52005DC0431

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.9.2005

KOM(2005) 431 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2. teatis e-ohutuse kohta K ODANIKELE HÄDAABIKÕNEDE LÄHEMALE TOOMINE

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2. teatis e-ohutuse kohta K ODANIKELE HÄDAABIKÕNEDE LÄHEMALE TOOMINE

1. SISSEJUHATUS

Komisjon tutvustab oma teatises „ i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest“ infoühiskonna strateegiat aastani 2010. i2010 programmis väärtustatakse transpordivaldkonda, mis moodustab Euroopa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tööhõivest 10%, ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) uurimis- ja arendustegevuse tähtsust. Turvalised ning tõhusad transpordi ja liikumisega seotud teenused on olulised Lissaboni majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon kasutab kõiki oma vahendeid: reguleerimisvahendeid telekommunikatsiooni valdkonnas, teadusfonde ja poliitilisi algatusi, et kaasa aidata edusammudele kõnealuste eesmärkide poole pürgimisel. Sel eesmärgil algatab komisjon i2010 strateegia [1] raames lipulaevaprojekti „Intelligentne auto” .

Käesolev teatis, milles käsitletakse hädavajalikke ja otstarbekohaseid toiminguid automaatse hädaabikõne („eCall“) ehk sõidukisisese üleeuroopalise hädaabikõne, väljaarendamiseks , on intelligentse auto[2] algatuse nurgakivi.

Liiklusohutuse suurendamine on nii inimlik kui ka majanduslik vajadus. 2004. aastal toimus Euroopa Liidu 25 liikmesriigis 43 000 surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Ilma kiireloomuliste meetmeteta jääb ambitsioonikas eesmärk vähendada seda arvu 25 000 surmaga lõppenud liiklusõnnetuseni 2010. aastaks[3] täitmata. Tapatalgud Euroopa teedel jätkuvad, põhjustades mõõtmatuid inimkannatusi. Meie tervishoiusüsteemi kulud jäävad tohutuks ning majandust hakkab pidurdama tootlikkuse vähenemine ja ulatuslik materiaalne kahjum.

Tänapäeval on olemas tehnoloogiad, mis võivad päästa elusid ja vähendada vigastuste raskust. Komisjon esitas esimeses e-ohutuse („eSafety“) teatises[4] meetmed kõrgetasemelisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate intelligentsete sõidukiohutussüsteemide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Sellised süsteemid suudavad ära hoida õnnetusi, leevendada nende tagajärgi ning aidata hädaolukorras, kui õnnetus on siiski juhtunud.

Alates esimese e-ohutuse teatise vastuvõtmisest toimus märkimisväärne edasiminek ning mitmed e-ohutuse tehnoloogiad, süsteemid ja teenused on kasutuselevõtuks valmis. Üks nendest süsteemidest on üleeuroopaline sõidukisisese hädaabikõne funktsioon ehk automaatne hädaabikõne .

Õnnetusjuhtumi korral saadab auto hädaabikõneseade automaatse hädaabikõne lähimasse hädaabiteenistusse. Hädaabikõne võib käivitada ka käsitsi, kuid raske õnnetusjuhtumi korral saadab auto selle automaatselt. Hädaabikõne elupäästmise eripära seisneb õnnetuse asukoha kohta antavas täpses teabes: hädaabiteenistused saavad teabe viivitamata ja nad teavad täpselt, kuhu tuleb sõita. Selle tulemusel muutub päästmine oluliselt kiiremaks.

Automaatse hädaabikõne ulatuslik käivitamine on e-ohutuse algatuse esmaülesanne. Sidusrühmad on alates 2002. aastast koos välja töötanud automaatse hädaabikõne rakendamise kava. Kuid ilma liikmesriikide kiireloomuliste meetmeteta võib automaatse hädaabikõne kasutuselevõtmine tunduvalt edasi lükkuda .

2. üleeuroopalise sõidukisisese automaaatse hädaabikõneteenuse suunas

Esimese e-ohutust käsitleva teatise tähtsaim soovitus oli sisse seada sõidukisisene automaatse hädaabikõne üleeuroopalise ühtlustatud teenus,, mis põhineb Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112.

