52007DC0678

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.11.2007

KOM(2007) 678 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2006)

SISUKORD

KOMISJONI AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSEKOHTA (2006) 3

1. Eelarve täitmine 3

2. Majanduskeskkond ja tingimuste seadmine 9

3. Kooskõlastamine transpordi- ja keskkonnapoliitikaga 10

3.1. Transport 10

3.2. Keskkond 11

4. Kontrollimised 11

5. Eeskirjade eiramine ja abi peatamine 12

6. Hindamine 13

7. Uus õiguslik raamistik perioodiks 2007-2013 13

8. Teave ja avalikustamine 14

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2006)

Käesolev aruanne esitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/1994 (millega asutatakse Ühtekuuluvusfond) artikli 14 lõikega 1. Selles vaadeldakse Ühtekuuluvusfondi tegevust aastal 2006.

1. EELARVE TÄITMINE

ÜHTEKUULUVUSFONDI KÄSUTUSES OLI 2006. AASTAL VAHENDEID 6 032 082 110 EURO VÄÄRTUSES (JOOKSEVHINDADES) KOLMETEISTKÜMNE ABISAAVA LIIKMESRIIGI JAOKS. MAINITUD SUMMA SISALDAB KA TEHNILISE ABI ERALDISI (8 100 000 EUROT). TULEB MÄRKIDA, ET MAJANDUSKASVUST TINGITUNA EI OLE IIRIMAA ALATES 1. JAANUARIST 2004 ENAM ÜHTEKUULUVUSFONDIST ABI SAAMISEKS KÕLBLIK. RUMEENIA JA BULGAARIA ÜHINESID EUROOPA LIIDUGA 1. JAANUARIL 2007 NING ON ALATES SELLEST AJAST KÕLBLIKUD ÜHTEKUULUVUSFONDIST ABI SAAMISEKS (KUID NEID EI OLE KÄSITLETUD KÄESOLEVAS , 2006. aasta aruandes).

Kulukohustuste assigneeringud kasutati ära täies mahus ja midagi ei kantud üle 2007. aastasse.

Tabel 1. Kulukohustuste täitmine aastal 2006 (eurodes)

Aastast 2005 üle kantud assigneeringud | - | - | - | - | - | - |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | - | - | - | - | - | - |

Tagasimaksed | - | - | - | - | - | - |

Aastast 2005 üle kantud assigneeringud | - | - | - | - | - | - |

Uuesti kasutusele võetud assigneeringud | 60 776 | - | - | - | - | 60 776 |

Tagasimaksed | - | - | - | - | - | - |

Kreeka | 191 616 437 | 38,8 % | 298 556 462 | 60,4 % | 4 026 467 | 494 199 366 | 8,4 % |

Portugal | 273 923 751 | 55,4 % | 218 291 973 | 44,2 % | 1 983 642 | 494 199 366 | 8,2 % |

Küpros | 15 599 762 | 75,5 % | 5 058 456 | 24,5 % | - | 20 658 218 | 0,3 % |

Tšehhi Vabariik | 169 425 877 | 46,6 % | 192 728 948 | 53,0 % | 1 343 504 | 363 498 329 | 6,0 % |

Eesti | 51 641 255 | 45,3 % | 59 936 657 | 52,5 % | 2 505 460 | 114 083 372 | 1,9 % |

Ungari | 210 331 313 | 49,3 % | 209 390 382 | 49,1 % | 6 910 457 | 426 632 152 | 7,1 % |

Läti | 84 648 355 | 50,3 % | 75 472 277 | 44,9 % | 8 112 593 | 168 233 225 | 2,8% |

Leedu | 121 403 548 | 53,7 % | 99 888 363 | 44,2 % | 4 807 152 | 226 099 063 | 3,7 % |

Malta | 4 305 250 | 51,0 % | 4 075 480 | 48,3 % | 65 171 | 8 445 901 | 0,1 % |

Poola | 751 359 517 | 46,9 % | 828 944 996 | 51,7 % | 21 905 810 | 1 602 210 323 | 26,5 % |

Slovakkia | 79 712 721 | 36,4 % | 138 255 724 | 63,2 % | 826 055 | 218 794 500 | 3,6 % |

Sloveenia | 27 925 173 | 38,6 % | 44 270 658 | 61,2 % | 165 000 | 72 360 831 | 1,2 % |

