52005DC0134

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.4.2005

KOM(2005) 134 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Poliitikavaldkondade seostatus arengugaAastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine

{SEK(2005) 455}

SISUKORD

1. Poliitikavaldkondade seostatus arenguga 3

2. Kohustused arengupoliitika toetamiseks 4

3. EL-i poliitikakohustuste ellurakendamine 6

3.1. Kaubandus 6

3.1.1. Doha arengukava 6

3.1.2. Kahepoolsed ja ühepoolsed meetmed 7

3.2. Keskkond 8

3.2.1. Säästev tarbimine ja tootmine 8

3.2.2. Mitmepoolsed keskkonnalepingud 9

3.2.3. EL-i algatused säästva arengu nimel 9

3.3. Julgeolek 10

3.3.1. Euroopa julgeolekustrateegia 10

3.3.2. Valitsemistava, haavatav riigikord, konfliktide vältimine 10

3.4. Põllumajandus 11

3.4.1. Ühine põllumajanduspoliitika 12

3.4.2. Toiduabi 12

3.4.3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed 13

3.5. Kalandus 13

3.6. Globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja rahuldava töö edendamine 14

3.7. Migratsioon 15

3.8. Teadus ja innovatsioon 16

3.9. Infoühiskond 16

3.10. Transport 17

3.11. Energeetika 18

4. Rakendamine ja kontroll 18

Lisa 1 - Lühendid 20

1. POLIITIKAVALDKONDADE SEOSTATUS ARENGUGA

Parem arengukoostöö, sh rohkem rahalisi vahendeid ja abi tõhusam kohaletoimetamine on äärmiselt tähtis, kuid see üksi ei võimalda arengumaadel saavutada 2015. aastaks aastatuhande arengueesmärke ( Millennium Development Goals - edaspidi ka MDGd). On üldteada, et arenenud riikide poliitika tõhus ühtlustamine[1] annaks arengumaadele aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks palju parema positsiooni.

Selle taustal otsustas nõukogu, et liikmesriikide aastatuhande eesmärkide aruannete ja EL-i koondaruande ühine struktuur peaks sisaldama eraldi jaotist poliitika ja arenguküsimuste seostatuse kohta [2]. Euroopa Ülemkogu 2004. a juuni lõppjäreldustes[3] korrati, et EL „toetab igati ÜRO katseid kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist“. Seda lubadust silmas pidades tervitati nõukogu 2004. a novembri järeldustes[4] komisjoni pakkumist „valmistada ette konkreetsed ja ambitsioonikad ettepanekud arengu rahastamise, poliitikavaldkondade ja arengu seostatuse ning Aafrikale keskendumise valdkondades, mis võimaldaks saavutada soovitud tulemused aastaks 2015“.

Käesolevas teatises esitatakse komisjoni ettepanekud poliitika seostatuse osas. Teist kahte nõukogu järeldustes mainitud osa (arengu rahastamine ja Aafrikale keskendumine) arutatakse eraldi teatistes[5]. Kokku moodustavad need komisjoni ettepanekute paketi, mis on osa EL-i panusest aastatuhande eesmärkide ülevaatesse ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel 2005. a septembris.

EL-i kohustus kujundada sidusat poliitikat ei ole ainult poliitiline kohustus arengueesmärkide kontekstis. Sellel on ka kindel õiguslik alus EL-i asutamislepingus (artikkel 178). Uus EL-i põhiseadus[6] kinnitab seda kohustust veelgi tugevamalt (art III – 292, art III – 316).

EL-i poliitikaloome laiemas kontekstis on poliitika seostatus mitmemõõtmeline kohustus, mida tuleb ellu viia EL-i jätkusuutliku arengustrateegia raames. Kõik teised poliitikavaldkonnad peavad arvestama arengupoliitika eesmärkidega ja arengukoostöö peab aitama võimalusel kaasa EL-i muude poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamisele. Üldiselt, ja ka tulevase arengupoliitika ülevaate kontekstis, kohaldatakse seda laia määratlust. Seoses selle teatisega kasutatakse aga täpsema suunitlusega lähenemist. Püüdes leida viise aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamiseks, peab EL vaatama kaugemale arengukoostöö piiridest ja kaaluma, kuidas muud poliitikavaldkonnad saavad arengumaadel aidata saavutada nende arengueesmärke .

Ei tohi alahinnata teiste EL-i poliitikavaldkondade mõju arengumaadele ega nende potentsiaali avaldada nende maade arengule positiivset mõju. EL-i sellistel poliitikavaldkondadel nagu kaubandus, põllumajandus, kalandus, toiduohutus, transport ja energeetika on otsene mõju arengumaade võimele suurendada majanduskasvu, mis on igasuguse järjepideva arengueesmärkide suunas liikumise aluseks. EL-i migratsioonipoliitika mõjutab migrantide rahaülekannete kaudu paljude arengumaade maksebilanssi. EL-i keskkonnapoliitika ei mõjuta mitte ainult otseselt ülemaailmset arengut keskkonna jätkusuutlikkuse suunas (MDG7), vaid ka peaaegu kõiki teisi arengueesmärke, kuna keskkond on tihedalt seotud vaesuse, loodusvarade kättesaadavuse ja majandamise, naiste rolli, tervise, laste suremuse ja kooliskäimisega. EL-i teadus- ja infoühiskonnapoliitika võib anda tõhusa panuse parandamaks tervishoiu ja hariduse kättesaadavust arengumaades. EL-i poliitika globaliseerumise ja haavatavate riikidega seotud probleemide osas on arengueesmärkide saavutamiseks soodsate poliitiliste olude loomiseks hädavajalik. Veel peaksid kõik need EL-i poliitikavaldkonnad sisaldama sugudevahelise võrdõiguslikkuse mõõdet, et need ei kaotaks poolt oma potentsiaalsest mõjust. Samuti on nende rakendamiseks vaja stabiilset ja turvalist keskkonda, kuna ei saa olla arengut ilma rahu ja julgeolekuta, ega rahu ja julgeolekut ilma arenguta.

Mahuka „tõhusama õigusliku reguleerimise kava“ ühe osana[7] võttis komisjon 2002. aastal kasutusele mõjuhindamise süsteemi, mida kohaldatakse kõigi komisjoni talituste kavandatud tähtsamate ettepanekute suhtes. See aitab suurendada ettevalmistamisel olevate meetmete ühtsust, kuna analüüsi on kaasatud kõik asjaomased komisjoni talitused; samuti konsulteeritakse eesmärkide saavutamise eri võimaluste osas huvitatud isikutega, keda need potentsiaalselt mõjutavad

2. KOHUSTUSED ARENGUPOLIITIKA TOETAMISEKS

Vastuseks nõukogu taotlusele vaadelda võimalusi poliitikavaldkondade ühtlustamiseks, on komisjon määratlenud prioriteetsed valdkonnad , kus arengupoliitika eesmärkidega sünergia saavutamist peetakse eriti vajalikuks. Kõigil neil valdkondadel on otsene seos ühe või mitme aastatuhande arengueesmärgiga. Nad on kas otseselt seotud arengueesmärgi põhisisuga (kaubandus, keskkond) ja/või on neil potentsiaali eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

Iga sellise prioriteetse valdkonna jaoks on komisjon määratlenud üldised suunad – „ kohustused arengupoliitika toetamiseks “, mis aitaks kaasa võimalikule MDG-de saavutamise kiirendamisele, eeldusel, et – arengumaade tasemel – on loodud õiged poliitikavaldkonnad ja valitsemistavad ning tehakse rahuldavaid edusamme teel inimõiguste igakülgse austamise poole. Kõigis neis poliitikavaldkondades arvestatakse ka soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed kinnitama nende kohustuste võtmist kui EL-i ja selle liikmesriikide ühist ettevõtmist ühtsuse suurendamise nimel ning märkimisväärset EL-i panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse.

