52008DC0620

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.10.2008

KOM(2008) 620 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Hinnang biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ rakendamise kohta (esitatud kooskõlas direktiivi artikli 18 lõikega 5) ja direktiivi artikli 16 lõikes 2 osutatud tööprogrammi arenguaruanne

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruaril 1998. aastal vastu võetud direktiiv 98/8/EÜ reguleerib biotsiidide viimist ELi turule. Direktiiviga on ette nähtud ühenduse ühtlustatud süsteem biotsiidide jaoks lubade andmiseks ja nende turuleviimiseks, lubade vastastikuseks tunnustamiseks ühenduse piires ja ühenduse tasandil positiivse nimekirja kehtestamiseks toimeainetest, mida võib biotsiidides kasutada. Direktiivi eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitstuse kõrge tase.

Muude meetmete seas sätestati direktiivis kümneaastane tööprogramm enne direktiivi jõustumist (14. mail 2000) turul olnud biotsiidides kasutatud toimeainete süstemaatiliseks kontrollimiseks. Selle kümneaastase perioodi jooksul võivad liikmesriigid biotsiidide turuleviimisel jätkuvalt kohaldada oma õigusnorme.

Enne direktiivi jõustumist puudus paljudes liikmesriikides biotsiidide vallas üksikasjalik õiguslik raamistik. Möödunud kaheksa aasta jooksul on kasutatavaid toimeaineid süstemaatiliselt inventeeritud ja kehtestatud programm toimeainete hindamiseks. Direktiivi rakendamise tulemusel on kasutuselt kõrvaldatud mitu vähekasutatud ja tervisele või keskkonnale kahjulikku toimeainet. Loodud on toimeainete hindamise protsess, mis hõlmab ranget eksperthinnangute süsteemi. See laiaulatuslik töö on loonud aluse ülejäänud toimeainete hindamisele järgmiste aastate jooksul ja aitab jõuda toodete heakskiitmise etappi järgmisel kümnendil. Aruandes on välja toodud mitu direktiivi sätet, millele tuleks selle eelseisval läbivaatamisel tähelepanu pöörata.

2. ARUANDE TAUST

Direktiivi artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon peab edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamisprogrammi edenemise kohta hiljemalt kaks aastat enne tööprogrammi kavandatavat lõpetamist. Artikli 18 lõikes 5 on sätestatud, et komisjon peab koostama aruande direktiivi rakendamise ja eelkõige lihtsustatud menetluste toimimise kohta seitsme aasta möödudes direktiivi jõustumisest. Tõhususe huvides otsustas komisjon esitada oma järeldused direktiivi rakendamise ja läbivaatamisprogrammi kulgemise kohta ühisaruande vormis.

Aruande koostamiseks korraldati direktiivi rakendamise kohta uuring. Uuringus lähtuti laiaulatuslikest konsultatsioonidest sidusrühmadega. Lisaks sellele telliti eelnevalt eraldi uuring biotsiididega töödeldud toodete kohta[1].

Samuti tuginevad käesolevas aruandes esitatud järeldused direktiivi artiklis 24 nõutud ühendaruandes toodud faktidele ja arvnäitajatele, mis põhinevad liikmesriikide esitatud andmetel.

Käesoleva aruande eesmärk on teavitada teisi ühenduse institutsioone, liikmesriike ja avalikkust direktiivi rakendamisest ja eriti läbivaatamisprogrammi käigust ajavahemikul 14. maist 2000 1. märtsini 2008. Ometi tuleb märkida, et olulist osa direktiivi sätetest pole veel rakendama hakatud. Tähelepanuväärne on see, et siiani ei ole ühelegi biotsiidile veel luba välja antud.

Aruanne hõlmab olukorda kümnes ELiga 1. mail 2004 ühinenud liikmesriigis, kuid ei anna ülevaadet olukorrast Bulgaarias ja Rumeenias.

3. DIREKTIIVI RAKENDAMINE – TOIMEAINETE LÄBIVAATAMISPROGRAMM

Pärast direktiivi vastuvõtmist alustasid komisjon ja liikmesriigid tööprogrammi, mille eesmärk on süstemaatiliselt kontrollida selliste toimeainetega seotud riske, mille kasutamist biotsiidides võib lubada.

