52007DC0807

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.12.2007

KOM(2007) 807 lõplik

VALGE RAAMAT

ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta

(komisjoni esitatud) {SEK(2007) 1683}{SEK(2007) 1684}

VALGE RAAMAT

ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

Hüpoteeklaen on enamiku ELi kodanike jaoks elu suurim rahaline investeering. Hüpoteeklaenuturud hõlmavad suure osa Euroopa majandusest, seejuures moodustab eluaseme soetamiseks võetud hüpoteeklaenude jääk peaaegu 47% Euroopa Liidu SKP-st[1]. Seepärast on ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimine keskse tähtsusega ELi finantssüsteemi (nii hulgi- kui ka jaetasandi) ja kogu ELi majanduse tõhusamaks toimimiseks.

Komisjon on teadlik hüpoteeklaenuturgude ülimast tähtsusest ja seepärast algatas ta nende turgude toimimise ja integratsiooni ulatuse põhjaliku läbivaatamise. Käesolevas valges raamatus võetakse kokku kõnealuse läbivaatamise järeldused ja esitatakse tasakaalustatud meetmepakett, et tõhustada ELi eluaseme-hüpoteeklaenude turge ja suurendada nende konkurentsivõimet[2]. Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega on need meetmed välja töötatud pärast põhjalikku konsulteerimist kõikide sidusrühmadega ja võttes arvesse proportsionaalset mõju hindamist[3].

Samuti on komisjon võimaluse ja vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse võtnud finantsturgude hiljutiste sündmuste põhjal juba tehtud järeldusi. Käesolev valge raamat ei ole iseenesest siiski vastuseks finantsturgudel praegu valitsevale heitlikule olukorrale, mis sai alguse probleemidest USA riskantsete hüpoteeklaenude turul. Selle heitliku olukorra tagajärjed ulatuvad kaugemale ning neid käsitleti põhjalikumalt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel 9. oktoobril 2007.

Valges raamatus esitatud poliitilisi suundi arendatakse edasi tihedas koostöös kõikide sidusrühmadega. Enne kui komisjon need vastu võtab, tehakse nende kohta eraldi mõju hindamine, sealhulgas kvantitatiivne tasuvusanalüüs.

Käesoleva valge raamatu taustana tuleb vaadelda komisjoni teatist '21. sajandi Euroopa ühtne turg'[4], milles toonitati finantsteenuste jaeturgude suurema integreerituse eeliseid Euroopa majanduse jaoks.

2. ELi meetmete vajalikkus

Asutamisleping on aluseks ühtse turu väljakujundamisele ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise teelt takistuste kõrvaldamisele. Kogemused on siiski näidanud, et eluaseme-hüpoteeklaenude ühtne turg ei ole kaugeltki veel integreeritud. On takistusi, mis piiravad piiriülese tegevuse ulatust pakkumise ja nõudluse poolel ning vähendavad seeläbi turul konkurentsi ja valikuvõimalusi.

Ühe uuringu hinnangute kohaselt on ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise potentsiaalne majanduslik kasu 0,7% ELi SKPst ja 0,5% eratarbimisest järgmise kümne aasta jooksul[5]. Uuringust selgub, et kõnealusest kasust tulenevalt oleks 2015. aastaks võimalik langetada hüpoteeklaenude intressimäärasid kuni 47 baaspunkti võrra, seega väheneks näiteks 100 000 euro suuruselt laenult makstav intress 470 euro võrra aastas[6]. Ühe teise uuringu andmetel oleks saadav kasu 0,12–0,24% ELi SKPst aastas[7]. Hinnanguline kasu, mis turutingimuste arengut arvesse võttes oleks praegu veidi erinev, tuleneb hüpoteeklaenuandjate töö tõhustamisest ja laiemast tootevalikust.

Siiski tuleb tunnistada ka integreerimise potentsiaali piiratust. Ei tohi alahinnata selliste tegurite mõju nagu keel, vahemaa, tarbijaeelistused ja laenuandjate äristrateegiad. Samas on asjakohaste poliitiliste algatustega võimalik mõjutada teisi tegureid, mis takistavad äritegevust või suurendavad oluliselt äritegevuse kulusid seoses hüpoteeklaenu andmise või võtmisega teises ELi liikmesriigis.

Komisjon teadvustab, et tarbijad võtavad hüpoteeklaenu peamiselt kohalikelt pakkujatelt ja enamik tarbijatest teeb seda ka lähemas tulevikus. ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimist mõjutab seega peamiselt pakkumine, eelkõige eri ettevõtlusvormide tõttu tarbija liikmesriigis.

