | 0 | 8.612 |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 12.579 | 33.579 | 33.579 | 33.579 | 1.426 | 114.742 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 |

Personal kokku | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Tegevuseesmärk nr 1: tagada asjaomaste asutuste stabiilne, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et võimaldada asjaomastel asutustel (Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus (IASCF), Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB)) täita finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas üldistes huvides olevat missiooni mõistliku aja jooksul sõltumatult ja tõhusalt, võttes arvesse teema olulisust ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Tegevuseesmärk nr 2: tagada, et järelevalvekomiteedele eraldatakse mõistliku aja jooksul piisavad rahalised vahendid, võttes arvesse teema olulisust ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

– ühenduse kaasamine tugevdab ELi positsiooni, eelkõige praeguse arutelu kontekstis kõnealuste ELi ja rahvusvaheliste asutuste (IASCF, EFRAG ja PIOB) halduse kohta;

– ühendusepoolse rahastamisega demonstreeritakse ELi tahet praeguse finantskriisi taustal tõsta esiplaanile finantsinstitutsioonide ja raamatupidamisstandardite järelevalve (IASCF, EFRAG ja järelevalvekomiteed) küsimus;

– konkreetne ühendusepoolne rahastamine demonstreerib kõikidele pooltele ühenduse huvi ning sellega julgustatakse teisi ELi avalikke organeid ja asutusi eraldama rohkem vahendeid ja pöörama kõnealustele organisatsioonidele rohkem tähelepanu;

– lisaks edendatakse ühenduse sekkumisega toetust saavate organisatsioonide üldist mainet (eelkõige EFRAG ja PIOB), tagades ebapiisavalt rahastatud asutustele stabiilse rahastamise (eelkõige järelevalvekomiteed ja EFRAG);

– kavandatud ühendusepoolne rahastamine on selliste lühiajaliste meetmete põhikomponent, mille eesmärk on finantsturgude ühtse turu väljakujundamine.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

– Eesmärk : vältida IASCFi, EFRAGi ja PIOBi sõltumist huvitatud poolte vabatahtlikust eraõiguslikust rahastamisest, tagades sellega nende töö sõltumatuse. Oodatav tulemus : lõpetada kestev mure huvide võimaliku konflikti ja sõltumatuse pärast seoses standarditega seotud tegevustega (standardite kehtestamine seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) IASCFi puhul, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite läbivaatamine seoses nende kinnitamisega EFRAGi puhul ning rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kehtestamisprotsessi ülevaatamine PIOBi puhul, võttes arvesse, et kõnealused standardid on ühenduse õigustiku osa või võivad selleks saada.

– Eesmärk : toetada finantsaruandlusstandardite ja raamatupidamisstandardite üleilmset tunnustamist Ameerika ja teiste riikide/piirkondade pädevate asutuste poolt. Oodatav tulemus : finantsaruandlusstandardite ja raamatupidamisstandardite koordineeritud rahvusvaheline tunnustamine, mis on ELi pikaajaline eesmärk.

– Eesmärk : tagada IASCFi ja EFRAGi rahastamise õiglasem jaotus ELis, kuna üksnes mõned ELi sidusrühmad osalevad kõnealuste asutuste kulude rahastamises, samas kui teised liikmesriigid ja sidusrühmad seda ei tee. Oodatav tulemus : ühenduse rahalise toetusega ühtlustatakse ELi riiklikud osalused oluliste rahvusvaheliste ja ELi standardite kehtestamisega seotud asutustes (IASCF ja EFRAG).

– Eesmärk : tagada järelevalvekomiteedele ja EFRAGile piisavad tehnilised ja rahalised vahendid. Oodatav tulemus : ühenduse toetusega tagatakse kõnealuste asutuste praeguste toimingute säilimine ning kaasrahastatakse uusi kõrge kvaliteediga meetmeid, mis on olulised ELi üldise finantspoliitika seisukohast. Samuti paraneb kõnealuste asutuste halduse läbipaistvus.

– Eesmärk : saavutada eespool nimetatud eesmärgid võimalikult lühikese aja jooksul, võttes arvesse praegust finantskriisi. Oodatav tulemus : ühenduse kaasrahastamine võib olla toetuse saajatele kättesaadav väga lühikese aja jooksul, kui kaasseaduseandjad võtavad otsuse vastu 2009. aastal.

