52007DC0163

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.4.2007

KOM(2007) 163 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

ELi kaubandusabistrateegia suunas – komisjoni panus

{KOM(2007) 158 lõplik}{KOM(2007) 164 lõplik}{SEK(2007) 414}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

ELi kaubandusabistrateegia suunas – komisjoni panus

1. ELI KAUBANDUSABISTRATEEGIA PÄRITOLU

Kaubandusel on tähtis koht arengumaade majanduskasvu suurenemisel ja vaesuse vähenemisel. Arengumaade edukaks integreerimiseks maailma kaubandusse on lisaks turulepääsule ja tugevdatud rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele vaja ka muud. Kauplemisest saadava kasu täielikuks ärakasutamiseks peavad arengumaad kõrvaldama ka pakkumisega seotud probleemid ning tegelema struktuuriliste nõrkustega. See hõlmab siseriiklikke reforme kaubanduspoliitikas, kaubanduse lihtsustamist, tolli läbilaskevõime parandamist, infrastruktuuri uuendamist, tootmisvõimsuse suurendamist ning sise- ja piirkondliku turu loomist. Täiendavaid jõupingutusi on vaja makromajanduse stabiilsuse, maksureformide, investeeringute edendamise, tööpoliitika, kapitali- ja tooteturge käsitlevate määruste ja institutsioonide ning inimkapitali arendamise valdkonnas.

Kaubandusabi on vaja just selleks. Kaubandusabi peaks olema ülemaailmne ning toetama kõiki arengumaid, eriti vähimarenenud riike nende jõupingutustes reformida ja kohanduda maailma kaubandussüsteemi laiema jätkusuutliku arengu raames. Kaubandusabi eesmärk on tekitada majanduskasvu, tööhõivet ja suurendada sissetulekuid. See toetab ka aastatuhande esimest arengueesmärki, st vähendada nende inimeste hulka, kes peavad päevas vähem kui ühe dollariga hakkama saama. Samuti toetab see aastatuhande kaheksandat arengueesmärki luua ülemaailmne partnerlus arenguküsimustega tegelemiseks, eriti arendades edasi avatud, reeglitel põhinevat, prognoositavat ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantssüsteemi. Kaubandusabi on kaubandusläbirääkimiste keskne osa. Kaubandusabiga ei saa asendada kõnealuste läbirääkimiste arengutsoosivat lõpptulemust, vaid see tuleks saavutada läbirääkimiste edenemisest sõltumata.

Kaubandusabi põhimõtted on ELis hästi teada: EL on ühiselt suurim kaubandusega seonduva abi andja. Euroopa arengupoliitika konsensuses määratletakse kaubandus ja piirkondlik integratsioon ühenduse tähtsaks tegevusalaks. Üks tähtis punkt on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega peetavad majanduspartnerluslepingute läbirääkimised. Kaubandusega seonduva abiga seotud kohustused on tähtsad ka ELi partnerriikidele Aasias ning Ladina-Ameerikas.

Käesolev teatis on komisjoni panus kaubandusabile suunatud ELi toetuse suurendamiseks, eesmärk on, et nõukogu võtab 2007. aasta teises pooles vastu ELi ühise strateegia nagu nõukogus 2006. aasta oktoobris kokku lepitud.[1] ELi kaubandusabistrateegia, mis põhineb väljakujunenud poliitilistel kohustustel ning toetub WTO töörühma[2] soovitustele, annab abile lisaväärtust, määratledes konkreetsed teostatavad tegevused. Selline ELi koostöö tugevdab ELi kaubandusabi mõju ja laiendab kõnealusel teemal toimuvat ülemaailmset arutelu.

2. EESMÄRGID

Kaubandusabil on mitu eesmärki: võimaldada arengumaadel ning eelkõige vähimarenenud riikidel kasutada kaubandust tõhusamalt majanduskasvu, tööhõive, arengu ja vaesuse vähendamise edendamiseks ning oma arengueesmärkide saavutamiseks, aidata neil luua ja arendada tarnevõimsust ning kaubandusalast infrastruktuuri turulepääsemise lihtsustamiseks ja ekspordi suurendamiseks, aidata neil rakendada ja kohandada kaubanduse reformimist ja liberaliseerimist muuhulgas tööturu ja sotsiaalsete kohanduste kaudu, toetada piirkondlikku integratsiooni, toetada sujuvat integratsiooni maailma kaubandussüsteemiga ja toetada kaubanduskokkulepete rakendamist, tegutsedes kõiges jätkusuutliku arengu, loodusvarade ja keskkonna säilitamise ning inimväärse töö edendamise raames.