3. Eesmärgid

ELi hüpoteeklaenuturud on võimalik muuta konkurentsivõimeliseks ja tõhusalt toimivaks selliste meetmete abil, millega hõlbustatakse hüpoteeklaenude piiriülest pakkumist ja rahastamist, laiendatakse tootevalikut, tõstetakse tarbijausaldust ja hõlbustatakse klientide liikuvust.

3.1. Hüpoteeklaenude piiriülese pakkumise ja rahastamise hõlbustamine

Finantsteenuste pakkujad võivad piiriüleseid hüpoteeklaene pakkuda mitmel viisil: kohalikul turul tegutsedes (nt filiaalid, tütarettevõtjad, ühinemised ja omandamised), otseseid turustuskanaleid kasutades (nt telefon või Internet) või kohalike vahendajate abil (nt maaklerid). Finantsteenuste pakkujad võivad piiriüleseks tegutsemiseks osta ka hüpoteeklaenuportfelli teise liikmesriigi hüpoteeklaenuandjalt.

Erinevate õiguslike ja tarbijakaitse raamistike ja killustatud infrastruktuuride (nt krediidiregistrid) tõttu ning teatavatel juhtudel (nt hüpoteeklaenude rahastamise puhul) ka nõuetekohaste õiguslike raamistike puudumise tõttu tekivad õiguslikud ja majanduslikud takistused, mis piiravad piiriülest laenuandmist ja takistavad tulusate üleeuroopaliste rahastamisstrateegiate väljatöötamist. Seepärast püüab komisjon kõrvaldada ebaproportsionaalsed takistused ja vähendada seeläbi kulutusi, mis on seotud hüpoteeklaenutoodete müügiga kogu ELis.

Komisjon leiab, et hüpoteeklaenude rahastamise eri vahendid ei asenda, vaid pigem täiendavad üksteist. Eesmärk peaks olema hüpoteeklaenude rahastamise vahendite laia valiku väljaarendamise soodustamine, mitte selle piiramine. Selliste rahastamisvahendite kasutamine, mille puhul kantakse hüpoteeklaenude risk esialgsetelt laenuandjatelt üle kapitaliturgudele, annab eeliseid seoses riski hajutamise ja rahastamiskuludega. Siiski on hiljutised kogemused rõhutanud vajadust tagada, et selliseid meetodeid kasutataks nii, et see ei kahjustaks finantsstabiilsust.

3.2. Toodete mitmekesistamine

Kuigi ELis on kättesaadav lai valik tooteid, ei saa ühegi riigi turu puhul öelda, et seal oleksid kättesaadavad kõik hüpoteeklaenutooted, seda nii tooteomaduste kui ka laenusaajate tüüpide osas. See on mingil määral tingitud sellistest teguritest nagu tarbijaeelistused ja hüpoteeklaenuandjate erinevad äristrateegiad. Siiski on ka rida majanduslikke ja õiguslikke tõkkeid, mis takistavad hüpoteeklaenuandjatel pakkuda teatavaid tooteid teatavatel turgudel või kasutada konkreetset rahastamisstrateegiat. Toodete mitmekesisust takistavad tegurid on tihedalt seotud muude, hüpoteeklaenuandjate piiriülest tegutsemist takistavate teguritega.

Mitmest uuringust on selgunud, et toodete valiku laiendamine on oluline selleks, et saavutada enamik hüpoteeklaenuturgude integratsiooni eeliseid. Ühe uuringu hinnangul suurendaks ainuüksi toodete kättesaadavust takistavate tegurite kõrvaldamine ELi tarbimist 0,4% ja ELi SKPd 0,6% järgmise kümne aasta jooksul (võrreldes ELi tarbimise üldise hinnangulise suurenemisega 0,5% võrra ja ELi SKP suurenemisega 0,7% võrra)[8]. Teise uuringu andmetel tooks toodete suurem mitmekesisus kaasa turu 10% kasvu, kuna see annaks uutele laenusaajatele juurdepääsu hüpoteeklaenudele ja veerandile praegustele laenusaajatele võimaluse leida sobivamad tooted; sellest saadav aastane kasu jääks vahemikku 0,15–0,30% hüpoteek-eluasemelaenude jäägist, mis vastab 0,06–0,12%-le 2003. aasta SKPst[9].