Programm loodi komisjoni määrusega[2], milles sätestati toimeainete läbivaatamise esimese etapi kord. Selles etapis pidid tootjad kindlaks määrama toodetes kasutatud toimeained ja kui nad soovisid jätkata nende kasutamist biotsiidide tootmisel, esitama need hindamiseks, edastades esialgu piiratud mahuga toimiku aine kohta käivate andmetega.

Selle toimingu lõppedes võeti vastu veel üks komisjoni määrus[3] läbivaatamisprogrammi teise etapi kohta, millega kehtestati olemasolevate toimeainete nimistu, teatatud ainete hindamise ajakava, kahe esimese põhinimekirja referentliikmesriikide nimekiri ja läbivaatamisprogrammi menetluslike tahkude kohta käivad sätted.

Seejärel muudeti teist komisjoni määrust[4], et määrata kahe ülejäänud põhinimekirja referentliikmesriigid ja käsitleda muid rakendamise käigus tekkinud küsimusi, näiteks võimalust ajutiste erandite tegemiseks toimeainetele, mida polnud hindamise ajakavasse kantud, kuid mille kasutamist pidasid oluliseks üks või mitu liikmesriiki.

Paralleelselt toimeainete läbivaatamise õigusliku raamistiku väljatöötamisega on komisjon koostanud ja liikmesriikidega kooskõlastanud märkimisväärse hulga avalikult kättesaadavaid[5] põhjalikke tegevuskavasid, et aidata liikmesriike ja tootjaid nende kohustuste täitmisel.

3.1. Läbivaatamisprogrammi osas tänaseks saavutatud edusammud

Läbivaatamisprogrammi esimese etapi lõpuks olid tootjad kindlaks teinud 964 biotsiidide toimeainet, mis olid turul enne 14. maid 2000. Neist 416 esitati hindamiseks kas ühes või mitmes tooteliigis. Kindlaks tehtud toimeainetest 548 ainet (60%) ei toetatud ja nende kasutamine lõpetati järk-järgult 1. septembriks 2006. Teises peatükis osutatud uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et neid toimeaineid kasutati ainult 13–33%-s turul olnud biotsiididest. Mõnd sellist toimeainet biotsiidides enam ei kasutatud ja teatavaid toimeaineid ei toetatud nende kahjulike toksilisuse näitajate tõttu. Mõnel juhul olid toimeained suunatud piiratud turule ja see ei võimaldanud katta hindamiskulusid. Aruande ettevalmistamise käigus ei ilmnenud ühtegi juhtumit, kus sellistest toimeainetest ilmajäämine oleks asjaomase kasutaja asendustoimeaineta jätnud või põhjustanud kahjulike sihtorganismide vohamist, kuid selliseid riske ei saa täielikult välistada. Teiselt poolt on teatavate kõrge toksilisusega toimeainete väljalangemine selgelt kõnealuse läbivaatamisprogrammi kasulik tulemus.

1. märtsiks 2008 olid läbivaatamisprogrammist välja langenud pooled esialgselt teatatud toimeainete/tooteliikide kombinatsioonidest (vt joonis 1).

Joonis 1: Tootjate esialgselt teatatud ja lõplikult toetatud toimeainete/tooteliikide kombinatsioonid[6]

[pic]

Seda võib seletada asjaoluga, et mõnest toimeainest teatati tõsise kavatsuseta esitada nende hindamiseks täielik toimik, teisi toimeaineid esitati liiga paljudele tooteliikidele ja mõne puhul sai toimiku koostamise või hindamise käigus selgeks, et kulud kujunevad esialgu oodatust kõrgemaks.

Kuna toimeainete hindamise lõpetamist alustati alles hiljuti, on direktiivi I lisasse praeguseks kantud ainult üksikud toimeained. Lisa IA sisaldab ühte kinnitatud toimeainet.

3.2. Edasine töö läbivaatamisprogrammi raames

Läbivaatamisprogrammi esialgne ajakava määrati kindlaks eeldusel, et kahest aastast piisab selleks, et võtta osaleja esitatud toimiku alusel vastu otsus toimeaine nimekirja kandmise kohta. Tegelikkuses osutus see direktiivis sätestatud ja rakendusmeetmetele kehtestatud menetlusnõuete ajaraame arvestades võimatuks. Praeguseks ei ole ühtegi toimeainet hinnatud lühema ajaga kui kolm aastat ja tundub, et keskmine hindamisaeg läheneb pigem neljale või viiele aastale.