Nõukogu suuniste kohaselt võib ELi kaubandusabi nimetatud eesmärke toetada järgmiste meetmete kaudu:[3]

1. tõstes 2010. aastaks ELi kaubandusabi suurust eelkõige kaubandusega seonduva abi näol 2 miljardi euroni aastas ning tõhustades ka vastamist kaubandusabi laiematele vajadustele;[4]

2. parandades ELi kaubandusabi kvaliteeti, eelkõige kohaldades arengukoostöö tõhustamise kohustusi;

3. toetades tõhusat järelevalvet ja aruandlust;

4. tagades, et komisjon ja liikmesriigid on ülalmainitud eesmärkide rakendamiseks piisavalt valmis.

Kuna nõukogu on juhtinud erilist tähelepanu AKV-riikidega käimasolevate majanduspartnerluslepingute läbirääkimistega seotud kaubandusabi vajadustele, peaks ELi strateegia juhtima nendele sündmustele samalaadset tähelepanu, et aidata täies ulatuses ellu viia majanduspartnerluslepingute arengupotentsiaali. Kaubandusabi on tähtis osa Aasias ja Lõuna-Ameerikas antavast EÜ abist.

3. ELI ANTAVA KAUBANDUSABI SUURENDAMINE

3.1. Tegevuskava kaubandusega seonduvat abi käsitlevate ELi finantskohustuste täitmiseks

Kaubandusega seonduv abi koosneb kahest kategooriast: kaubanduspoliitika ja reguleerimine ning kaubanduse arendamine. Esimesse kategooriasse kuuluva abiga toetatakse arengumaade tõhusat osalemist mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel, analüüsides ja mitmepoolsete kaubanduskokkulepete rakendamises, kaubandusega seotud õigusaktide vastuvõtmist ja regulatiivseid reforme (käsitlevad muu hulgas kaubanduse tehnilisi tõkkeid ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid), tariifistruktuure, piirkondlike kaubandussüsteeme, kaubanduse –sealhulgas tollirežiimide ja varustuse - lihtsustamist ning tarneahela turvalisusega seotud küsimusi.[5] Teine kategooria hõlmab ettevõtluse arendamist ja ärikliima parandamisele suunatud meetmeid, ettevõtluse tugiteenuseid ja –institutsioone, juurdepääsu kaubanduse rahastamisele, kaubanduse edendamist ja turusuundumusi tootmis- ja teenindussektoris nii institutsionaalsel kui ka ettevõtjate tasandil.

Viiteperioodil 2001–2004 olid ühenduse kaubandusega seonduva abi kohustused keskmiselt 840 miljonit eurot aastas[6] ja liikmesriikide vastavad kohustused 300 miljonit eurot aastas. Nõukogu taotles ühenduse ja liikmesriikide kohustuste jaoks tegevuskava, mille kohaselt nii ühenduse kui ka liikmesriikide kohustusi suurendataks 2010. aastaks 1+1 miljardi euroni. Pärast olemasolevate andmete analüüsi järeldab komisjon, et on kohustuste täitmisega graafikus. Prognoosiandmete puudumise tõttu ei ole komisjonil siiski võimalik hinnata, kas liikmesriigid on ühiselt saavutamas 2010. aastaks püstitatud eesmärke.[7]

Nõukogu otsustas, et märkimisväärne osa ELi kaubandusega seonduvast abist peaks minema AKV-riikidele piirkondliku integratsiooni ja majanduspartnerluslepingute toetamiseks. Käesolevas etapis on oluline anda asjaomastele AKV-riikidele suuniseid konkreetsete summade kohta. Praeguste kavade alusel jääb AKVdele antav ühenduse kaubandusega seonduv abi suhteliselt stabiilsele tasemele. Kuigi see tähendab abi absoluutmäära suurenemist, peab suurem osa AKV-riikidele antavast täiendavast kaubandusega seonduvast abist tulema liikmesriikidelt.

ELi liikmesriigid ja ühendus (ning teised abiandjad) annavad abi partnerriikide siseriiklikes arengustrateegiates väljendatud prioriteetide alusel. See, kas EL suudab oma kohustusi täita, sõltub suuresti sellest, mis ulatuses on kaubandusega seotud vajadused kõnealustes siseriiklikes strateegiates väljendatud. Arengumaade aitamine kaubandusega seotud abivajaduste tuvastamise ja prioritiseerimise kaudu on seetõttu ELi finantskohustuste täitmisel keskse tähtsusega. Selle saavutamiseks on olulisemaks vahendiks integreeritud raamistik, milles nii komisjon kui ka mitu liikmesriiki juba osalevad . [8] Keskseteks väljakutseteks on integreeritud raamistiku tegevuskava parandamine ning selle mõju tõhustamine ja ulatuse laiendamine teistele arengumaadele. Piirkondlikul tasandil tuleb kaubandusvajaduste hindamiseks välja töötada tõhusad lähenemisviisid.