– Mõõtmine/näitajad : tõhusust ja kvaliteeti mõõdetakse, analüüsides võetud meetmeid ja esitatud dokumente ning nende tegelikku mõju hinnatakse ELi finantsteenusteturu poliitika eesmärkide raames.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Komisjon kontrollib põhjalikult programmi rakendamist ning hindab kavandatud rahastamise mõju. Sel eesmärgil komisjon:

– kontrollib ja analüüsib toetuse saajate aastaplaane ja tegevusaruandeid;

– hindab ühenduse kaasrahastatavate üldiste tegevuste / erimeetmete tulemuste kvaliteeti. Luuakse täpne tagasisidemehhanism, et tagada ühenduse vahendite kasutamine vastavalt nende esialgsele eesmärgile ning vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

– nõuab, et komisjonile esitatakse aasta eriaruanne vastavalt iga programmi üksikutele eesmärkidele ning kooskõlas finantsmääruste suunistega;

– lõpetuseks, Euroopa Komisjon järelevalve-/juhtrühmade liikmena, mille on asutanud (või mille asutab) toetuse saaja, tagab, et nad tegutsevad tõhusalt ning ELi üldistes huvides;

– jätkuv dialoog teiste rahastajate ja oluliste sidusrühmadega.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Enne ettepaneku eelnõu koostamist viidi läbi üksikasjalik eelhindamine. See koosneb üldisest hindamisaruandest ja neljast üksikasjalikust lisast, milles vastavalt käsitletakse ühenduse eelarvest kavandatud toetuse saajaid (järelevalvekomiteed, IASCF, EFRAG ja PIOB).

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Kuna kavandatud algatus on siseturu ja teenuste peadirektoraadi jaoks täiesti uus, praeguses etapis vahe- ja järelhindamisi ei kohaldata.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vahehindamine viiakse läbi kaks aastat pärast programmi rakendamist. Järelhindamine tuleb läbi viia pärast kavandatud meetmete lõpetamist.

7. Pettusevastased meetmed

– Toetuse saaja raamatupidamiskontode, aastaaruannete ja auditeerimistunnistuse korrapärane analüüs;

– toetuse saaja kohapealne külastamine, kui on vaja kontrollida eelarvesüsteeme ja kontrolle;

- Finantsmääruse alusel toetuse saaja kõik korrapärased kontrollid

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste kavandatud assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 |

Ametnikud või ajutine personal[51] (XX 01 01) | A*/AD | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 |

B*, C*/AST | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[52] | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[53] | --- | --- | --- | --- | --- |

KOKKU | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Meetme- ja tegevustoetuse operatiivjuhtimine

Toetuslepingute finantsjuhtimine, kontrollimine ja auditeerimine

Kõik 12 töötajat on osaliselt kaasatud meetme väljatöötamisse.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused): 10

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus: 2

Selleks et tagada uute toetuslepingute asjakohane haldus, paigutatakse 10 töötajat ümber ning juurde võetakse üks AD-kategooria ja üks AST-kategooria ametnik. Need kaks ametikohta on olulised, et tagada asjakohane järelevalve (finants-, auditeerimise ja tehnilised ülesanded) ning kindlasti suure hulga toetuste eraldamise kontrollimine, mis on siseturu ja teenuste peadirektoraadi jaoks uus ülesanne.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

– sise- |

– välis-: |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 1.342 | 1.342 | 1.342 | 1.342 | 1.342 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) | 0.064 | 0.064 | 0.064 | 0.064 | 0.064 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 1.406 | 1.406 | 1.406 | 1.406 | 1.406 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

9 ametnikku haldusüksustes 1 ametnik finantsüksuses 1 ametnik siseauditis (siseturu ja teenuste peadirektoraadi siseaudit) |

Arvestus – Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

1 lepinguline töötaja finantsüksuses |

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.100 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[55] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.100 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.020 | 0.100 |

Võimalike kohtumiste kulud ei sisaldu käesolevas finantsselgituses, kuna need on osa siseturu ja teenuste peadirektoraadile eraldatavatest koguvahenditest.

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

--- |

[pic][pic][pic]

[1] Vt deklaratsioon euroala riikide kontsentreeritud tegevuskava kohta (14239/08), euroala riikide tippkohtumine, Brüssel, 12. oktoober 2008, ning oktoobris kogunenud Ülemkogu järeldused (14368/08), Brüssel, 15–16. oktoober 2008, punkt 1 jj.

[2] Komisjoni teatis “Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008) 706 (lõplik)), Brüssel, 29. oktoober 2008, lk 4.

[3] Lisateave: http://ec.europa.eu/internal_market/finances/committees/index_en.htm

[4] Lisateave: http://ec.europa.eu/internal_market/bank/regcapital/index_en.htm#capitalrequire

[5] Vt komisjoni pressiteade, 11. november 2008 (IP/08/1679), kättesaadav veebilehel: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/08/1679&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en.

[6] Komisjoni teatis „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008) 706 (lõplik)), Brüssel, 29. oktoober 2008.

[7] Deklaratsioon, finantsteenuste ja maailma majanduse teemaline tippkohtumine, Washington, 15. november 2008

[8] Komisjoni otsustega 2001/527/EÜ, 2004/5/EÜ ja 2004/6/EÜ vastavalt asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee.

