52004DC0461

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE - Arengumaad, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldiste soodustuste süsteemi (GSP) roll aastatel 2006-2015

Lühiülevaade

- Üldise soodustuste süsteem (GSP) on üks võtmeelemente, mis võimaldab abistada arengumaid vaesuse vastu võitlemisel, mis aitab neil saada uusi sissetulekuid rahvusvahelisest kaubandusest. Käesoleva teatise siht on kehtestada aluspõhimõtted aastail 2006-2015 selle eesmärgi saavutamiseks vastuvõetavate määruste jaoks.

- GSP kuulub ühenduse kaubanduspoliitika prioriteetide üldisemasse konteksti. Nimetatud prioriteetideks on eriti need, mis arengumaade jaoks on kehtestatud Doha Arengukavaga.

- GSP peab olema püsiv, prognoositav, objektiivne ja lihtne. Ta peab intensiivistama eelnenud kavade samasuunalisi pingutusi. Ettevõtjatele peab soodustuste saamine olema lihtne. Soodustuskordade arvu (praegu viis) tuleb vähendada.

- GSP peab keskenduma riikidele, kes seda kõige rohkem vajavad ja peab julgustama mitmesugustel viisidel piirkondlikku koostööd arengumaade vahel. GSP peaks aitama saavutada neil riikidel konkurentsitaseme, mis muudaks nad majanduslikult iseseisvaks, nii et neist saavad täieõiguslikud rahvusvahelised kaubanduspartnerid.

- Rõhutada tuleb säästva arengu edendamist lisasoodustuste andmise ühtse korraga kõikidele spetsiifiliste arenguvajadustega arengumaadele, kes tunnustavad sotsiaalsete õiguste, keskkonnakaitse ning valitsemise, sealhulgas narkootikumidevastase võitluse valdkonnas kehtivaid peamisi rahvusvahelisi konventsioone. Ühendus võib lisasoodustused tühistada, kui rahvusvahelised hindamisorganid avastavad, et riigid, kelle kasuks soodustused kehtestati, eiravad soodustuste andmise tingimusi süstemaatiliselt ja olulistes küsimustes.

1. Sissejuhatus

Rahvusvaheline üldsus peab kaubandust üksmeelselt üheks peamiseks arenguteguriks. Arengumaade senisest suurem integratsioon multilateraalsusse kujutab endast seega vaesuse kaotamise seisukohast olulist eesmärki, kuigi sellest iseenesest veel ei piisa. Maailma Kaubandusorganisatsiooni 14. novembril 2001 Dohas vastuvõetud deklaratsioonis tunnistatakse, et rahvusvaheline kaubandus võib mängida olulist rolli majandusarengu edendamises ja vaesuse vähendamises.

Arusaam arengust on viimastel aastatel muutunud. Areng ei hõlma enam üksnes majanduslikke näitajaid. Seda hinnatakse ka selliste kriteeriumide alusel nagu keskkonnahoid, sotsiaalsete tingimuste parandamine, korruptsioonivastane võitlus või head valitsemistavad jne.

Erinevad GSP kavad, mida arenenud riigid ja esmajoones ühendus annavad arengumaadele, peavad kuuluma Doha Arengukava konteksti. Olulisimaks prioriteediks on vajadus aidata arengumaadel eelkõige kaubanduse ja säästva arengu seostamise teel ära kasutada maailmastumist. Ka Vahemereäärsete riikide piirkondlikul koostööl [1] võib olla oma koht arengut soodustavate faktorite hulgas. GSP peab niisiis talle omaste vahenditega kaasa aitama eespool osutatud eesmärkide saavutamisele.

[1] Piirkondlikku koostööd võib tariifsete soodustuste raames süvendada päritolureeglite abil. Päritolureeglid on aluseks igasugusele eeliskohtlemisele, mis saab osaks mingi konkreetse riigi toodetele. Tariifsete soodustuste puhul tehakse need reeglid päritolu piirkondliku kumuleerumise osas paindlikumaks ja see võimaldab naaberriikidest pärit komponentide abil saavutada piisava kohaliku integratsiooni taseme.

Käesoleva teatise eesmärk on määrata kindlaks tuleva kümnendi (2006-2015) peamised eesmärgid GSP valdkonnas ning nende saavutamise vahendid mitmeaastase kohaldamisajaga määruste kaudu, millest esimene jõustub 1. jaanuaril 2006.