Teiseks tuleb märkida, et läbivaatamismäärus jätab võimaluse osaleja rolli ülevõtmiseks, et toetada toimeainet, mille kõik esialgsed esitajad on tagasi võtnud. Sellisel juhul määratakse ülevõtjale uus tähtaeg täieliku toimiku koostamiseks ja esitamiseks. See protsess annab teise võimaluse toimeaine hindamiseks ja turuleviimiseks, kuid võib samas pikendada läbivaatamisaega viiele aastale või veelgi pikemale ajale.

Läbivaatamisprogrammi kavandatust aeglasemat kulgu võib põhjendada mitme asjaoluga: töö tehniline keerukus, ebapiisavad inimressursid, teatud juhtudel vähesed kogemused toimikute koostamise ja hindamise alal, vajadus asjakohaste eri kasutusotstarvetele vastavate testimismeetodite ja kokkupuutestsenaariumide väljatöötamise järele ning liiga optimistlik läbivaatamise ajakava, arvestades praeguseks esitatud toimeainete/tooteliikide kombinatsioonide suurt hulka.

Pidades silmas läbivaatamisprogrammi senist kulgu, võib eeldada, et viimased otsused allesjäänud toimeainete kohta võetakse vastu alles 2014. aastal. Lisas I on toodud eesootavate tööde eeldatav ajakava.

Lõpetuseks tuleb märkida, et direktiivi artikli 16 lõigus 3 ei ole kindlaks määratud konkreetset ajaperioodi biotsiidide toimiku koostamiseks pärast toimeaine kandmist I või IA lisadesse, liikmesriikidele toote lubamise taotluste esitamiseks ning toodetele lubade andmiseks, nende muutmiseks või tühistamiseks esitatud toimikute hindamise põhjal. See etapp on biotsiidide siseturu arengu ja ühtlustamise seisukohalt aga väga oluline, kuid pikendab samas ka üleminekuperioodiks vajaminevat aega.

4. DIREKTIIVI RAKENDAMINE – LIHTSUSTATUD MENETLUSED

Peale I lisa, mis hõlmab „standardseid” toimeained, koosneb direktiivi positiivne nimekiri veel kahest lisast – IA ja IB. IA lisa sisaldab madala toksilisuse ja ökotoksilisusega toimeaineid, mida seega on lubatud kasutada „madala riskiastmega” biotsiidides. IB lisas on loetletud „põhiained” või „laiatarbekaubad” ehk ained, mida ei turustata biotsiididena, kuid millel on sellele vaatamata teatav biotsiidne toime.

4.1. Madala riskiastmega tooted

Võimalus koostada biotsiidide toimik leebemate nõudmiste alusel ning lühemad registreerimis- ja vastastikuse tunnustamise tähtajad annavad biotsiide turustavatele ettevõtjatele olulisi eeliseid.

Toimeainete tootjad ei saa toimeaine lisamisest I lisa asemel IA lisasse aga mingit tegelikku kasu. See tuleneb asjaolust, et esialgu tuleb kõikide toimeainete kohta esitada ühesugused andmed. Eriti tuleb rõhutada seda, et nii ohtlikeks peetavate toimeainete kui ka üldiselt madala riskiastmega aineteks loetavate toimeainete hindamiseks tuleb teha ja esitada ühesugused uuringud. Alles pärast hindamist otsustatakse, kas toimeaine kantakse IA lisasse või I lisasse.

4.2. Põhiained

Senini pole tootjad ega liikmesriigid taotlusi toimeainete kandmiseks IB lisasse esitanud. Põhjuseid on arvatavasti kaks: kuna põhilise toimeaine toimiku koostamiseks vajalike andmete hulk – ja seega ka kulutused – on samad kui standardsete ainete puhul, ei kaitse direktiiv nende andmete omandit. Veelgi enam, sellise lihtsustatud menetluse ainsa eelise, milleks on asjaolu, et põhiaineid sisaldavate toodete turustamiseks ei ole vaja luba ja neid ei pea registreerima, teeb olematuks nende otseselt biotsiididena turustamise keeld.

