(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas 2020. aasta juunis rakendusmäärusega (EL) 2020/776 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) impordi suhtes. Subsiidiumivastane meede oli väärtuseline tollimaks, mis oli HRVst pärit impordi puhul vahemikus 17–30,7 % ning Egiptusest pärit impordi puhul 10,9 % (edaspidi „esialgsed meetmed“). Uurimine, mille tulemusena need tollimaksud kehtestati, algatati 16. mail 2019 (edaspidi „esialgne uurimine“) (3).

(2)

Komisjonile esitati alusmääruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmist Türgist lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealusele impordile registreerimisnõue.

(3)

Taotluse esitas 3. novembril 2021 Euroopa Liidu klaaskiust kanga tootjate liit TECH-FAB Europe e.V (edaspidi „taotluse esitaja“).

(4)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Hiinast, Egiptusest ja Türgist liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis oli toimunud pärast Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga suhtes meetmete kehtestamist. Kaubandusstruktuuri muutus näib tulenevat tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, nimelt klaaskiust kanga lähetamisest Türgist liitu pärast Türgis toimunud kokkupanekut või valmistamist või ilma selleta eelkõige ASB Euroopa vabatsoonis Marmaras Türgis asuva äriühingu Turkiz Composite Materials Technology Üretim Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi (edaspidi „Turkiz Composite“) (4) poolt.

(5)

Samuti sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et tava, protsess või toiming kahjustas kehtivate subsiidiumivastaste meetmete parandavat mõju koguse ja hindade osas. Paistab, et ELi turule on jõudnud suured kogused imporditud uuritavat toodet. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et klaaskiust kanga import toimus kahjustavate hindadega.

(6)

Taotlus sisaldas piisavalt tõendeid ka selle kohta, et olemasolevate meetmete raames subsideeriti jätkuvalt Türgist lähetatud klaaskiust kanga tootmist ja müüki. Klaaskiust kangast ja selle osi tootsid ja eksportisid Türgisse need Hiina ja Egiptuse äriühingud, kelle puhul on kinnitust leidnud kehtivate meetmete raames tasakaalustatavate subsiidiumide saamine klaaskiust kanga tootmise ja müügi eest.

(7)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis rakendusmääruse (EL) 2020/776 jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Tegemist on tootega, mille suhtes kohaldatakse praegu kehtivaid meetmeid.

(8)

Uuritav toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, kuid see on lähetatud Türgist, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte (komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2230 (5) jõustumise kuupäeval klassifitseeritud TARICi koodide 7019390083, 7019400083, 7019590083 ja 7019900083 alla) (edaspidi „uuritav toode“).

(9)

Uurimine näitas, et Hiinast ja Egiptusest liitu eksporditud klaaskiust kangal ja Türgist lähetatud klaaskiust kangal, olenemata sellest, kas see on pärit Türgist või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugused kasutusalad ja et seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(10)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 23 kohase uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2021/2229 (6) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise ja kehtestas registreerimisnõude Türgist pärit klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas selline import on deklareeritud Türgist pärinevana või mitte.

(11)

Liidus asutatud tuulikulabade tootja LM Wind Power väitis, et piisavate tõendite puudumise tõttu ei olnud uurimise algatamine põhjendatud ja seetõttu tuleks uurimine viivitamata lõpetada.

(12)

Ta väitis, et meetmetest kõrvalehoidmist ei toimunud, kuna ühelt poolt Türgi ja liidu või teiselt poolt Hiina ja Egiptuse ning liidu vahelises kaubavahetuses ei ole toimunud mingit muutust, mis viitaks meetmetest kõrvalehoidmisele. Ta väitis ka, et Türgis toimuv tava, protsess või toiming ei kuulu ühessegi alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kirjeldatud kategooriasse. Eelkõige puudusid taotluses kindlad tõendid selle kohta, et toimus Hiinast või Egiptusest pärit klaaskiust kanga lähetamine Türgist liitu. Lisaks ei saa seda tava, protsessi või toimingut liigitada mõningaseks muutmiseks, sest uuritav toode on tootmisahela järgmise etapi toode ning seega teistsugune toode kui selle sisendmaterjalid (peamiselt klaasfilamentkiudheie), ega kokkupanemiseks, eelkõige seetõttu, et uuritav toode ja klaasfilamentkiudheie ei ole liigitatud ühte ja samasse tariifirubriiki.

(13)

Samuti väitis ta, et Türgis toimuva tava, protsessi või toimingu puhul oli olemas piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses, sest Türgis rajati klaaskiust kangast tootev tehas. Türgis oli märkimisväärne nõudlus klaaskiust kanga järele, peamiselt tänu Türgi tuuleenergiasektorile, mille vajadus oli 2020. aastal umbes 20 000–25 000 tonni. Nõudlus kasvas, mida kinnitab asjaolu, et 2018. aastal rajas üks Türgi ettevõte Türgis uue klaaskiu tootmisrajatise, mille aastane tootmisvõimsus on 70 000 tonni. Lisaks väitis ta, et nõudlus klaaskiust kanga järele kasvab ka Türgi läheduses asuvates naaberpiirkondades, näiteks Lähis-Idas ja Aafrikas, ning et ka need asjaolud õigustavad tootmisettevõtte rajamist Türgis.