Komisjon püüab laiendada toodete valikut vastavalt tarbijate vajadustele, kõrvaldades eelkõige uute ja uuenduslike hüpoteeklaenutoodete levitamist ja müüki takistavad tegurid. Komisjon on teadlik sellest, et paljud eeskirjad, millega piiratakse teatavate toodete piiriülest pakkumist, on kavandatud tarbijate kaitsmiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks. USA riskantsete hüpoteeklaenude turu hiljutised probleemid annavad tunnistust sellest, kui oluline on mitte võtta põhjendamatuid riske seoses kõnealuste oluliste halduspoliitiliste eesmärkidega. Komisjon soovib sellegipoolest uurida, kuidas oleks toodete laiemat valikut võimalik ühendada tugeva tarbijakaitse ja nõuetekohase finantsstabiilsusega.

3.3. Tarbijausalduse tõstmine

Hüpoteeklaenu võtmine on iga tarbija jaoks kaalukas otsus. Komisjon leiab, et turg ei saa olla tõhus, kui puuduvad enesekindlad ja teadlikud tarbijad, kes suudavad leida ja välja valida oma vajadustele kõige paremini vastava hüpoteeklaenutoote, sõltumata laenuandja asukohast. Sobiva valiku tegemiseks on tarbijatel vaja selgesõnalist, tõepärast, täielikku ja võrreldavat teavet eri hüpoteegitoodete kohta.

Komisjoni arvamuse kohaselt on oluline, et hüpoteeklaenuandjad annaksid laene vastutustundlikult ning hindaksid eelkõige laenusaajate tagasimaksevõimet kavandatava tehingu kontekstis. Selliseks hindamiseks on mitu võimalust, näiteks andmebaaside kasutamine. Kui hüpoteeklaenuandjad või ebaausad laenuvahendajad annavad hüpoteeklaene vastutustundetul või eksitaval viisil, võib see mõjuda kahjulikult kogu majandusele, nagu on näha praegusest heitlikust olukorrast riskantsete hüpoteeklaenude turul.

Tarbijausalduse tõstmisel on oluliseks teguriks asjakohane nõustamine, sealhulgas õigusnõustamine. Seda ei saa samastada teabega, mis kujutab endast lihtsalt toote kirjeldust. Komisjon soovib edendada rangeid hüpoteeginõustamise norme, kuid tunnistab samal ajal, et kõik tarbijad ei vaja nõustamist samal määral.

3.4. Klientide liikuvuse hõlbustamine

Klientide liikuvus ja tarbijate kalduvus vahetada hüpoteeklaenuandjat võivad mõjutada turu konkurentsitaset. Komisjon soovib hõlbustada klientide liikuvust ning tagada, et hüpoteeklaenuandjat vahetada soovivaid tarbijaid ei takistataks ega veendaks neid oma otsusest loobuma põhjendamatute õiguslike või majanduslike takistuste abil.

Hindade läbipaistvus, mis saavutatakse selge ja võrreldava teabe esitamisega, mängib klientide liikuvuse hõlbustamisel olulist rolli. Seepärast on lepingu sõlmimise eelse teabe kvaliteedi ja selguse parandamise algatused olulised, kuna nii tagatakse, et tarbijad on täielikult teadlikud kõikidest kuluelementidest ja tooteomadustest. Siiski ei saa üksnes teabe abil klientide liikuvust soodustada. Teenuseosutaja vahetamise kulude tõstmine ja toodete seosmüük (nt kohustus, et tarbija peab hüpoteeklaenu võtmisel avama sama teenuseosutaja juures arvelduskonto või sõlmima kindlustuslepingu) seovad tarbijad tihedalt kindla finantsteenuste pakkujaga, takistades seeläbi liikuvust ja nõrgendades konkurentsi. Samaväärselt võib mõjuda kohustus, et tarbija peab laskma oma palga kanda hüpoteeklaenuga seotud arvelduskontole. Selline tegevus ei mõjuta üksnes klientide liikuvust, vaid võib nõrgendada ka hindade ja toodete konkurentsi seotud ja siduvate toodete turgudel ning veenda uusi ettevõtjaid turule mitte tulema, eelkõige neid, kes on spetsialiseerunud seotud toodete pakkumisele.

4. Eesmärkide saavutamine

Komisjon leiab, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on vaja teha veel jõupingutusi, et leida sobivaim meetmepakett.

4.1. Uute õigusaktide vajaduse hindamine

Läbivaatamise tulemuste põhjal leiab komisjon, et peamised lahendust nõudvad probleemid on järgmised: lepingu sõlmimise eelne teave, krediidi kulukuse määr, vastutustundlik laenuandmine ja varasem tagasimaksmine.

Kuigi käesoleva valge raamatu juurde kuuluvast mõju hindamisest järeldub, et uued õigusaktid oleks mõnes valdkonnas kõige tõhusam poliitiline valik seatud eesmärkide saavutamiseks, leiab komisjon, et on vaja täiendavat analüüsi ja konsulteerimist sidusrühmadega, enne kui saab anda lõpliku poliitilise hinnangu selle kohta, milline oleks kõige sobivam edasine tegutsemisviis.