Euroopas toimub aastas üle 1,7 miljoni õnnetuse, mille puhul on vaja osutada meditsiiniabi ning palju rohkem on juhtumeid, mille puhul on vaja osutada muud abi. Autos viibivad inimesed võivad pärast õnnetust olla šokis, mitte teada oma asukohta, olla võimetud seda teatama või mobiiltelefoni kasutama. Kõigil nimetatud juhtudel aitab automaatne hädaabikõne: see võib oluliselt vähendada hädaolukorras reageerimise aega, päästa elusid ning leevendada vigastuste raskust. Automaatse hädaabikõne rakendamise korral on selle sotsiaal-majanduslik kasu ülisuur.

Automaatse hädaabikõne täieliku käivitamise suunal on saavutatud olulist edu. Automaatse hädaabikõne rakendamise kavandamiseks moodustatud hädaabikõne juhtrühm on eesmärgiks seadnud teenuse täieliku väljaarendamise aastaks 2009 .

Automaatse hädaabikõne jaoks tervikliku hädaabisüsteemi rajamiseks on siiski vaja paljude ametiasutuste koostööd. Koostöö alustamine on olnud aeglane ning paljudes liikmesriikides puudub koostöö üldse. Tunnistatakse hädaabiteenistuste uuendamise vajadust, kuid see jääb tegemata puuduliku rahastamise või korralduslike raskuste tõttu.

Komisjon soovitab tungivalt riikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel tegutseda ning investeerida automaatse hädaabikõne jaoks hädavajalikku vältimatu abi infrastruktuuri, eesmärgiga käivitada 2009. aastal terviklik üleeuroopaline teenus.

2.1 Automaatne hädaabikõne: kuidas see töötab?

Sõidukisisene automaatne hädaabikõne valivad sõitjad käsitsi või valitakse see sõidukisse sisseehitatud andurite aktiveerumise kaudu automaatselt pärast õnnetust. Aktiveerituna valib sõidukisisene automaatne hädaabikõneseade kõne, mis edastab nii häält kui ka andmeid lähimatesse hädaabiteenistustesse (tavaliselt lähimasse häirekeskusesse numbril 112, („Public Safety Answering Point“ – PSAP)), vt joonis 1. Häält edastav kõneseade võimaldab sõitjatel rääkida hädaabikõne väljaõpetatud operaatoriga. Samal ajal edastatakse kõnet vastuvõtvale hädaabikõne operaatorile miinimumteave .

Miinimumteave sisaldab infot juhtumi kohta, sealhulgas aeg, täpne asukoht, sõiduki tähis, hädaabikõne staatus (vähemalt märk hädaabikõne käsitsi või automaatse käivitamise kohta) ning teavet teenuste võimaliku osutaja kohta.

2.2 Miks me vajame automaatset hädaabikõnet?

Euroopa Komisjoni rahastatava E-MERGE[5] projekti raames korraldatud uuringute tulemuste kohaselt võimaldab automaatse hädaabikõne süsteem, mis edastab õnnetusjuhtumi täpse asukoha häirekeskusele ja hädaabiteenistustele, vähendada õnnetusjuhtumile reageerimise aega ligikaudu 50% maapiirkondades ja kuni 40% linnapiirkondades . Kui meditsiinilist abi raskelt vigastatud kannatanutele osutatakse pärast õnnetusjuhtumit kiiremini, saab oluliselt vähendada surmaga lõppenud õnnetuste arvu ja vigastuste raskust. Seda põhimõtet nimetatakse erakorralise meditsiini „kuldse tunni põhimõtteks“.

[pic]

Joonis 1. Automaatse hädaabikõne tööpõhimõte.

E-MERGE projekti ning SEiSS uuringu[6] raames tehtud automaatse hädaabikõne tasuvushinnangutest ilmneb , et 25 liikmesriigiga ELis saab päästa aastas kuni 2500 inimelu ning vähendada vigastuste raskust 15% . Kõnealuste hinnangute alus on CARE õnnetusjuhtumite 2002. aasta andmebaas.[7]

Liiklusõnnetused põhjustavad ka liiklusummikuid ja võimalikke järgnevaid liiklusõnnetusi. Automaatne hädaabikõne võib lühema päästmisaja tulemusena ummikuid vähendada. Eespool nimetatud uuringutest ilmneb, et kõnealune vähendus võib ulatuda kuni 20%-ni . Lisaks saab teistele liiklejatele õnnetusjuhtumist kiiremini teatada.