Komisjoni soovitused ELi liikmesriikide kaubandusega seonduva abiga seotud ühiste kohustuste koguhulga lineaarne kasv praegusest olukorrast 1 miljardi euro suuruse eesmärgini tähendab, et kohustused peaksid 2008. aastaks kasvama vähemalt 600 miljoni euro võrra. Strateegias peaks siiski mõtlema, milliseid meetmeid võtta, kui liikmesriikide antav kaubandusega seonduv abi ei jõua 2008. aastaks nimetatud tasemele. Strateegias tuleks esitada suunised summade kohta, mis on seotud nõukogu kohustusega eraldada märkimisväärne osa täiendavast kaubandusega seonduvast abist AKV-riikidele piirkondliku integratsiooni ja majanduspartnerluslepingute toetamiseks, et suurendada nii kaubandusega seonduva, AKV-riikidele eraldatava üldise abi osa. ELi strateegias tuleks rõhutada kaubandusega seotud küsimuste siseriiklikusse arengustrateegiasse integreerimise tähtsust ning tuvastada kriteeriumid, millal on sobilik finantseerida kaubandusega seotud prioriteete, kuigi neid ei ole veel siseriiklikusse arengustrateegiasse lisatud. Strateegia abil peaks olema võimalik näidata ELi tahet aktiivselt osaleda parandatud integreeritud raamistikus, eelkõige aktiivse riigisisese osalemise kaudu, ning laiendada integreeritud raamistiku meetodeid ka teistele riikidele peale vähimarenenud riikidele, sealhulgas ELi ühise osalemise kaudu nn IDA-only[9] riikidele mõeldud mehhanismis. Strateegias tuleks sätestada, kuidas piirkondlike kaubandusvajaduste hindamise toetamise kaudu saaks edendada piirkondlikku integreerumist. |

- .

3.2. ELi toetus laiemale kaubandusabi kavale.

Komisjon toetab täielikult WTO töörühma esitatud laiemat kaubandusabi kava, millega hõlmatakse ka kaubandusega seotud infrastruktuuri, tootmisvõimsust ja kaubandusega seotud kohandamist. Kõnealust laiemat lähenemisviisi on kasutatud näiteks ka ELi 2004. aasta toorainetegevuskavas. Kuigi ELi nõukogu ei seadnud uutele kaubandusabi kategooriatele arvulisi eesmärke, annab EL kõnealustele valdkondadele juba märkimisväärset abi. Näiteks kaubandusega seotud infrastruktuurile eraldasid liikmesriigid ja ühendus ajavahemikus 2001–2004 vastavalt 1,480 miljardit ja 1,290 miljardit eurot.

Uued kaubandusabi kategooriad on veel mõnevõrra ebaselged ning mõneti kattuvad juba olemasolevate kategooriatega.[10] Selle probleemiga tuleb tegeleda, et kaubandusabi järelevalve ja aruandlus arendataks välja otstarbekohaselt. Kõnealust asjaolu tunnustatakse kaubandusabi andvates organisatsioonides, sealhulgas ELis, ning praegu käib töö eriti OECD arenguabikomitees, et selgitada ja lihtsustada abi rakendamise ulatust kaua kasutusel olnud arenguabi kategooriate eeskujul. EL kui kaubandusabi algatuse peamine partner peaks osalema toimuvas arutelus.

Sellega seoses peab komisjon majanduse infrastruktuuri kaubandusega seotud infrastruktuurile sobivaks eeskujuks. Tootmisvõimsuse jaoks on olemasolevad aruandluskategooriad sobivad. Kaubandusega seotud kohandamisega seoses tuleks komisjoni kohaselt toetada maksureforme, mille eesmärk on praegusest jätkusuutlikuma maksusüsteemi kasutuselevõtmine.[11] Sellega seoses võiks eelarvetoetus olla sobiv vahend, mille abil võidelda kaubanduse liberaliseerimisest tuleneva tollitulu vähenemisega või toetada kaubandusega seotud sotsiaalseid turvavõrgustikke, et lihtsustada kaubanduse avanemise ja globaliseerumisega kohanemist.

Komisjoni soovitused ELi strateegia peaks lisaks kaubandusega seonduvale abile hõlmama ka poliitilist kohustust tugevdada ELi toetust kaubandusega seotud infrastruktuurile, tootmisvõimsusele ja kaubandusega seotud kohandamisele, alustades kõnealuste küsimuste võimalikult tervikliku käsitlemise toetamisega kaubandusvajaduste hindamistes. See on eriti oluline väikestele, haavatavatele ja sisemaariikidele, kellest paljud on AKV-riigid. ELi strateegias peaks olema sõnastatud kavatsus arendada ELi ühtlustatud aruandlusviisi, mis hõlmaks kõiki kaubandusabi kategooriaid, ning jätkata aktiivselt ja ühiselt osalemist asjaomases arutelus rahvusvahelisel tasandil. Strateegiast peaks selgelt ilmnema, et ELi finantskohustused kaubandusega seonduva abiga seoses on kindlad ning jäävad muutumatuks jätkuva rahvusvahelise arutelu mõjudest sõltumata. |

- 4. ELI KAUBANDUSABI KVALITEEDI PARANDAMINE

Kaubandusabi suurendamine tekitab küsimusi abi kvaliteedi ja tõhususe kohta. Kui kõnealustele teemadele ei juhita piisavalt tähelepanu, ei tulene finantsvahendite lisamisest partnerriikide loodetud paranemist.