2. Areng rahvusvahelise majanduse kontekstis

Tuleb tugevdada pingutusi arengu edendamiseks ja vaesuse likvideerimiseks. Sellest aspektist parandab rahvusvahelise kaubanduse pidevalt kasvav osatähtsus (majanduse avatuse aste suureneb pidevalt nii arenenud riikides kui ka arengumaades) kaubanduspoliitika vahendite tõhusust. GSP ongi üks neist vahenditest.

Lisaks peab kaubandusekeskne areng olema tasakaalus industrialiseerimisekeskse arenguga. See tasakaal peab kajastuma päritolureeglites. Puuvillaprobleem, mis jõudis laiema avalikkuse ette 2003. aasta septembris aset leidnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverentsil Cancunis, näitas hästi teatavate Aafrika riikide soovi mitte enam eksportida vähese lisaväärtusega kiudu, vaid müüa kangast või rõivaid. Sellise lähenemise tulemuseks on valdavalt industrialiseerimisekeskne ettekujutus arengust, millega lahutamatult kaasnevad tugevat vertikaalset integratsiooni eeldavad päritolureeglid. Teatavad töömahukatele tootmisharudele spetsialiseerunud Aasia riigid aga soovivad, et neil oleks võimalik hankida piisavalt pooltooteid, et täielikult ära kasutada oma eelisolukorda, mida üldiselt madalam palgatase neile rahvusvahelisel turul annab. Kaubandusekeskne arengukäsitlus, mis on suunatud kaubavahetuse hõlbustamisele, oleks sel juhul sobivam. Sel juhul peavad päritolureeglid olema paindlikumad. Et arvesse võtta kirjeldatud vastandlikke olukordi, peavad päritolureeglid seega arenema tasakaalustatult.

3. GSP arengutendentsid

Kümne viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas tariifseid soodustusi käsitlevad täielikud statistilised andmed (kuni 2002) on võimalik eristada kaht suundumust.

Esiteks on ühenduse koguimport (eurodes väljendatult) kahekordistunud, kasvades 424 miljardilt 936 miljardi euroni (tabel 1), samal ajal kui import GSP raames on samal ajavahemikul kasvanud 30 miljardilt 53 miljardi euroni. Peale selle pole GSP areng olnud ühtlane. Seda seletab asjaolu, et Maailma Kaubandusorganisatsioonis sõlmitud tariifikokkulepete järel kaotati tollimaksud tervetes tootesektorites (näiteks 1996. aastal elektroonika- ja infotehnoloogiatoodete puhul, mis osaliselt selgitab soodustuste raames impordi langust aastatel 1997-1998, nagu on näha allpool tabelis 1). GSP kohaldamisala muutub ajas tugevasti, mis teeb selle hindamise arvude põhjal väga raskeks.

>REFERENCE TO A GRAPHIC>

Teiseks on tariifsete soodustuste kasutamise määr [2] (tabel 2) samuti arenenud üsna ebakorrapäraselt. Neljal viimasel aastal on kasutamise määr siiski rahuldavalt arenenud ja jõudnud 2002. aasta 52,5%ni.

[2] Kasutamise määr: soodustuse saajariigist pärit tariifsete soodustuse andmise nõuetele vastavate toodetega kauplemise mahu suhe tegelikult tariifseid soodustusi saavate toodetega kauplemise mahusse.

>REFERENCE TO A GRAPHIC>

4. GSP AASTAIL 2006-2015

Vaatamata tollimaksude seninägematule vähendamisele on nende osa paljude toodete puhul ikka veel oluline. Paljudes tööstustes, kus ettevõtjate vaheline konkurents on äge, on vähendatud tollimaks kaubavarude ostmisel ühest või teisest riigist otsustava tähtsusega.