Liiklusõnnetuste kulude aastaseks kokkuhoiuks hinnatakse SEiSS uuringu alusel automaatse hädaabikõne täielikku mõju arvestades kuni 22 miljardit eurot ning ummikute kulude aastaseks kokkuhoiuks kuni 4 miljardit eurot, mis annab kogutuluks aastas kuni 26 miljardit eurot . Vajalikud investeeringud on selle tuluga võrreldes võrdlemisi väiksed, 150 eurot sõiduki kohta ning kuni 50 000 eurot häirekeskuse[8] uuendamiseks. Häirekeskuste esialgsete investeeringute ja lisanduvate häirekeskuse töötajate koolituse ning piisava keeleoskuse tagamise kulude põhjal on kogukulu 25 liikmesriigiga ELi peale aastas kuni 4550 miljonit eurot, sealhulgas sõidukisiseste süsteemide maksumus. Selle summa arvutamisel arvestati, et hinnanguliselt on ELi 25 liikmesriigis vaja keskmiselt ühte häirekeskust iga 31 000 elaniku kohta ning igasse häirekeskusesse 60 töötajat.

Eespool nimetatud arvud märgivad automaatse hädaabikõne märkimisväärset kulude ja tulude suhet. Isegi madalama hinnangulise edumäära ja kõrgemate kulude korral jääb tulude ja kulude suhe positiivseks, kinnitades automaatse hädaabikõne teenusesse investeerimise usaldusväärsust.

2.3 Miks automaatne hädaabikõne kasutab hädaabinumbrit 112?

Automaatse hädaabikõne projekti eesmärk on käivitada üleeuroopaline hädaabiteenistus, mida saab kasutada Euroopas kõigis sõidukites , olenemata nende margist, registreerimisriigist või asukohast. Eurooplased reisivad välismaal üha sagedamini autoga ning seetõttu on automaatse hädaabikõne eeltingimus üleeuroopaline koostalitlusteenus.

Nõukogu 1991. aasta otsusega[9] kehtestati ühtne Euroopa hädaabinumber 112 , et pakkuda sellist tüüpi teenust hädaabikõnedeks . Kõned sellele numbrile suunatakse Euroopa eri riikides lähimasse häirekeskusesse . Helistada võib tasuta igast telefonist ning tavaliselt käsitletakse neid kõnesid eelisjärjekorras.

Igal aastal võtavad hädaabiteenistused vastu 180 miljonit kõnet, üha rohkem helistatakse mobiiltelefonidelt (praegu 60–70%). Nendest kõnedest umbes 15% puhul ei ole võimalik asukohta täpselt kindlaks määrata , mille tõttu võib abi saatmine viibida või ei suudeta abi üldse saata.

2002. aastal vastu võetud universaalteenuse direktiiviga[10] on ette nähtud kohustus, et üldkasutatava võrgu operaatorid saadavad kõikide kõnede puhul hädaabiteenistustele helistaja asukoha andmed , kui see on tehniliselt võimalik.[11] Kõned numbrile 112 koos asukohateabega on tuntud kui E112 numbri kõned.

Automaatse hädaabikõne teenuse kasutuselevõtmiseks on vaja häirekeskused kohandada asukoha kindlaksmääramiseks E112 numbri kõnede töötlemisel. Häirekeskuste uuendamise kulusid automaatse hädaabikõne töötlemiseks peetakse nimetatud investeeringuga võrreldes võrdlemisi väikesteks. Numbri 112 kasutamine võimaldab luua automaatse hädaabikõne teenuse, mis on tõeliselt üleeuroopaline, mille aluseks on heakskiidetud direktiivid ning millesse investeerimise kulud on võrdlemisi väikesed .

Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevas direktiivis[12] on sätted isikuandmete ning eraelu puutumatuse kaitse kohta elektroonilises sides. Siiski arvatakse, et hädaolukorra puhul kaalub abistamise vajadus üles eraelu puutumatuse tähtsuse. Seepärast lubatakse direktiiviga hädaabikõnedega tegelevatel asutustel töödelda asukohateavet ja muid isikuandmeid.

2.4 Automaatse hädaabikõne täieliku 2009. aastaks väljaarendamise kava

Automaatse hädaabikõne juhtrühm moodustati automaatse hädaabikõne raamstruktuuri ja ärimudeli ettevalmistamiseks ning avalik- ja eraõiguslike huvirühmade osa määratlemiseks. Need on liikmesriigid, komisjon, telekommunikatsioonioperaatorid, häirekeskuste operaatorid, sõidukitootjad, varustuse tarnijad, kiirteede operaatorid, autoklubid, kindlustused ja teenuste osutajad.