Eelkõige viib komisjon kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega läbi põhjaliku mõju hindamise, sh eri tegevusvõimaluste kvantitatiivse tasuvusanalüüsi kõikide küsimuste puhul, selleks et tagada, et kulud ei kaalu üles eeldatavat kasu. Kuni see üksikasjalik töö ei ole lõpule viidud ega sidusrühmadega täiendavalt konsulteeritud, oleks komisjoni arvates ennatlik otsustada, kas vajalikku lisandväärtust oleks võimalik saavutada direktiivi abil.

Varasem tagasimaksmine

Komisjon leiab, et varasem tagasimaksmine on üks olulisemaid küsimusi ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimisel. Mõju hindamises on rõhutatud varasema tagasimaksmise tingimuste tagajärgi komisjoni püstitatud kõigi nelja eesmärgi puhul. Samuti on selles toonitatud varasema tagasimaksmise olulisust toodete mitmekesisuse seisukohalt, mis on uuringute kohaselt äärmiselt oluline hüpoteeklaenuturgude integratsioonist saadava kasu saavutamiseks. Sellega seoses leiab komisjon, et varasema tagasimaksmise küsimuse lahendamine ning liikmesriikides kehtivate varasema tagasimaksmise süsteemide mitmekesisuse arvessevõtmine aitaks saada täit kasu Euroopa hüpoteeklaenuturgude integreerimisest. Komisjon tunnistab kõnealuse küsimuse poliitilist tundlikkust ja seda, kui keeruline on saavutada sobivat ühtlustamise taset (nagu on näidanud raskused tarbijakrediidi valdkonnas). Siiski usub komisjon, et koos liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga lasub tal vastutus teha kõik endast olenev, et Euroopa leibkondadel oleks hüpoteeklaenude võtmisel võimalus saada kasu lepingupakkumiste laiemast valikust. Seepärast on komisjon otsustanud uurida, eelkõige koos liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, mil määral oleks varasema tagasimaksmise puhul võimalik saavutada konsensus asjakohase Euroopa süsteemi osas.

2008. aastal on komisjonil kavas:

- uurida viivitamata varasema tagasimaksmise poliitilisi valikuvõimalusi;

- hinnata kulusid ja tulusid varasema tagasimaksmise eri võimaluste puhul ( status quo , lepinguline võimalus või kohustuslik õigus, hüvitamise määr jne).

Teabe kvaliteedi ja võrreldavuse parandamine

Komisjoni läbiviidud tarbijauuringute esialgsed tulemused näitavad, et tarbijate jaoks on väga oluline saada lepingu sõlmimise eelset teavet struktureeritud kujul, et oleks võimalik pakkumisi võrrelda. Tulemustest selgub, et teave peaks olema terviklik, sisaldama tabeleid ja konkreetseid näiteid ning olema sõnastatud lihtsalt, ilma liigse tehnilise žargoonita. See teave tuleks esitada piisavalt vara enne lepingu sõlmimist.

Vaatamata sellele, et eluasemelaenude vabatahtlik tegevusjuhend[10] on mänginud olulist rolli, on tarbijatele hüpoteeklaenu kohta antava teabe hulk ja kvaliteet liikmesriikides endiselt kõikuv. Komisjoni arvates on tegevusjuhend ühest küljest teataval määral aegunud ja teisest küljest ei ole see piisavalt asjakohaselt asendanud siduvaid eeskirju. Tegevusjuhendi järgimine ei ole optimaalne[11] ning juhendil puuduvad tõhusad järelevalve- ja jõustamisvahendid, mis kahjustab selle usaldusväärsust tarbijate silmis. Lisaks sellele on tekitanud raskusi lahknevused tegevusjuhendi rakendamisel eri riikides, näiteks küsimuses, millal tuleb Euroopa ühtne teabeleht tarbijale üle anda[12].

Krediidi kulukuse määr on oluline osa tarbijale antavast teabest. Eri arvutusmeetodid ja kulubaasid võivad piirata eri toodete tegelikku võrreldavust eelkõige piiriülesel tasandil ja seega tarbijaid eksitada. Krediidi kulukuse määrade ühtlustamine on oluline selleks, et tagada kvaliteetsed teabestandardid ja eri hüpoteegitoodete tegelik võrreldavus tarbijate jaoks.

