52006DC0601

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.10.2006

KOM(2006) 601 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aafrika strateegia: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks Somaali poolsaarel{SEK(2006)1307}

SOMAALI POOLSAARE PIIRKOND [pic]

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

1.1. Poliitiline raamistik 4

1.2. Põhjused, miks somaali poolsaar on euroopa liidu jaoks strateegilise tähtsusega 5

2. Piirkondlik taust ja selle muutumine 5

2.1. Piirkondlikud seosed 5

2.2. Piirkonna valdkondadevahelised probleemid 6

3. Piirkondlik tegevuskava 8

3.1. Tõhusa poliitilise ja majandusliku koostöö ning integratsiooni soodustamine piirkonnas 8

3.2. Riikide peamiste strateegilise tähtsusega poliitiliste probleemide lahendamine, mis mõjutavad teisi riike 9

3.3. Somaali poolsaare piirkonna valdkondadevaheliste ja piiriüleste probleemide lahendamine 10

4. Edukat partnerlust võimaldav keskkond 10

4.1. Ettepanek eli lisameetmete kohta 11

4.2. Somaali poolsaare partnerite kavandatavad lisameetmed 12

5. Järeldus 12

6. Lühendite loetelu 13

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aafrika strateegia: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks Somaali poolsaarel

1. SISSEJUHATUS

1.1. POLIITILINE RAAMISTIK

Komisjon esitas 20. märtsil 2006 valitsustevahelises arenguametis ( Intergovernmental Authority on Development , IGAD) osalevate riikide riigipeade ja valitsusjuhtide 11. tippkohtumisel Somaali poolsaare rahu-, julgeoleku- ja arengustrateegia esialgse kavandi. Käesolev teatis lähtub vastastikusest huvist ja poliitilisest tahtest saavutada piirkonnas stabiilsus ja solidaarsus. Teatis on valminud pärast tippkohtumist toimunud kõrgetasemelistel nõupidamistel, millel osalesid kõik IGADi riigid ja teised huvitatud piirkondlikud võtmeorganisatsioonid ja -riigid, nagu Araabia Liiga ja Egiptus.

Teatis rajaneb kahel tähtsal strateegial, mida Euroopa Liit juba rakendab: Euroopa arengu konsensus , mille Euroopa Parlament, nõukogu, nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad ja komisjon võtsid vastu 20. detsembril 2005[1] ning ELi–Aafrika strateegia , mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 15.–16. detsembril 2005. Neist esimeses on esitatud kõikehõlmav poliitikaraamistik, mille eesmärk on saavutada vaesuse vähendamine ja säästev areng, järgides igakülgselt ennetavat lähenemisviisi habraste riikide suhtes, toetades konfliktide ennetamist ja rajades rahu. ELi Aafrika poliitika aga toetub teisele strateegiale, milles on osutatud, et „rahu ja julgeolek, migratsioon, vastastikune seotus ja suurõnnetuste tagajärgede likvideerimine on probleemid, mis tuleb lahendada eeskätt piirkondlikul või mandri tasandil“ ja rõhutatud vajadust „ töötada välja igakülgne lähenemisviis konfliktide ennetamisele, et omavahel seostada poliitika ja tegevus julgeoleku, arengu ja demokraatliku valitsemistava valdkondades. EL peaks konflikti struktuursete põhjuste kõrvaldamiseks suurendama piirkondlike ja riiklike arengustrateegiate ja vahendite kasutamist.“

Julgeolek ja areng on mõlemad tähtsad ja nad täiendavad teineteist. Ilma rahu ja julgeolekuta ei ole võimalik areng ega vaesuse likvideerimine ning ilma vaesuse likvideerimise ja arenguta ei saabu püsivat rahu.

See ELi–Aafrika strateegia aluseks olev keskne eeldus on poolsaare piirkonnas eriti asjakohane. Somaali poolsaar on üks maailma konfliktialtimaid ja ühtlasi vaesemaid piirkondi. Eritrea ja Etioopia venimajäänud piirivaidlus, Somaalia kriis ning Sudaani ja Põhja-Uganda konfliktid mõjutavad miljonite inimest toimetulekut ja takistavad tervel piirkonnal saavutamast aastatuhande arengueesmärke.

Sellises poliitilises raamistikus teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua Somaali poolsaarega [2] piirkondliku poliitilise partnerluse , mis võimaldaks ühtlasi katsetada ELi–Aafrika strateegiat. Teatise peamine eesmärk on aidata kaasa piirkonna ebastabiilsuse vähendamisele, mis on aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimus. Selles esitatakse üldpõhimõtted konfliktide ennetamiseks Somaali poolsaarel, ebastabiilsuse peapõhjustega tegelemiseks riigi ja piirkonna tasandil lühikese kuni keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul ning piirkondlikuks koostööks. Euroopa Liit peaks teatisest juhinduma oma välistegevuses kõnealuses piirkonnas ning riike ja tervet piirkonda hõlmavate strateegiadokumentide sõnastamisel.