Juhtrühm koostas vastastikuse mõistmise memorandumi[13] automaatse hädaabikõne rakendamise kohta . Selle eesmärk on tagada automaatse hädaabikõne toimimine igas Euroopa Liidu liikmesriigis . Vastastikuse mõistmise memorandum kohustab sidusrühmi automaatset hädaabikõnet koos rakendama miinimumteabe ( Minimum Set of Data – MSD) ning ühise kinnitatud struktuuri ja liidese tehniliste näitajate põhjal. Vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid 2004. aasta augustis alla Euroopa Komisjon, autotööstuse nimel Euroopa Autotootjate Liit (ACEA) ning oma partnerite nimel mitut sektorit hõlmav ühing ERTICO. Vastastikuse mõistmise memorandumil on praegu üle 50 allkirja.

E-ohutuse partnerid nõustusid automaatse hädaabikõne väljaarendamise kavaga , mis on esitatud joonisel 2. Põhilised etapid on järgmised:

a) nõustumine automaatse hädaabikõne väljaarendamiskava, ärimudeli ning standarditega 2005. aasta lõpuks;

b) sõidukisisese automaatse hädaabikõne süsteemi täieliku spetsifikatsiooni kujundamine ja arendustegevuse algus 2006. aasta keskpaigaks;

c) ulatuslikud kohapealsed katsed esimeste rakendajatega 2007. aastal,

d) automaatse hädaabikõne seadme lisamine kõikide pärast 2009. aasta septembrit turustatavate sõidukite standardvarustusse.

Automaatse hädaabikõne tehnoloogia toimimiseks tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide hädaabiteenistustel varustada või uuendada oma häirekeskusi, et hiljemalt 2007. aasta lõpus alustada automaatse hädaabikõnede asukohateabe töötlemist.

[pic]

Joonis 2. Automaatse hädaabikõne väljaarendamise skeem.

3. Meetmed automaatse hädaabikõne kodanikeni toomiseks aastaks 2009

Tööstuse ja avaliku sektori sidusrühmade panuse tõttu võib automaatne hädaabikõne saada tegelikkuseks. Tööstusharu on valmis varustama automaatse hädaabikõne seadmetega kõiki uusi sõidukeid , alustades mudelitest, mis turustatakse 2009. aasta septembris. Kuid liikmesriikide täieliku panuseta autotööstus sellesse ei investeeri. Kõik huvirühmad peavad automaatse hädaabikõne edendamisel tegutsema koos riigisisestel ja rahvusvahelistel foorumitel, eriti aga e-ohutuse foorumil.

3.1 Liikmesriikide meetmed

Liikmesriigid peavad allkirjastama automaatset hädaabikõnet käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi. Liikmesriigid peavad viivitamata allkirjastama automaatset hädaabikõnet käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi nendele vastuvõetavatel tingimustel ning panustama üleeuroopalise automaatse hädaabikõne rakendamisse. Vastastikuse mõistmise memorandumil on praegu üle 50 sidusrühma allkirja, kuid selle allkirjastasid ainult kaks liikmesriiki (Soome ja Rootsi) ning Šveits. Eelkõige liikmesriikide vähene huvi allkirjastamise vastu ähvardab lükata automaatse hädaabikõne rakendamise edasi ning vähendab tööstuse panust. Liikmesriigid peavad edendama numbrite 112 ja E112 kasutamist Euroopa ühtne hädaabinumber 112 on kasutusel 24 liikmesriigis.[14] Seda kasutatakse siiski kõrvuti riigisiseste numbritega ning ainult Taanis ja Madalmaades kehtib ühtne number. Enamiku liikmesriikide tegevus avaliku traadita võrgu ettevõtjate julgustamisel valmistada ette asukohateabe süsteemi (E112) on olnud aeglane. Automaatne hädaabikõne põhineb numbritel 112 ja E112, seepärast peavad liikmesriigid edendama numbri 112 kasutamist ning astuma samme asukohateabe rakendamise kiirendamiseks üldkasutatavates traadita võrkudes. Liikmesriigid peavad uuendama häirekeskusi tõhusama asukohateabe E112 kõnede ja automaatsete hädaabikõnede töötlemiseks Liikmesriigid peavad hiljemalt 2007. aasta lõpuks tagama, et on kehtestatud häirekeskuste infrastruktuuri uuendamise nõuetekohased kavad sõidukitest tuleva automaatse hädaabikõne asukoha- ja muu teabe töötlemiseks. Lisaks peavad liikmesriigid E112 eeskirja kohaselt kõigepealt uuendama häirekeskusi E112 kõnede asukohateabe töötlemiseks ja siis tegema lisauuendusi, mis võimaldab automaatsete hädaabikõnede töötlemist ETSI standardite kohaselt. Liikmesriigid peavad aluse panema tõhustatud asukohateavet käsitlevatele hädaabiteenistustele ning tagama nende töötajate keeleoskuse. Liikmesriigid peavad tagama, et nende häirekeskused suudavad nõuetekohaselt töödelda sõidukitest tulevaid automaatseid hädaabikõnesid, töötajad on saanud asjakohase väljaõppe ning nende keeleoskus on piisav. Samuti tuleb uuendada kogu hädaabisüsteemi (häirekeskusi, dispetšjuhtimist, alarmsõidukeid ning haiglate erakorralise meditsiini osakondi) asjaomaste IKT-vahenditega, mis tagavad liiklusõnnetuste korral kiire ja töökindla reageerimise ning kasutavad täies ulatuses ära sõidukisiseste automaatsete hädaabikõnede edastatud teavet. Tervikliku hädaabisüsteemi teenuse kontseptsioon arendatakse välja RESCUE projekti[15] raames. |