2008. aastal on komisjonil kavas:

- töötada lõplikult välja Euroopa eluasemelaenude ühtse teabelehe muudetud versioon, kasutades võimalikult suurel määral komisjoni poolt 2006. aastal kokku kutsutud laenuandjate ja laenusaajate eksperdirühma saavutatud positiivseid tulemusi[13] ning võttes aluseks komisjoni poolt 2007. aasta läbiviidud tarbijauuringute esialgseid tulemusi;

- testida kõnealust muudetud ühtset teabelehte laiemalt koos tarbijatega kõikides liikmesriikides;

- uurida, mil määral oleks kavandatud tarbijakrediidi direktiivis sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad krediidi kulukuse määra, võimalik laiendada hüpoteeklaenudele kas sellistena, nagu need on, või võttes arvesse hüpoteeklaenude eripära;

- hinnata eri poliitiliste valikute kulusid ja tulusid.

Vastutustundliku laenuandmise ja –võtmise edendamine

Komisjon leiab, et kõikide sidusrühmade (tarbijate, investorite, laenuandjate aktsionäride jt) huvides tuleks nõuda, et hüpoteeklaenuandjad ja -vahendajad hindaksid enne hüpoteeklaenu andmist igal võimalikul viisil laenusaaja krediidivõimet. Samuti tuleks tagada, et hüpoteeklaenuandjaid krediidiregistrite piiriülesel kasutamisel ei diskrimineeritaks ning et krediiditeave liiguks sujuvalt, kuid samas oleks täidetud ELi andmekaitse-eeskirjad.

Komisjon on seisukohal, et hüpoteeklaenuandjad peaksid tarbijale esitama täieliku teabe ja nõuetekohased selgitused, et ta saaks teha põhjendatud valiku, kuid neil ei peaks olema õiguslikku kohustust tegeleda nõustamisega. Nõustamise kohustuslikuks muutmisel võib olla kahjulik mõju hüpoteeklaenude hindadele ja see võib piirata tarbijatele pakutavate toodete valikut, kuna hüpoteeklaenuandjad annaksid loomulikult nõu nende enda pakutavate toodete osas. Pigem peaksid tarbija soovil tegelema nõustamisega sõltumatud nõustajad või laenuandja. Kui nõu antakse, peab see siiski olema kooskõlas kõrgemate standarditega. Siinkohal on oluline, et tarbijad saaksid objektiivseid nõuandeid, mis põhinevad nende individuaalsetel andmetel ning on kooskõlas toodete keerukuse ja seonduvate riskidega. Samuti on tähtis, et tarbijad annaksid nõustajale täielikku ja täpset teavet.

2008. aastal on komisjonil kavas:

- konsulteerida kõikide sidusrühmadega kõrgemate nõustamisstandardite küsimuses;

- uurida, mil määral oleks kavandatud tarbijakrediididirektiivis sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu registritele ja selgitamiskohustust, võimalik laiendada hüpoteeklaenudele;

- uurida võimalusi vastutustundliku laenuandmise edendamiseks, võttes arvesse USA riskantsete hüpoteeklaenude turu kriisist saadud kogemusi;

- hinnata eri poliitiliste valikute kulusid ja tulusid.

Selleks et aidata komisjonil ette valmistada asjakohaseid meetmeid krediidiandmete kättesaadavuse, võrreldavuse ja täielikkuse parandamiseks, luuakse 2008. aastal laenuandmete eksperdirühm .

Tarbijate finantsalaste teadmiste suurendamine võib samuti aidata neil otsustada nende vajadustele vastavate parimate toodete ja teenuste üle. Käesoleva valge raamatuga koos avaldatud teatises finantsteadmiste kohta rõhutatakse, et komisjon toetab kvaliteetsete finantsteadmiste edendamist kogu ELis.

Komisjon usub, et hüpoteeklaenulepinguga seonduva kohaldatava õiguse küsimusi tuleks käsitleda 'Rooma I' määruse raames, milles hiljuti leppisid kokku nõukogu ja Euroopa Parlament. Hüpoteeklaenu tagatise suhtes kohaldatava õiguse puhul ei näe komisjon põhjust öelda lahti hästitoimivast põhimõttest, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus kinnisvara asub.

4.2. Kinnisvara hindamine, kinnistusraamatud ja vara arestimise menetlus

Komisjon leiab, et liikmesriigid peaksid tõhustama sundmüügimenetlust ja maa kinnistamise menetlust. Need tegurid suurendavad hüpoteeklaenuandjate äritegevuse kulusid ja investorite ebakindlust seoses tagatise kvaliteediga ning suurendavad samuti refinantseerimiskulusid, vähendades seeläbi juba tegutsevate teenusepakkujate tõhusust ja takistades uute pakkujate turuletulekut.