Tabel 4. Maksete assigneeringud 2006 (eurodes) — sealhulgas tehniline abi

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Tehniline abi | KOKKU |

Kreeka | 194 069 922 | 40,2 % | 289 132 091 | 59,8 % | - | 483 202 013 | 17,7 % |

Iirimaa | 27 991 936 | 70,8 % | 11 521 393 | 29,2 % | - | 39 513 329 | 1,4 % |

Portugal | 148 750 484 | 73,1 % | 53 874 121 | 26,5 % | 899 853 | 203 524 458 | 7,5 % |

Küpros | - | 0,0 % | 6 001 512 | 100,0 % | - | 6 001 512 | 0,2 % |

Tšehhi Vabariik | 32 982 124 | 26,2 % | 92 544 105 | 73,6 % | 278 460 | 125 804 689 | 4,6 % |

Eesti | 6 769 474 | 17,0 % | 32 972 870 | 82,9 % | 23 322 | 39 765 666 | 1,5 % |

Ungari | 82 157 579 | 70,9 % | 33 767 249 | 29,1 % | - | 115 924 828 | 4,2 % |

Läti | 14 060 182 | 23,4 % | 42 930 570 | 71,5 % | 3 075 450 | 60 066 202 | 2,2 % |

Leedu | 17 587 842 | 36,0 % | 31 243 260 | 64,0 % | - | 48 831 102 | 1,8 % |

Malta | - | 0,0 % | 2 591 637 | 100,0 % | - | 2 591 637 | 0,1 % |

Poola | 15 601 766 | 6,1 % | 239 697 120 | 93,7 % | 589 292 | 255 888 178 | 9,4 % |

Slovakkia | 18 811 566 | 58,7 % | 13 218 768 | 41,3 % | - | 32 030 334 | 1,2 % |

Sloveenia | 7 502 018 | 24,1 % | 23 651 860 | 75,9 % | - | 31 153 878 | 1,1 % |

Määramata | - | 0,0 % | - | 0,0 % | 965 686 | 965 686 | 0,0 % |

Tabel 5. Uued liikmesriigid — varasemate ISPA projektidega seotud väljamaksed 2006. aastal

Liikmesriik | Keskkond | Transport | Tehniline abi | KOKKU |

Eesti | 17 872 983 | 55,6 % | 13 213 810 | 41,1 % | 1 036 078 | 32 122 871 | 4,7 % |

Ungari | 42 045 203 | 54,0 % | 34 943 145 | 44,9 % | 856 649 | 77 844 997 | 11,4 % |

Läti | 12 195 774 | 24,8 % | 33 083 549 | 67,3 % | 3 890 083 | 49 169 406 | 7,2 % |

Leedu | 21 227 151 | 55,0 % | 15 421 582 | 39,9 % | 1 955 102 | 38 603 835 | 5,7 % |

Poola | 136 381 574 | 51,4 % | 126 946 209 | 47,9 % | 1 872 421 | 265 200 204 | 38,9 % |

Slovakkia | 33 197 820 | 43,6 % | 40 809 790 | 53,6 % | 2 120 189 | 76 127 799 | 11,2 % |

Sloveenia | 5 176 729 | 73,4 % | 1 875 000 | 26,6 % | 0 | 7 051 729 | 1,0 % |

Kreeka | 3 307 420 974 | 435 532 521 | 467 400 382 | 335 157 938 | 529 459 151 | 535 843 689 | 438 083 755 | 494 199 366 | 3 235 676 802 |