4.3. Raammääratlused

Raammääratlus hõlmab määratlusi selliste biotsiidide rühma kohta, millel on võrdlustootega väheolulisi erinevusi. Kuna esimesi biotsiidide lubasid ei anta välja enne 2009. aastat, ei ole raammääratlusi tegelikkuses veel avaldatud. Ometi on ilmnenud, et mitu liikmesriiki kohaldab juba praegu sellist lihtsustatud menetlust oma riiklikes süsteemides, lihtsustades haldusnõudeid juhul, kui luba taotletakse sama toote eri värvitoonidele. Teises punktis osutatud uuringu tulemused näitasid, et lihtsustatud menetluse lähenemine võib tuua suurt tulu, kuid vaja on suuremat selgust seoses selle käsitlusala ja rakendamisega.

5. DIREKTIIVI RAKENDAMINE – MUUD KÜSIMUSED

5.1. Direktiivi kohaldamisala

Rakendamise käigus on kerkinud mitu küsimust direktiivi täpse kohaldamisala kohta. Üks lahendamist vajavatest küsimustest puudutab töödeldud tooteid. Praegu ei kohaldata direktiivi toodetele, mida on töödeldud biotsiididega, et kaitsta neid riknemise eest, kuid millel pole välist biotsiidset mõju ja mida ei turustata biotsiidina. Erilist probleemi ei teki, kui töötlemine toimub ELis, kuna biotsiidi tarnimist toodet töötlevale käitlejale võib pidada turuleviimiseks ja seda on võimalik reguleerida. Olukord on aga hoopis teistsugune juhul, kui toodet töödeldakse kolmandates riikides ja imporditakse ELi (näiteks töödeldud puit või tekstiilmaterjalid). Need võivad olla töödeldud ainetega, mis on kuulutatud inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikuks, mis on ELis keelatud või mille kasutamist on rangelt piiratud. Selline olukord ohustab nii inimeste tervist kui ka keskkonda ja võib diskrimineerida Euroopa tööstusettevõtteid.

Teised kohaldamisala kohta käivad küsimused käsitlevad selliste toodete täpset kirjeldust, millele võib kohaldada ka teisi ühenduse direktiive (näiteks veterinaarravimite direktiiv, kosmeetikatoodete direktiiv), või seda, kas teatavad kohapeal toodetavad ained on direktiiviga hõlmatud või mitte, ning üldiselt oldi arvamusel, et selliste toimeainete suhtes, mis on ühtlasi ka toidu- või söödaained (näiteks tõrjevahendina kasutatav pipar, lõksudes atraktandina kasutatavad mahlad või suhkur), ei peaks direktiivi kohaldama.

5.2. Andmekaitse ja andmete jagamine

Kuigi direktiivi artikkel 13 ja mitu direktiivi sätet julgustavad taotlejaid selgelt toimeainete või biotsiidide hindamiseks vajaminevate andmete kogumisel koostööd tegema, ei sätestata direktiivis selgesõnaliselt kohustust direktiivi alusel nõutud andmete jagamiseks. Selle asemel võib andmete omanik otsustada – kuid pole kohustatud seda tegema – anda järgmisele taotlejale õigus viidata pädevale asutusele esitatud andmetele, määrates talle andmekasutusloa. Kui andmete paketi omanik ja järgmine taotleja kokkuleppele ei jõua, on viimane kohustatud uuringuid kordama (mis on eriti ebasoovitav loomkatsete puhul) või turult lahkuma kuni kõik asjakohased andmekaitseperioodid on läbi saanud.

Hinnanguliselt on läbivaatamisprogrammi praeguses etapis esitatud toimeaine/tooteliigi kombinatsioonide nimekirja kandmiseks kokku 472 toimikut, ligikaudu 25% toimikutest esitasid kas ettevõtetest või vähemalt kahest koostööd tegevast ettevõttest koosnevad konsortsiumid või rakkerühmad. 10%-l juhtudest esitati ühe ja sama toimeaine/tooteliigi kombinatsiooni kohta rohkem kui üks toimik, mis tähendab, et huvitatud pooled ei suutnud andmete jagamise osas kokkuleppele jõuda ja ühist toimikut esitada.

Teine probleem, mille tootmisharu esindajad on korduvalt tõstatanud, puudutab ettevõtjaid, kes jätkavad läbivaatamisprogrammi raames hinnatavaid toimeaineid sisaldavate toodete turustamist ilma sellest teatamata või hindamiskuludesse oma osa andmata (nn teiste kulul sõitjad).