1.2. Põhjused, miks Somaali poolsaar on Euroopa Liidu jaoks strateegilise tähtsusega

Piirkonna jõukus, demokraatia, stabiilsus ja julgeolek on nii Somaali poolsaare kui ka ELi riikide ja rahvaste huvides. Kuid kui poolsaar on kontrollimatu, poliitiliselt hüljatud, majanduslikult tõrjutud ja selle keskkond on kahjustatud, võib ta õõnestab terve piirkonna ja Euroopa Liidu üldist stabiilsust ja arengupoliitika eesmärke ning kujutab endast ohtu viimase julgeolekule.

EL on poolsaare piirkonna peamine arengupartner ja üks suuremaid humanitaarabi andjaid. Sotsiaalmajanduslik haavatavus ja ebavõrdsus, puudujäägid inim- ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, pidev toidupuudus, konkurents nappide loodusvarade pärast, halb valitsemistava ja rahvaarvu suurenemine on peamised probleemid, mida Euroopa Liit, koostöös piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, üritab lahendada oma stabiilsuse saavutamise ja vaesuse vähendamise poliitikaga. Poolsaare stabiilsus on strateegiliselt ülioluline Euroopa julgeoleku jaoks. Piiriülesed nähtused, eeskätt ebaseaduslik ränne, relva- ja narkokaubandus ning põgenike hulgad süvendavad ebastabiilsust ja pinget, mis on haaranud terve poolsaare ja võib jõuda ka Euroopa Liitu. Teiste riikide tähelepanu poolsaare vastu on samuti kasvanud seoses terrorismivastase sõjaga, kuna seal levib usuäärmuslus ja suureneb naaberpiirkondade ideoloogiline mõju. Piirkonna suur ebastabiilsus on soodustanud seadusetuse ja bandiitluse levikut ning sõjapealike esilekerkimist. Selle tulemusel kipuvad hägustuma poliitilise konflikti, kuritegevuse ja terrorismi piirid.

ELil on Somaali poolsaarel ka suuri majanduslikke huve. Poolsaar külgneb strateegiliselt tähtsate Lähis-Ida piirkondadega: ta piirneb Punase mere veeteega, mis on eriti oluline ELi kaubanduse ja tema varustamise, eriti energiaga varustamise seisukohast, asub maailma suurima naftatootja Saudi Araabia naabruses ja mõlemal pool Niiluse vesikonda, mis on eriti tähtis Egiptusele (kelle stabiilsus on tähtis Vahemere ja Lähis-Ida stabiilsuse seisukohalt), ning on Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide vahetus läheduses. Peale selle on EL piirkonna tähtsaim välismaine kaubanduspartner. ELi majanduslik huvi piirkonna vastu võib veelgi tõusta, kui seal jätkub energia tootmise suurenemine ja majanduskasv ning viimaseid vajadustekohaselt hallatakse.

On oluline tähele panna, et teised riigid, eeskätt Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India, on hakanud piirkonna vastu huvi tundma tema strateegilise tähtsuse tõttu ja investeerivad sinna märkimisväärseid vahendeid.

2. PIIRKONDLIK TAUST JA SELLE MUUTUMINE

2.1. Piirkondlikud seosed

Poolsaare piirkonna regionaalne, poliitiline ja piiriülene taust on eriti keeruline. Selle hulka kuulub bantu ja niiluse, araabia, egiptuse ning abessiinia kultuuri mõju, arvukad pärilussõjad, autonoomia- ja territoriaalsed nõuded (millest paljud on seotud etnilise ja usulise kuuluvusega); soov saada oma kontrolli alla loodusvarasid ja vaidlusaluseid piire; mõju, mida piirkonnale avaldab rahvaarvu kasv, kliimamuutused ja neist tulenev loodusvarade kasutamise suurenemine; tülid, mida õhutab konkurents Niiluse jõe veevarude pärast; kõige kõrvaletõrjutumate rühmade hulka kuuluvate ning pigem etniliste ja keeleliste kui poliitiliste piiridega seotud rändkarjakasvatajate suur osakaal; sõjakad traditsioonid ja sõjamajandus, mis teenib teatavate isikute huve; piirkonna piirialade mahajäetus, madal arengutase ja julgeoleku puudumine. Kõik need tegurid põhjustavad ebastabiilsust, konflikte, vaesust ja halba valitsemistava. Nende vastu on vaja võtta tervet piirkonda hõlmavaid meetmeid, sealhulgas piiri- ja riigiüleseid meetmeid, mis täiendavad riikide asjakohast tegevust.