Kreeka | 2 815 806 760 | 1 236 273 691 | 1 579 533 069 |

Iirimaa | 575 411 134 | 517 830 136 | 57 580 998 |

Portugal | 3 128 862 926 | 1 467 756 462 | 1 661 106 465 |

Hispaania | 11 773 161 809 | 7 383 381 713 | 4 389 780 096 |

KOKKU EU-4 | 18 293 242 629 | 10 605 242 001 | 7 688 000 628 |

Küpros | 54 014 695 | 11 059 968 | 42 954 727 |

Tšehhi Vabariik | 748 976 735 | 141 131 405 | 607 845 330 |

Eesti | 242 449 651 | 39 765 666 | 202 683 985 |

Ungari | 812 924 360 | 185 512 701 | 627 411 659 |

Läti | 376 863 199 | 79 841 253 | 297 021 946 |

Leedu | 517 642 688 | 97 697 349 | 419 945 339 |

Malta | 21 966 289 | 2 591 637 | 19 374 652 |

Poola | 3 191 270 327 | 255 730 261 | 2 935 540 066 |

Slovakkia | 264 254 882 | 32030 334 | 232 224 548 |

Sloveenia | 172 654 702 | 39 651 472 | 133 003 230 |

KOKKU EU-10 | 6 403 017 528 | 885 012 045 | 5 518 005 483 |

KOKKU | 24 696 260 157 | 11 490 254 046 | 13 206 006 111 |

.

.

Tabel 7.2. Varasemate ISPA projektide aastatel 2000—2006 kinnitatud summad (sealhulgas täitmata kulukohustused)

Riik | Puhaskohustused | Välja makstud | Täitmata kulukohustused |

Tšehhi Vabariik | 479 117 990 | 351 044 435 | 128 073 555 |

Eesti | 185 251 384 | 121 573 113 | 63 678 271 |

Ungari | 669 677 980 | 307 713 993 | 361 963 987 |

Läti | 333 856 759 | 183 662 936 | 150 193 823 |

Leedu | 307 765 169 | 161 019 456 | 146 745 712 |

Poola | 2 444 163 012 | 1 093 425 990 | 1 349 686 751 |

Slovakkia | 501 995 906 | 263 375 354 | 238 620 552 |

Sloveenia | 83 499 178 | 45 820 204 | 37 678 974 |

KOKKU | 5 005 327 377 | 2 527 635 482 | 2 476 641 625 |

.

Perioodi 1993—1999 eelarve täitmine

Aastal 2006 tehtud muudatused ajavahemiku 1993—1999 eest väljamakstavate assigneeringute osas olid järgmised:

Tabel 8. Ajavahemikul 1993—1999 käivitatud projektidega seotud kohustuste täitmine 2006. aastal (eurodes)

Liikmesriik | Maksmisele kuuluv summa perioodi alguses | Tühistatud | Väljamaksed | Maksmisele kuuluv summa perioodi lõpul |

Hispaania | 204 299 149 | 17 163 676 | 99 864 092 | 87 271 381 |

Kreeka | 82 165 494 | 52 585 827 | 3 476 269 | 26 103 398 |

Iirimaa | 29 637 545 | 19 003 | 17 387 263 | 12 231 279 |

Portugal | 29 514 596 | 1 555 707 | 15 998 198 | 11 960 691 |

KOKKU | 345 616 784 | 71 324 213 | 136 725 822 | 137 566 749 |

Ühtekuuluvusfondi kulukohustused kaetakse liigendatud assigneeringutest. Teisisõnu, maksed järgnevad algsetele kulukohustustele. Kui kõik projektid viiakse ellu vastavalt otsustele, siis on väljamaksmisele kuuluv summa automaatselt olemas, sest otsuse kuupäeva ja viimase makse tegemise vahele jääb piisavalt aega (tavaliselt 4–5 aastat).

Et suurendada eelnevate kohustuste arvelt tehtavate väljamaksete taset, jätkati püüdlusi vähendada väljamaksmata assigneeringuid, mis on seotud enne 2000. aastat käivitatud projektidega. Aastal 2006 maksti välja või tühistati ligi 40 % aasta alguse seisuga väljamaksmata assigneeringutest. 2006. aasta lõpuks oli väljamaksmata assigneeringute osakaal vähenenud vaid 2,7 %-ni Ühtekuuluvusfondi aastaeelarvest (võrreldes umbes 50 %-ga 2002. aasta lõpus, 39 %-ga 2003. aasta lõpus, 15 %-ga 2004. aasta lõpus ja 6,7 %-ga 2005. aasta lõpus). Tööd väljamaksmata assigneeringute vähendamise nimel tuleb jätkata ka 2007. aastal koostöös projektide rakendamise ja sellega seotud maksenõuete eest vastutavate riiklike asutustega.

Käesoleva aruande lisas on esitatud andmed 2006. aastal iga liikmesriigi puhul heakskiidetud projektide kohta.