5.3. Liikmesriikide kehtestatud lõivud

Direktiivi artiklis 25 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad korra, millega kohustatakse biotsiidid turule viinud või neid turule viia soovivaid isikuid tasuma lõivusid, mis kataksid käesoleva direktiivi menetluste rakendamise kulud. Tulemuseks on märkimisväärsed erinevused kehtestatud süsteemides ja lõivudes üle kogu ELi. Näiteks võib ühe tooteliigi toimeaine (st kasutusliigi) toimiku hindamise tasu jääda vahemikku 50 000–350 000 eurot; ka makseviisid võivad olla liikmesriigiti väga erinevad. See tekitab biotsiidide tootmisharus ebavõrdse olukorra, eriti läbivaatamisprogrammis osalejate jaoks, kes ei saa valida nende toimeaine toimikut läbivaatavat liikmesriiki.

5.4. Andmetele esitatavad nõuded

Direktiivis sätestatud kindlad nõuded toksilisuse ja ökotoksilisuse uuringutele tagavad inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrge kaitstuse. Kuna direktiivis ei tehta aga toimeainete vahel andmetele esitatavate nõuete osas vahet, tajutakse kehtestatud nõudeid teatavate madala riskiastmega toimeainete puhul liialdusena. Kuigi direktiiv annab võimaluse andmetele esitatavatest nõuetest loobuda, tundub, et liikmesriigid kohaldavad seda põhimõtet väga ebaühtlaselt. See on tekitanud eri lähenemisi ja seega ka ebavõrdse kohtlemise ohu.

5.5. Toodetele lubade andmine ja vastastikune tunnustamine

Liikmesriikides ei ole veel olulisel määral alustatud toodetele lubade andmisega, mis järgneb toimeaine kandmisele I või IA lisadesse, ning vastastikuse tunnustamisega. Ometi on koos liikmesriikide ja sidusrühmadega moodustatud vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töögrupp, et lihtsustada tootelubade väljastamise etappi ja hoida ära lubade vastastikuse tunnustamise ja eriti registreerimisega seonduvaid probleeme.

6. DIREKTIIVI MÕJU TURULE JA ERITI VKEDELE

Kuigi direktiivi täielikku mõju biotsiidide turule on veel vara hinnata, on märgata teatavaid suundumusi, mis võimaldavad teha esialgseid järeldusi.

Tuginedes identifitseerimis- ja teatamistoimingute tulemustele, mis on ära toodud komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2003 lisades, ilmneb, et hindamisele ei esitatud 60% toimeainetest, mida kasutati biotsiidides enne 2000. aastat, ja need tuli 1. septembriks 2006 turult kõrvaldada. Läbivaatamisprogrammi lõpuks turult kaduvate toimeainete protsent saab ilmselt olema veelgi kõrgem, kui arvestada, et ligemale 50% esialgselt teatatud toimeainete/tooteliikide kombinatsioonide kohta toimikut ei esitatud. Ometi peab lisama, et üht osa nendest toimeainetest, mida tootmisharu ei toetanud (kas kohe alguses või hiljem), ilmselt enam ei kasutatud või nende direktiivi positiivsesse nimekirja kandmise võimalus oli kahjulikke toksilisi omadusi arvestades väga väike.

Teatud hulga toimeainete puhul oli nende nimekirja kandmise toetamise kriteerium aga ilmselt rahaline – oodatavad tulud ei kataks kunagi toimiku koostamise kulusid. Selles mõttes oli suurte ettevõtete olukord parem kui VKEdel.

Senini on liikmesriikidele hindamiseks esitatud kaheksa toimikut uute toimeainete nimekirja kandmiseks. Viis neist võeti vastu täielikena. On arvatud, et ainete biotsiidide direktiivi alusel hindamisega kaasnevad suured kulud ja rahaline mõju võivad ebasoodsalt mõjutada investeeringuid uute toimeainetega biotsiididesse, mille mõju inimeste tervisele ja keskkonnale võib olla parem, eriti nišiturgudel. Praegu hõlmab direktiiv uute toimeainete väljatöötamise ainukeste ergutusvahenditena viieaastast lisaperioodi andmekaitseks ja ajutise tooteloa väljastamise võimalust.