(14)

Sarnaseid märkusi saadi ka teiselt Euroopa tuulikulabade tootjalt Vestas Wind Systems A/S ja ühelt klaaskiust kangast eksportivalt Türgi tootjalt, st äriühingult Turkiz Composite, kes asub ASB Euroopa vabatsoonis Marmaras Türgis, kus ta on vabastatud tulumaksust ja käibemaksust.

(15)

Türgis asutamise majandusliku õigustuse kohta väitis Turkiz Composite lisaks, et tema Hiina emaettevõtte juhatus võttis äriühingu Türgis asutamise otsuse vastu juba 24. aprillil 2018, st enne komisjoni esialgse uurimise algatamist, nagu on osutatud põhjenduses 1.

(16)

Egiptuse ametiasutused väitsid, et Egiptus on kaasatud käesolevasse uurimisse ebaõiglaselt, sest Egiptuse puhul ei ole kõrvalehoidmist esinenud. Samuti väitsid nad sarnaselt LM Wind Poweri väidetega, et puuduvad tõendid, mis tõendavad meetmetest kõrvalehoidmist kas Türgis toimuva kokkupanemisena, mis hõlmab klaasfilamentkiudheide eksporti Egiptusest, või ümberlaadimisena Türgi ja liidu vahel, mis hõlmab Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kangast.

(17)

Türgi ametiasutused rõhutasid, et Türgis on olemas märkimisväärne klaaskiust kanga tootmisvõimsus ja tootmine ning et nende arvates ei tohiks meetmeid laiendada Türgi omamaistele tootjatele, kes vastavad asjaomastele tingimustele.

(18)

Liidu klaaskiuga tugevdatud plasttorude süsteemide ja lahenduste tarnija Amiblu Holding GmbH väitis, et liidu huvides on võidelda turgu moonutava meetmetest kõrvalehoidmisega seoses klaaskiust kanga impordiga kolmandatest riikidest, sealhulgas Türgist. Eelkõige väitis ta, et kuna tema Türgi konkurentide suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid seoses klaasfilamentkiudheide impordiga, mõjutab see liidu tootmisharu konkurentsipositsiooni. Samuti kutsus ta komisjoni üles uurima süstemaatiliselt kolmandates riikides, sealhulgas Türgis, rakendatavaid meetmetest kõrvalehoidmise mehhanisme.

(19)

Seoses uurimise algatamisega seotud väitega tuletas komisjon meelde, et uurimine algatati taotluses esitatud tõendite alusel. Kuigi uurimine ei kinnitanud ümberlaadimise toimumist ilma kokkupanemiseta, leiti selle käigus tõendeid kokkupanemise või valmistamise kohta. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kasutatakse sõnaselgelt sõnastust „muu hulgas“, mis seega hõlmab ka sellist kõrvalehoidmisega seotud tegevust, mida ei ole artiklis selgelt nimetatud, näiteks kokkupanemist. Taotluses esitati piisavalt tõendeid (7) kokkupanemise ja selle kohta, et selline kokkupanemine toimus HRVst ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheiet kasutades (8). Uuritava toote või selle peamiste sisendmaterjalide tariifne klassifikatsioon ei ole asjakohane selle kindlakstegemisel, kas kokkupanemine kujutab endast kõrvalehoidmist.

(20)

Taotluses esitati ka piisavalt tõendeid selle kohta, et puudus muu majanduslik õigustus peale tollimaksude kehtestamise, näiteks äriühingu China Hengshi Foundation Company Limited (9) 2018. majandusaasta aruanne. Taotluse kohaselt olid 2018. majandusaasta aruandes tuvastatud tegevusriskid seoses kontserni China National Building Materials Group tegevuse laiendamisega Türgisse „riskid, mis on seotud Euroopa Liidu poolt meie toodetele kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega ja Hiina-USA kaubandustüliga“ (10). Eraldi dumpinguvastane uurimine, millele sõnaselgelt osutati, toimus umbes kolm kuud enne esialgse uurimise algatamist, ja selle tulemusel kehtestati tasakaalustavad tollimaksud. Seega näitab see väide kavatsust hoida kõrvale komisjoni uurimise tulemusel kehtestatud tollimaksudest.

(21)

Seepärast lükkas komisjon tagasi väited, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid, põhjendamaks uurimise algatamist. Komisjon võttis Amiblu Holding GmbH ja Türgi ametiasutuste väited teadmiseks.

(22)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste osas, ning hinnata subsideerimise olemasolu.

(23)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Hiina, Egiptuse ja Türgi ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning ELi-Türgi assotsiatsiooninõukogu presidendile.

(24)

Lisaks palus komisjon Türgi esindusel Euroopa Liidu juures anda talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest lisaks neile Türgi eksportivatele tootjatele, keda taotluse esitaja oli taotluses nimetanud.

(25)

Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Türgi tootjatele/eksportijatele ja küsimustikud Hiina ja Egiptuse tootjatele/eksportijatele ning liidu eksportijatele.