2. MAJANDUSKESKKOND JA TINGIMUSTE SEADMINE

ÜHTEKUULUVUSFONDI ASUTAMIST KÄSITLEVAS NÕUKOGU MÄÄRUSES [2] on sätestatud makromajanduslikud tingimused fondi kasutamiseks. Määruses on sätestatud, et „fond ei rahasta liikmesriigi ühtegi uut projekti või uut projekti etappi mahukate projektide korral, kui nõukogu leiab kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni soovitusel, et liikmesriik ei ole rakendanud [oma stabiilsus- või lähenemisprogrammi] ellu viisil, mis võimaldab vältida ülemäärast puudujääki.” See näitab Ühtekuuluvusfondi osa riiklikul tasandil eelarvetoetuse vahendina, mis aitab kaasa liikmesriikide makromajandusliku stabiilsuse säilitamisele.

Neli Ühtekuuluvusfondist toetust saavat liikmesriiki (Küpros, Ungari, Poola ja Portugal) võtsid täiendavaid meetmeid ülemäärase puudujäägi menetluses. Neist mitte ühegi riigi puhul ei tulnud nende meetmete tõttu kaaluda fondist rahastamise peatamist.

Nõukogu otsustas 2006. aasta juunis tühistada ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse Küprose suhtes, sest ta korrigeeris oma eelarve puudujääki 2005. aastal. Portugali kohta andis komisjon 2006. aasta juunis välja teatise, milles on märgitud, et riik on graafikus oma ülemäärase puudujäägi korrigeerimisel.

Alates ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse käivitamisest 2004. aastal on juba kahel korral (jaanuaris 2005 ja seejärel novembris 2005) tuvastatud, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele. Kuid kummalgi korral ei andnud komisjon nõukogule soovitust Ühtekuuluvusfondi kohustuste peatamiseks. Kuna Ungari ei kuulu eurotsooni riikide hulka, on talle tehtud erand seoses edasiste meetmete rakendamisega ülemäärase eelarve puudujäägi menetluses. Seega pärast lähenemisprogrammi 2006. aasta ajakohastatud versiooni esitamist 2006. aasta septembris võib nõukogu anda Ungarile täiendavad soovitusi uue artikli 104 lõike 7[3] alusel tehtud otsuse põhjal. Kui riik ei ole suuteline seda soovitust järgima, kohaldatakse artikli 104 lõike 8 sätteid, milles sisaldub võimalus Ühtekuuluvusfondi kohustused peatada.

Novembris 2006 tegi komisjon Poola suhtes artikli 104 lõikel 8 põhineva otsuse, mille kohaselt ei ole kooskõlas nõukogu 2004. aasta soovitustega ülemäärase eelarve puudujäägi korrigeerimiseks võetud meetmed piisavad. See otsus tehti veel lähenemisprogrammi 2005. aasta ajakohastatud versioonis ja 2006. aasta kevade finantsteatises seatud eesmärkide põhjal. Kuid vastavalt lähenemisprogrammi 2006. aasta värskele ajakohastatud versioonile korrigeerib Poola oma ülemäärase eelarve puudujäägi 2007. aastaks osaliselt selleks, et täita tingimused reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti selle sätte kohaldamiseks, mis lubab maha arvata ühe osa pensionireformi kuludest.

Kreeka tundub olevat graafikus oma ülemäärase puudujäägi korrigeerimisel. Vastavalt nõukogu 2005. aasta veebruari artikli 104 lõikel 9 põhinevale otsusele viis Kreeka 2006. aastal oma puudujäägi alla 3 %-ni SKP-st. Kolmes hiljuti liitunud liikmesriigis – Tšehhi Vabariigis, Maltal ja Slovakkias, kus oli 2004. aastal ülemäärane eelarve puudujääk, polnud eelarvearengutest tulenevalt enam edasiste ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse meetmete rakendamine vajalik, kuna komisjon tegi 2004. aasta detsembris järelduse, et kõik need riigid on võtnud tõhusaid meetmeid nõukogu soovituste arvestamiseks. Siiski ei tühistatud 2006. aastal nende riikide suhtes ülemäärase eelarve puudujäägi menetlust. Kooskõlas nõukogu soovitustega korrigeeris Malta oma ülemäärase eelarve defitsiidi 2006. aastaks. Slovakkia viib oma puudujäägi alla 3 %-ni SKP-st 2007. aastaks ning Tšehhi Vabariik planeerib selle eesmärgi saavutada 2010. aastaks.