ELi strateegia puhul ei alustata tühjalt kohalt. ELi ajutise ühtlustamise töörühma järelduste alusel osales EL märkimisväärse panusega abi tulemuslikkust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis. EL on juba täielikult kohustunud järgima Pariisi deklaratsiooni põhimõtteid ja on kohaldanud mitmeid neist juba praktikas. 2006. aasta aprillis kiitis nõukogu heaks ühise programmitöö põhimõtted ja formaadi ning väljastas uue täiendavust ja kaasrahastamist käsitleva tööülesande.[12]

ELi kaubandusabistrateegias peaks näitama, kuidas kokkulepitud põhimõtteid praktikas kohaldada, keskendudes viiele kvaliteediaspektile: vaesus ja kaubandusabi; isevastutus ja osalemine; jätkusuutlikkus; ühisanalüüs; programmitöö ja tulemused ning piirkondliku kaubandusabi kasulikkus.

4.1. Vaesus ja kaubandusabi

Kaubandusabi igas kategoorias tehtavad valikud mõjutavad vaesust. Mõnikord tuleb teha kompromisse vaesuse vähendamise kaudsete ja otseste meetodite vahel. Komisjon on märkinud, et vaesuse põhjused ei ole kaubanduse arengustrateegiates ja kaubandusabi meetmetes alati selgelt väljendatud, seda eriti traditsioonilise kaubandusega seotud abi puhul.

Vajalik on põhjalikumalt analüüsida, kuidas tagada igas kaubandusabi kategoorias vaesuse vähenemine kaubandusabi kaudu. Rohkem tuleks teha nende kaubandusabi valdkondade määratlemisel, mille abil oleks võimalik vaesust kõige laiaulatuslikumalt ja jätkusuutlikumalt vähendada. Üksikutes meetmetes peaks EL toetama vaesusega seotud mõjude analüüsi ja võtma järeldused arvesse läbipaistval viisil. Jõupingutused peaksid kindlasti hõlmama soolist mõõdet.

Inimväärset tööd käsitlev töökava[13] on tähtis vahend kaubandusega seotud küsimuste käsitlemisel tööturu ja sotsiaalse kohandamisega seoses. Strateegias peaks kinnitama toetust ka ILO põhiliste töönormide ülemaailmsele rakendamisele. Lisaks sellel peaks ELi ühises strateegias käsitlema vabatahtlikke algatusi, mille puhul tagatakse tarbijatele, et järgitakse selliseid jätkusuutliku arengu põhimõtteid nagu õiglane kaubandus, ökomärgised ja nendega võrreldavaid ettevõtluses kohaldatavaid kavasid, sest need on olulised vahendid, millega saab edendada vaesuse vähendamist ja sotsiaalmajanduslikku arengut.

Komisjoni soovitused Strateegias tuleks rõhutada, et EL peab tähtsaks kaubandusabi vaesust vähendavaid mõjusid, ning kinnitada meetmed, millega tagatakse, et strateegia raames rakendavate abinõude abil saavutatakse võetud eesmärgid. |

- .

4.2. Isevastutus ja osalemine

Isevastutus ja osalemine on kaks abi tulemuslikkusega seotud põhimõtet, mis on eriti tähtsad kaubandusabi korral. Parem isevastutus, mis väljendub kaubandusega seotud küsimuste integreerimisena vaesuse vähendamise strateegiasse ja muudesse samalaadsetesse strateegiatesse, on kaubandusabi suurendamise seisukohalt oluline. Kaubandusprioriteetide määratlemine, üksmeele saavutamine reformipoliitika küsimuses ja tõhusate kaitsemeetmete arendamine kaubanduses esinevate takistuste kõrvaldamiseks nõuab erasektori, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna aktiivset osalemist. Sageli vajavad partnerriikide valitsused abi kõnealuse konsulteerimisprotsessi korraldamisel. Erinevate sidusrühmade osalemist võiks lihtsustada muu hulgas vahendavate organisatsioonide, näiteks kaubanduskodade tugevdamise kaudu.