Tariifsete soodustuste vähendamine tuleks otsustada Doha Arengukava raames, kuid tariifsetel soodustustel, eriti ühenduse omadel, on endiselt oluline arengumaid soosiva vahendi roll. Ühenduse tariifsed soodustused on kaugelt kõige suuremad ja kõige tähtsamad kõigi arenenud riikide antavate soodustuste hulgas. [3] Ühenduse GSP juhtiv positsioon tugevneb loomulikult veelgi lähematel aastatel, 2004. aasta 1. mai laienemise järel. [4]

[3] Ühenduse tariifsed soodustused hõlmavad 178 sõltumatut riiki ja territooriumi. Kaupade koondnomenklatuuri rohkem kui 10 000 tootest vastab tariifsete soodustuste saamise nõuetele 7000 töödeldud toodet, sh enamik tööstustoodetest ja väga suur hulk põllumajandus- ja kalandustooteid.. Poolte puhul neist tollimaksu ei nõuta, teise poole moodustavatelt tundlikelt toodetelt saab piiratud tollimaksusoodustust 3,5% ulatuses (enamsoodustusreziimi tariif miinus 20% tekstiil- ja rõivatoodete puhul). Omaette kokkuleppega on tollimaksust vabastatud kõik 49st vähimarenenud riigist (pluss Ida-Timorist) pärit tooted, välja arvatud relvad.

[4] 2002. aastal ulatus kaubavahetuse maht ühenduse tariifseid soodustusi saavate arengumaadega 53 miljardi euroni (5,6% ühenduse impordist), samal ajal kui kaubavahetuse maht tähtsuselt teise tariifsete soodustuste andja Ühendriikidega oli vaid 16,4 miljardit eurot (1,4% impordist).

5. GSP õiguslik raamistik

GSP on erand GATTi enamsoodustusreziimist. GSP peab vastama ka volitusklauslile ja selle Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolsele tõlgendusele, mis lähtub eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu hiljutisest otsusest India kaebuse puhul ühenduse GSP ja selle ,uimastikorra" vastu.

Volitusklausel kehtestab, et GSP skeem peab olema "üldine, mitte vastastikune ja mittediskrimineeriv". See peab hõlbustama ja edendama arengumaade kaubandust ja vastama positiivselt arengumaade finantsilise ja kaubandusliku arengu vajadustele.

Apellatsioonikogu leiab, et arenenud riikidel on põhimõtteliselt voli anda erinevaid soodustariife erinevatelt GSP saajatelt pärit toodetele, juhul kui sarnastes tingimustes on samasugune kohtlemine tagatud kõigile GSP saajatele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, kes soovib anda lisatariifisoodustusi oma SPG kava raames, peab objektiivselt kindlaks määrama nende arengumaade eriomased Ģ arenguvajadused ģ, kellele spetsiifilist kohtlemist taotletakse.

6. GSP rakendamise vahendid

Eelnevast lähtudes peavad GSP määrused aastail 2006-2015 olema kooskõlas järgmiste sihtidega:

6.1 Soodsate tariifimäärade säilitamine

GSP soodusmäärade [5] vähenemises on tähtis osa kolmel teguril: Esimene neist on tollimaksude vähendamine enamsoodustusreziimi raames, [6] mis viib soodustuste keskmise ulatuse vähenemisele. [7] Teine tegur tuleneb Maailma Kaubandusorganisatsioonis sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest, mis kaotavad tollimaksud teatavatelt GSP soodustuste saamise tingimustele vastavatelt toodetelt (vaata lõiget 3 eespool) 2001. aasta rahvusvaheline kohvikokkulepe ja informatsioonitehnoloogiate kokkulepe Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohtumisel Singapuris viisid mõlemad tollimaksude kaotamiseni paljudelt toodetelt, kahandades samavõrd ka GSP soodustuste nominaalset kohaldamisala; kolmandaks teguriks on kahepoolsete või piirkondlike vabakaubanduskokkulepete arvu suurendamine.

[5] GSP soodusmäärad: GSP soodustusi saavate riikide jaoks kehtivad tariifsed soodustused. 2002. aastal hinnati GSP soodustuste tegelikku ulatust sissenõudmata jäänud tollimaksude näol umbes 2,2 miljardile eurole.

[6] Enamsoodustusreziimi tollimaksud: tollimaksud, mida ühendus kohaldab kolmandate riikide suhtes tariifsetest soodustustest (GSP) olenemata.

[7] Soodustusmarginaal: erinevus enamsoodustusreziimi tollimaksu ja GSP soodusmääraga tollimaksu vahel.

Ühenduse soodustusmäärasid saab säilitada või isegi suurendada mitmel viisil. Kõigepealt aitab sellele kaasa ühenduse laienemine 10 uue liikmesriigi võrra 1. mail 2004. Ent on vaja ühtlasi uurida, millistele toodetele GSPd laiendada. Peaaegu kümnendik tollitariifistiku alla kuuluvatest toodetest on GSPst välja jäetud. Samuti võiks teatavad tundlikuks liigitatud tooted üle viia mittetundlike toodete kategooriasse, arvestades tundlikkuse mõiste muutumist (vt lõige 2 eespool).