Poolsaart ähvardab mitte rida üksikkonflikte, vaid süstemaatiline piirkondlik ebastabiilsus , mille tulemusena üks konflikt ja poliitiline kriis põhjustab ja õhutab teist. Somaali poolsaare praeguses poliitilises ja ideoloogilises keskkonnas üha süveneb polariseerumine ja laieneb ebastabiilsuse ala, mis ulatub Darfurist Lõuna-Somaaliani ja mis avaldab negatiivset mõju tervele piirkonnale. Tähtsaimat rolli püsivate lahenduste leidmisel Somaali poolsaare probleemidele mängivad piirkondlikud organisatsioonid nagu Aafrika Liit (edaspidi „AL“) ja IGAD. Piirkonna poliitilise süsteemi ülevaade on esitatud I lisas.

II lisas on esitatud mõned peamised seosed piirkonna suuremate konfliktide vahel. Nende põhjal võib teha järgmised järeldused:

- suurem osa piiridest on ebastabiilsed, piirialad on altid ühte või teist liiki konfliktidele ja paljud piirid on vaidlustatud;

- enamike ühise piiriga riikide vahelised suhted on praegu keerulised või on hiljuti olnud keerulised, mis võib põhjustada vägivalla puhkemist;

- leidub tõendeid, et piirkonna kõikide suurte konfliktide puhul pakuvad riigid varjupaika, tagalabaase, sõjalist abi ja diplomaatilist tunnustust naaberriikides sõdivatele rühmitustele.

Niisugused piirkondlikud seosed ilmnevad mitmeti:

- viimase aja suuremaid poliitilisi sündmusi on Sudaani, Eritrea ja Somaalias tekkivate islamikohtute omavaheline lähenemine;

- Etioopia ja Eritrea vahelised pinged avaldavad kahjulikku kõrvalmõju mitte ainult nende omavahelisel piiril, vaid ka kummagi riigi sisepoliitikale ning Somaalia ja Sudaani konfliktidele;

- Etioopial on paljude naabritega varem olnud või on jätkuvalt keerulised suhted;

- Darfuri ja Lõuna-Somaalia ebastabiilsusel, mida süvendavad rahvusvahelised tegurid, on mõju naaberriikidele ja -piirkondadele.

2.2. Piirkonna valdkondadevahelised probleemid

Poolsaare kriiside puhul ilmneb mitu ühist valdkondadevahelist probleemi .

Valitsemistava ja julgeolek . Somaali poolsaare ebastabiilsuse vähendamiseks on eriti tähtis lahendada julgeoleku puudumise, vaesuse ja valitsemisviisi vaheliste seoste probleem, mis on omavahel seotud ja süvendavad üksteist. Nende seoste keskmes on kogukonnad, kes tunnevad ennast tõrjutuna riigi võimu ja rikkuse jagamisel ning juurdepääsul loodusvaradele, sotsiaalteenustele, julgeolekule ja õigussüsteemile. Neis kogukondades tekib aja jooksul rahulolematus, mis võib kasvada vägivaldseks mässuks. Poolsaare konflikte võivad teravdada ka riiklikud ja mitteriiklikud huvirühmad, nagu sõjapealikud ja ärisektor, kes saavad kasu osaliselt nende kontrolli all olevast sõjamajandusest (sealhulgas relvadest, narkootikumidest ja inimkaubandusest), mille säilimine on nende huvides. Kõik nimetatu suurendab kogukondade kõrvaletõrjutust ja etniliste rühmituste mõjutatavust. Eeltoodule lisaks kinnistab Somaali poolsaare ebastabiilsust ja konflikte ning mõnel juhul ka üldkehtivate õiguste rikkumist konfliktidele poliitilise lahenduse saavutamiseks vajaliku poliitilise tegevusruumi piiratus, autoritaarsus ja sõjakus ning välisriikide sekkumine.

Usuline fundamentalism. Usuline fundamentalism muutub piirkonnas ühe suuremaks probleemiks, pidades silmas: i) poolsaare riikide institutsioonide nõrkust, mis meelitab piirkonda fundamentalistlikke rühmitusi, ii) vaesusest ja konfliktidest tekkinud pahameelt, mille tõttu piirkond võib muutuda usuäärmusluse ja usulise aktivismi taimelevaks ning iii) naabruses paiknevate teatavate Lähis-Ida alade äärmusfundamentaalse ideoloogia mõju piirkonnale.