Komisjoni soovitused ELi strateegias tuleks rõhutada erasektori ja kodanikuühiskonna tähtsat rolli kaubandusabi andmisel. Strateegias tuleks esitada vahendid, kuidas toetada valitsuste võimet korraldada konsulteerimisprotsessi ja edendada nõrgemate huvirühmade osalemist kõnealuses protsessis. |

- .

4.3. Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkus on ELi kaubandusabistrateegia keskne põhimõte ning strateegias tuleks arvesse võtta kõik tema mõõtmed - institutsionaalne, finantsiline/majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna mõõde.

Programmide institutsionaalse ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada sidusrühmade võimekuse arendamine ja isevastutus kõigis meetmetes, nagu juba käesolevas teatises on märgitud.

Sotsiaalse ja keskkonna mõõtme täielikuks integreerimiseks kaubandusabi programmidesse tuleb kohaldada partnerite ja abiandjate olemasolevaid mõju hindamise eeskirju ning menetlusi . Nii EL kui ka partnerid peaksid varasemast enam edasi arendama ja ka kasutama kaubanduspoliitika ja –kokkulepete jätkusuutlikkuse mõju hindamisi.

Keskkonnaküsimustega seoses peaks ELi kaubandusabiga toetama partnerite meetmeid arendada jätkusuutlikumaid tootmismeetodeid ja aitama tootjaid täita eksporditurgude (avalikke ja eraõiguslikke) tervise-, turva- ja keskkonnanõudeid ning parandama tolli võimekust aidata rakendada mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusega seotud aspekte.

Teisteks olulisteks küsimusteks on inimväärse töö edendamine ning tõhusa tööturu ja sotsiaalse kohandamise arendamine. EL kavatseb edaspidigi jätkata tootjate toetamist, et nad suudaksid täita tunnustatud töönorme, -tavasid ja -eeskirju ning edendada töötervishoidu ja –ohutust.

Komisjoni soovitused ELi strateegia abil tuleks parandada kaubandusabi jätkusuutlikkust. See tähendab muu hulgas sidusrühmade isevastutuse, suutlikkuse suurendamise ja osalemise toetamist, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud eesmärkide täitmist, ELi ja partnerriikide keskkonna, sotsiaalsfääri, soolise võrdõiguslikkuse ja jätkusuutlikkuse mõju hindamise vahendite ja menetluste kasutamist, hindamistulemuste arvessevõtmist koduturu kaubandusvajaduste hindamisel, jätkusuutlike tootmismeetodite edendamist ja eksporditurgudel asjaomaste tootmisnormide täitmise toetamist. |

- 4.4. Ühine analüüs, kavandamine ja abi andmine

Kõik viimased ELi arenguabiga seotud suundumused viitavad ühele ja samale ajaolule: ELi partnerite vahel tuleb parandada täiendavust ja koostööd kõigis programmitsükli etappides ning kõigi koostöövahenditega seoses. Sellist lähenemisviisi tuleb kohaldada ka kaubandusabi[14] suhtes.

Kaubandusega seotud vajaduste ühise analüüsi puhul peaks EL oma tegevust vähimarenenud riikides koordineerima eelkõige integreeritud raamistiku abil. Samalaadne menetlus tuleks välja töötada ka ühiseks analüüsiks teiste riikide puhul. AKV-riikide puhul on majanduspartnerluslepingute raames olulised ka piirkondlikud ettevalmistavad rakkerühmad.

Järgmise sammuna võiks EL tõhusamalt koordineerida riike ja piirkondi käsitlevaid reageerimisstrateegiaid. Ühise kaubanduse ja arengu eksperdirühma võiks muuta mitmepoolsete algatuste mitteametlikuks koordineerimisfoorumiks.

Ühise abiandmise võimalused sõltuvad suuresti sellest, kuidas edeneb sektoripõhine lähenemine, mis on üks sektoripõhise eelarvetoetuse eeltingimusi . Head kaubandusega seotud vajaduste hindamismeetmed ja riigisisene koordineerimine aitavad kaasa eduka sektoripõhise lähenemise ettevalmistamisele.

Uurida tuleks võimalusi kasutada üldist eelarvetoetust kaubandusabi raames, sealhulgas tuleks arendada asjaomaseid indikaatoreid. Kui olemasolevad EÜ programmid avatakse liikmesriikidele või mõnedele liikmesriikidele antakse suhtelise eelise ja asjatundlikkuse alusel juhtpositsioon, võiks kaubandusabi ELi poolne kaasrahastamine võimaldada suurendada kaubandusabi nii, et see ei seaks löögi alla partnerite suutlikkust toetust vastu võtta.