Komisjon avaldab korrapäraselt ajakohastatavaid ' tulemustabeleid' , milles esitatakse objektiivset teavet maa kinnistamise ja vara arestimise menetluste kulukuse ja kestuse kohta kõikides liikmesriikides.

Pärast asjakohase mõjuhindamise koostamist esitab komisjon 2008. aastal soovituse . Kõnealuse soovitusega:

- kutsutakse liikmesriike üles tagama, et vara arestimise menetlused viiakse läbi mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega ning et nende kinnistusraamatud on kättesaadavad Internetis;

- julgustatakse liikmesriike liituma projektiga EULIS[14], mida on toetatud komisjoni e-infosisu (eContent) programmi kaudu;

- kutsutakse liikmesriike üles muutma oma kinnistusraamatud läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks, eelkõige varjatud kulude osas;

- kutsutakse liikmesriike üles hõlbustama välismaiste hindamisaktide kasutamist ning soodustama usaldusväärsete hindamisstandardite väljatöötamist ja kasutamist.

4.3. Rikkumisi käsitlev poliitika

Komisjon jätkab karmi rikkumispoliitika kohaldamist. Eelkõige uurib komisjon 2008. aastal, kas:

- teatavaid siseriiklikke eeskirju, mis on takistuseks krediidiinfo liikumisele või mis takistavad krediidiinfobüroosid teenuseid osutamast, saab käsitada asutamislepingu sätete rikkumisena, ilma et see piiraks ELi andmekaitse-eeskirju;

- teatavates liikmesriikides kehtiv kord, mille kohaselt on keelatud hõlmata teistes ELi liikmesriikides võetud hüpoteeklaene tagatud võlakirjade koondtagatisega, on kooskõlas kapitali vaba liikumisega ja teenuste osutamise vabadusega.

4.4. Hüpoteeklaenude rahastamise eksperdirühma järeldustel põhinev töö

Võttes arvesse ELi hüpoteeklaenude rahastamise turgude tõhustamise potentsiaali, on komisjonil kavas jätkata hüpoteeklaenude rahastamise eksperdirühma[15] ja Euroopa finantsturgude juristide rühma väärtpaberistamise töörühma[16] tuvastatud probleemide olemuse, põhjuste ja ulatuse analüüsimist. Analüüsimisel võtab komisjon arvesse hiljutisi sündmusi teisejärguliste laenude turgudel, tuvastatud takistuste keerukust ja horisontaalset mõõdet ning kaugeleulatuvat mõju kõikide sidusrühmade jaoks.

Eelkõige uurib komisjon:

- näiteks pikaajaliste hüpoteeklaenude puhul lühiajalise rahastamise kasutamisest tuleneva likviidsusriski juhtimise turutavasid ja usaldatavusnormatiive, eelkõige seoses sellega, kuidas pingelistes turutingimustes hakkama saada;

- hüpoteeklaenuandjate stiimuleid riski kõrvaldamiseks bilansist;

- otseselt või kaudselt hüpoteeklaenudega seotud väärtpaberistamistehingutega kaasnevate panga riskide usaldatavusnormatiive ja läbipaistvust;

- edasiste meetmete vajalikkust läbipaistvuse suurendamiseks lõppinvestorite seisukohalt.

Komisjon eeldab, et turg reageerib nõuetekohaselt ja kiiresti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus 9. oktoobril 2007 tõstatatud küsimustele, eelkõige keerukate finantsinstrumentide läbipaistvuse ja hindamise osas.

Sõltuvalt finantsturgude edasisest arengust võib ette näha väärtpaberistamise eksperdirühma loomist, et töötada välja asjakohane horisontaalne poliitiline strateegia keerukate väärtpaberistamise probleemide lahendamiseks.

4.5. Edasised uuringud

Nagu on teatatud jaefinantsteenuseid käsitlevas rohelises raamatus[17], tegeleb komisjon praegu sellega, et:

- vaatab läbi mittekrediidiasutuste rolli ja reguleerimist ELi hüpoteeklaenuturgudel, et hinnata, kas on vaja võtta asjakohaseid meetmeid ühenduse tasandil. Viiakse läbi uuring ja selle tulemused avaldatakse 2008. aastal. Põhimõtteliselt on komisjon selle poolt, et lubada mittekrediidiasutustel tegeleda hüpoteeklaenude andmisega, kuid peab vajalikuks rõhutada, et mingil juhul ei tohi ohustada vastutustundlikku laenuandmist, stabiilsust ega tõhusat järelevalvet;

- vaatab läbi riikide reguleerivad raamistikud, mille alusel kinnisvara tagatisel pakutavaid tooteid turustatakse, et hinnata, kas on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Viiakse läbi uuring ka kinnisvara tagatisel antavate tarbimislaenude skeemide kohta ja selle tulemused avaldatakse 2008. aastal. Kuigi komisjon tunnustab kinnisvara tagatisel pakutavate toodete (nt 'pööratud hüpoteeklaenude', ing. k. reverse mortgages ) potentsiaalset majanduslikku rolli, on ta teadlik ka kinnisvara tagatisel pakutavate toodetega kaasnevatest võimalikest riskidest.