Rahvastikuränne, põgenikud ja riigisiseselt ümberasustatud isikud. Somaali poolsaar on üks maailma migrantide- ja põgenikerikkamaid piirkondi. Nimetatud probleemid mõjutavad raskelt piirkonna iga riiki, mis on kas põgenike ja migrantide lähtekoht, sihtkoht või mõlemat. Ühe muutujana arengu ja julgeoleku puudumise võrrandis tuleb käsitleda ka riigisiseselt ümberasustatud isikuid, kes on eriti mõjutatavad ja moodustavad kõige suurema rühma. Kõnealune kriis, millel on oluline piirkondlik ja poliitiline mõõde, annab tunnistust poliitilisest kõrvaletõrjutusest ning põhjustab piirkonnas ebastabiilsust, mis süvendab pingeid riikide vahel. Lisaks on inimestega kauplejatel ning kuritegelikel ja terrorivõrgustikel võimalik põgenikke ära kasutada. Lisaks on tõsine probleem Pärsia lahe riikidesse toimuv inimkaubandus, mis peale pagulaste hõlmab ka kõrvalejäetud ja vaeseid kogukondi, ning asjaolu, et piirkond kujutab endast olulist juurdepääsuteed Euroopale.

Väike- ja kergrelvade levik ja kuritarvitamine. Väike- ja kergrelvade levik ja kuritarvitamine on terav probleem tervel poolsaarel. Nende relvade lai kättesaadavus ja ringlemine on osaliselt tingitud poolsaarel ja naaberpiirkondades minevikus toimunud ja praegu toimuvatest sõdadest (arvestada tuleb ka kolmandaid riike, kes tarnivad opositsiooni- ja mässurühmitustele relvi) ning nende kättesaadavus soodustab piirkonnas sõjapealike, relvarühmituste ja kuritegelike võrgustike tegevust ning relvastatud kuritegevust ja vägivalda. Lisaks võimaldab relvade kättesaadavus terrorismi tekkimist.

Somaali poolsaarel väike- ja kergrelvade ning muu keelatuga kaubitsemisel on oluline piirkonnaülene ja ülemaailmne mõõde. Somaali poolsaare ning Ida-Aafrika järvede piirkonna, Kesk-Aafrika, Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare vahel õitseb massiline relvadega kaubitsemine. Seetõttu on mitu ELi liikmesriiki hakanud pöörama suurt tähelepanu kaasaskantavate õhukaitsesüsteemide ja muude tundlike relvadega kaubitsemisele Punase mere ja Adeni lahe piirkonnas.

Piirialade julgeolek. Piiri- ja äärealade julgeoleku puudumine ja madal arengutase on olulisimad tegurid, mis põhjustavad piirkonnas ebastabiilsust. Piirid on läbipääsetavad, mis põhjustab paljudel juhtudel ulatuslikku julgeoleku puudumist, salakaubavedu ja ebaseadusliku kaubitsemist, vägivalda ning keskkonnaseisundi halvenemist.

Inimeste julgeolekut kõnealuses piirkonnas mõjutab omakorda konkurents loodusvarade (vesi, metsast saadav puit ja muud tooted, kala ja viljakas maa) pärast , iseäranis kui samal ajal suureneb rahvaarv ja tõrjutakse kõrvale äärealasid. Kõrbestumise ja kliima muutumise mõju teravdavad veelgi loodusvarade intensiivsemast kasutamisest tingitud probleeme.

Veevarude piiratusel ja kaitsel on eriti oluline piirkondlik mõõde, kuna piirkonna peamise jõe Niiluse vesikonda kasutavad ühiselt kümme riiki, sealhulgas viis seitsmest Somaali poolsaare riigist. Muud olulised jõed, mis voolavad läbi mitme riigi (Etioopiast Somaaliasse ja Keeniasse) on Shabelle, Juba ja Omo. Niiluse vee ühise kasutamise korraldamine võib põhjustada pingeid piirkonnas, eriti Egiptuse ja teiste jõe kallastel asuvate riikide vahel, mis jäävad temast ülemjooksu poole.

Muret põhjustab ka struktuurne toiduainete puudus , mis mõjutab eelkõige karjakasvatuse[3] ja põllundusega tegelevaid rändrahvaid. Somaali poolsaarel põhjustavad etnilisi pingeid ja konflikte loodusvarude ammendumine, veevõtukohtade kuivamine ja karjamaade kahjustamine. Toiduainete puudus on nii piirkonna ebastabiilsuse põhjus kui ka selle tulemus. Toiduainete puuduse poliitiliste põhjuste kõrvaldamine on strateegiliselt tähtis nõiaringi lõhkumiseks, mille tulemusena ebastabiilsus põhjustab näljahäda ja vastupidi.