(26)

Neli kuuest teadaolevast eksportivast tootjast esitasid vabastamistaotluse. Need olid järgmised:

(27)

Lisaks esitasid vastused küsimustikule kuus Hiina ja Egiptuse äriühingut, kes kõik on seotud äriühinguga Turkiz Composite.

(28)

Vastused küsimustikule esitasid ka Ungari äriühing Metyx Hungary Korlátolt Felelősségű Társaság (Telateks Tekstil Ürünleri Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi toodetud klaaskiust kanga seotud importija) ja Saksa äriühing Saertex GmbH & Co. KG (Saertex Turkey Teksil Ltd. Şti. emaettevõtja ja selle toodetud klaaskiust kanga importija).

(29)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Kõiki isikuid teavitati sellest, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 28 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate faktide alusel.

(30)

4. veebruaril 2022 toimus ärakuulamine äriühingu LM Wind Power osalusel. Pärast avalikustamist toimus 12. juulil ärakuulamine äriühingu Turkiz Composite osalusel.

(31)

Kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 3 tuleks võimaliku meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks analüüsida järgmisi elemente:

(32)

Taotluses väideti, et toimus ümberlaadimine ja eelkõige klaaskiust kanga lähetamine Türgist liitu pärast Türgis toimunud kokkupanekut või valmistamist või ilma selleta (vt põhjendus 4).

(33)

Ümberlaadimise puhul ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et mõni neljast koostööd tegevast eksportivast tootjast oleks sellises tegevuses osalenud. Seetõttu ei saanud käesolev uurimine seda väidet kinnitada.

(34)

Mis puudutab kokkupanemist/valmistamist, siis alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus ei ole neid tegevusi konkreetselt nimetatud eraldi tava, protsessi või toiminguna, mis kujutab endast meetmetest kõrvalehoidmist. Alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kasutatakse siiski selgelt sõnastust „muu hulgas“, mis tähendab, et selles esitatud võimalike kõrvalehoidmise viiside loetelu ei ole ammendav. Selle tulemusena hõlmab see ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole kõnealuses artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemist/valmistamist. Kuna taotluse esitaja poolt taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele/valmistamisele Türgis, analüüsis komisjon seetõttu analoogia põhjal ka täpsemalt, kas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige:

(35)

Nagu on märgitud põhjenduses 26, taotles neli Türgi eksportivat tootjat meetmetest vabastamist, kui neid laiendatakse Türgile. Nad tegid kogu menetluse jooksul koostööd, esitades vabastamistaotluse vormi ja andes vastused puudusi käsitlevatele kirjadele. Türgi eksportivate tootjate koostöötase oli kõrge, sest nende vabastamistaotluse vormides esitatud klaaskiust kanga liitu suunatud ekspordi kogumaht moodustas kogu Türgist pärit impordi aruandeperioodil, nagu on näidatud Eurostati impordistatistikas.

(36)

Komisjon tegi vastavalt alusmääruse artiklile 26 kontrollkäigu äriühingu Turkiz Composite valdustesse. Erinevalt ülejäänud kolmest endast teada andnud tootjast importis see äriühing peaaegu kõik oma sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % oma peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) oma Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt. See äriühing oli aruandeperioodil ka vaieldamatult Türgi suurim klaaskiust kangast eksportiv tootja. Ta eksportis aruandeperioodil liitu rohkem klaaskiust kangast kui ülejäänud kolm koostööd teinud Türgi eksportivat tootjat kokku.

(37)

Allpool tabelis 1 on esitatud Hiinast, Egiptusest ja Türgist pärit klaaskiust kanga impordi muutumine uurimisperioodil.

Tabel 1

Klaaskiust kanga import liitu uurimisperioodil (tonnides)

(38)

Tabelist 1 nähtub, et aruandeperioodil suurenes Türgist pärit klaaskiust kanga import 2 334 tonnilt 2019. aastal 8 367 tonnini. Märkimisväärne suurenemine aruandeperioodil võrreldes 2019. aastaga sattus ajaliselt kokku tootmise suurenemisega äriühingus Turkiz Composite, mis alustas tootmist 2019. aasta märtsis.

(39)

Hiinast pärit klaaskiust kanga import vähenes 43 460 tonnilt 2019. aastal 33 263 tonnile aruandeperioodil, kusjuures Egiptusest pärit klaaskiust kanga import vähenes 11 349 tonnilt 2019. aastal 3 608 tonnile.

(40)

Allpool tabelis 2 on esitatud Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Türgi-poolse impordi muutumine vastavalt Türgi impordistatistikale, mis on võetud GTA andmebaasist.

Tabel 2

Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide importimine Türgi poolt uurimisperioodil (tonnides)

(41)

Klaasfilamentkiudheie on klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal. Seda sisendmaterjali töödeldakse täiendavalt klaaskiust kanga tootmiseks. Komisjonile kättesaadavatest tõenditest nähtus, et Türgist liitu eksporditud klaaskiust kangas toodeti peamiselt klaasfilamentkiudheidest.