Ühtekuuluvusfondi määruses perioodiks 2007—2013[4] on selgitatud mitmeid seniseid ebatäpsusi seoses Ühtekuuluvusfondi tingimuste rakendamisega. Määruses on ette nähtud, et artikli 104 lõikel 8 põhinev otsus annab komisjonile võimaluse teha ettepaneku Ühtekuuluvusfondi toetuse peatamiseks. Seejärel võib nõukogu otsustada täielikult või osaliselt peatada kulukohustuste täitmise alates peatamisotsusele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui nõukogu leiab hiljem ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse käigus, et liikmesriik on võtnud vajalikke parandusmeetmeid, kaasneb sellega automaatselt otsus lõpetada Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste täitmise peatamine. Määrusega kehtestati peatatud kulukohustuste täitmise järgmisesse eelarvesse ülekandmise eeskirjad.

3. KOOSKÕLASTAMINE TRANSPORDI- JA KESKKONNAPOLIITIKAGA

3.1. Transport

Aastal 2006 oli veidi alla poole (49,2 %) Ühtekuuluvusfondi kulukohustustest seotud transpordisektoriga. Sarnaselt varasemate aastatega palus komisjon liikmesriikidel eelistada esmajoones raudteega seotud projekte. Käesoleva aruande lisas on esitatud 2006. aastal heakskiidetud projektid liikmesriikide lõikes.

Transpordisektoris antakse ühenduse toetust kooskõlastatult mitmete vahendite kaudu: Ühtekuuluvusfond, ISPA, Euroopa Regionaalarengu Fond, üleeuroopaliste võrkude programmid, Euroopa Investeerimispanga laenud. Neist vahenditest tulev rahaline abi suunatakse peamiselt üleeuroopalistele transpordivõrkudele (TEN-T).

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/94 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1264/1999) artikliga 3 võib Ühtekuuluvusfond anda toetust ühist huvi pakkuvatele liikmesriikide rahastatavatele transpordiinfrastruktuuri projektidele, mis selgitatakse välja üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt.

Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevad ühenduse suunised on kehtestatud otsusega nr 1692/96/EÜ, mida on muudetud. Otsuses on määratletud 30 Euroopa huvides olevat prioriteetset projekti ning otsusega kutsutakse liikmesriike üles neid projekte eelistama. Otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 19 punktis a on sätestatud, et oma projektide esitamisel Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks kooskõlas määruse 1164/94 (EÜ) artikliga 10 peavad liikmesriigid andma asjakohase eelistuse projektidele, mis on kuulutatud Euroopa huvides olevateks projektideks.

3.2. Keskkond

Aastal 2006 oli veidi üle poole (50,8 %) Ühtekuuluvusfondi kulukohustustest seotud keskkonnasektoriga. Ühtekuuluvusfondilt abi saanud projektid aitavad kaasa keskkonnapoliitika globaalsete eesmärkide saavutamisele, mis on seotud säästva arengu, eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetsete valdkondadega, eriti loodusvarade majandamise ja jäätmekäitluse osas, ning investeeringutega kliimamuutuste mõju piiramiseks. 2005. ja 2006. aastal heakskiidetud seitse temaatilist strateegiat õhusaaste, loodusvarade, jäätmekäitluse, linnakeskkonna, pinnase kaitse, merekeskkonna ja pestitsiidide kasutamise vallas sobivad kokku Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevustega. Käesoleva aruande lisas on esitatud 2006. aastal heakskiidetud projektid liikmesriikide lõikes.

2006. aastal aitas Ühtekuuluvusfond jätkuvalt kaasa keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele nii otsese infrastruktuuri rahastamise kui ka motivatsiooni loomise kaudu vastavate direktiivide kohaldamiseks, mis on toetuse andmise üheks eeltingimuseks. See hõlmab nii territoriaalse mõõtmega meetmete võtmist kindlates valdkondades, näiteks looduskaitse, tahkete jäätmete ja reovee käitlemise vallas, kui ka keskkonnamõju hindamist.