Rändkarjakasvatajad. Poolsaarel on palju rändkarjakasvatajaid, kes suunduvad suveks mägedesse ja liiguvad üle riigipiiride ning on sageli kõrvaletõrjutud ja muust ühiskonnast võõrandunud. Riikide halva poliitika tulemusena ei ole sekkutud rändrahvaste omavahelisse või rändrahvaste ja muude rahvastikurühmade vahelistesse konfliktidesse või on nendele isegi kaasa aidatud. Rändrahvad on kistud ebaseaduslikku kaubitsemisse, mässudesse ja üha vägivaldsematesse konfliktidesse.

Määrava tähtsusega on ka rändkarjakasvatajate ja paiksete põlluharijate ja karjakasvatajate omavahelised suhted, kuna maa, vee ja muude põllumajandusele oluliste loodusvarade kasutamine põhjustab pingeid.

Oluline valdkondadevaheline probleem, mis veelgi süvendab kõiki loetletud tegureid, on demograafiline plahvatus piirkonnas (vt III ja IV lisa). Arvatakse, et IGADi piirkonnas, kus praegu elab 195 miljonit inimest, elab 2050. aastal 480 miljonit inimest, mis moodustab 25% Aafrika elanikest. Rahvastiku kiire kasvu tõttu suureneb olemasolevate loodusvarade kasutamine ja seega ka oht piirkonna arengule ja stabiilsusele.

3. PIIRKONDLIK TEGEVUSKAVA

Tegevuskavas on esitatud piirkonna eespool loetletud probleemid. Peatähelepanu on pööratud konkreetsetele meetmetele ja algatustele, mida tuleb võtta regiooni poliitilise stabiilsuse suurendamiseks.

3.1. Tõhusa poliitilise ja majandusliku koostöö ning integratsiooni soodustamine piirkonnas

Piirkonnas partnerluse süvendamiseks tuleb eelkõige suurendada ALi, IGADi ja muude väiksemate organisatsioonide suutlikkust ja poliitilist soovi mängida juhtrolli piirkonna stabiliseerimisel. ELi ning ALi ja teiste piirkonna väiksemate organisatsioonide partnerluse süvendamiseks tuleks võtta järgmisi meetmeid:

1. Süvendada poliitilist ja praktilist koostööd IGADi raames. Selleks tuleb välja töötada kava, mis hõlmab nii eesmärke kui ka meetmete rakendamist ja milles käsitletakse kolme peamist koostöövaldkonda: i) rahu, julgeolek ja hea valitsemistava; ii) rändkarjakasvatajad ja toiduainetega varustamine ning iii) riiklike institutsioonide arendamine.

2. Kaasata Aafrika Liit aktiivsesse tegevusse Somaali poolsaarel ja tugevda ELi suutlikkust Aafrikas,[4] eeskätt suurendades tema võimet ennetada ja vahendada konflikte ning viia läbi sõjalisi rahuvalve- ja seireoperatsioone. Kiiduväärt sündmus on Ida-Aafrika kiirreageerimisbrigaadi ( Eastern African Standby Military Brigade, EASBRIG) moodustamine Aafrika kiireageerimisbrigaadi koosseisus, kuna sellega suureneb võime käivitada sõjalisi rahuvalve- ja seireoperatsioone. EL võiks kaaluda nii selle algatuse kui ka ALi rahu- ja julgeolekunõukogu sekretariaadi toetamist, et tõsta tema suutlikkust.

3. Aidata kaasa Somaali poolsaare piirkonna riikide integreerumisele, muu hulgas majanduspartnerluse lepingute alaste läbirääkimiste kaudu. Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturg ning Ida-Aafrika Ühendus on peamised organisatsioonid, mille kaudu toimub integratsioon piirkonnas, ja neid tuleks kindlasti kasutada piirkonnas rahu tugevdamiseks. Kõnealust piirkonda ja tervet Aafrikat hõlmavates Euroopa Komisjoni programmides pööratakse erilist tähelepanu infrastruktuurile ja teabevahetusele kui Aafrika strateegias strateegilise tähtsusega vahenditele, mille abil toimub piirkondlik integreerumine.

ELi ja Aafrika infrastruktuuripartnerluse raames arendab EL infrastruktuuri ja sellega seotud teenuseid ning ühendusi poolsaare ja Aafrika teiste piirkondade vahel.

4. 2005. aasta detsembris nõustus Euroopa Ülemkogu toetama Aafrika tegevust riikide valitsemise seire ja valitsemistavade parandamise valdkonnas ning töötama välja hea valitsemistava algatuse, millega toetatakse Aafrika vastastikuse järelevalvemehhanismi ( African Peer Review Mechanism , APRM) raames algatatud riiklikke reforme. Mitu poolsaare piirkonna riiki (Etioopia, Sudaan, Keenia ja Uganda) on selle mehhanismiga juba ühinenud. ELi hea valitsemistava algatuse raames tuleks toetada reformide läbiviimist.