(42)

Tabelist 2 nähtub, et klaasfilamentkiudheide import Hiinast Türgisse suurenes märkimisväärselt, nimelt 6 996 tonnilt 2019. aastal 19 201 tonnile aruandeperioodil. Ka klaasfilamentkiudheide import Egiptusest Türgisse suurenes 9 142 tonnilt 2019. aastal 30 149 tonnile aruandeperioodil. Hiinast ja Egiptusest pärit import moodustas nii 2020. aastal kui ka aruandeperioodil ligikaudu 70 % Türgi klaasfilamentkiudheide koguimpordist. Pealegi langes Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Türgisse importimise märkimisväärne kasv kokku ka sellega, et Turkiz Composite hakkas oma suurimale Euroopa kliendile tarnima alles alates 2020. aasta maist, mille tulemusel suurenes klaasfilamentkiudheide tarbimine klaaskiust kanga tootmiseks.

(43)

Turkiz Composite väitis, et kogu klaasfilamentkiudheie, mida ta kasutas klaaskiust kanga tootmiseks, oli ostetud Hiinast ja Egiptusest, eeskätt tema Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt. Ta importis seda heiet HS-koodi 7019 12 all. Selle koodiga impordi puhul ilmnes Hiinast ja Egiptusest Türgisse suunatud impordi märkimisväärseim kasv.

(44)

Hiinast ja Egiptusest Türgisse suunatud klaasfilamentkiudheide impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutab sellele, et selle sisendmaterjali nõudlus Türgis kasvas, mida võib vähemalt osaliselt seletada Türgis klaaskiust kanga tootmise ja sealt pärit ekspordi suurenemisega aruandeperioodil. Seda kinnitas ka äriühingu Turkiz Composite esitatud teave.

(45)

Türgist pärit kaaskiust kanga liitu suunatud ekspordi suurenemine ning Hiinast ja Egiptusest pärit kaaskiust kanga liitu suunatud ekspordi vähenemine koos Hiinast ja Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide Türgisse suunatud ekspordi märkimisväärse suurenemisega aruandeperioodil võrreldes 2019. aastaga, nagu on näidatud tabelis 2, kujutavad endast Türgi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutumist alusmääruse artikli 23 tähenduses.

(46)

Alusmääruse artikli 23 lõike 3 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(47)

Komisjon tuletas meelde, et selline tava, protsess või toiming hõlmab osade kokkupanemist /valmistamist kolmandas riigis, nagu on selgitatud põhjenduses 19.

(48)

Turkiz Composite väitis, et tema asutamisel oli nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Ta väitis, et tema asutamine Türgis oli tingitud märkimisväärsest nõudlusest klaaskiust kanga järele Türgis ja suurenenud nõudlusest klaaskiust kanga järele Türgi naaberriikides, mis ei kuulu ELi (peamiselt Egiptus, Jordaania, Iraan ja teataval määral Saudi Araabia), ning samuti märkimisväärsest ja kasvavast nõudlusest klaasfilamentkiudheide järele Türgis.

(49)

Uurimise käigus selgus, et Turkiz Composite oli otsustanud asutada äriühingu Türgis juba enne esialgse uurimise algatamist. Äriühing loodi 1. juunil 2018, kuid alustas tootmist alles 2019. aasta märtsis, sest tal tuli veel leida ruumid ning osta, kohale tuua ja paigaldada kõik klaaskiust kanga tootmise seadmed ning neid katsetada. Tootmise alguskuupäev langes kokku Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi käsitleva esialgse dumpinguvastase uurimise algatamise kuupäevaga, (11) mis eelnes esialgse uurimise algatamisele umbes kolm kuud.

(50)

Lisaks sellele on alusmääruse artikli 23 lõikes 3 sätestatud seos kõnealuse tava, protsessi või toimingu ja kaubandusstruktuuri muutuse vahel, kuna viimane peab „tulenema“ esimesest. Seega peab kaubandusstruktuuri muutumise põhjustanud taval, protsessil või toimingul olema piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise, et seda ei peetaks meetmetest kõrvalehoidmiseks alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses.

(51)

Eespool märgitut silmas pidades on väide, et äriühing asutati siseturu ning Aafrika ja Lähis-Ida turu teenindamiseks, ebaoluline, kuna äriühingu asutamine ei ole tava, protsess või toiming, mis toob kaasa kaubandusstruktuuri muutumise. Tava, millest see muutus tuleneb, on kokkupanek/valmistamine Türgis, mis suurendab oluliselt klaaskiust kanga (kokkupandud toote) eksporti liitu. Äriühingu Turkiz Composite poolt klaaskiust kanga eksportmüük liitu suurenes oluliselt, kui ta hakkas alates 2020. aasta maist järk-järgult suurendama tarneid oma suurimale Euroopa kliendile (vt põhjendus 42), mis langes kokku esialgsete meetmete kehtestamise kuupäevaga (vt põhjenduse 1 esimene lause).

(52)

Asjaolu, et väidetavalt siseturu ning Aafrika ja Lähis-Ida turu teenindamiseks loodud äriühing teenindab pärast dumpinguvastase menetluse algatamist tegelikult hoopis siseturgu ja liidu turgu, (12) näitab lisaks seda, et tema kokkupanekuga seotud tegevus loodi vastusena uurimisele ning seejärel suurendati seda veelgi vastusena tollimaksude kehtestamisele.