Uute liikmesriikide ühinemisaktides on esmasteks eesmärkideks seatud investeeringute tegemine keskkonnakaitsealase õigustiku kohaldamiseks. Peamiste direktiivide tingimuste täitmiseks on nendes valdkondades (eelkõige asulareovee puhastamise alal) investeeringu- ja infrastruktuurivajadused enamikus riikides jätkuvalt suured, kuid sama võib öelda ka õhukvaliteedi parandamise ja tööstussaaste vähendamise kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). Seepärast on keskkonnainfrastruktuuri toetamine Ühtekuuluvusfondi vahenditest uute liikmesriikide jaoks väga oluline.

4. Kontrollimised

Nelja esimese abi saanud liikmesriigi auditeerimise käigus viidi läbi kokku seitse auditit Hispaanias, Portugalis ja Kreekas, et kontrollida tegevuskavade elluviimist ja teostada 2004—2005. aastatel auditeeritud Ühtekuuluvusfondi projektide järelkontrolli. Lisaks sellele toimus 2006. aastal ka Ühtekuuluvusfondi projekte lõpetavate asutuste tegevuse auditeerimine.

Lisaks kehtestas regionaalpoliitika peadirektoraat 2006. aastal menetluskorra Ühtekuuluvusfondi projektide sulgemiseks, et tagada projektide sulgemise käigus korraldusasutuselt ja projekte lõpetavalt asutuselt adekvaatse teabe saamise eesmärgiga tagada lõpliku kulunõude õiguspärasus ja korrektsus, mille puudumisel kohaldatakse finantskorrektsiooni.

2006. aastal keskendus 2004. aastal ühinenud liikmesriikide auditeerimine peamiselt järelaudititele, et kontrollida 2005. aastal teostatud süsteemiauditite ja hilisemate projektikulude auditite käigus antud soovituste tõhusat rakendamist. Erilist rõhku pandi ka riigi auditeerimisasutuste tegevuse uurimisele, sealhulgas süsteemiauditite kvaliteedi kontrollimisele, pistelistele kontrollidele ja muudele küsimustele, mis on seotud ettevalmistustöödega auditeerimissertifikaadi saamiseks. Kokku viidi läbi kolmteist auditit, sealhulgas ühisauditid Euroopa Regionaalarengufondiga.

Arvestades teatud riske, mis on seotud usaldusväärse pakkumise ja lepingute sõlmimise menetluskorra rakendamisega, algatati 2005. aastal temaatiline küsitlus, milles keskenduti lepingutele, mis sõlmiti pärast uute liikmesriikide ühinemist ennetava ja parandava eesmärgiga. 2006. aastal viidi läbi nende auditite põhjal tehtud soovituste rakendamise järelauditid.

Peadirektoraadi 2006. aasta tegevusaruandes juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta tehti märkusteta järeldusotsus viies liikmesriigis (Küprosel, Eestis, Kreekas, Maltal ja Sloveenias) rakendatavate süsteemide kohta.

Ülejäänud liikmesriikide kohta oli järeldusotsus märkustega, mis tulenesid süsteemi põhiosa mõjutavatest olulistest puudustest (Tšehhi Vabariik, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Slovakkia ja Hispaania). Ühegi liikmesriigi kohta ei tehtud eitavat järeldusotsust.

5. EESKIRJADE EIRAMINE JA ABI PEATAMINE

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/94[5] artiklile 3, milles käsitletakse eeskirjade eiramist ja valesti makstud summade sissenõudmist ning infosüsteemi loomist selles valdkonnas, teatasid kaheksa abisaavat liikmesriiki 228 eeskirjade eiramise juhust, millega oli seotud 186 604 797 euro väärtuses ühenduse toetusi. Nende juhtude kohta on olemas haldusasutuse või kohtu esialgne fakte tuvastav otsus.

On märkimisväärne, et enamus sellistest teadetest (183) on tulnud neljast esimesest Ühtekuuluvusfondist abi saanud liikmesriigist ning nende hulgas on ülekaalus Kreeka 103 juhuga, millega on seotud kokku 117 856 924 euro väärtuses ühenduse toetusi, millest vaid 12 698 144 eurot tuleb veel sisse nõuda ning ülejäänud osa lahutati komisjonile esitatud lõppmakse taotluse summast maha. Aasta jooksul on Hispaania teinud edusamme eespool nimetatud määruse rakendamisel, teatades 82 juhust, millega on seotud 44 472 847 euro väärtuses ühenduse toetusi, millest 30 179 534 eurot tuleb veel sisse nõuda. Portugali asutuste edastatud 18 juhuga oli seotud 23 747 904 eurot ühenduse toetusi, millest ligi 14 850 306 eurot tuleb veel sisse nõuda.