EL-i kohustused arengupoliitika toetamiseks

Kaubandus: EL võtab kindlalt oma kohustuseks tagada, et Doha arengukava ja EL-AKV majanduspartnerluse lepingute tulemused toetaksid arengut ja oleksid jätkusuutlikud. EL parandab veelgi oma üldist soodustuste süsteemi, pidades silmas arengumaade EL-i suunalise ekspordi tõhusat tugevdamist. EL jätkab tööd kaubanduse ja arengustrateegiate integreerimise nimel ja aitab arengumaadel vajadusel ellu viia siseriiklikke reforme.

Keskkond: EL juhib ülemaailmseid jõupingutusi pillava tarbimise ja tootmise ohjeldamiseks. EL aitab arengumaadel mitmepoolseid keskkonnalepinguid rakendada ning töötab selle nimel, et nende lepingute läbirääkimistel võetaks arvesse arengumaade suutlikkust. EL edendab jätkuvalt vaeseid toetavaid keskkonnaalgatusi ja -poliitikaid.

Julgeolek: EL käsitleb julgeolekut ja arengut kui teineteist toetavaid eesmärke, mille ühine siht on turvalise keskkonna loomine ning vaesuse, sõja, keskkonnaalase allakäigu ning mittetoimivate majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride nõiaringi lõhkumine. EL tugevdab head ja tõhusat valitsemistava ning haavatava riigikorra ja konfliktide vältimist toetavaid poliitikaid, parandades sh reageerimist keerulistele partnerlustele ja mittetoimivatele riikidele. EL tugevdab kontrolli oma relvaekspordi üle eesmärgiga vältida EL-is toodetud relvastuse kasutamist tsiviilelanikkonna vastu või olemasolevate pingete või konfliktide süvendamist arengumaades. EL edendab koostööd võitluses korruptsiooniga, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga.

Põllumajandus: EL teeb jätkuvalt jõupingutusi, et minimeerida põllumajandussektori toetusmeetmete põhjustatud kaubandustingimuste moonutamist ning aidata kaasa arengumaade põllumajanduse arengule.

Kalandus: EÜ pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu nende riikide arengueesmärkidele, millega sõlmitakse kahepoolseid kalanduslepinguid. EÜ uue kolmandate riikidega sõlmitavate kalanduspartnerluste poliitika (mida rakendatakse alates 2003. aastast) kontekstis julgustab EÜ jätkuvalt kalanduspartnerluse lepingute sõlmimist, et aidata kaasa rannikuäärsete riikide mereressursside ratsionaalsele ja säästlikule kasutamisele vastavalt mõlema poole huvidele.

Globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja rahuldav töö: EL aitab kaasa globaliseerumise sotsiaalse mõõtme tugevdamisele, et tagada maksimaalne kasu kõigile, nii meestele kui naistele. Tööhõive ja rahuldav töö kõigi jaoks on EL-i propageeritav ülemaailmne eesmärk.

Migratsioon : EL edendab sünergiat migratsiooni ja arengu vahel, et muuta migratsioon positiivseks arengufaktoriks.

Teadus ja innovatsioon: EL edendab arengueesmärkide integreerimist oma TTA ja innovatsiooni poliitikavaldkondadesse ning aitab jätkuvalt arengumaid siseriikliku suutlikkuse parandamisel selles valdkonnas.

Infoühiskond: EL tegeleb digitaalse lõhega, kasutades informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid arenguhoobadena ja märkimisväärse ressursina aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Transport: EL tegeleb nii sisemaariikide kui rannikuäärsete riikide eriliste vajadustega, edendades ühendvedusid transpordivõrkude ühendatuse saavutamiseks, samuti turvalisust ja ohutust.

Energeetika: EL on võtnud kindlalt enda kohustuseks aidata kaasa arengumaade erivajaduste rahuldamisele, edendades juurdepääsu taastuvatele energiaallikatele ja toetades energiainfrastruktuuride ja -võrkude vaheliste ühenduste rajamist.

3. EL-I POLIITIKAKOHUSTUSTE ELLURAKENDAMINE

Ülalnimetatud kohustused suunavad EL-i poliitikat juba praegu märkimisväärselt. Palju on juba tehtud ja kavandatud on rida uusi tegevusi.

Käesoleva teatise raison d´etre seisneb selles, et neid kohustusi ja tegevusi hinnatakse aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks tehtava ülemaailmse töö raamistikus. Mõistes, et neid eesmärke tuleb vaadelda kui kohustusi arengupoliitika toetamiseks aastatuhande arengueesmärkide kontekstis, kinnitab ja tugevdad EL oma valmisolekut nende tõhusaks saavutamiseks, võttes arvesse arengueesmärkide ajakava käesolevast ajast 2015. aastani.

Käesolevas peatükis loetletakse peamised tegevused ja kaalutlused, mis on EL-i arengupoliitika toetamise kohustuste aluseks.

3.1. Kaubandus

Kaubanduspoliitika on võimas hoob, mis aitab kaasa niisugustele aastatuhande arengueesmärkidele nagu vaesuse vähendamine ja säästlik areng. Käesolevas jaotises vaadeldakse eelkõige kohustusi ja tegevusi mitmepoolsel, kahepoolsel ja ühepoolsel tasandil. Kaubandusega seotud abi käsitletakse lähemalt teatises „Arengu rahastamine“.

3.1.1. Doha arengukava

EL võtab oma kindlaks kohustuseks tagada, et Doha arengukava tulemused toetaksid arengut ja oleksid jätkusuutlikud.

EL on olnud kindlalt selle poolt, et areng oleks käimasolevate Maailma Kaubandusorganisatsiooni ( World Trade Organisation – WTO) läbirääkimiste vooru võtmeküsimuseks. EL on andnud suure panuse Doha arengukava taaskäivitamiseks , võttes kohustuse oma ekspordisubsiidiumeid järk-järgult vähendada, kuni kõik eksporditoetuse vormid on kaotatud.

- Doha arengukava lõpptulemuseks peaks olema nii põllumajandus - ja tööstustoodangu kui teenuste parem turulepääs , mis tooks kasu arengumaadele, ning tugevamad mitmepoolsed reeglid.

- Uued kohustused ja reeglid peaksid andma arengumaadele, eriti vähimarenenud riikidele ning väikestele ja haavatavatele majandustele, vajaliku paindlikkuse ( eri- ja diferentseeritud režiim ).