2007. aasta novembris avaldatud teatises 21. sajandi Euroopa ühtse turu kohta[18] teatas komisjon oma kavatsusest uurida toodete seosmüügi ja muude ebaausate tavade kasutamist laenude, kontode, maksete ja kindlustuse valdkonnas, et hinnata nende mõju liikuvusele. Komisjoni eesmärk on töötada välja horisontaalne algatus ebaausate äritavade kaotamiseks jaefinantsteenuste valdkonnas, sealhulgas hüpoteeklaenude puhul.

Teatavates liikmesriikides kehtivad intressimäärade piirangud (nt liigkasuvõtmise vastased eeskirjad, intressimäära kõikumise piirangud, liitintresside keeld jne) võivad takistada teatavate toodete piiriülest ringlust. Tuleb kaaluda selliste tavade mõju mitmekesisusele ja piiriülesele äritegevusele, võttes samas arvesse asjaolu, et need võivad täita olulist sotsiaalset ja tarbijakaitsealast rolli ning need kehtivad piiratud hulgas liikmesriikides. Eespool öeldut arvesse võttes avaldab komisjon 2010. aastal horisontaalse uuringu, milles hinnatakse kõnealuste eeskirjade mõju ühtsele turule nende eesmärgist lähtuvalt.

5. Järeldused

Käesolevas valges raamatus on välja toodud rida proportsionaalseid meetmeid, mis on kavandatud eesmärgiga mitmekesistada ja tõhustada ELi hüpoteeklaenuturge, millest saaksid kasu nii tarbijad, hüpoteeklaenuandjad kui ka investorid. Võttes arvesse hüpoteeklaenude tähtsust ELi kodanike ja majanduse jaoks üldiselt, on järgitud tõenditel põhinevat lähenemisviisi. Hiljutised sündmused üleilmsetel hüpoteeklaenuturgudel on kinnitanud kõnealuse lähenemisviisi asjakohasust, kuid samas ka osutanud valdkondadele, kus on veel vaja teha jõupingutusi. Komisjon kavatseb võtta kiirelt ühendust kõikide sidusrühmadega, et viia lõpule eri poliitiliste tegevusvõimaluste hindamine.

Et meetmed oleksid tõhusad, tuleb iga kavandatud meetme puhul tõendada, et selle abil luuakse hüpoteeklaenuandjatele uusi võimalusi teistele turgudele ligipääsemiseks ja piiriüleseks tegutsemiseks. Samuti tuleks näidata, et meetmetega saavutatakse tõhusam hüpoteeklaenu andmise menetlus, mis pakuks mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning peaks vähendama kulusid. Loodetavat kasu tuleks vaadelda kõnealuste meetmete võimalike kulude taustal.

Seni tehtud töö põhjal võib järeldada, et käesolevas valges raamatus nimetatud valdkondadest nii mitmeski võib eeldada edasistest meetmetest saadavat märgatavat kasu. Mitmete selliste meetmetega, mis aitaksid nii esma- kui ka järelturul piiriülest hüpoteeklaenuandmist tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muuta, kaasneks ka suurem toodete mitmekesisus ja potentsiaalselt madalam tarbijahind. Valges raamatus on esile toodud, kui oluline on tarbijate jaoks nõuetekohane teavitamine, vastutustundlik laenuandmine ja kvaliteetne nõustamine, et nad saaksid valida parima toote, mis vastab nende vajadustele. Tarbijad peaksid samuti saama kasu klientide liikuvuse soodustamiseks tehtavatest jõupingutustest, mis hõlmavad läbipaistvuse parandamist ja toodete seosmüügi vähendamist.

Üldiselt väheneks investorite risk investeerimisel kinnisvaraga tagatud toodetesse tänu turu suuremale läbipaistvusele, suuremale kindlustundele investeeringu taastamismaksumuse osas ja investeerimisvõimaluste laiemale valikule, mis tuleneb toodete suuremast mitmekesisusest nii esma- kui ka järelturul.