Uutest liikmesriikidest on vaid viis riiki – Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti ja Leedu – teatanud komisjonile juhtudest (vastavalt 10, 6, 6, 2 ja 1 juhtu), mis hõlmasid eespool nimetatud summadest väiksemaid summasid. Osa neist summadest lahutati enne komisjonile lõppmakse taotluse esitamist summast maha.

Teised abi saanud liikmesriigid on komisjonile teatanud, et eeskirjade eiramist ei ole 2006. aastal täheldatud. Teatava arvu riiklike ja/või komisjoni auditite käigus avastatud juhtude puhul ei ole asjaomase määruse kohaselt teatist esitatud.

Enamikul teatatud juhtudel olid eiramised seotud riigihangete eeskirjade kohaldamisega ning ülejäänud juhtudel abikõlbmatute kulude esitamisega.

Aastal 2006 jõustus määrus (EÜ) nr 1828/2006 uue programmiperioodi 2007—2013 kohta. Selle määruse 4. jagu „Eeskirjade eiramine” reguleerib nüüd eeskirjade eiramisest teatamist ning seda kohaldatakse ka uuel programmiperioodil heakskiidetud Ühtekuuluvusfondi projektide suhtes. Määrus (EÜ) nr 1831/94 jääb kehtima määruse (EÜ) nr 1164/94 alusel vastuvõetud otsuste suhtes.

2006. aastal algatas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kolme juhtumi uurimise seoses Ühtekuuluvusfondi kohta saadud teabega. Neist ühe juhtumi puhul tuli algatada „kontrolljuhtumi” menetlus[6] ja kahe ülejäänud juhtumi uurimine on edasi lükatud aastasse 2007 ning need ootavad hinnangut. Ühtegi määrusega (EÜ) nr 2185/96[7] seotud kontrollimist ei ole teostatud.

6. HINDAMINE

KOOSKÕLAS MUUDETUD MÄÄRUSE (EÜ) NR 1164/94 ARTIKLI 13 SÄTETEGA PEAVAD KOMISJON JA LIIKMESRIIGID TAGAMA ELLUVIIDAVATE ÜHTEKUULUVUSFONDI PROJEKTIDE TÕHUSA SEIRE JA HINDAMISE. SELLEKS KOHALDATAKSE PROJEKTIDE EELHINDAMISE, SEIRE- JA JÄRELHINDAMISE MEETMEID, MILLE ALUSEL TULEB PROJEKTE VAJADUSEL KOHANDADA.

Komisjon ja liikmesriigid viivad läbi kõigi kaasrahastatud projektide eel- ja järelhindamise, tehes vajadusel koostööd Euroopa Investeerimispangaga.

Fondi rahastatavad projektid kiidab heaks komisjon kokkuleppel abisaava liikmesriigiga. Projekti eelhindamise käigus teostatakse iga abitaotluse kohta projekti kulude-tulude analüüs. Kulude-tulude analüüs peab näitama, et projektist saadav sotsiaalmajanduslik kasu on keskpikas perspektiivis proportsionaalne tarvitusele võetud vahenditega. Komisjon vaatab need hinnangud läbi, lähtudes 2003. aastal avaldatud kulude-tulude analüüsi juhendist[8]. 2003. aastal avaldatud juhend on praegu ajakohastamisel.

Selle juhendi alusel andis komisjon liikmesriikidele 2006. aastal olulist metoodilist abi ja aitas liikmesriikidel arendada suutlikkust eesmärgiga parandada projektide eelneva rahandusliku ja majandusliku analüüsi järjepidevust. Oktoobris 2006 võttis komisjon vastu juhenddokumendi kulude-tulude analüüsi koostamisel kasutatava metoodika kohta[9]. Dokumendis on esitatud mõned üldised kulude-tulude analüüsi koostamise põhimõtted koos kasutuseeskirjadega. Dokumendiga julgustatakse liikmesriike välja töötama enda kulude-tulude analüüsi juhendeid.