Komisjoni soovitused Strateegias tuleks näha ette meetmed, millega lihtsustada ELi positsiooni kaubandusabi koordineeritud programmide juhtimisel. See hõlmaks ülevaate koostamist partnerriikide kohta, kus on suur ELi kaubandusabi osakaal, ning ELi kaubandusabi kontaktpunktide määramist riigisisese ELi koordineerimise ja abimeetmete ühise tuvastamise lihtsustamiseks. Vaadeldes ühises kavandamises osalemise tulevasi võimalusi (näiteks komisjoni riikidepõhiste strateegiatega, sealhulgas 10. EAFi ülevaatega seotud võimalused), peaks strateegia looma aluse, et asjaomaste riikide kaubandusega seotud küsimusi hõlmataks terviklikult. Strateegias tuleks esitada meetmed, millega edasi arendada sektoripõhise lähenemise kasutamist kaubandusabis. Strateegiaga peaks välja pakkuma meetmed, millega suurendada usaldust, et lihtsustada ühiste abiandmismeetmete nagu eelarvetoetuste ja kaasrahastamise rakendamist. Strateegiaga peaks rõhutama ühise kaubanduse ja arengu eksperdirühma võimalikku osa mitmepoolsete algatuste koordineerimisel. |

- .

4.5. Piirkondliku kaubandusabi tõhusus

Piirkondliku integratsiooni toetamine eriti kaubandus- ja tollipoliitika kaudu on eriline tunnusjoon ELi arengukoostöös ja suhetes ELi väliste riikidega. Piirkondlik tasand on seetõttu oluline kaubandusabi andmisel, eriti piirkondades, mis on tõsiselt pühendunud piirkondlikule integratsioonile. See ilmneb piirkondlike kaubandus- ja koostöökokkulepete kasvavas arvus, arengumaade suurenenud huvis piirkondliku integratsiooni vastu ja tähelepanus, mida piirkondlikule integratsioonile juhivad Euroopa konsensus arengupoliitikas, Cotonou kokkulepe ja EÜ arengukoostöö rahastamisvahend.

Kavandamine ja abiandmine piirkondlikul tasandil ei erine riiklikul tasandil kavandamisest ja abiandmisest. Kohaldada tuleks samalaadseid abi tõhususe põhimõtteid, kuigi see võib piirkondlikul tasandil olla rohkem pingutust nõudev. Abi tõhususega seotud kesksed meetmed piirkondlikul tasandil on:

- Toetada piirkondlike partnerite võimet võtta vastu ja juhtida kaubandusabiga seotud jõupingutusi, eriti arendades piirkondlike organisatsioonide valmisolekut hinnata kaubandusintegratsiooni või piirkondliku integratsiooni ja/või kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduskokkulepete mõju ning tugevdada kõnealuste organisatsioonide järelevalvesuutlikust ja võimet täita kohustusi näiteks maksureformidega seotud küsimustes;

- Koordineerida kavandamist piirkondliku ja kaubandusintegratsiooni toetamiseks. ELi ühiseid meetmeid võiks kasutada, et hinnata vajadusi ja määratleda valdkondi, kus EL võiks toetada asjaomase piirkonna integratsioonikava, sealhulgas majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni hõlmavates küsimustes. Varasemate erasektori arendamise, tootmisvõimsuse ja infrastruktuuriga seotud meetmete põhjal on piirkondlikul tasandil veel palju teha.

- Lihtsustada abiandmise meetodeid. Strateegias tuleks määratleda tõhustatud koordineerimisreeglid, et kaubandusabi oleks võimalik anda kollektiivsemalt. Piirkondlikul tasandil tuleks välja töötada eelarvetoetuse ja kaasrahastamisega samalaadsed abiandmismeetodid. Komisjon on näiteks välja töötamas toetuskokkuleppeid, millega lihtsustada oma piirkondliku koostöö finantshaldust. Mõned AKV-riikide piirkonnad on hakanud looma piirkondlike programmide haldamist lihtsustavaid rahastamismehhanisme, mis hõlmavad ka komisjoni ja võimalik, et ka teiste abiandjate majanduspartnerluslepingute toetuseks antavaid vahendeid.

- Tõhustada koostööd teiste abiandjatega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid julgustama ühiselt ELi väliseid abiandjaid suurendama võimalusel oma toetust piirkondlikule kaubandusintegratsioonile. Piirkondlikud arengupangad ja rahvusvahelised finantsasutused on erilise tähtsusega.