(53)

Pärast avalikustamist väitsid Turkiz Composite ja LM Wind Power, et komisjoni põhjendused jätsid majandusliku õigustatuse õiguslikus analüüsis ühe sammu tegemata, kuna komisjon ei hinnanud, kas taval, protsessil või toimingul oli majanduslik õigustus või piisav nõuetekohane põhjendus. Samuti väitsid nad, et komisjon kohaldas väära ajalist kriteeriumi, kuna ta ei tunnistanud, et tava, protsessi või toimingu põhjuseks peab olema „tollimaksu kehtestamine“, mitte uurimise algatamine. Lõpuks väitsid nad, et kui komisjon oleks kohaldanud õigeid õiguslikke kriteeriume, oleks ta jõudnud järeldusele, et äriühingu Turkiz Composite asutamisel oli piisav nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus. Nad väitsid, et Türgi tehase rajamise peamine põhjus oli Türgi siseturu teenindamine.

(54)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks ei jätnud komisjon hindamata, kas taval, protsessil või toimingul oli majanduslik õigustus või piisav nõuetekohane põhjendus. Selline hindamine toimus, nagu on sõnaselgelt selgitatud põhjendustes 49 ja 50. Komisjon tegi selgelt kindlaks tava, protsessi või toimingu, mis tõi kaasa kaubandusstruktuuri muutumise, ning analüüsis seejärel selle tava võimalikke põhjendusi. Erinevalt huvitatud isikute väitest ei ole äriühingu Turkiz Composite asutamine või selle omamaine müük kõnealune tava, protsess või toiming, kuna punktis 2.3 käsitletud kaubandusstruktuuri muutus ei tulene neist, nagu on selgitatud põhjenduses 51.

(55)

Teiseks ei kohaldanud komisjon valet ajalist kriteeriumi. Põhjenduses 49 osutas ta asjaolule, et tootmise alguskuupäev langes kokku esialgse uurimise algatamise kuupäevaga. See järeldus, mis põhines äriühingu Turkiz Composite esitatud kontrollitud teabel, oli õiguslikult asjakohane, sest üks dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 (13) ette nähtud tingimusi on, et „[...] tegevus algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda [...]“. Alusmääruse artikli 23 lõikes 3 on määratletud meetmetest kõrvalehoidmine ja seega keskendutakse tollimaksu kehtestamisele, sest ilma tollimaksu kehtestamiseta ei saa kõrvalehoidmist toimuda. See ei välista, et tava, protsessi või toimingu alustamist pärast uurimise algatamist loetakse tõendiks selle kohta, et hiljem kehtestatud (ja mõistlikult eeldatav) tollimaks oli kõnealuse tava õigustuseks. Huvitatud isiku pakutud artikli 23 lõike 3 tõlgendus ei oleks mitte ainult vastuolus eespool osundatud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 sõnastusega, vaid jätaks artikli 23 lõike 3 kohaldamisalast tegelikult välja sellise kõrvalehoidmise, mis algab uurimise algatamise ja tollimaksude kehtestamise vahelisel ajal. See oleks vastuolus dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 (ja analoogia põhjal alusmääruse artikli 23) eesmärgiga, nagu on sätestanud Üldkohus (14).

(56)

Seoses väitega, et Türgi tehase rajamise peamine põhjus oli teenindada Türgi siseturgu, märkis komisjon, et Turkiz Composite muutis käesoleva menetluse käigus veidi oma põhjendusi, sest enne avalikustamist väitis äriühing, et põhjus oli teenindada siseturgu ning Aafrika ja Lähis-Ida turgu. Nagu põhjenduses 52 mainitud, teenindas Turkiz Composite uurimisperioodil nii siseturgu kui ka liidu turgu. Igal juhul suurenes äriühingu Turkiz Composite tegevus uurimisperioodil oluliselt, nagu näitavad järgmised tähelepanekud:

(57)

Eeltoodut silmas pidades ei ilmnenud uurimise käigus muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust äriühingu Turkiz Composite kokkupandud toote liitu suunatud ekspordi märkimisväärseks suurendamiseks kui praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimine.

(58)

Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 kohaselt peab kokkupanemine algama või laienema oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad peavad pärinema riigist, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse. Nagu on märgitud põhjenduses 19, võib dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvaid õigusnorme kasutada analoogia põhjal ka alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis subsiidiumivastase juhtumi hindamisel.

(59)

Esialgne uurimine algatati 16. mail 2019 ning lõplikud tasakaalustavad tollimaksud kehtestati 15. juunil 2020. Turkiz Composite asutati ametlikult 1. juunil 2018 ning ta alustas tootmist 2019. aasta märtsis. Seega langeb tootmise alguskuupäev kokku Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi käsitleva esialgse dumpinguvastase uurimise algatamise kuupäevaga, mis eelnes esialgse uurimise algatamisele umbes kolm kuud.