Lisaks viib komisjon läbi Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud projektidest koosneva valimi järelhindamist. Kõige viimane hinnang avaldati 2005. aastal ning selles vaadeldi aastatel 1993–2002 elluviidud 200 projektist koosnevat valimit. Järgmine järelhindamine on plaanis teostada 2009. aastal.

7. Uus õiguslik raamistik perioodiks 2007 —2013

Ühtekuuluvusfondi määruses (EÜ) nr 1164/94 on sätestatud eeskirjad fondi rakendamise kohta kuni 31. detsembrini 2006. Arvestades järgmise programmiperioodi (2007—2013) algust koostas komisjon uued määrused Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi rakendamise kohta.

Need määrused võeti vastu 2006. aasta jooksul. Uued määrused Ühtekuuluvusfondi rakendamise kohta on järgmised:

- Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999;

- Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94;

- Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006.

Kõik perioodi 2007—2013 suhtes kohaldatavad määrused on kättesaadavad INFOREGIO veebilehel järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/regulation/newregl0713_en.htm

8. TEAVE JA AVALIKUSTAMINE

Brüsselis peeti 22. juunil ja 20. detsembril kaks teabekohtumist, millel osales 25 liikmesriiki. Esimesel kohtumisel tegi komisjon ettekande igale liikmesriigile 2006. aastal tehtavate lõplike eraldiste kohta. Et 2006. aasta on programmiperioodi viimane aasta, rõhutati, et kõik kasutamata kulukohustuste eraldised tuleb ära kasutada enne 31. detsembrit. Summade ülekandmist eelarveridade vahel ei lubatud. Kohtumisel tehti ka ettekanne JASPERS (ühisabi projektide toetamiseks Euroopa piirkondades) programmi kohta. Selle komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga koostöös algatatud programmi eesmärk on aidata liikmesriikidel tehniliselt hinnata komisjonile esitavaid suuri tulevikuprojekte. JASPERS programm käivitub aastal 2007. Detsembri kohtumisel esitas komisjon Ühtekuuluvusfondi projektide sulgemise juhendi eelnõu. Komisjon rõhutas vajadust arvestada, et: i) projektide sulgemisel jälgitaks, et käsitletavad projektid oleksid kooskõlas vastavate otsustega; ii) perioodi 2000—2006 abikõlblikkuse lõppkuupäevaks jääks 31. detsember 2010; iii) kohaldatakse ühekordse muudatuse eeskirja. Kokkuvõttes tuletas komisjon meelde, et see teabekohtumine oli viimane kohtumine määruse (EÜ) nr 1164/94 raames. Ühtekuuluvusfondi küsimustega tegeleb alates 1. jaanuarist 2007 fondide koordineerimiskomitee vastavalt uuele määrusele (EÜ) nr 1083/2006.

Komisjon korraldas 2006. aastal kaks kohtumist nii Euroopa Regionaalarengu Fondi kui Ühtekuuluvusfondi kommunikatsiooniametnikele. Need kohtumised toimusid 15. juunil ja 5. detsembril. Kohtumistel arutati erinevaid kommunikatsiooniga seotud teemasid, selgitati uute määruste rakendamist ning esitleti mitmeid juhtumianalüüse ning näidistooteid. Sellised teabeametnike kohtumised jätkuvad 2007. aastal.

[1] Kohustus on madalam kui eraldis (tabelis 6 viidatud) tulenevalt kasutamata summade tühistamisest ja projektide sulgemisest.

[2] Põhineb nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklil 6, nagu see on komisjoni esitatud kodifitseeritud versioonis

[3] Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 104 ülemäärase riigieelarve puudujäägi kohta

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94

[5] EÜT L 191, 27. juuli 1994, lk.9, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2168/2005, ELT L 345, 28. detsember 2005, lk.15

[6] Kontrolljuhtum on juhtum, mille suhtes mõni teine organ või liikmesriigi asutus teostab ise oma välisuuringu, kuigi ka OLAF on pädev seda tegema.

[7] EÜT L 292, 15. november 1996, lk.2

[8] http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/guides/cost/guide02_en.pdf

[9] Euroopa Komisjon, regionaalpoliitika peadirektoraat, „Kulude-tulude analüüsi koostamisel kasutatava metoodika juhend”, 2007—2013 – Hindamisüksuse töödokument nr 4, kättesaadav http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/working/sf2000_en.htm