- Tööstustoodete tariifide valdkonnas töötab EL selle nimel, et kõik allesolevad tariifide eskalatsioonid, kõrged tariifid ja tariifitipud täielikult kaotatakse ning kõik WTO liikmed liberaliseeriksid arengumaadele huvipakkuvate toodete sektorid, viies tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite tollimaksud võimalikult nulli lähedale.

- Seoses algatusega „Kõik peale relvade“ jätkab EL pingutusi, et veenda teisi arenenud riike täitma konverentsil LDC III Brüssel 2001) võetud vähimarenenud riikidega seotud kohustusi kohaldada kogu nende riikide ekspordi suhtes tollimaksu- ja kvoodivaba kohtlemist . Samuti julgustab EL enamarenenud arengumaid parandama mitmepoolsel alusel turulepääsu arengumaade omavahelises kaubanduses.

- EL mõistab ka vajadust võtta läbirääkimistel arvesse arengumaade õigustatud muresid seoses kaubanduse kohandamisega, sh neid, mis tulenevad eeliste kaotamisest . Jätkusuutlikkuse ekspertiisile toetudes hindab EL kaubanduse liberaliseerimise diferentseeritud mõju arengumaades.

- EL töötab teenuskaubanduse üldlepingu läbirääkimiste sellise tulemuse nimel, mis annaks olulisi uusi turulepääsu võimalusi arengumaadele tähtsate sektorite ja tarneviiside osas, sh GATS Mode 4 (mis tegeleb teenuste pakkumisega välismaal füüsiliste isikute ajutise liikumise abil). Läbirääkimiste tulemused peaksid arvestama arengumaade õigust kaitsta avalikke teenuseid , ning edendama tehnoloogiale juurdepääsu ja investeerimisvõimalusi nii infrastruktuuri võtmeteenuste – telekommunikatsiooni, transpordi, energia ja veega seotud teenuste – kui ka finantsteenuste valdkonnas.

- EL soovib kindlalt jõustada täielikult intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIP-leping) ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni ning sellega seotud WTO 2003. a. 30. augusti otsuse ning toetab arengumaid selle rakendamisel, mis on osa strateegiast, mille eesmärgiks on lihtsustada juurdepääsu vastuvõetava hinnaga ravimitele .

- EL on valmis toetama süsteemi kehtestamist, mis nõuaks patenditaotlejatelt geneetiliste ressursside ja nendega seotud pärimus t eadmiste allikate avaldamist.

- EL toetab WTO reeglite edasist tugevdamist, eriti dumpinguvastase võitluse ja kalandustoetuste valdkonnas, millest arengumaad on eriliselt huvitatud.

- EL kohustub Doha arengukava abil tagama tollide ja kaubanduse lihtsustamise meetmete arendamise arengumaades. Lihtsamad menetlused võiksid olla kasulikud arengumaade ekspordile, lihtsustada transiiti sisemaariikide jaoks ning parandada maksude kogumist.

- EL on Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandus- ja keskkonnaalaste läbirääkimiste peamine eestvedaja. Läbirääkimised hõlmaksid muuhulgas keskkonnatoodete ja -teenuste kaubanduse liberaliseerimist ning keskkonnaga seotud kaubandusreeglite selgemaks muutmist.

3.1.2. Kahepoolsed ja ühepoolsed meetmed

EL võtab kindlalt oma kohustuseks tagada, et EL-AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond) majanduspartnerluse lepingute (samuti Mercosuri, Kesk-Ameerika, Andide rühma ja Vahemere piirkonnaga peetavate läbirääkimiste) tulemused toetaksid arengut ja oleksid jätkusuutlikud.

EL parandab veelgi oma üldist soodustuste süsteemi, pidades silmas arengumaade ELi-suunalise ekspordi tõhusat tugevdamist.

EL jätkab tööd kaubanduse ja arengustrateegiate integreerimise nimel ning aitab arengumaadel vajadusel läbi viia siseriiklikke reforme.

- EL töötab selle nimel, et aastaks 2007 viiakse lõpule läbirääkimised majanduspartnerluse lepingute sõlmimiseks kõigi kuue AKV regiooniga. Selle protsessi peamised eesmärgid on arengumaadevahelise kaubanduse edendamine, piirkondlike turgude tugevdamine ja integratsioon. Läbirääkimistel võetakse jätkusuutlikkuse ekspertiisi põhjal arvesse säästva arengu vajadust.

- Majanduspartnerluse lepingute rakendamist toetab arengukoostöö, eriti pakkumispoolse võimsuse ja konkurentsivõime tugevdamise kaudu. Sellega seoses teostab EL järelevalvet lepingutega seotud abi rakendamise üle. Majanduspartnerluse lepingud kindlustavad reforme võtmevaldkondades, nagu investeeringud, tollide ja kaubanduse lihtsustamine, maksustamine, tööhõive, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika.

- EL kohustub käsitlema põllumajandust majanduspartnerluse lepingute läbirääkimistel võtmevaldkonnana. Läbirääkimistel käsitletakse ka AKV põllumajandustoodete pääsu EL-i turule. EL on teinud ettepaneku, et AKV turud avaneksid asümmeetriliselt ja progressiivselt. Antakse AKV arenguvajadustest olenevad piisavalt pikad, üle kümne aasta ulatuda võivad üleminekuperioodid. Lisaks tagatakse paindlikkus piisavate kaitse- ja toiduga varustatuse meetmetega.

- EL jõuab varsti lõpule üldise soodustuste süsteemi raames ( Generalised System of Preferences – GSP) antavate ühepoolsete tariifisoodustuste läbivaatamisega. Uus GSP perioodiks 2005-2008 on suunatud kõige enam abi vajavatele riikidele ning on lihtsam, läbipaistvam ja stabiilsem. Lisaks pakub see täiendavaid tariifisoodustusi säästva arengu ja hea valitsemistava toetuseks. EL uurib ka oma sooduskaubandusrežiimides kasutatavate päritolureeglite lihtsustamise ja sobiliku leevendamise võimalusi, et need vastaksid paremini arengumaade vajadustele ja neid kammitsevatele piirangutele.

- Tugevdamaks arengumaade suutlikkust paranenud kaubandusvõimalusi ära kasutada , teeb EL jätkuvalt tööd kaubanduse integreerimise nimel arengustrateegiatesse ning aitab arengumaid vajalike siseriiklike ja struktuurireformide läbiviimisel, et tegeleda pakkumispoolsete piirangute ja kohandumiskuludega.

3.2. Keskkond

On üldteada, et MDG7, mille eesmärgiks on tagada jätkusuutlik keskkond, saavutamise osas pole maailmas tehtud kavakohaseid edusamme. Et aastatuhande arengueesmärke, sh MDG7, saavutada, tuleb keskkonnaküsimustega rohkem tegeleda.

3.2.1. Säästev tarbimine ja tootmine

EL juhib ülemaailmseid jõupingutusi pillava tarbimise ja tootmise ohjeldamiseks.