LISA Peamised valges raamatus nimetatud ülesanded ja meetmed

Saavutamise tähtaeg | Meede |

2008 | Valmistatakse ette varasema tagasimaksmise, lepingu sõlmimise eelse teabe, krediidi kulukuse määra ja krediidiregistritele juurdepääsu mõju hindamine, hinnatakse krediidivõime ja nõustamise standardeid ning peetakse nõu peamiste sidusrühmadega varasema tagasimaksmise küsimuses |

2008 | Tarbijad testivad Euroopa ühtse teabelehe muudetud versiooni |

2008 | Luuakse laenuandmete eksperdirühm |

2008 | Avaldatakse uuring mittekrediidiasutuste rolli ja reguleerimise kohta ELi hüpoteeklaenuturgudel |

2008 | Avaldatakse kinnisvara tagatisel antavaid tarbimislaene käsitlev uuring |

2008 | Võib-olla luuakse väärtpaberistamise eksperdirühm |

2008 | Uuritakse teistes ELi liikmesriikides võetud hüpoteeklaenude kasutamise keeldu tagatud võlakirjade koondtagatisena ja muid hüpoteeklaenuturgude toimimise aspekte EÜ asutamislepingus tagatud kapitali vaba liikumise seisukohast |

2008 | Avaldatakse uuring toodete seosmüügi ja muude ebaausate tavade kasutamise uurimiseks laenude, kontode, maksete ja kindlustuse valdkonnas |

2008 | Esitatakse maa kinnistamist, vara arestimist ja kinnisvara hindamist käsitlev soovitus |

2008-2009 | Avaldatakse tulemustabelid maa kinnistamise ja vara arestimise menetluste kulude ja kestuse kohta |

2010 | Avaldatakse uuring, milles hinnatakse intressimäärade piirangute (nt liigkasuvõtmist, intressimäära kõikumist ja liitintresse käsitlevad eeskirjad) vajadust ja õigustatust, võttes arvesse nende mõju ühtsele turule |

[1] HYPOSTAT 2005: A review of Europe’s Mortgage and Housing Markets , European Mortgage Federation, november 2006, lk 140.

[2] Läbivaatamine hõlmab laene, mis on tagatud kas hüpoteegi või muu võrreldava tagatisega, samuti laene kinnisvara ostmiseks.

[3] Täiendavat teavet saab mõju hindamist käsitlevast dokumendist.

[4] KOM(2007) 724, 20.11.2007; ja SEK(2007) 1520, 20.11.2007. Vt ka KOM(2005) 629, 1.12.2005; KOM(2007) 33, 31.1.2007; SEK(2007) 106, 31.1.2007; ja KOM(2007) 226, 30.4.2007.

[5] The Costs and Benefits of Integration of EU Mortgage Markets , London Economics, august 2005, lk 5.

[6] Vt joonealune märkus 5, lk 5.

[7] Study on the Financial Integration of European Mortgage Markets , Mercer Oliver Wyman and the European Mortgage Federation, oktoober 2003, lk 77–78.

[8] Vt joonealune märkus 5, lk 6.

[9] Vt joonealune märkus 7, lk 78.

[10] Euroopa kokkulepe, mis käsitleb eluasemelaenude lepingu sõlmimise eelse teabe alast vabatahtlikku tegevusjuhendit , 5.3.2001.

[11] Vt näiteks: European Agreement on a Voluntary Code of Conduct on Pre-contractual Information for Home Loans: Second Progress Report on Implementation in the European Union , European Banking Industry Committee, 13.12.2005, milles kinnitati, et kuigi tegevusjuhendi järgimise ja rakendamise määr oli mõnedel turgudel peaaegu 100%, oli olukord teistel turgudel vähem rahuldav; samuti Monitoring the Update and Effectiveness of the Voluntary Code of Conduct on Pre-Contractual Information for Home Loans , Institute for Financial Services, 17.6.2003.

[12] Mortgage Industry and Consumer Dialogue Final Report , 20.12.2006.

[13] Eelkõige seoses riskihoiatuste ja välisvaluutalaenudega.

[14] Euroopa maainfo teenistuses ( European Land Information Service , EULIS) osaleb praeguse seisuga kümme riiki; teenistuse eesmärk on tagada Interneti kaudu hõlbus piiriülene juurdepääs teabele maa ja kinnisvara omanike ja seonduvate huvide kohta (www.eulis.org).

[15] Hüpoteeklaenude rahastamise eksperdirühma aruanne , 22.12.2006.

[16] Legal Obstacles to cross-border securitisation in the EU , European Financial Markets Lawyers Group, Working Group on Securitisation, 7.5.2007.

[17] KOM(2007) 226, 30.4.2007.

[18] KOM(2007) 724, 20.11.2007, ja SEK(2007) 1520, 20.11.2007.