Soodustusmarginaali (praegu 3,5% tundlike toodete puhul ja 100% mittetundlike toodete puhul) tuleks vähemalt säilitada või võimaluse korral suurendada.

Komisjon jätkab nende meetmete mõju arvesse võtmist ultraperifeersete piirkondade puhul.

6.2 GSP peab keskenduma riikidele, kes seda enim vajavad

Ühenduse GSP kava katab laiaulatuslikku geograafilist piirkonda ja selle eelarveline maksumus on suur. Seetõttu peaks GSP koondama oma jõupingutused riikidele, kes seda enim vajavad, nagu vähimarenenud riigid ja kõige vähemkaitstumad arengumaad (väikse majandusega riigid, enklaavid, väikesed saareriigid ja madalate tuludega riigid), võimaldamaks neile suuremat rolli rahvusvahelises kaubanduses. GSP peab esmajoones keskenduma just nendele riikidele. Seda saab saavutada mitmel viisil. Kõige konkurentsivõimelisemate riikide/toodete gradueerimine on üks sobivaid viise [8]. Eriti sobiv oleks gradueerida GSP raames soodustusi saavate riikide kõige konkurentsivõimelisemad tooted See tähendab, et nende toodete puhul pole nende riikide jaoks soodustuste tegemine enam vajalik ega põhjendatud. Siiski tuleb kõige vähemkaitstumate riikide puhul käsitleda graduatsioonimehhanismi ettevaatlikult.

[8] Gradueerimine : teatavate toodete GSP soodusmäärade tühistamine (üksnes ühe või mõne päritoluriigi puhul).

Missugustele riikidele eelissoodustuste süsteemi koondada ? Esmajoones vähimarenenud riikidele, kellele tuleb soodustusi teha nii laialdaselt kui võimalik. See tähendab ka, et tuleks kehtestada sätted, mis hõlbustaks ÜRO-l selliseid riike vähimarenenud riikide loetelust kustutada Sellise kustutamise tagajärjel kaotab asjaomane riik automaatselt GSP soodustariifid, millele tal oli õigus vähimarenenud riigina. GSP-ga tuleks ette näha selliste riikide järk-järguline taandamine riikide hulgast, kes saavad soodustusi GSP erikorra EBA (Everything But Arms) raames [9].

[9] See erikord on GSP raames kõige suuremate soodustustega. Ligikaudu 10000 tariifitootele /välja arvatud relvad) kehtib nulltollimaksu soodustus, arvestamata toodete tundlikkust.

Teise rühma riike moodustavad enklaavid ja madalate tuludega riigid, kes on võimetud saama kasu mastaapsetest majandustest või kellel on logistikaprobleeme ja puudub majanduslik mitmekesisus. Seda lähenemisviisi tuleb kohaldada eriti tekstiili- ja rõivasektori suhtes. Komisjon rõhutas juba 2003. aasta oktoobris ühes oma teatises [10] seda vajadust koondada soodustused riikidele, kes neid kõige enam vajavad, arvestades tekstiilikaubanduse kokkulepetega kehtestatud tekstiilikvootide süsteemi kaotamist 2004. aasta detsembris.

[10] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Sotsiaal- ja Majanduskomiteele: "Tekstiili- ja rõivasektori tulevik laienenud Euroopas". KOM (2003) 649 (lõplik), 20. oktoober 2003.