Komisjoni soovitused ELi strateegia peaks toonitama ELi kohustust rakendada piirkondlikul tasandil abi tõhususe põhimõtet, toetades piirkondlike partnerite võimet võtta vastu ja juhtida kaubandusabiga seotud jõupingutusi, koordineerida abiandmise kavandamist, lihtsustada abiandmise meetodeid ning tõhustada koostööd teiste abiandjatega. ELi strateegia peaks käimasolevate majanduspartnerluslepingute läbirääkimistega seoses viitama piirkondlike sekkumiste prioriteetsusele majanduspartnerluslepingute kontekstis, eriti seoses kavandamise koordineerimise ja selliste piirkondlike algatuste toetamisega nagu piirkondlikud majanduspartnerluslepingute fondid. |

- 5. ETTEPANEKUD AKV-RIIKIDE VAATAVINKLIST VAADATUNA

Oktoobrikuus peetud nõukogu kohtumisel juhiti erilist tähelepanu AKV-riikides majanduspartnerluslepingutega seotud kaubandusabi tegevuskavale. Ülalmainitud meetmed on kõik erilise tähtsusega AKV-piirkondade ja -riikide toetamisel majanduspartnerluslepingute raames. Mõned allpool nimetatud soovitused on eriti olulised:

Komisjoni soovitused ELi strateegias tuleks esitada suunised summade kohta, mis on seotud nõukogu kohustusega eraldada märkimisväärne osa täiendavast kaubandusega seonduvast abist AKV-riikidele, et suurendada AKV-riikidele eraldatavat kaubandusega seonduva abi osa. ELi strateegia peaks hõlmama ELi poliitilist kohustust tugevdada ELi toetust kaubandusega seotud infrastruktuurile, tootmisvõimsusele ja kaubandusega seotud kohandamisele, alustades kõnealuste küsimuste võimalikult tervikliku hõlmamise toetamisega kaubandusvajaduste hindamistes. Strateegias peaks prioriteedina toetatama kaubandusega seotud küsimuste integreerimist AKV-riikide riiklikesse arengustrateegiatesse. Strateegias tuleks määrata, kuidas tugevdada toetust piirkondlike kaubandusvajaduste hindamisele, et edendada piirkondlikku integreerumist. Majanduspartnerluslepingute kontekstis on eriline rõhk lepinguid ettevalmistavatel piirkondlikel ettevalmistavatel rakkerühmadel. Strateegias tuleks toonitada ELi kohustust rakendada piirkondlikul tasandil abi tõhususe põhimõtet, toetades piirkondlike partnerite võimet võtta vastu ja suunata kaubandusabi, koordineerida abiandmise kavandamist, lihtsustada abiandmise meetodeid ning tõhustada koostööd teiste abiandjatega. Strateegia peaks viitama majanduspartnerluslepingute piirkondade prioriteetsusele seoses kavandamise koordineerimise ja selliste piirkondlike algatuste toetamisega nagu majanduspartnerluslepingute fondid. |

- 6. JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

Ülalmainitud valdkondades edu saavutamine eeldab järelevalvet ja aruandlust. Nii protsessi kui ka tulemuse järelevalve on vajalik vastavalt kokkulepitavatele kriteeriumidele. WTO/OECD raames teostatav ülemaailmne järelevalve ja aruandlus ning ELi kaubandusabi strateegia rakendamise järelevalve ELi tasandil on omavahel tihedalt seotud.

Järelevalve ja aruandlus ülemaailmsel tasandil

WTO kaubandusabi töörühma välja pakutud ülemaailmne kontrollimehhanism peaks võimaldama hinnata kaubandusabi andmist nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

- Kvantitatiivselt: Järelevalve peaks hõlmama kaubandusabi üldist määra, millest abiandjad on WTO/OECDEd teavitatud, ning abisaajate aruandeid oma kaubavahetussuutlikkuse suurendamise strateegiate rakendamise kohta. Komisjon ei kavatse dubleerida WTO/OECD tööd kaubandusabi kvantitatiivsete andmete kogumisel, kuid võiks koos liikmesriikidega kasutada olemasolevaid andmeid ELi tasandil analüüside läbiviimiseks, et süvendada arusaamist juba teostatud ja kavandatavate meetmete kohta.

- Kvalitatiivselt: Ülemaailmne hindamine peaks andma ka raamistiku, kus saaks arutada kaubandusabi tõhusust käsitlevaid küsimusi, kaasa aidata rahvusvahelise konsensuse saavutamisele kõnealustes küsimustes ning vahetada kogemusi abiandjate ja partnerriikide vahel. Hindamise käigus peaks toimuma kokkulepitud abi tõhususe seisukohalt oluliste menetluste ja tulemuste järelevalve. Järelevalve peaks toetama kaubandusabi tulemustepõhist juhtimist , edendades eriti selgete ja mõõdetavate eesmärkide ja indikaatorite arendamist. Erilist tähelepanu vajavad vaesusega seotud mõjud. Kontrollimehhanism peaks aitama paremini mõista, kuidas vahendeid kõige tõhusamini kaubandusabiks kasutada, võttes arvesse seost siseturgude, nõudluse ja institutsionaalse suutlikkuse vahel, ning milline on arengumaade võime osaleda rahvusvahelises kaubanduses, milline on poliitilise raamistiku tähtsus, kuidas tuleks kaubanduse vabastamist ja kaubandusabi järjestada, milline on parim moodus kaubandusteema integreerimiseks vaesuse vähendamise strateegiatesse jne.