3.2. Riikide peamiste strateegilise tähtsusega poliitiliste probleemide lahendamine, mis mõjutavad teisi riike

Tegevuskava selles osas keskendutakse riikide niisugustele peamistele strateegilise tähtsusega poliitilistele probleemidele, mis võivad kõige rohkem mõjutada tervet piirkonda. Järgnevalt on loetletud mõningad niisugused probleemid ja piirkondlikud prioriteedid, mille kaasamist ELi ja Somaali poolsaare vahelisse poliitilisse dialoogi võiks kaaluda.

1. Sudaanis tuleks välja selgitada rahuprotsessi(de) piirkondlikud toetajad ja vastased ja nende huvid ning arvestada neid dialoogis ja koostöös. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mõjule, mida piirkonnale avaldab Darfuri kriis.

2. ELi ja poolsaare piirkonna riigid peaksid oma poliitilise ja diplomaatilise tegevuskava raames käsitlema relvarühmituste piiriülese toetamise lõpetamist.

3. Algatada tuleks meetmeid, mille eesmärk on lahendada piirimärkimisprobleemid, eriti Etioopia ja Eritrea piiri küsimus, mis avaldab mõju tervele piirkonnale. Eritrea ja Etioopia suhete normaliseerimine on eriti tähtis poolsaarel rahu ja stabiilsuse saavutamiseks.

4. Poliitiline lähenemisviis Keenia ja Djibouti suhtes tuleks läbi vaadata ja seda tuleks edasi arendada, arvestades nende rolli piirkonna stabiilsuse saavutamisel.

5. Piirkonnas stabiilsuse saavutamiseks ei tule kõne alla Somaalia „ohjeldamine“, selle asemel tuleb lahendada Somaalia ebastabiilsuse peamised põhjused. Arvestada tuleb Somaalia naaberriikide muresid ja need riigid peaksid Somaalia rahuprotsessis mängima positiivsemat, stabiliseerivat rolli. Somaalia sidumisest piirkondliku partnerlusega saab selle lähenemisviisi tõhusa rakendamise proovikivi (vt V lisa).

6. Põhja-Uganda rahuprotsessi käigus tuleks arvestada konflikti piirkondlikke mõõtmeid, pidades eriti silmas Sudaani lõunaosa.

3.3. Somaali poolsaare piirkonna valdkondadevaheliste ja piiriüleste probleemide lahendamine

Süstemaatilist lahendust vajavaid tähtsaid valdkondadevahelisi ja piiriüleseid probleeme on mitu. Käesolevas teatises tehakse ettepanek, et ELi tegevus võiks toetuda kolmele omavahel seotud sambale. VI lisas visandatakse poliitilised meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

1. Parandada valitsemistava ja julgeolekut ning süvendada koostööd politiseerunud islamiga ja ühiskondade ja kultuuride dialoogi.

2. Süvendada eeskätt piirialade arengut, kaubandust, julgeolekut ja osalemist poliitikas, hallata rände- ja pagulaste vooge ning tõkestada ebaseaduslikku kaubitsemist ning väike- ja kergrelvade levikut.

3. Parandada loodusvaradele konkureerimisest tulenevate probleemide lahendamiseks mõeldud poliitikat ja programme, sealhulgas arendada piirkonna toiduainetega varustamise strateegiaid, vähendada rändkarjakasvatajatega seotud konflikte, parandada valitsemistava ja magevee ühist haldamist.

4. EDUKAT PARTNERLUST VÕIMALDAV KESKKOND

Et teatises kirjeldatud meetmete rakendamine oleks edukas, peavad ELi ja IGADi liikmesriigid tegutsema ühiselt ja kooskõlastatult. Lisaks peavad nad olema paindlikud, kiiresti reageerima muutuvale olukorrale ja leidlikult kasutama olemasolevaid vahendeid poliitiliste muudatuste stimuleerimiseks. Piirkondlik poliitiline partnerlus peab arenema dünaamiliselt ning selle ühispoliitikat ja -programme tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja edasi arendada. See seab suuri nõudmisi ELi ja IGADi koordineerimisvõimele, poliitika arendamisele ja programmide rakendamisele. Seetõttu tehakse ettepanek võtta järgmisi lisameetmeid.

4.1. Ettepanek ELi lisameetmete kohta

- Edendada ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahelist teabevahetust ja konsultatsioone, et kujundada Somaali poolsaare küsimustes välja ühine seisukoht ja lähenemisviis.

- Kasutada sama tõhusalt kui seni või senisest veelgi tõhusamalt kolmikmissioone, ELi nõukogu ja komisjoni ühismissioone, ELi eriesindajaid ning muid ELi vahendeid koordineerimise ja dialoogi parandamiseks. EL võiks eeskätt tõsta rahvusvaheliste partnerite foorumi tähtsust dialoogi pidamisel IGADiga.