(60)

Lisaks suurendas Turkiz Composite 2020. aastal ja uurimisperioodil oluliselt oma eksportmüüki võrreldes 2019. aastaga. Kokkupaneku või valmistamise oluline suurenemine langeb kokku lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kuupäevaga, st 15. juuniga 2020 (vt eelmine põhjendus). Lisaks osteti peaaegu kõik sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) äriühingu Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt.

(61)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et kokkupanek või valmistamine algas või suurenes oluliselt pärast esialgse uurimise algatamist.

(62)

Kuivõrd on tegemist kokkupanemisega, on dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud, et meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks on ka see, et (käesoleval juhul Hiinast ja Egiptusest pärit) osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskulust. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sisalduvaid õigusnorme võib kasutada analoogia põhjal ka alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis subsiidiumivastase juhtumi hindamisel.

(63)

Klaaskiust kanga tootmise peamine sisendmaterjal on klaasfilamentkiudheie. Turkiz Composite ostis 100 % kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt. Klaasfilamentkiudheidest saadi Türgis toimuva valmistamise, täpsemalt kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel klaaskiust kangas. Vastavalt äriühingu Turkiz Composite esitatud ja kontrollitud teabele moodustab peamine sisendmaterjal, st klaasfilamentkiudheie peaaegu 100 % kokkupandud/valmistatud toote osade koguväärtusest dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses.

(64)

Pärast avalikustamist kordasid Turkiz Composite ja LM Wind Power oma väidet, et klaaskiust kanga tootmine imporditud põhitoorainest ehk klaasfilamentkiudheidest ei kujuta endast „osade kokkupanemist“ dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, mida kohaldatakse analoogia põhjal (vt eespool põhjendus 62), ja et klaasfilamentkiudheie ei ole osa, vaid materjal harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a teise osa VII selgitava märkuse tähenduses, milles on sätestatud, et kokkupandavaid osi „ei tohi valmistoote saamiseks mis tahes viisil edasi töödelda“. Sellega seoses väitsid nad, et klaasfilamentkiudheie ei ole klaaskiust kanga „osa“ ning seda ei „panda kokku“ klaaskiust kangaks, vaid töödeldakse selleks, kududes ja nõeltöödeldes keeruliste masinate abil eri liiki heideid ja muid materjale. Sarnased märkused saadi ka Egiptuse ametiasutustelt.

(65)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Eespool põhjenduses 63 kirjeldatud tava on võimalik käsitada valmistamisena, mis kuulub dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt kokkupanemise mõiste alla, millele on viidatud ka eespool põhjenduses 62. Lisaks võeti arvesse muid elemente, mida selgitatakse allpool.

(66)

Esiteks ei ole viide harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a teise osa VII selgitavale märkusele asjakohane, kuna otsene õiguslik alus on alusmääruse artikkel 23, mitte tolliõigus, nagu Euroopa Kohus on sõnaselgelt täpsustanud (15).

(67)

Teiseks, tõlgendades dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõiget 2, mida kohaldatakse analoogia põhjal subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis, tuletas Euroopa Kohus kõigepealt meelde, et „[v]astavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on“ (16). Dumpinguvastases alusmääruses ei määratleta mõisteid „kokkupanek“ ja „valmistamine“. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 ülesehitus toetab siiski mõiste „kokkupanek“ tõlgendamist nii, et see hõlmab vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktile b ka sõnaselgelt „valmistamist“. Sellest järeldub, et „kokkupanek“ dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses ei hõlma mitte ainult toiminguid, mis seisnevad liittoote osade kokkupanekus, vaid võib hõlmata ka edasist töötlemist, st toote viimistlemist.

(68)

Lisaks sellele on Üldkohtu (17) sõnul alusmääruse artikli 23 kohaselt läbiviidavate uurimiste eesmärk tagada dumpinguvastaste tollimaksude tõhusus ja takistada nendest kõrvalehoidmist. Järelikult on dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 (mida kohaldatakse analoogia põhjal subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis) eesmärk hõlmata tavad, protsessid või toimingud, mille puhul kasutatakse valdavalt sellest riigist pärit osi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning mille puhul need osad pannakse kokku või neid viimistletakse, lisades nendele osadele piiratud väärtust.

(69)

Pärast avalikustamist ei nõustunud Turkiz Composite, LM Wind Power ja Egiptuse ametiasutused komisjoni lähenemisviisiga, mille kohaselt kumuleeriti Egiptusest pärit klaasfilamentkiudheide väärtus Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide väärtusega, et määrata kindlaks, kas klaasfilamentkiudheide väärtus moodustas 60 % või rohkem klaaskiust kanga väidetavate „osade“ koguväärtusest. Nad viitasid dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b kasutatud sõnastusele „tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse“ (ainsuses).

(70)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on osutatud põhjenduses 1, hinnati esialgses uurimises Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi kumulatiivselt. Seetõttu oli asjakohane kohaldada sama metoodikat käesolevas meetmetest kõrvalehoidmise uurimises, et laiendada algseid meetmeid.