EL-i esimeseks väljakutseks on tegeleda omaenda tootmise ja tarbimise mõjuga globaalsele keskkonnale (EL-i „jalajälg“). Majanduskasvuga ei tohiks kaasas käia keskkonna allakäik. Säästva tarbimise ja tootmise edendamiseks on EL-is juba rakendatud mitmeid kavasid ja meetodeid, mis tegelevad nii pakkumise kui nõudluse poolega.

- EL kohustub välja arendama 10-aastase säästva tarbimise ja tootmise nii ülemaailmsete kui koduste programmide raamistiku. Selle eesmärgi saavutamise üks osa on ka tulevane loodusvarade säästva kasutamise strateegia.

- Tuleb jätkata ja tugevdada jõupingutusi, et EL mõju globaalsele keskkonnale oleks väiksem , eriti sektorites, kus olukord halveneb.

3.2.2. Mitmepoolsed keskkonnalepingud

EL aitab arengumaadel mitmepoolseid keskkonnalepinguid rakendada ning töötab selle nimel, et nende lepingute läbirääkimistel võetaks arvesse arengumaade suutlikkust. EL edendab jätkuvalt vaeseid toetavaid keskkonnaalgatusi ja -poliitikaid.

Mitmepoolsete keskkonnalepingute kontekstis võtavad arengumaad olulisi kohustusi. EL toetab nende kohustuste täitmist märkimisväärsete ressurssidega ja mõistab, et lepingud peavad aja jooksul edasi arenema, kuivõrd arengumaad saavad kohustuste täitmiseks kogenumaks ja suutlikumaks.

- Kliimamuutused ohustavad eriti arengumaid.. Ülemaailmsed kliimamuutuse vähendamiseks tehtavad pingutused – mis on EL-i prioriteete – on neile riikidele otseselt kasulikud. Kyoto protokolli puhta arengu mehhanism peaks samuti arengumaadele märkimisväärset kasu tooma, lisades vahendeid säästva arengu jaoks.

- EL soovib võtta juhtrolli bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja maailma säästva arengu tippkohtumisel seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi ellurakendamisel. EL peaks suurendama bioloogilise mitmekesisuse jaoks ettenähtud rahastamist ja tugevdama meetmeid, et muuta bioloogiline mitmekesisus arenguabi läbivaks küsimuseks.

- Kemikaaliohutuse valdkonnas jätkab EL meetmete edendamist arengumaade kaitsmiseks ohtlike ainete ja jäätmete eest, vabastades maailma kõige ohtlikumatest tehisainetest, mis on arengumaades eriti suure kahjustava mõjuga.

3.2.3. EL-i algatused säästva arengu nimel

- Metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlev EL-i tegevuskava edendab lubade süsteemi tagamaks, et kogu puidueksport Euroopasse oleks seaduslik, ning soodustab reforme metsandusega tegelevates riikides.

- EL-i veealgatus ja AKV-EL-i veerahastu (mida rahastatakse Euroopa Arengufondi raames 500 miljoni euroga) on väga olulised panused aastatuhande arengueesmärkide ja säästva arengu tippkohtumise vee ja kanalisatsiooni alaste sihtide saavutamisse, pidades silmas terviklikku lähenemist veevarude juhtimisele vesikonna tasandil. Nende vahendite eesmärk on suurendada EL-i abi tõhusust ja lahendada nende eesmärkidega seotud rahastamisprobleem.

- EL-i energiaalgatuse ja AKV-EL-i energiarahastu (mille kohta on tehtud ettepanek rahastamiseks Euroopa Arengufondist 250 miljoni euroga) eesmärk on lihtsustada juurdepääsu kaasaegsetele energiateenustele, rakendades säästva arengu tippkohtumisel võetud kohustusi, millega loodi seos energeetika ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise vahel. EL toetab ka Johannesburgi taastuvenergia koalitsiooni, mis on alus taastuvenergia alaseks poliitikakoostööks.

3.3. Julgeolek

3.3.1. Euroopa Julgeolekustrateegia

EL käsitleb julgeolekut ja arengut kui teineteist toetavaid eesmärke, mille ühine siht on turvalise keskkonna loomine ning vaesuse, sõja, keskkonnaalase allakäigu ning mittetoimivate majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride nõiaringi lõhkumine.

Detsembris 2003 Euroopa Ülemkogul heakskiidetud Euroopa julgeolekustrateegia seab eesmärgiks tervikliku lähenemise konfliktide vältimisele ja kriisijuhtimisele ning ka teistele julgeolekuohtudele. Ükski uutest ohtudest ei ole pelgalt militaarne ja igast tuleb üle saada tsiviil- ja militaarseid meetmeid koos kasutades.

- EL täiustab EL/EÜ välistegevuse järjepidevat ja tõhusat rakendamist julgeoleku ja arengu valdkonnas tervikliku poliitikavaldkondade ja meetmete süsteemi toetamise kaudu.

- EL tasakaalustab kiireloomulist kriisidele reageerimist pikaajalisemate strateegiatega, loomata seejuures poliitikavaldkondade hierarhiat. Samaaegselt partnerluse poliitilise mõõtme tugevdamisega püüab EL vältida poliitiliste tingimuste seadmise sagenemist ja/või arenguressursside kõrvalejuhtimist peamiselt arengueesmärgilt – vaesuse vähendamiselt.

- EL soovib viia teistesse maadesse stabiilsust ja julgeolekut, kindlustades samal ajal üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitset.

3.3.2. Valitsemistava, haavatav riigikord, konfliktide vältimine

EL tugevdab head ja tõhusat valitsemistava ning haavatava riigikorra ja konfliktide vältimist toetavaid poliitikaid, parandades sh reageerimist keerulistele partnerlustele ja mittetoimivatele riikidele.

Nende riikide arv, mida saab liigitada keeruliste partnerluste, mittetoimivate või haavatavate riikide hulka, on viimastel aastatel oluliselt suurenenud ning see kujutab endast rahvusvahelisele üldsusele suurt väljakutset. Aastatuhande arengueesmärke ei saavutata, kui ei toimu arengut neis riikides, kus elab peaaegu 30% inimestest, kes peavad hakkama saama vähem kui ühe dollariga päevas[8].

- EL-i eesmärgiks on aidata kaasa valitsemistavade parandamisele, korruptsiooni ja piire ületava organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisele ning riigikordade haavatavuse ja konfliktide ennetamisele. Samuti on eesmärgiks suurem järjekindlus oma põhimõtete määratlemisel koostööd tegevate ja koostööd mittetegevate finants- ja maksuparadiiside suhtes[9].

- EL toetab partnerriikide ja piirkondlike organisatsioonide varase hoiatuse süsteemide tugevdamist ning institutsionaalse suutlikkuse loomist , et võimaldada neil tõhusalt ennetada riigikorra haavatavust ja konfliktide ennetamist. Veelgi enam, EL teeb tööd riigikorra haavatavuse parema analüüsimise ning keeruliste partnerluste ja mittetoimivate riikide üle ühise järelevalve teostamise ja nende hindamise nimel.

- EL leiab, et kultuuride ja rahvaste vaheline dialoog on oluline osa ülemaailmsest strateegiast rahumeelse kooseksisteerimise saavutamiseks ja seega osa arengust. EL-i eesmärk on arendada või tugevdada olemasolevate partnerluste raames kultuuridevahelist dialoogi arengumaades, arengumaade vahel ja arengumaadega.