- Dialoogi lihtsustamiseks ja edendamiseks peamiste osapooltega (riikide valitsused, piirkondlikud organisatsioonid) kasutada täielikult ära Cotonou partnerluslepingu artikliga 8 antud võimalused. EL peaks tagama, et artikli 8 kohase poliitilise dialoogi käigus pöörataks suurt tähelepanu piirkondlikele probleemidele, eeskätt mõjule, mida tervele piirkonnale avaldab iga riigi tegevus.

- Edendada madala ja kesktasandi asutuste, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kaasamist konfliktide ennetamisse, haldamisse ja lahendamisse.

- Käsitleda asjakohaseid Somaali poolsaare probleeme läbirääkimiste ja kontaktide käigus Aafrika ja Araabia piirkonnas mõjukate huvitatud osapooltega, eeskätt Egiptuse, Pärsia lahe riikide, Araabia Liiga ning Kesk- ja Ida-Aafrika riikidega.

- Süvendada dialoogi ja tegevuse koordineerimist Somaali poolsaare küsimustes Ameerika Ühendriikide, Norra, Jaapani, Kanada, Venemaa ja Hiinaga. Lisaks tuleks asuda struktuursesse dialoogi ka ÜRO ja asjaomaste ametiasutustega.

- Süvendada inimeste julgeoleku keskset lähenemisviisi, sealhulgas inim- ja sotsiaalsete õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, demograafia- ja keskkonnaprobleemide (vee, rannikualade ja metsa säästev majandamine, kõrbestumine, kliimamuutusega kohandumine) arvestamist arenguprogrammides ja edendada selle lähenemisviisi arvestamist poolsaare piirkonnas teostatavates partnerstrateegiates.

- Tagada, et Somaali poolsaarele suunatud ELi strateegiad, poliitika ja programmid ühilduvad omavahel, et nad arvestaksid piisavalt peamisi piirkondlikke ja valdkondadevahelisi probleeme ning aitaksid ka tegelikkuses kaasa sellele piirkonnale suunatud ELi poliitilisele partnerlusele. Somaali poolsaare riikidele suunatud ELi strateegiadokumentides tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondlikule kontekstile ja analüüsile ning vägivaldsete konfliktide algpõhjuste hindamisele.

- Komisjon töötab Somaali poolsaarel ja IGADiga rakendatavad uued koostööstrateegiad välja selliselt, et 10. Euroopa arengufondi riike ja piirkondi hõlmavad strateegiad (2008–2013) ühilduvad omavahel ja toetavad seeläbi piirkondlikku poliitilist koostööd Somaali poolsaarega. Kui võimalik, toetavad seda ka ELi liikmesriigid. Valitsemistava, loodusvarad ja toiduainetega varustamine, haridus ja infrastruktuuri-alane piirkondlik integreerumine peaksid olema peamised koostöövaldkonnad, mis moodustavad riike ja piirkondi hõlmavate strateegiate aluse.

4.2. Somaali poolsaare partnerite kavandatavad lisameetmed

- Piirkondlikku strateegiat tuleks arutada ja edendada liikmesriikides, IGADi sekretariaadis ja muudes poliitilistes organites ning piirkonna asjaomaste osapoolte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, et kõik huvitatud pooled jõuaksid ühisele seisukohale ja järgiksid kõnealust strateegiat.

- Piirkondlikud partnerid ja organisatsioonid peaksid olema valmis süsteemseks dialoogiks, milles kõikidel tasanditel käsitletakse peamisi lahendamist vajavaid piirkondlikke probleeme, näiteks valitsemistava, konfliktid, toiduainetega varustamine, ebaseaduslik kaubitsemine ja loodusvarade ühine kasutamine, julgeolek ja usuline fundamentalism, ning otsima muutuste algatamisele kaasa aitavaid jõude.

- Edendada tuleks teabevahetust ja piirkondike organisatsioonide, Somaali poolsaare partnerite, naaberriikide ja piirkonna peamiste huvitatud osapoolte ülesannete selget piiritlemist, et kõnealuste ülesannete küsimustes välja töötada ühine arusaam.

- Aafrika riigid ja piirkondlikud organisatsioonid peaksid dialoogile ja tegevuskavale eraldama piisavalt vahendeid ning käivitama Euroopa Liiduga süvadialoogi.

- Somaali poolsaarel olevad partnerid peaksid tegelema konflikti allikatega ja edendama valdkondadevahelist koostööd, mis võtab arvesse näiteks seoseid konfliktide, loodusvarade ühise kasutamise korraldamise, rändkarjakasvatajate ja toiduainetega varustamise vahel.

- Tuleks läbi viia vajalikud institutsionaalsed reformid ja saavutada, et IGADi liikmesriigid täidavad oma kohustused, et IGADi sekretariaat saaks nõuetekohaselt töötada.