(71)

Teiseks ei keela dumpinguvastase alusmääruse artikkel 13 – mida kohaldatakse analoogia põhjal subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis – komisjonil teha sellist kumulatiivset analüüsi, et kontrollida, kas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60 % kriteerium on täidetud. Vastupidi, dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 sõnastuse „riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse“ tõlgendamine viisil, mis ei võimalda osade väärtust kumuleerida, kui meetmetest kõrvalehoidmine toimub rohkem kui ühes riigis, on vastuolus kehtiva ELi kohtupraktikaga. Kohtuasjas Kolachi käsitles Euroopa Kohus meetmetest kõrvalehoidmise eritava (juhtum, kus jalgrattaosad pandi kõigepealt pooleldi kokku Sri-Lankas ja seejärel täiendavalt veel Pakistanis) ja kinnitas, et selline meetmetest kõrvalehoidmine kuulub dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse, hoolimata selle sätte sõnastuses kasutatud ainsusest. Samuti rõhutas Euroopa Kohus, (18) et mis tahes muu tõlgendus võimaldaks eksportivatel tootjatel vähendada kõrvalehoidmise vastaste meetmete tõhusust. Seetõttu kehtib sama loogika ka püüdluste suhtes vältida meetmetest kõrvalehoidmise vastaste eeskirjade kohaldamist, hankides toorainet kahest riigist, millest mõlema suhtes kohaldatakse meetmeid.

(72)

Kolmandaks, äriühingu Turkiz Composite põhjendust järgides (juhul kui 50 % sisendmaterjalist hangitakse Hiinast ja ülejäänud 50 % Egiptusest) ei toimuks meetmetest kõrvalehoidmist olukorras, kus 100 % osadest hangitakse riikidest, mille suhtes kohaldatakse meetmeid. Selline tulemus oleks selgelt vastuolus dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikega 2, võttes arvesse ka seda, et kõik liitu eksporditud klaaskiust kangad koosnesid kas 100 % ulatuses Hiinast või 100 % ulatuses Egiptusest hangitud osadest.

(73)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et 60 % kriteerium on täidetud.

(74)

Turkiz Composite väitis, et tema lisandväärtust andev kulu oleks suurem kui piirmääraks seatud 25 % tootmise kogukuludest. Lisaväärtuse arvutamise peamised elemendid hõlmasid amortisatsiooni-, rendi- ja pakendimaterjalide kulusid, otseseid ja kaudseid tööjõukulusid ning muid kaudseid tootmiskulusid, mis moodustasid osa Turkiz Composite’i poolt vabastamistaotluse vormil esitatud aruandeperioodi finantsandmetest.

(75)

Komisjon analüüsis kõiki neid kuluartikleid ja leidis, et mõningaid kantud kulusid ei saa liigitada tootmiskulude hulka või need olid ülehinnatud:

(76)

Eespool märgitut silmas pidades oli komisjoni poolt arvutatud sissetoodud osade lisandväärtus oluliselt väiksem kui äriühingu Turkiz Composite arvutatud lisandväärtus.

(77)

Pealegi hankis Turkiz Composite peaaegu kõik sisendmaterjalid ja eelkõige 100 % oma peamisest sisendmaterjalist (klaasfilamentkiudheie) Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt. Turkiz Composite ei esitanud ühtegi kinnitavat tõendit selle kohta, et need hinnad olid pigem turutingimustele vastavad ja neid ei mõjutanud suhe, mitte need ei olnud seotud äriühingute vahelised siirdehinnad. Teisalt leidis komisjon, et need hinnad olid oluliselt madalamad kui hinnad, mida ülejäänud kolm koostööd tegevat Türgi eksportivat tootjat maksid aruandeperioodil sõltumatutele tarnijatele.

(78)

Piisavalt täpse järelduse tegemiseks käsitati äriühingu Turkiz Composite makstud hindu seetõttu äriühingute vaheliste siirdehindadena ja need asendati ülejäänud kolme koostööd teinud eksportiva tootja makstud kaalutud keskmiste hindadega.

(79)

Pärast avalikustamist väitsid Turkiz Composite ja LM Wind Power, et komisjon ei saa asendada siirdehindu kaalutud keskmiste hindadega, mida ülejäänud kolm Türgi eksportivat tootjat maksid aruandeperioodil oma sõltumatutele tarnijatele. Nad väitsid, et selline lähenemisviis ei ole lubatud, ning ei näinud õiguslikku alust dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamiseks analoogia põhjal. Samuti väitsid mõlemad osalised, et komisjon ei rakendanud reaalturuväärtuse kriteeriumi õigesti ning et komisjon ei taganud, et võrreldud hinnad oleksid koguseliselt võrreldavad ja et kõik hinnaelemendid oleksid kaasatud.