7. DIREKTIIVI MÕJU KESKKONNALE JA RAHVATERVISELE

Direktiivis on esimest korda kehtestatud raamistik kõikide toimeainete ja biotsiidide põhjalikuks hindamiseks. Biotsiidide alased teadmised ja nende kontrollimine on kogu ELis märkimisväärselt paranenud, eriti nendes liikmesriikides, kus süsteem puudus või hõlmas ainult teatud osa biotsiididest. ELi turul olevate biotsiidide identifitseerimise ja hindamise alustamise otsese tulemusena on turult kõrvaldatud mitu vananenud toodet, mis on parandanud teadmisi kasutatavatest kemikaalidest. Peale selle on teatavad väga ohtlikud toimeained (näiteks strühniin, arseeniühendid, tributültiiniühendid ja teatud osoonikihti kahandavad ained) ELi biotsiidide turult kõrvaldatud – sellest saab selget tulu nii keskkond kui ka rahvatervis.

8. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD DIREKTIIVI MUUTMISEKS

Direktiiviga on loodud alus keskkonna ja rahvatervise kaitstuse taseme parandamiseks, mida ELi kodanikele biotsiididega seoses võimaldatakse. Enne toimeainete läbivaatamise tegelikku algust 2004. aastal inventeeris komisjon koostöös liikmesriikidega ja tööstusharu esindajatega viieaastase tööperioodi vältel Euroopa biotsiidide turgu ja töötas välja struktureeritud korra olemasolevate toimeainete hindamiseks. Kuigi algselt kavandatud olemasolevate toimeainete läbivaatamise tähtaegadest ei ole olnud võimalik kinni pidada, on protsessi kulg olnud sama kiire, kui mitte kiiremgi, kui teistel võrreldavatel reguleerimissüsteemidel, näiteks taimekaitsevahendite (direktiiv 91/414/EMÜ) või olemasolevate keemiliste ainete (määrus (EÜ) nr 793/93) vallas.

8.1. Läbivaatamisprogrammi tulevik aastani 2010 ja edasi

Nagu punktis 2.2 osutatud, on selge, et läbivaatamisprogrammi ei lõpetata algselt kehtestatud tähtajaks, 14. maiks 2010, mis juhuslikult on ka kuupäev, millal kaotab kehtivuse biotsiidide turuleviimise riiklik kord. Üleminekuperioodi lõpetamine toimeainete läbivaatamisprogrammi lõpetamata tähendaks seda, et direktiivis sätestatud ühtlustatud kord toodetele lubade andmise kohta ei kehtiks turul juba olevate biotsiidide suhtes. Kui ei ole võimalik kohaldada kumbagi korda – ei ühtlustatud ega ka riiklikku korda – tekib biotsiidide turuleviimise vallas õiguslik vaakum. Sellel võib olla negatiivne mõju rahvatervisele (turult eemaldatakse olulised biotsiidid) ja tõsised ebasoodsad majanduslikud tagajärjed kõikidele biotsiidide tööstusharus tegutsevatele ettevõtjatele.

Seega on käesolevale teatisele lisatud ettepanek direktiivi muutmiseks, mis pikendaks läbivaatamisprogrammi, üleminekuperioodi ja teatavaid sätteid andmekaitse kohta, mis peaksid kaasnema selle perioodiga veel kolmel aastal.

See annaks piisava ajavaru direktiivi sisuliseks muutmiseks ja läbivaatamisprogrammi allesjäänud osadele lähenemise kavandamiseks, mis tagaks töö õigeaegse ja tõhusa lõpetamise.

8.2. Direktiivi sisuline muutmine

Ettepanek direktiivi sisuliseks muutmiseks esitatakse 2008. aasta jooksul. Ettepanek puudutab käesoleva aruande punktides 4–6 tõstatatud küsimusi.

Komisjon töötab praegu välja eri meetmeid, mis aitaksid lahendada esilekerkinud küsimusi, sh:

- direktiivi kohaldamisala lihtsustamine ja kohandamine;

- astmeline lähenemine andmetele esitatavatele nõuetele, mis oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

- andmekaitse-eeskirjade lihtsustamine, sealhulgas teatud osas kohustuslik andmete jagamine;

- lõivustruktuuride suurem ühtlustamine või koordineerimine;

- lihtsustatud menetluste täiendamine;

- meetmed VKEde direktiivi nõuetele vastavuse hõlbustamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks;

- meetmed biotsiidide siseturu parandamiseks, sh vastastikuse tunnustamise tugevdamiseks.