- EL aitab aktiivselt kaasa sellele, et naised oleksid konfliktide lahendamisse ja rahu loomisse täielikult kaasatud.

3.3.3. Relvakaubandus, tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine

EL tugevdab kontrolli oma relvaekspordi üle eesmärgiga vältida EL-is toodetud relvastuse kasutamist tsiviilelanikkonna vastu või olemasolevate pingete või konfliktide süvendamist arengumaades.

EL on endiselt üks maailma juhtivaid relvatootjaid ja -eksportijaid. See tõstatab selgelt poliitikavaldkondade ühtsusega seotud küsimusi, eriti kuna enamik neist relvadest on kasutusel arengumaades. Seetõttu peaks EL tugevdama relvade veo kontrolli mehhanisme.

- EL annab tõhusa panuse relvade leviku tõkestamisse , keskendudes eelkõige käsi- ja kergrelvadele, isikuvastastele maamiinidele ning sõdadest mahajäänud lõhkekehadele. Need relvad võivad põlistada humanitaarkriise, ohustada rahuprotsesse ning riiklikku ja piirkondlikku julgeolekut, õhutada kuritegevust ja terrorismi, õõnestada konfliktide vältimise programme ning mõjutada negatiivselt sotsiaalset ja majanduslikku taastumist ning säästvat arengut.

- Selle taustal peaks EL tugevdama relvade füüsilise ekspordi, litsentseeritud välismaise tootmise, vahendamise, transiidi ja ümberlaadimise regulatsiooni ja kontrolli. Tuleb tõhustada jõupingutusi ÜRO käsi- ja kergrelvade tegevuskava raames, peaks kaaluma Euroopa relvaveo tegevusjuhendi rakendamise tõhustamist ning toetama rahvusvahelise relvakaubanduse lepingu läbirääkimisi.

- EL laiendab toetust tavarelvastuse vähendamisele rea erinevate meetmete abil (kohaliku suutlikkuse arendamine, relvade kogumine ja hävitamine, piirikontroll ja piiriülese koostöö programmid jne), mis peaksid olema konkreetse suunitlusega ja ka integreeritud konfliktide vältimise, kriisijuhtimise, konfliktijärgse ülesehituse ning pikaajalise stabiliseerimise ja arenguga.

3.4. Põllumajandus

Põllumajandus on paljudes arengumaades majanduskasvu ja toiduainetega kindlustatuse jaoks võtmesektor. EL toetab põllumajanduse ja maaelu arengut arengumaades, sealhulgas ka EL-i põllumajanduskaupade tegevuskava rakendamise kaudu. Komisjon mõistab, et rahvusvahelised ja EL-i poliitikavaldkonnad ning õigusnormid, nagu ühine põllumajanduspoliitika, toiduabisüsteemid, sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, peavad mängima positiivset rolli arengumaade põllumajandust ja maapiirkondi toetava rahvusvahelise keskkonna loomisel. Poliitika ja arengu tihedamal seostatusel on ka laiemad dimensioonid, kui mõelda sellistele küsimustele nagu toiduga kindlustatus, maaelu areng, maa kasutamine, juurdepääs maale ja loodusvarade säästlik kasutamine. Neid teemasid tuleb käsitleda ühtselt, seotult ja globaalselt.

EL teeb jätkuvalt jõupingutusi, et minimeerida põllumajandussektori toetusmeetmete põhjustatud kaubandustingimuste moonutamist ning aidata kaasa arengumaade põllumajanduse arengule.

3.4.1. Ühine põllumajanduspoliitika

2003. ja 2004. aastal kokku lepitud ühise põllumajanduspoliitika (CAP – Common Agricultural Policy ) reformid aitavad oluliselt vähendada EL-i põllumajandustoetuste kaubandust moonutavat mõju ning suurendada positiivseid sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Edusammude jätkumiseks ja seoses arenguküsimustega kavatseb EL teha järgmist:

- EÜ viib lõpule ühise põllumajanduspoliitika reformi , sh suhkrutootmises, pidades silmas siseturul sektoriülese reformi rakendamist ja põllumajanduspoliitika ja vajadust ühtlustada CAP-i Doha arengukavaga. EL viib täide tegevuskava ja sellega kaasnevad AKV-riikidele suunatud suhkruprotokolli meetmed, eesmärgiga toetada neid riike kohanemisel EL-i suhkrurežiimi reformiga.

- Vastavalt Johannesburgi rakenduskavale kohandatakse CAP-i järjest enam säästvusega seotud eesmärkidega. CAP-i eesmärgiks on muuhulgas aidata põllumajandusel täita oma multifunktsionaalset rolli ühiskonnas: ohutu ja tervisliku toidu tootmine, säästva arengu toetamine maapiirkondades ning kultuurmaastiku seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja täiustamine.

- Kõiki ühise põllumajanduspoliitika meetmeid hinnatakse regulaarselt kava alusel ja CAP-i raames tehtavate reformiettepanekute puhul viiakse läbi ulatuslik mõju hindamine. Komisjon on võtnud ka kohustuse kehtestada puuvillasektori poliitikareformi järelevalvesüsteem , eesmärgiga analüüsida tootmisele ja kaubandusele avalduvat mõju, mille kohta valmib aruanne 2009. a.

- Doha arengukavaga võetud kõigi eksporditoetuste vormide paralleelse kaotamise kohustuse kontekstis näeb EÜ ette põllumajandustoodete ja toiduainete eksporditoetuste kaotamist.

3.4.2. Toiduabi

EL usub, et toiduabi ei tohiks olla vahend põllumajanduslikust ületoodangust vabanemiseks, mis surub maha kohalikku tootmist ja tavapärast majandustegevust. See kajastub täielikult EL-i toiduabipoliitikas, mille eesmärk on põllumajandusliku arengu säilitamine arengumaades, piirkondliku kaubanduse edendamine ja toidukriiside lahendamine ilma turuhäireteta.

- Saavutamaks arengueesmärke ja muutmaks arengupoliitikat tõhusamaks, pooldab EL WTO režiimide kehtestamist toiduabile . EL on suutnud lisada toiduabi režiimid Doha arengukava arutlusteemade hulka (ekspordikonkurents).

- EL-il on õnnestunud ka uuesti avada toiduabikonventsiooni läbirääkimised eesmärgiga määratleda selle liikmete selged ja ühtsed kohustused. EL teeb kõik vajaliku, et uus leping sisaldaks toiduabipoliitika „ tegevusjuhendit “, mis hõlmaks arengueesmärkide suhtes kasulikke tegevusi.

3.4.3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

EL aitab arengumaadel täita sanitaar- ja fütosanitaarnorme, mis võimaldaks neil suurendada põllumajandus- ja kalandustoodete (sh töödeldud toodang) eksporti.

- Komisjon kaalub arengumaadele avalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete mõju süstemaatilist hindamist ja võimalikku abi . Seda kasutatakse selleks, et määratleda sobivad arengumaadele suunatud meetmed.