6.3 Senisest lihtsam ja kättesaadavam GSP

Tuleb enam rõhku panna lihtsustamisele. Lihtsustamisega on algust tehtud juba praeguses GSPs. Tuleb ka vähendada kehtivate sooduskordade hulka, mida on praegu viis [11] ning töötajate õiguste kaitse edendamise erikorra, keskkonnakaitse edendamise erikorra ja illegaalse uimastikaubanduse vastu võitlemise erikorra asemel luua üksainus stimuleerimissüsteem. Niisiis peaks GSP hõlmama kolme korda praeguse viie asemel: üldine kord, erikord vähimarenenud riikide jaoks ja säästva arengu edendamise ja valitsemise kord. Lihtsustamine peab samuti sisaldama nende riikide kustutamist soodustusesaajate hulgast, kellele on vabakaubanduskokkulepetega juba võimaldatud soodsam pääs ühenduse turgudele. Ühendus veendub muidugi, et asjakohastele riikidele ei tuleneks sellest mingit kahju, sest iga GSP soodustust saav toode peab eelnevalt olema kindlustatud nimetatud leppega. Komisjoni rohelise raamatuga ,Päritolureeglite tulevik kaubanduse sooduskordade raames" [12] algatatud arutelude järel tuleb alustada reaalseid jõupingutusi päritolureeglite alal. GSP määrused peaksid jõustuma nii ruttu kui võimalik, et ettevõtjatel oleks võimalik oma tegevust planeerida.

[11] GSP põhisüsteem (7000 tundlikku ja mittetundlikku toodet), EBA süsteem vähimarenenud riikide jaoks, kaks erikorda (sotsiaalne ja keskkonna-alane, mis seisnevad lisasoodustuste andmises teatavatele tingimustele vastavatele riikidele (praegu Moldaavia ja Sri Lanka) tundlikelt toodetelt, ning viimaseks uimastitootmise ja -kaubanduse vastase võitluse edendamise kord (nn uimastikord), mis sarnaneb EBA süsteemiga ja hõlmab 12 riiki.

[12] KOM (2003) 787 (lõplik), 18. detsember 2003.

6.4 Läbipaistvam ja peamistele soodustusesaajatele keskenduv gradueerimine

Gradueerimist tuleb kohaldada soodustusi saavate riikide tooterühmade suhtes, kes oma konkurentsivõime tõttu ühenduse turul ei vaja enam ekspordi edendamist GSP abil. Gradueerimine ei ole sanktsioon, vaid märguanne, et GSP on oma ülesande täitnud vähemalt asjaomase riigi ja toote puhul. Gradueerimine on seega tihedasti seotud soodustusi saavate riikide konkurentsivõimelisusega.

Gradueerimine on ergutuseks neile riikidele, kelle suhtes seda kohaldatakse, tugevdamaks nende pingutusi majanduse mitmekesistamisel. Teiste soodustusi saavate riikide jaoks aga tähendab see, et neile jääb endisest suuremal määral soodustusi. Kõnealune gradueerimine peaks pärast tekstiilikaubanduse kokkulepetega kehtestatud tekstiilikvootide kadumist 2004. aasta detsembris mängima tähtsat rolli tekstiili- ja rõivatoodete sektori kaubavoogude reguleerimises.

Gradueerimise lihtsustamiseks tehakse olulisi muudatusi. Praeguste kriteeriumide asemel (soodustatud impordi osatähtsus, arenguindeks, ekspordile spetsialiseerumise indeks) kehtestatakse ühenduse turul üks, ühtne ja lihtne kriteerium: osa ühisturust, mis on väljendatud osana soodustatud impordist. Kaotatakse nn sektoritesse jaotamine, [13] mis oli loodud üksnes GSP gradueerimise eesmärgil. Tooterühmi hakatakse määratlema viitega koondnomenklatuuri [14] vastavale jaole. Lisaks ülesehituse lihtsusele gradueeritakse selle süsteemi järgi vaid mõningaid kõige enam soodustusi saavaid riike. [15] Gradueeritakse tõepoolest üksnes neid riike, mis on keskmiselt konkurentsivõimelised mingi jao kõigi toodete osas. Niisiis väikesi soodustusi saavaid riike, mis on konkurentsivõimelised vaid üksikute toodete osas, ei gradueerita nende toodete tõttu mitte mingil juhul.

[13] GSPga hõlmatud 7000 toodet jagunevad 34 sektorisse.

[14] Koondnomenklatuur on Maailma Tolliorganisatsiooni loodud harmoneeritud süsteemi rahvusvahelise tollinomenklatuuri ühenduse alajaotus, mida kasutatakse 95% ulatuses maailma kaubavahetusest. Need kaks nomenklatuuri on jagatud 21 jaoks (näiteks 11. jagu sisaldab tekstiili- ja rõivatööstuse tooteid).

[15] Vähem kui kümme 178st GSPga hõlmatud soodustusi saavast riigist ja territooriumist.