- Tuleks läbi vaadata ja ajakohastada IGADi strateegia ja viia lõpule IGADi rahu ja julgeoleku valdkonda käsitleva strateegia väljatöötamine.

5. JÄRELDUS

Käesoleva teatisega, millega algatatakse Euroopa Liidu ja Somaali poolsaare piirkondlik poliitiline partnerlus, rakendab EL oma Aafrika strateegia, mis rajaneb olukorra muutumise ja poolsaare piirkonna probleemide analüüsil. Partnerluse eesmärk on edendada piirkonnas rahu, stabiilsust ja arengut. Partnerlus loob poliitilise raamistiku konkreetsete piirkondlike algatuste tegemiseks ja programmide läbiviimiseks ning partnerite vahelise struktureeritud ja avatud dialoogi pidamiseks igal tasandil. Partnerlust hakatakse rakendama 2007. aastal ja see vaadatakse ühiselt läbi kahe aasta pärast, et teha kokkuvõte tegevuskava elluviimise tulemustest ja tagada, et seda ajakohastatakse ja kohandatakse vastavalt piirkonna olukorrale.

6. LÜHENDITE LOETELU

ALIVE: | Africa Livestock |

AMCOW: | African Ministerial Conference on Water – Aafrika Liidu veeküsimustega tegelevate ministrite nõukogu |

AMESD: | African Monitoring for the Environment and Sustainable Development – Aafrika keskkonna ja jätkusuutliku arengu seire algatus |

APF: | African Peace Facility – Aafrika rahutagamisvahend |

AU: | African Union – Aafrika Liit (AL) |

CEWARN: | Conflict Early Warning and Response Mechanism |

COMESA: | Common Market of Eastern and Southern Africa – Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturg |

CPA: | Comprehensive Peace Agreement |

CSO: | Civil Society Forum |

DDR: | Disarmament Demobilisation Reintegration – desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine |

EAC: | East Africa Community – Ida-Aafrika ühendus |

EASBRIG: | Eastern Africa Standby Brigade – Ida-Aafrika kiirreageerimisbrigaad |

EC: | European Commission – Euroopa Komisjon |

EPA: | Economic Partnership Agreement – majanduspartnerluse leping |

EPLF: | Eritrean People’s Liberation Front |

EU: | European Union – Euroopa Liit (EL) |

FRUD: | Front pour la Restauration de l’Unité et de la Démocratie (Djibouti) |

ICG: | International Contact Group (ICG) on Somalia |

IDP: | Internally Displaced Person – riigisiseselt ümberasustatud isik |

IGAD: | Intergovernmental Authority on Development – valitsustevaheline arenguamet |

IPF: | IGAD Partners Forum – IGADi partnerite foorum |

LRA: | Lord’s Resistance Army |

MANPADS: | Man Portable Air Defence System – kaasaskantavad õhukaitsesüsteemid |

MDGS: NBI: | Millennium Development Goals – aastatuhande arengueesmärgid Nile Basin Initiative |

NDA: | National Democratic Alliance (Sudan) |

NEPAD: | New Partnership for Africa’s Development – uus partnerlus Aafrika arenguks |

NGO: | Non-governmental organisation – valitsusväline organisatsioon |

OECD DAC: | Organisation for Economic Cooperation and Development / Development Assistance Committee – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Arenguabi Komitee |

OLF: | Oromo Liberation Front |

ONLF: | Ogaden National Liberation Front |

RECSA: | Regional Centre for Small Arms and Light Weapons |

REFORM: | Regional Food Security and Risk Management Programme |

RPF: | Regional Political Framework |

SALW: | Small Arms and Light Weapons – väike- ja kergrelvad |

SPLA: | Sudan People’s Liberation Army |

SRRC: | Somali Reconciliation and Restoration Council |

SSR: | Security Sector Reform |

TFG: | Transitional Federal Government |

TFIs: | Transitional Federal Institutions |

TPLF: | Tigrean People’s Liberation Front |

[1] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

[2] Nende hulka loetakse käesolevas teatises kõik IGADi liikmesriigid: Djibouti, Etioopia, Eritrea, Keenia, Somaalia, Sudaan ja Uganda.

[3] Riikides, näiteks Etioopia, mängib toiduainetega varustamises tähtsat osa ka põllumajandus. Kuigi põllumajanduse tähtsus piirdub peamiselt ühe riigiga, on sellel siiski ka mõned piirkonnaülesed, kaubandusega seotud tahud, millest ei saa mööda vaadata.

[4] Vastavalt Euroopa Liidu põhimõtetele konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise suutlikkuse tugevdamise kohta Aafrikas (juuli 2006).