- Toiduainete ja sööda riknemisohu ja lühiajalise pakkumise jäikuse tõttu tuleks välja töötada kiire sekkumise vahend sanitaar- ja fütosanitaarprobleemide puhuks ning määrata selleks sobivad vahendid.

3.5. Kalandus

EÜ pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu nende riikide arengueesmärkidele, millega ühendus sõlmib kahepoolseid kalanduslepinguid. EÜ uue kolmandate riikidega sõlmitavate kalanduspartnerluse lepingute poliitika (mida rakendatakse alates 2003. aastast) kontekstis julgustab EÜ jätkuvalt kalanduslepingute sõlmimist, et aidata kaasa rannikuäärsete riikide mereressursside ratsionaalsele ja säästlikule kasutamisele vastavalt mõlema poole huvidele.

EÜ on alates 2003. aastast asunud rakendama uut poliitikat kolmandate riikidega sõlmitavate kalanduspartnerluse lepingute osas. Seoses sellega võtab EL endale järgmised ülesanded:

- Kooskõlas ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga hakkab EÜ seniseid kalavarudele juurdepääsu lepinguid progressiivselt ümber kujundama kalanduspartnerluse lepinguteks [10]. Kõik juurdepääsulepingud, mis sisaldavad rahalise toetuse maksmist ühenduselt kolmandale riigile, asendatakse partnerluslepingutega hiljemalt 2008. aastaks.

- Kalanduspartnerluse lepinguid sõlmitakse eesmärgiga edendada tõhusalt partnerriikide kalavarude säästvat kasutust. Lepingute läbirääkimistel püüavad EÜ ja asjaomane kolmas riik tagada, et viimane töötaks oma varude ratsionaalse ja säästva kasutuse ning siseriikliku kalanduspoliitika tõhustamise nimel. EÜ tugevdab seoseid arengupoliitika ja kalanduspartnerluse lepingute vahel, et tõhustada kalavarude haldamist kolmandate riikide vetes ning säästliku kalanduspoliitika rakendamist.

- Hiljemalt 2006. aastal käivitab EÜ tegevuskava väljaspool EL-i asuvate riikide vete kalavarude kohta esitatavate teaduslike arvamuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Parandatud teave võetakse tulevaste partnerluslepingute aluseks.

- Kui ministrite nõukogu nii otsustab, võib kalanduspartnerluse lepingute kahepoolset lähenemist täiendada piirkondliku lähenemisega .

- WTO kontekstis on EÜ eesmärgiks tasakaalustatud mitmepoolsete kalandustoetuste režiimi suhtes kokkuleppimine.

3.6. Globaliseerumise sotsiaalne mõõde, tööhõive ja rahuldava töö edendamine

EL aitab kaasa globaliseerumise sotsiaalse mõõtme tugevdamisele, et tagada maksimaalne kasu kõigile, nii meestele kui naistele. Tööhõive, õiglane majanduskasv ja rahuldav töö kõigi jaoks on EL-i propageeritav ülemaailmne eesmärk.

Globaliseerumise sotsiaalset mõõdet uuriva ülemaailmse komisjoni aruanne kutsus üles õiglasele globaliseerumisele, mis tooks kasu kõigile[11]. Komisjon võttis mais 2004 vastu selleteemalise teatise[12]. EL on lubanud rakendada kõik oma poliitikavaldkonnad, sh kaubandus-, arengu- ja välispoliitika ning nende vahendid globaliseerumise väljakutsetega paremaks toimetulekuks. Selle nimel teeb EL koostööd riikide ametiasutustega ja sotsiaalpartneritega.

- EL edendab rahvusvaheliste institutsioonide pingutusi poliitika seostatuse nimel tehtavaid pingutusi ning WTO, Bretton Woodsi institutsioonide ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ( International Labour Organisation - ILO) vahelist dialoogi ja koostööd.

- EL edendab ennetavat lähenemist globaliseerumisega seotud muudatuste ja restruktureerimise sotsiaalsete tagajärgedega tegelemiseks, sh koostöös ILO-ga kaubanduspoliitika mõju osas tööhõivele ja sotsiaalsetele probleemidele.

- EL toetab tööhõive ja rahuldava töö[13] (eriti noorte inimeste jaoks) teemade lisamist aastatuhande arengueesmärkide järgmisse ülevaatesse ja aastatuhande deklaratsiooni. Eelkõige teeb EL selle nimel koostööd ÜRO, ILO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

- EL toetab produktiivse tööhõive , inimressurssi investeerimise, ümberjagamise mehhanismide, sotsiaalse kaitse, sugudevahelise võrdsuse, sotsiaalse dialoogi ja tööõiguste tõhusa rakendamise nimel tehtavaid algatusi. See võiks hõlmata ka koolitus- ja vabatahtliku töö programme noorte jaoks, võimaldamaks neile enam iseseisvust, uusi kogemusi ja kokkuvõttes tööks vajalike oskuste omandamist.

- EL edendab head valitsemistava rahandus-, maksundus- ja õigusvaldkonnas.

- EL tugevdab oma toetust õiglasele kaubandusele , mis on säästva arengu ja vaesuse vähendamise vahend.

- EL edendab jätkuvalt Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegiat [14] kui äriühingute vajalikku panust säästvasse arengusse ja vaesuse vähendamisse. Erilist tähelepanu pööratakse ettevõtete sotsiaalse vastutuse arengumõõtme paremale määratlemisele, pidades silmas a) peamiste rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna konventsioonide rakendamist, b) arengumaade tarneahelat ja c) EL-i väliste poolte osalemist.

- Ettevõtete sotsiaalset vastutust edendades peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma OECD dokumendi „Suunised rahvusvahelistele ettevõtetele“ järgimise ja selle nõuetele vastavuse seadmist riigihangetel osalemise tingimuseks.

3.7. Migratsioon

EL edendab sünergiat migratsiooni ja arengu vahel, et muuta migratsioon positiivseks arengufaktoriks.

EL arendab jätkuvalt edasi oma positiivset lähenemist migratsiooni ja arengu vahelisele seosele, lähtudes 2002. aasta detsembri migratsiooni ja arengut käsitlevas teatises[15] seatud põhimõtetest. Edasised ettepanekud selles valdkonnas esitatakse käesoleva aasta hilisemas teatises. Ettepanekute kujundamisel kasutatakse seniseid parimaid lahendusi ja need peaksid eriliselt käsitlema järgmisi küsimusi:

- EL edendab majandusliku migratsiooni poliitika[16] väljatöötamisega rahvusvahelist tööjõu migratsiooni .

- EL püüab koostöös asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametitega arendada odavaid ja turvalisi kanaleid võimaldamaks migrantidel kodumaale raha saata , ning uurib mehhanisme, mille kaudu need erafinantsvood võiksid olla arengule orienteeritud investeeringute katalüsaatoriks.

- EL täpsustab ka koostöös asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametitega, kuidas asendada „ ajude väljavool“ teadmiste sissevooluga[17]. Selle lähenemise ühe osana veenab EL liikmesriike ja asjaomaseid osapooli hoiduma „ aktiivsest värbamisest“ sektorites, mis on kolmandate riikide ühiskonnale ja arengule võtmetähtsusega, sh meditsiini ja teadustöötajate värbamisest teenustega alavarustatud piirkondades medinendes arengumaades, kus neist töötajatest eriti suur puudus on.