Toetus abisaajariikide enda kaubandusabi järelevalve- ja hindamisraamistikele on otsustava tähtsusega.

Järelevalve ja aruandlus ELi tasandil

EL peab esitama aruande ELi kaubandusstrateegia rakendamise kohta näiteks ka Euroopa Parlamendile. Nõukogu peaks igal aastal komisjoni ja liikmesriikide eduaruannete alusel hindama ELi strateegia rakendamisel tehtavaid edusamme. Edendada tuleks programmide ühist hindamist. Vajadusel tuleks strateegiat kohandada.

Komisjoni soovitused ELi strateegiaga peaks aktiivselt kaasa aitama järelevalvele ja aruandlusele ülemaailmsel tasandil ning toetatama arengumaades teostatavat aruandlust ja järelevalvet. Strateegia peaks aitama ühtlustada Doha andmebaasi kantavat kaubandusabi määra käsitlevat komisjoni ja liikmesriikide aruandlust, et andmeid saaks kasutada põhjalikumates ELi tasandi analüüsides. ELi strateegias tuleks sätestada meetmed, millega toetada tulemustepõhist juhtimist ja kohustada ELi teostama iga-aastaseid programmide ühiseid hindamisi kaubandusabi valdkonnas, et hinnata ELi strateegia prioriteetsetes ning rahvusvaheliselt kokku lepitud valdkondades tehtud edusamme. |

- 7. ELI SUUTLIKKUS ANDA KAUBANDUSABI

Inimsuutlikkuse tõstmine abi andvates organisatsioonides nii peakorteri tasandil kui ka reatöötajate seas on kaubandusabi suurendamise eeltingimuseks. Ilma kõnealuse suutlikkuseta saab kaubandus poliitilises dialoogis vähem tähelepanu ning abiandvatel organisatsioonidel on partnerriikide vajadusi raskem täita. Suutlikkuse all mõeldaks nii töötajate arvu kui ka nende oskusi.

Inimsuutlikkuse tõstmisega seotud vajadused on liikmesriikides erinevad ning sõltuvad sellest, kuidas liikmesriigid kavatsevad enda poolt antavat kaubandusabi suurendada. Abi tõhustamise tegevuskava rakendamine nõuab suurearvulist personali. Teadmiste jagamine võib siiski aidata vähendada vajadust suurendada töötajate arvu kõnealuses valdkonnas. .

Komisjoni soovitused Komisjon soovitab üle vaadata ELi kaubandusabi andmise praeguse suutlikkuse ja teadmised. ELi strateegias tuleks uurida teadmiste arendamist ja jagamist käsitlevaid ELi ühisalgatusi, näiteks kaubandusabi käsitlevaid koolitusi. |

- .

[1] Vt otsuse tausta lisast.

[2] Vt täpsemalt lisas.

[3] Strateegia hõlmab palju laiemat teemaderingi kui kaubandusabi käsitlev EÜ hiljuti loodud eelarverida.

[4] Vt määratlusi lisas

[5] Kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni standardite raamistikuga.

[6] Hõlmab nii Euroopa Arengufondi kui ka EÜ üldeelarve vahendeid

[7] Vt liikmesriike käsitlevad üksikasjalikumad andmed Monterrey aruandele [SEK(2007) 415] lisatud komisjoni talituste töödokumendis ja EÜ kohustuste üksikasjad lisas.

[8] Integreeritud raamistik on mitme abiandja osalusega programm, mille eesmärk on toetada vähimarenenud riike kaubanduse kaasamisel oma siseriiklikesse arengukavadesse ja toetada kaubandusega seonduva abi kooskõlastatud andmist vastavalt vähimarenenud riikide tuvastatud vajadustele. 2006. aasta augustis osales programmis 42 vähimarenenud riiki.

[9] IDA-only riigid on: Mongoolia, Tonga, V riigid on: Mongoolia, Tonga, Vietnam, Albaania, Armeenia, Gruusia, Kirgiisi Vabariik, Moldova, Tad˛ikistan, Guyana, Honduras, Nicaragua, Sri Lanka, Kamerun, Kongo Vabariik, Cote d'Ivoire, Ghana ja Keenia.

[10] Vt arutelu lisas

[11] Kooskõlas hea valitsemistava põhimõtetega maksunduse valdkonnas.

[12] Vt lisa

[13] Vt inimväärset tööd käsitlevad nõukogu 1. detsembri 2006. aasta järeldused ja EÜ talituste töödokument tööhõive edendamise kohta ELi arengukoostöö kaudu

[14] Vt lisa