4. 3.2 Automaatse hädaabikõne edendamine riigisisestel ja rahvusvahelistel foorumitel

Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel asutada riiklike programme automaatse hädaabikõne edendamiseks. Nendest peaksid osa võtma vastavad ministeeriumid (transpordi-, telekommunikatsiooni- ja siseministeerium) ja hädaabiteenistuste eest vastutavate ametiasutuste esindajad, samuti erasektori tööstuse esindajad ning teenuste osutajad. Komisjon käivitab riiklike ettevõtmiste toetamiseks numbrite 112, E112 ja automaatse hädaabikõne edenduskampaaniaid ning korraldab konverentse kogemuste vahetamiseks.

Komisjon teeb kodanikukaitse komiteele ettepaneku moodustada töörühm, mis tegeleb hädaolukordade sidega , numbritega 112, E112 ja automaatse hädaabikõnega. Liikmesriigid peavad toetama töörühma tegevust, et lahendada küsimused, mis käsitlevad investeeringuid asjaomastes riikides üleeuroopalise E112 koostalitusnumbri ja automaatse hädaabikõne teenusesse.

Kõik e-ohutuse sidusrühmad peavad toetama automaatse hädaabikõne juhtrühma tegevust ning kasutama seda foorumit 2009. aastaks üleeuroopalise automaatse hädaabikõne väljaarendamise küsimuse lahendamiseks. See hõlmab nõustumist sõidukisisese seadme spetsifikatsioonidega ja automaatse hädaabikõne ärimudeliga ning katsete korraldamist kohapeal.

E-ohutuse foorum on tähtis Euroopa programm, et jätkata dialoogi sõiduki intelligentsete turvasüsteemide arendamiseks, kasutuselevõtmiseks ja kasutuselevõtu kiirendamiseks Euroopas. Komisjon korraldab foorumi regulaarseid kõrgetasemelisi- ja plenaaristungeid. Kõik huvirühmad saavad nende istungite kaudu kontrollida automaatse hädaabikõne väljaarendamise kulgu ning vajaduse korral võtta täiendavaid meetmeid.

Automaatne hädaabikõne peab toimima kõikides GSM- ja kolmanda põlvkonna võrkudes Euroopas. Seepärast on oluline sõidukisisese automaatse hädaabikõne terminalseadme ja häirekeskuse vaheliste automaatse hädaabikõne toimingu- ja andmeedastusprotokollide standardimine. Komisjon palus ETSI kiirendada automaatse hädaabikõne standardimist, vajaduse korral koostöös CENiga. ETSI peab esitama automaatse hädaabikõne standardite eelnõu 2005. aasta lõpuks.

4. TURVALISEMA TULEVIKU EHITAMINE E-OHUTUSE ALGATUSE JA KOMISJONI MUU TEGEVUSE KAUDU

E-ohutuse algatus on osa komisjoni terviklikust strateegiast liiklusohutuse ja veonduse tõhususe parandamiseks Euroopas, samal ajal säilitades ja parandades sellega seotud tööstusharude, eelkõige autotööstuse konkurentsivõimet.