- EL uurib võimalusi riigipiire ületavate kogukondade pingutuste toetamiseks ja tõhustamiseks nende päritoluriikide sotsiaalmajandusliku arengu edendamisel ja sealjuures ka mitmesuunalise migratsiooni soodustamisel (nt sobiva viisapoliitika kaudu).

- EL uurib viise arengumaade vahelise migratsiooni mõju tugevdamiseks, sh EL-i arenguabi kaudu.

3.8. Teadus ja innovatsioon

EL edendab arengueesmärkide integreerimist oma TTA ja innovatsiooni poliitikavaldkondadesse ning aitab jätkuvalt arengumaid siseriikliku suutlikkuse parandamisel selles valdkonnas.

Innovatsioon on elukvaliteedi parandamise peamiseid vedureid. Arengumaade majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste parandamine on palju teadmisi nõudev protsess, millele teadusuuringud saavad edukalt kaasa aidata. EL toetab arengumaade teadust oma teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kaudu. Sellega seoses:

- EL teeb arengumaadega koostööd, et nad a) edendaksid teadust ja tehnoloogiat ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli selles, b) parandaksid oma teaduse, tehnoloogia ja kõrghariduse infrastruktuuri, c) arendaksid mitmesuguste rahvusvaheliste mobiilsuskavade kaudu oma töötajate teadmisi ja oskusi teaduse ja tehnoloogia alal, vältides samas „ajude väljavoolu“ ja d) suunaksid vahendeid noorte, eriti tüdrukute kõrghariduse jaoks.

- EL jätkab Euroopa teadusruumi ülesehitamist ja selle rahvusvahelise mõõtme tugevdamist arengueesmärkide huvides. EL jätkab koostöö toetamist arengumaade tähtsaimate probleemide uuringute alal. Aastatuhande arengueesmärkidega seotud EL-i liikmesriikide ja ühenduse teaduse raamprogrammi kaudu rahastatud paljude projektide, samuti muu teadusalase töö (nt EL-i veealgatuse teadusuuringute osa) eesmärk on suurendada kooskõla, arendada uusi partnerlusi ja suurendada praeguste ning tulevaste teadmismahukate ettevõtmiste mõju, samal ajal uutele ülesannetele teaduslikku aluspõhja ehitades.

- EL soodustab arenguküsimuste integreerimist erinevatesse tehnoloogiaplatvormidesse ja -partnerlustesse (metsandus, biotehnoloogiad, veevarustus ja hügieen, tervishoiu-uuringud jne), pidades silmas Euroopa ja arengumaade vastastikust kasu, näiteks Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus ning maailma loomatervishoiu tehnoloogiaplatvorm.

- EL toetab algatusi, mis parandavad juurdepääsu maapinna kaugseire teabele ja selle teabe kasutust, et täiustada planeerimist ning varustada teabega arengumaade arengupoliitika kujundajaid. Selles osas aitab Aafrika riikide kaasamine ülemaailmsesse maapinna kaugseiresüsteemide süsteemi (GEOSS) otseselt kaasa nende arengupoliitikale.

- EL toetab kohalikul ja piirkondlikul tasandil suutlikkuse suurendamist integreeritud teadusuuringute, esitlus- ja koolitustegevuste kaudu, millesse kaasatakse nii arenenud riikide kui arengumaade asjaomaseid osapooli, eriti ÜRO inimasustuse programmi (UN-HABITAT) ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöö kontekstis.

3.9. Infoühiskond

EL tegeleb digitaalse lõhega, kasutades informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid arenguhoobadena ja märkimisväärse ressursina aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) on jõudnud kõigisse sotsiaalmajanduslikesse sektoritesse. Need aitavad avalike teenuste pakkumist tõhustada. Need tehnoloogiad mõjutavad positiivselt majanduskasvu, tugevdavad head valitsemistava ja mängivad olulist rolli avaliku huvi eesmärkide, nagu kultuurilise mitmekesisuse, edendamisel. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika osas teeb EL järgmist.

- EL osutab tehnilist abi õigusloome valdkonnas , edendades suutlikkuse tõstmist, toetades õigusnormide piirkondlikku ühtlustamist, käivitades e-strateegiate teemalise dialoogi ning vahetades parimaid lahendusi ja viies läbi võrdlusuuringuid, muu hulgas sidusrühmade võrgustiku loomise kaudu.

- Et tõhusalt parandada üleüldist juurdepääsu informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, eriti Sahara-aluses Aafrikas, kaalub EL riiklike strateegiate toetamist, mis lisaksid erasektori investeeringutele avaliku sektori ressursse. Nende strateegiate kontekstis edendab EL ka niisuguseid IKT lahendusi nagu e-kaasamine, e-valitsus, e-õppimine, e-tervishoid ja e-äri.

- EL on andnud arengumaadele võimaluse osaleda oma teaduse ja arengu raamprogrammis, samuti infoühiskonna projektides. See võimaldab uuenduslike pilootprojektide katsetamist ja edukaimate kohalike algatuste võimendamist ning aitab kaasa hariduse ja teaduse võrgustike laiendamisele.

3.10. Transport

EL tegeleb nii sisemaariikide kui rannikuäärsete riikide eriliste vajadustega, edendades ühendvedusid transpordivõrkude ühendatuse saavutamiseks, samuti turvalisust ja ohutust.

EL tugevdab toetust jätkusuutlikele mitmeliigilistele transpordisüsteemidele, mis on piirkondliku integratsiooni strateegiate ja piirkondliku kaubanduse alustoeks, arendades edasi põhimõtteid, mis on kirjas Euroopa transpordipoliitikas aastaks 2010 ja augusti 2003 Almatõ tegevuskavas. Oma transpordipoliitika kaudu aitab EL arengumaid järgmiselt:

- EL jätkab oma tööd rahvusvahelistes organisatsioonides (nagu rahvusvahelised meresõiduorganisatsioonid ja rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon) ning suurendab oma mõju tõhusa ja tulemusliku õhu- ja meretranspordi saavutamisel ohutus, turvalises ja puhtas keskkonnas, mis toetaks säästvat arengut ja piirkondlikku kaubandust.

- EL jätkab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni toetamist meremeestele õiglaste töötingimuste propageerimisel, sh ka merenduse tööstandardite konventsiooni kontekstis, mis peaks vastu võetama 2006. a. alguses.

- EL tõhustab toetust rahvusvahelistele, piirkondlikele ja allpiirkondlikele organisatsioonidele transiitveo lihtsustamiseks .

- EL toetab jätkuvalt nii rahvusvahelise logistikaahela turvalisuse kui transpordi turvalisuse ja ohutuse parandamist, edendades kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil arengumaade õigusaktide vastavusseviimist rahvusvahelise meresõidu- ja lennundusohutuse seadusandlusega.

- EL uurib võimalusi Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo laiendamiseks arengumaadesse.

3.11. Energeetika

EL on võtnud kindlalt enda kohuseks aidata kaasa arengumaade erivajaduste rahuldamisele, edendades juurdepääsu taastuvatele energiaallikatele ja toetades energiainfrastruktuuride ja -võrkude vaheliste ühenduste rajamist.