6.5 Uute stiimulite loomine säästva arengu ja halduse edendamiseks

On kindlaks tehtud, et teatud hulk arengumaid seisab vastamisi spetsiifiliste probleemidega globaliseerunud majanduse kontekstis, nagu võitlus uimastitega või majanduse ebapiisav mitmekesisus. Vastavalt eesmärgile koondada GSP soodustused riikidele, kes seda enim vajavad, peaks uus GSP kava tagama, et eristiimul vastaks kindlalt arengu erivajadustele, kooskõlas volitusklausliga. Need lisasoodustused peaksid olema kättesaadavad kõigile arengumaadele, kellel on samasugused arenguvajadused.

Töötajate põhiõiguste ja keskkonnakaitse edendamise erikorrad (nn sotsiaalne klausel ja keskkonnaklausel) ei ole praegusel kujul leidnud eriti laia rakendust. Teatud saajariigid eelistanud mitte lasta põhjalikult hinnata oma sotsiaalkaitsealaseid õigusakte ja eriti nende kohaldamist. Ka hindamismenetluste suhteline keerukus ja aeganõudvus vähendas tõenäoliselt süsteemi kasutajasõbralikkust. Lõpuks hõlmavad keskkonnaalased stiimulid ainult troopikametsade kaitset ja loovad niimoodi keskkonnakaitsest väga osalise ettekujutuse. Ka uimastitootmise ja -kaubanduse vastase võitluse edendamise erikorra nõuetele vastavuse kriteeriumide puudumist on kritiseeritud apellatsiooniorgani poolt.

Seetõttu tuleks laiendada säästva arengu ja halduse edendamise mõistet. Mitmed rahvusvahelised konventsioonid ja deklaratsioonid on tunnustanud olemasolevat seost arengu ja inimõigustest, sotsiaalsetest õigustest, keskkonnakaitse- ja haldusõigustest lugupidamise vahel. Võimetus neist rahvusvaheliste konventsioonidega sätestatud baasnormidest lugu pidada toob arengumaadele kaasa eriprobleeme. Seetõttu tuleks kohelda arenguvajadusi positiivselt, andes GSP lisasoodustusi neile arengumaadele, kes on liitunud asjakohaste peamiste rahvusvaheliste konventsioonidega.

Sellega antakse soodustusi riikidele, kes on ratifitseerinud säästva arengu alased rahvusvahelised normid, mille hulka kuuluvad inimeste põhiõiguste kaitse konventsioonid (poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused; võitlus diskrimineerimise vastu soolisel või rassilisel alusel; võitlus piinamise vastu ning naiste, laste ja töötajate õiguste eest), teatavad keskkonnakaitsega seotud konventsioonid (näiteks konventsioonid, mis käsitlevad ohustatud liikidega kauplemise vastast võitlust ja osoonikihi kaitset) ja erinevad uimastitootmise ja -kaubanduse vastase võitlusega seotud konventsioonid, mis on arenguküsimustes tähtsal kohal (vt. eespool).

Loetletud konventsioonid sisaldavad sätteid nende rakendamise korrapärase ja pideva hindamise kohta, mida peavad läbi viima asjaomased rahvusvahelised organid. Komisjon arvestab vastava stimuleerimissüsteemi järgi soodustusesaajate nimekirju koostades nimetatud rahvusvaheliste organite hinnanguid. Soodustusi soovivad riigid peavad esitama vormikohase taotluse, mis sisaldab taotluse vastuvõetavuse kindlakstegemiseks vajalikke üksikasju. Taotlusi saab esitada alates uue GSP vastuvõtmisest nõukogu poolt, võimaldamaks riikidel, kes vastavad uutele objektiivsetele arenguvajadustega seotud kriteeriumidele, saada soodustusi niipea kui võimalik. GSP-sse lülitatakse kindla ja kiire toimega peatamisklausel. Kui mõni institutsioon (komisjon, liikmesriik, Euroopa Parlament) teeb ettepaneku seda klauslit kohaldada, alustab komisjon uurimist, mille tagajärg võib olla uue süsteemi soodustuste peatamine nende riikide puhul, kes ei täida mainitud konventsioonidega võetud kohustusi.

6.6 Päritolureeglite parandamine

Päritolureeglid, mis on soodustuste saamise tingimus, kehtestati ajajärgul, mil majandusolukord ja tootmistingimused olid teistsugused kui praegu. Hiljuti tehtud töödega (eespool, punktis 6.3 mainitud roheline raamat) on kõigile selgeks saanud vajadus muuta päritolureegleid nii vormiliselt (lihtsustamine), sisuliselt (päritolukriteeriumide ja kumulatsioonireeglite kohandamine) kui ka protseduuriliselt (formaalsused ja kontrollid).