Liiklusohutuse valdkonnas on e-ohutuse algatus saanud ülemaailmse tunnustuse. Automaatne hädaabikõne on e-ohutuse esmatähtsusega küsimus, mis on juba välja töötatud. E-ohutuse foorumi raames moodustati 11 töörühma, millel on lisaks automaatsele hädaabikõnele ka muid tulemusi. Komisjon tegeleb ka reguleerimisega ning liiklusohutuse edendamisega ühistes algatustes.

E-ohutuse algatuse ja ühenduse toetatavate uurimisprogrammide tulemusena on ulatuslikumaks turustamiseks valmis aktiivse liiklusohutuse tagamise ja juhti abistavad seadmed, näiteks ESP, ACC, teelt väljasõidu hoiatus ja kokkupõrke vältimine. Komisjon suurendab pingutusi nende süsteemide vabatahtliku kasutuselevõtmise edendamisel.

4.1 E-ohutus

Inimese ja sõiduki koostoime ( human machine interaction – HMI) on e-ohutuse eelisteema. HMI töörühm moodustati 2003. aastal nn Euroopa põhimõtete avalduse [16] inimese ja sõiduki koostoimes rakendamise olukorra analüüsiks. Kõnealune analüüs tehti liikmesriikide aruannete põhjal. Rühm keskendus HMI probleemsetele valdkondadele, sealhulgas kaasaskantavate seadmete kasutuselevõtmine ning sõidukisse sisseehitatud uute süsteemide keerukuse järsk kasv. Töörühm esitas lõpparuande 2005. aasta veebruaris. Komisjon kavatseb kõnealuse aruande põhjal koostada soovituse HMI kohta koos uuendatud Euroopa põhimõtete avaldusega (ESoP).

Liiklus- ja reisiinfo reaalajas ( real-time traffic and travel information – RTTI) on veel üks oluline valdkond. E-ohutuse foorumi RTTI töörühm püüab määrata kindlaks ja eemaldada selliseid takistusi RTTI üleeuroopalises rakendamises nagu liiklusteabe sisu piiratud kättesaadavus, raskused avaliku- ja erasektori osa määratlemisel, raadiolevi võimsuse kasutatus ning raskused ärimudelitega. Töörühm võtab arvesse komisjoni soovitust Euroopa liiklus-ja reisiinfoteenuste kohta.[17] RTTI töörühma eesmärk on saada kõikidelt Euroopa Liidu riikidelt nõusolek laiendada reaalajas liiklusinfoteenuste jaoks vajaliku infoahela ülesseadmist, et 2010. aastaks hõlmata standardteenustega 80% ELi elanikkonnast. Töörühm esitab lõpparuande 2005. aasta lõpuks.

E-ohutuse foorumi kasutaja mõjuala töörühm uurib kasutajateadlikkuse tõstmise eesmärgil e-ohutuse süsteemide hüvede teatavakstegemist kasutajatele. See on oluline, et tõsta nõudlust selliste süsteemide järele ning parandada olukorda äris. Töörühm analüüsis parimaid kogemusi ning varasemate kampaaniate ja kasutajate õppetunde, samuti varasemate süsteemide läbimurde näidiseid. Töörühm tegi ettepaneku luua kõikide sidusrühmade suhtlusprogramm ning e-ohutuse märgis. Nimetatud ettepanek lisati töörühma 2005. aasta mai esimesse vahearuandesse ning praegu arutatakse seda kavade elluviimise ja teistes e-ohutuse rühmades.

4.2 Komisjoni muu tegevus

Komisjon moodustas 2005. aastal ELi konkurentsivõimelise autotööstuse kõrgetasemelise rühma. Kõnealune rühm (nimega CARS 21) ühendab Euroopa Komisjoni, autotööstuse juhtivaid ettevõtteid, Euroopa Parlamenti, ametiühingute valitsusväliseid organisatsioone ja kasutajaid ning arendab tööstuse säästva arengu integreeritud strateegiat, määratleb parimad võimalikud õigusliku korralduse põhimõtted ning näeb ette uuenduste tingimused.

Lisaks koostab komisjon 2005. aastal liiklusohutuse tegevuskava vahekokkuvõte . Kõnealuses kokkuvõttes aastaks 2010 Euroopas surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arvu poole võrra vähendamise eesmärgi saavutamise üldist arengut.