Püsiv, kvaliteetne, usaldusväärne ja soodsa hinnaga juurdepääs piisavatele energiaallikatele on hädavajalik nii neile, kellel praegu energiateenusele juurdepääsu pole, kui ka prognoositava arengumaade rahvastikukasvuga ja urbaniseerumisega kaasaskäimiseks vajaliku tootlikkuse kasvu ja majandusliku arengu jaoks. EL peaks energiapoliitikas ette nägema järgmised kohustused:

- EL edendab institutsioonide toetamist, tehnilist abi ja võrkude loomist, et abisaajad riigid suudaksid oma energeetikavalikuid ellu rakendada, nt mestimise kaudu, mis tugevdaks nende riikide haldus- ja õigusloomealast suutlikkust, ja/või ad hoc tehnilise abi mehhanismide kaudu.

- EL aitab välja töötada sobiva õigusliku raamistiku ja uuenduslikud finantsmehhanismid, et edendada era- ja avaliku sektori partnerluse kontekstis keskkonnasäästlikkesse tehnoloogiatesse investeerimist.

- EL julgustab edaspidigi piirkondlikku koostööd energiavõrkudevaheliste ühenduste loomiseks.

- EL toetab energeetika integreerimist arengustrateegiatesse, sh vaesuse vähendamise strateegiadokumentidesse. Energeetikasektori programmid peaksid süstemaatiliselt hõlmama energiakasutuse tõhususe eesmärke.

4. RAKENDAMINE JA KONTROLL

2004. a detsembris kutsus Euroopa Ülemkogu aastatuhande arengueesmärkidega seoses üles seostama poliitikavaldkondi tugevamalt arenguga, „ kasutades laiemalt ja süstemaatilisemalt olemasolevaid konsultatsiooni- ja mõjude hindamise mehhanisme ning menetlusi, et jälgida kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade mõju arengumaadele “[18].

Pärast seda avaldust vaatab EL muuhulgas üle Euroopa Komisjonis kasutatavad hindamise ja kontrollimehhanismid ning kaalub nende kasutatava lähenemise laiendamist – sobivalt kohandatud kujul – nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Poliitikavaldkondade ja arenguküsimuste tihedama seostamise eesmärgil uurib komisjon ka viise ja meetodeid oma olemasolevate vahendite tugevdamiseks, eriti mõjude hindamise puhul. Komisjon tagab, et hindamismeetodid oleksid sootundlikud ja mõõdaksid seega poliitikavaldkondade mõju nii naistele kui meestele.

Mõjude jälgimise tõhustamisele tuleks läheneda nii poliitilisel kui tehnilisel tasandil. Arengukoostöö valdkonnas on olemas konsultatsioonimehhanismid teabevahetuse ja mõjude hindamise täiustamiseks ning vastastikuse koostöö tugevdamiseks eesmärgiga siduda poliitikavaldkondi tihedamalt arenguküsimustega[19]. EL kaalub nende kogemuste tugevdamist ja laiendamist eesmärgiga tagada, et poliitikavaldkondade seostatus arenguküsimustega ei oleks ainult arengupoliitika tegijate, vaid ka kõigi teiste poliitikakujundajate eesmärgiks.

Edasise praktilise sammuna teeb komisjon ettepaneku kontrollida EL-i arengupoliitika toetamise kohustuste täitmist aastatuhande arengueesmärkide kontekstis.

EL-i aruanne poliitika ja arengu seostatuse kohta

EL-i poliitikavaldkondade tihedamaks seostamiseks aastatuhande arengueesmärkidega koostab komisjon praeguse hetke ja järgmise aastatuhande arengueesmärkide ülevaate vahel vahearuande, kus vaadatakse üle käesolevas teatises ette pandud kohustuste täitmise edenemine.

LISA 1 - LÜHENDID

AKV Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

CAP Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy)

EÜ Euroopa Ühendus

GSP Üldine soodustuste süsteem (Generalised System of Preferences)

IKT Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization)

MDGd Aastatuhande arengueesmärgid (Millennium Development Goals)

OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development)

[1] OECD on teinud ettepaneku määratleda arengut soodustava ühtse kontseptsiooni järgmiselt: „Arengut soodustav ühtne poliitika tähendab töötamist selle nimel, et valitsuse arengupoliitika eesmärke ja tulemusi ei õõnestaks sama valitsuse teised arengumaid mõjutavad poliitikavaldkonnad, ja et need teised poliitikavaldkonnad toetaksid võimalusel arengueesmärke“.

[2] Juunis 2004 heaks kiidetud ühine aastatuhande arengueesmärkide 2005. aasta ülevaate struktuur.

[3] Euroopa Ülemkogu kinnitas veel, et „Liit peab jätkuvalt tugevdama oma juhtrolli ülemaailmses vaesusevastases võitluses“, Euroopa Ülemkogu lõppjäreldused, juuni 2004.

[4] Üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldused, november 2004.

[5] „Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – Euroopa Liidu panus“, KOM(2005)132 ja „Arengu finantseerimine ja abi tõhusus“, KOM(2005)133

[6] Euroopa põhiseaduse leping kirjutati alla 2004. a. 29. oktoobril Roomas ja see jõustub 2006. a. 1. novembril eeldusel, et kõik liikmesriigid selle ratifitseerivad.

[7] KOM (2002) 278 lõplik/2

[8] ‘Miks on vaja teha haavatava riigikorraga riikides tõhusamat tööd’, DFID , jaanuar 2005.

[9] Vt Teatis väärtarvituste vältimisest ja nende vastu võitlemisest finants- ja ärialal [KOM(2004)611 lõplik, 27.09.2004]

[10] Kooskõlas nõukogu 2004. juuli järeldusega.

[11] Globaliseerumise sotsiaalse mõõtme ülemaailmse komisjoni aruanne, veebruar 2004.

[12] Teatis globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta, K(2004)383, mai 2004. Mainitud aruannet ja teatist tervitas 2004. a detsembri Euroopa Ülemkogu ning seda tehti ka tööhõive ja sotsiaalvaldkonna nõukogu 2005 märtsi järeldustes.

[13] Sobiva töö mõiste hõlmab (tootliku) tööhõive, sotsiaalse kaitse, tööõiguste (sh põhilised tööstandardid) ning sotsiaalse dialoogi edendamist, nagu tööandjate organisatsioonide ja töötajate suutlikkuse suurendamise toetamine.

[14] K(2002), 347

[15] K(2002), 703

[16] Roheline raamat EL-i lähenemise kohta majandusliku migratsiooni juhtimisele . K(2004)811.

[17] Näidete seas on ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm, mis pakub seda väljakutset silmas pidades välja erinevaid rahvusvahelisi mobiilsuskavasid.

[18] Euroopa Ülemkogu järeldused, detsember 2004.

[19] Näidetena võiks nimetada mitteametlikku EL-i poliitika ja arengu sidususe võrku ja teisi koostöövorme, nagu põllumajanduse, kaubanduse ja arengu võrk ning sektorisisene koostöö EL-i põllumajanduskaupade tegevuskava vallas.