Tunnustust on leidnud paindlikkusevajadus. Paindlikkus saavutatakse siiski kogu arengu ja mitte üksnes kaubanduse ergutamist silmas pidades. Üks eesmärkidest oleks hõlbustada päritolu saamist, et soodustuste kasutamist optimeerida. Süsteemi võiks parandada piirkondliku kumulatsiooni abil, mis edendaks piirkondlikku koostööd soodustusi saavate riikide vahel. Komisjon rõhutas piirkondliku integratsiooni kui eeltingimuse tähtsust Vahemereäärsete riikide paremas sulandumises rahvusvahelisse kaubandusse. [16] Kõnealune koostöö lülitati GSPsse piirkondliku kumulatsiooni kaudu (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ASEAN, Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aasia Regionaalkoostöö Assotsiatsioon SAARC) juba kakskümmend aastat tagasi, siis kui tegelikkuses hakkas kehtima piirkonnakesksem arengukäsitlus. Uuritakse piirkondadevahelise kumulatsiooni, erinevate piirkondlike rühmistuste esitatud taotluste alusel. Sel juhul võidakse ette näha kumulatsiooni hõlbustamine praeguste tingimuste ümbervaatamise kaudu.

[16] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: ,Kaubandus ja areng: abi arengumaadele kaubanduse ärakasutamiseks". KOM (2002) 513 (lõplik), 18. september 2002.

6.7 Ajutise peatamise võimaluse, kaitsemeetmete ja pettustevastase võitluse taastamine

Kõige konkurentsivõimelisemate soodustusesaajate järk-järgulise gradueerimise tõttu omandab suurem osa soodustusi vajavaid riike uue GSP abil piiranguteta, spetsiifilised GSP reeglid välja arvatud, juurdepääsu soodustustele. GSP ajutise peatamise mehhanismid ning kaitseklausel tuleb sellises uues olukorras uuesti sõnastada. Kuigi need võetakse kasutusele erakorralistel juhtudel, tuleb nende kindlust ja paindlikkust lihtsustamisega suurendada, eriti ebaausa kaubanduse puhul.

Üldisemalt on GSPs sisalduvad pettusevastase võitluse ja ühenduse finantshuvide kaitsmise mehhanismid väga usaldusväärsed. Komisjon soovib nende usaldusväärsust säilitada, kuid on arvamusel, et nende tegelik tõhusus sõltub eelkõige komisjoni (ja GSP haldamise eest vastutavate liikmesriikide) tugevast poliitilisest soovist kohaldada neid järjekindlalt ja süstemaatiliselt, kui olukord seda nõuab.

Soodustusesaajad riigid vastutavad samuti GSP haldamise eest, seda kõigi, ka nende endi huvides. Neil tuleb luua efektiivsed ja sobivad administratiivsed struktuurid, mis tagavad koostatud ja väljastatud päritolu kinnitavate dokumentide kehtivuse.

7. Lõppkokkuvõte

Komisjon esitab mitmeaastase kohaldamisajaga määruste eelnõud, mis on suunatud käesolevas teatises kirjeldatud eesmärkide saavutamisele. Ta kohustub esitama need eelnõud selliste tähtaegade jooksul, mis võimaldavad soodustusi saavatel riikidel ja asjaomastel ettevõtjatel korraldada kaubavoogusid. See säte on oma iseloomult GSPd stabiliseeriv ja seega selle kasutajasõbralikkust suurendav ning tähendab lisaks soodustuste stabiilsust ka aastate lõikes (iga-aastase gradueerimisvõimaluse kaotamine).

Uus GPS peab kestma kümme aastat, kuni 2015. aastani. Eelnenud kogemusi arvestades tuleb regulaarsetel alustel läbi viia üksikasjalik GPS hindamine, eelistatavalt iga kolme aasta tagant nagu praegu ja teha vajalikud parandused - näiteks arvestades mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusi nagu Doha Arengukava.

Seetõttu esitatakse 2004. aasta sügisel nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele uus, kolme aasta jooksul kohaldatav GPS määrus, mis jõustub 1. jaanuaril 2006.