1. lisa

Tooteliik | | Teatatud |Menetluses | | Toimiku esitamise tähtpäev |Esimese otsuse oodatav tähtpäev |Lõpliku otsuse oodatav tähtpäev | | 1. lisa | | | | | | | | | | | | |2006 |2007 |2008 |2009 |2010 |2011 |2012 |2013 |2014 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |Puiduimmutusvedelikud | |80 |40 | |28/03/2004 |12/01/2007 |29/08/2009 | |1 |2 |30 |7 | | | | | | |40 | |Rodentitsiidid | |17 |14 | | | | | | |2 |10 |2 | | | | | | |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |Molluskitsiidid | |13 |0 | |30/04/2006 |13/02/2009 |1/10/2011 | | | | | | | | | | | |0 | |Insektitsiidid | |104 |61 | | | | | | | |5 |30 |20 |6 | | | | |61 | |Repellendid ja aktraktandid | |41 |19 | | | | | | | |3 |6 |5 |5 | | | | |19 | |Mädanemisvastased ained | |46 |10 | | | | | | | |2 |5 |3 | | | | | |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |Desinfektsioonivahendid | |87 |35 | |31/07/2007 |16/05/2010 |31/12/2012 | | | | | |5 |25 |5 | | | |35 | | | |163 |82 | | | | | | | | | |5 |25 |25 |27 | | |82 | | | |108 |50 | | | | | | | | | |5 |25 |20 | | | |50 | | | |105 |55 | | | | | | | | | |5 |25 |25 | | | |55 | | | |52 |21 | | | | | | | | | |5 |15 |1 | | | |21 | |Säilitusained (konservides ja metallitöötlusõlid) | |143 |47 | | | | | | | | | |5 |25 |17 | | | |47 | | | |104 |30 | | | | | | | | | |5 |25 | | | | |30 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |Säilitusained (filmidele, kiududele, müüridele, vedelikjahutus- ja töötlemissüsteemidele) | |89 |45 | |31/10/2008 |17/08/2011 |3/04/2014 | | | | | | |4 |25 |16 | | |45 | | | |138 |69 | | | | | | | | | | |4 |25 |25 |15 | |69 | | | |94 |47 | | | | | | | | | | |4 |25 |18 | | |47 | | | |127 |64 | | | | | | | | | | |4 |25 |25 |10 | |64 | | | |118 |59 | | | | | | | | | | |4 |25 |25 |5 | |59 | |Linnumürgid | |2 |1 | | | | | | | | | | | |1 | | | |1 | |Kalamürgid | |3 |2 | | | | | | | | | | | |1 | | | |1 | |Toidu/sööda säilitusained | |25 |13 | | | | | | | | | | | |4 |9 | | |13 | |Palsameerimisvedelikud | |24 |12 | | | | | | | | | | | |4 |8 | | |12 | |Muude selgroogsete tõrjeks kasutatavad vahendid | |4 |2 | | | | | | | | | | | |2 | | | |2 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |Kokku | |1687 |777 | | | | | |1 |4 |50 |50 |63 |196 |230 |153 |30 | |777 | |

[1] Mõlemad uuringud on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/environment/biocides/study.htm

[2] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1896/2000, 7. september 2000, Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta (EÜT L 228, 8.9.2000, lk 6).

[3] Komisjoni määrus (EÜ) nr 2032/2003, 4. november 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta.

[4] Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1048/2005 ja 1849/2006. Määrus (EÜ) nr 2032/2003 tühistati ja asendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (eelkõige lihtsustamise ja ühtlustamise eesmärgil).

[5] Kättesaadavad aadressidel: http://ec.europa.eu/environment/biocides/index.htm ja http://ecb.jrc.it/biocides/

[6] Joonisel 1 toodud tooteliikide järjekord järgib hindamise järjekorda. Neljanda põhinimekirja ainete puhul (st tooteliigid 7, 9, 10–12, 15, 17, 20, 22 ja 23) on eelmistesse põhinimekirjadesse esitatud taotluste arvu põhjal oodata 50% väljalangemist.