[9] Vt näiteks komisjoni teatis „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine” (KOM(2007) 727 (lõplik)); finantsteenuste komitee aruanne järelevalve pikaajaliste küsimuste kohta („Ter Haar Report”; FSC 4162/08); Euroopa Parlamendi resolutsioon finantsteenuste poliitika kohta (2007)0338, institutsioonidevahelise järelevalverühma aruanne, kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/internal_market/finances/committees/index_en.htm#interinstitutional

[10] Vt näiteks kevadise ülemkogu järeldused (järeldus 7652/1/08), Brüssel, 13.–14. märts 2008, punkt 30 jj, kättesaadav http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/99410.pdf

[11] „Association Loi 1901” Prantsusmaal Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee jaoks, „eingeschriebener Verein (e.V.)" Saksamaal Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Pensionijärelevalve Komitee jaoks ja “Limited company by guarantee and without share capital” Ühendkuningriigis Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jaoks

[12] Vt näiteks Euroopa kevadise ülemkogu järeldused (järeldused 7652/1/08), Brüssel, 13.–14. märts 2008, punkt 30 jj, kättesaadav http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/99410.pdf

[13] IASCF on selline Euroopa standardiasutus ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse rakendusmääruse artikli 162 punkti a kohaselt, mis kehtestab raamatupidamisstandardid, mida kohaldatakse ELis vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 sätetele.

[14] Ülemkogu 2741.kohtumine (majandus- ja rahandusküsimused). Brüssel, 11. juuli 2006. Pressiteade kättesaadav http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ecofin/90465.pdf.

[15] Ülemkogu 2813. kohtumine (majandus- ja rahandusküsimused). Brüssel, 10. juuli 2007. Pressiteade kättesaadav http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ecofin/95233.pdf

[16] Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) juhtimise kohta) punkt 16, vastu võetud 24. aprill 2008, kättesaadav http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A6-2008-0032+0+DOC+XML+V0//EN&language=EN

[17] Euroopa organisatsioonina, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusühinguid, on EFRAG organisatsioon, kes järgib eesmärki, mis on Euroopa üldistes huvides ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (määrus nr 2342/2002) rakenduseeskirjade artikli 162 punkti b tähenduses.

[18] Ülemkogu 2882. kohtumine (majandus- ja rahandusküsimused). Brüssel, 8. juuli 2008. Pressiteade kättesaadav http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ecofin/101742.pdf

[19] Vt Euroopa Liidu 2009. finantsaasta üldeelarve projekti 6. soovitus, kättesaadav http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+COMPARL+PE-407.786+02+DOC+PDF+V0//EN&language=EN

[20] Lisateave: http://www.efrag.org/projects/detail.asp?id=134

[21] Järelevalverühma kuuluvad Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni, Baseli pangajärelevalve komitee, Rahvusvahelise kindlustusjärelevalveameti, Maailmapanga ja finantsstabiilsuse foorumi esindajad. Vt näiteks PIOBi esimene avalik aruanne, 2005, lk 5.

[22] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[23] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[24] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[25] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[26] ELT C […], […], lk […].

[27] ELT C […], […], lk […].

[28] ELT C […], […], lk […].

[29] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[30] EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43–44.

[31] ELT L 3, 7.1.2004, lk 28–29.

[32] ELT L 3, 7.1.2004, lk 30–31.

[33] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[34] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[35] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[36] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[37] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[38] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[39] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[40] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[41] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[42] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[43] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[44] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[45] Liigendatud assigneeringud

[46] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[47] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[48] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[49] Praegu rahastatakse asutusi järgmiselt: IASCFi rahastatakse peamiselt erasektori sidusrühmade vabatahtlikest toetustest; EFRAGi rahastavad praegu mitu Euroopa assotsiatsiooni (nt BUSINESSEUROPE, Fédération des Experts Comptables Européennes , Comité Européen des Assurances, European Banking Federation jne) ja teatavate liikmesriikide asutatud eraõiguslikud või riiklikud rahastamismehhanismid; PIOBit rahastab peamiselt IFAC, mis esindab arvestuseriala inimesi; Järelevalvekomiteesid (CESR, CEBS ja CEIOPS) rahastavad nende liikmed, kelle hulka kuuluvad kõikide liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste esindajad, kes on pädevad väärtpaberite, panganduse ja kindlustuse valdkonnas. Üksikasjalikum ülevaade liikmesorganisatsioonide ja sidusrühmade kohta vt eelhindamise punkt 1.1.

[50] Kolme järelevalvekomiteed nimetatakse üksnes viitamise huvides. Ühenduse tasandil ei ole komiteedel õiguslikust seisukohast juriidilise isiku staatust. Selleks et oleks võimalik kolmandate isikutega sõlmida lepinguid ning lihtsustada komiteede tegevust ja haldust, on iga järelevalvekomitee liikmed loonud juriidilise isiku staatusega tugistruktuuri igas liikmesriigis, kus kõnealused komiteed asuvad, nt Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Seega tegelikult annab ühendus toetust kõnealustele tugistruktuuridele, nagu on märgitud otsuse artiklis 5.

[51] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[52] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[53] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[54] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[55] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.