5. KOKKUVÕTTEKS

Tänapäeval on olemas tehnoloogiad ja süsteemid, mis saavad päästa elusid ja vähendada liiklusõnnetustes saadud vigastuste raskust. E-ohutuse algatus toob sellised kõrgetasemelisel IKT-tehnoloogiatel põhinevad süsteemid liiklejate kasutusse. Esimene süsteem on automaatne hädaabikõne: täieliku rakendamise korral võib see päästa aastas kuni 2500 elu ning toob märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu. See parandab otseselt kõigi 454 miljoni kodaniku elukvaliteeti.

Meie väljakutse on tagada Euroopas automaatse hädaabikõne ulatuslik kasutusele võtmine. Tehnoloogia on valmis ja tööstus on andnud oma panuse. Liikmesriigid peavad nüüd andma oma panuse ja investeerima hädaabiteenistuste infrastruktuuri.

Tuleb arvestada hädaabiteenistuste uuendamise kuludega, kuid hinnanguline tulude ja kulude suhe on hea. Kui investeering on tehtud, tulevad ka lisahüved. Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel tegutseda viivitamata käesoleva teatise soovituste kohaselt. Komisjon jälgib hoolikalt arengut ning kui automaatse hädaabikõne kavakohane väljaarendamine takerdub, kaalub täiendavate meetmete võtmist.

[1] Komisjoni teatis: „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest“, KOM(2005) 229 lõplik, 1. juuni 2005.

[2] Teatise i2010 kontekstis hõlmab mõiste „auto” autosid, veoautosid, busse ja mootorrattaid.

[3] Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm: „Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: jagatud vastutus“, KOM(2003) 311 lõplik, 2. juuni 2003.

[4] Turvaliste ja intelligentsete sõidukite info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, KOM(2003) 542 lõplik, 15. september 2003.

[5] Vt http://www.gstforum.org/en/subprojects/rescue/

[6] Tuleviku-uuring maanteesõidukites intelligentsete turvasüsteemide kasutuselevõtu võimaliku sotsiaal-majandusliku mõju kohta, vt http://europa.eu.int/information_society/activities/esafety/call_4/index_en.htm.

[7] http://europa.eu.int/comm/transport/care/index_en.htm

[8] SEiSSi uuringu hinnangud: sõidukisse sisseehitatud seadmete toodangumahu ning juba praegu E112 kõnede asukohateabe töötlemiseks võimeliste häirekeskuste uuendamise põhjal

[9] Nõukogu 29. juuli 1991. aasta otsus 91/396/EMÜ Euroopa ühise hädaabinumbri kehtestamise kohta, avaldatud Ametlike Teadaannete numbris L 217, 6. august 1991, lk 31.

[10] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2002. aasta 7. märtsi direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv); avaldatud: EÜT L 108, 24. aprill 2002.

[11] Kõikide kõnede puhul numbrile 112 saadab võrguoperaator asukohateabe (ingl k push ) või taotluse korral edastab selle (ingl k pull ). Kõnesolevat ülesannet, mida juurutatakse praegu ligikaudu pooltes liikmesriikides, nimetatakse tõhustatud numbriks 112 või E112 numbriks. Asukohateabeks on enamikul juhtudel mobiiltelefoni asukoht (nn tugijaama-ID).

[12] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2002. aasta 12. juuli direktiiv 2002/58/EÜ isikuandmete töötlemise ja eraelu puutumatuse kaitse kohta elektroonilise side sektoris.

[13] Vastastikuse mõistmise memorandum sõidukisse sisseehitatud koostalitluse automaatse hädaabikõne teostuse kohta, vt www.eScope.info

[14] Rikkumismenetlus Poola vastu algatati 2005. aasta märtsis.

[15] RESCUE on osa GST integreeritud projektist, vt http://www.gstforum.org/en/7_sub-projects/rescue_rsq/

[16] Komisjoni 1999. aasta 21. detsembri soovitus turvaliste ja tõhusate sõidukisse sisseehitatud teabe- ja sidesüsteemide kohta: Euroopa põhimõtete avaldus inimese ja sõiduki kasutajaliidese kohta, EÜT L 19, 25. jaanuar 2000.

[17] Komisjoni soovitus, EÜT L 199, 24. juuli 2001, lk 20.