(80)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks ei viidanud komisjon oma üldises avalikustamisdokumendis dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikele 5 kui sellise korrigeerimise õiguslikule alusele. Komisjon võttis meetmetega hõlmatud riikidest imporditud osade väärtuse kindlaksmääramiseks arvesse dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b (mida kohaldatakse analoogia põhjal subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis) sõnastust ja eesmärki. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b sõnastus ei takista komisjoni mingil viisil tegemast teatavaid korrigeerimisi osade väärtuse kindlaksmääramiseks, eelkõige juhul, kui äriühingu kulud ei pruugi peegeldada osade väärtust, mis võib juhtuda, kui osad ostetakse seotud äriühingutelt. Osade väärtuse kindlaksmääramiseks oli komisjonil seega lubatud teha vajalikke korrigeerimisi, sealhulgas asendada seotud äriühingute vahelised siirdehinnad, kuna leiti, et need hinnad ei olnud turutingimustele vastavad. Selline lähenemisviis on kooskõlas ka alusmääruse artikli 23 ja sellega reguleeritavate uurimiste eesmärgiga, mida on käsitletud põhjenduses 68, kuna see takistab kõrvalehoidvaid äriühinguid alahindamast sissetoodud osi, et nende osade lisandväärtust ülehinnata.

(81)

Teiseks, seoses väitega, et komisjon ei rakendanud reaalturuväärtuse kriteeriumi õigesti, tuleks meenutada, et Turkiz Composite kuulub kontserni China National Building Materials Group, mis on Hiina riigi omanduses olev kontsern. Tema Hiinas ja Egiptuses asuvate seotud ettevõtete suhtes kohaldatakse meetmeid. Uurimine näitas, et äriühingu Turkiz Composite poolt Egiptuses ja Hiinas asuvatelt seotud ettevõtetelt ostetud klaasfilamentkiudheide hinnad olid oluliselt madalamad kui ülejäänud kolme Türgi eksportiva tootja makstud hinnad. Seetõttu võrdles komisjon äriühingute vahelisi hindu ja asendas need kaalutud keskmiste hindadega, mida ülejäänud kolm Türgi eksportivat tootjat maksid aruandeperioodil oma sõltumatutele tarnijatele.

(82)

Komisjon tagas, et võrreldud hinnad olid koguseliselt võrreldavad ja et kõik hinnaelemendid olid kaasatud. Esiteks kasutati võrdluseks sama perioodi, nimelt aruandeperioodi. Teiseks oli ülejäänud kolme Türgi eksportiva tootja poolt aruandeperioodil sõltumatutelt tarnijatelt ostetud klaasfilamentkiudheide kogus piisavalt suur (10 000–25 000 tonni) ja seega representatiivne, et kasutada asjaomaseid hindu usaldusväärsete hindadena äriühingu Turkiz Composite siirdehindade asendamiseks, eesmärgiga määrata lisandväärtus õigesti kindlaks. Kolmandaks valmistasid ülejäänud kolm koostööd tegevat Türgi eksportivat tootjat klaaskiust kangaid samamoodi nagu Turkiz Composite, alustades klaasfilamentkiudheidest. Uurimine ei tuvastanud mingeid kvaliteedierinevusi, kuna nelja koostööd teinud Türgi eksportiva tootja tootmisprotsess on sarnane. Neljandaks ostsid ülejäänud Türgi eksportivad tootjad suures koguses klaasfilamentkiudheiet oma riigist, samas kui Turkiz Composite ostis klaasfilamentkiudheiet ainult Egiptusest ja Hiinast. Siseturult representatiivsete koguste ostmine tooks tavaliselt kaasa pigem madalamad kui kõrgemad hinnad. Viiendaks võrreldi nelja Türgi eksportivat tootjat järjepidevalt, nimelt nende kontrollitud tabelites esitatud ostude kogukulude alusel.

(83)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et tema Hiinas asuvatelt seotud ettevõtetelt tehtud ostude hind oli kõrgem kui tema seotud ettevõtete müügihinnad sõltumatutele klientidele Türgis. Seetõttu väitis Turkiz Composite, et tema ostud tuleks lugeda turutingimustele vastavaks.

(84)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kontserni Jushi Group Co., Ltd. (edaspidi „Jushi Group“) (20) poolt küsimustikule esitatud vastuse tabelite C.3 R ja C.3.U põhjal oli tema klaasfilamentkiudheide keskmine ühiku müügihind aruandeperioodil sõltumatutele klientidele Türgis märkimisväärselt kõrgem kui Türgis asuvale seotud kliendile, st äriühingule Turkiz Composite. Komisjon analüüsis ka äriühinguga Turkiz Composite seotud teise Hiina äriühingu, nimelt Tongxiang Hengxian Trading Company Limited (edaspidi „Tongxian“) (21) hindu. Aruandeperioodil müüs Tongxian klaasfilamentkiudheiet üksnes äriühingule Turkiz Composite, kusjuures tema keskmine ühiku müügihind oli samuti madalam kui keskmine ühiku müügihind, mida Jushi Group küsis oma sõltumatutelt klientidelt Türgis. Lisaks ostis Turkiz Composite aruandeperioodil rohkem kui 90 % oma klaasfilamentkiudheide kogusest Jushi Groupilt ja Tongxianilt. Eespool märgitut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et äriühingu Turkiz Composite keskmine ühiku ostuhind oli temaga seotud Hiina äriühingute Jushi Group ja Tongxian puhul pidevalt ja märkimisväärselt madalam kui sõltumatu keskmine ühiku ostuhind, mida teised Türgi äriühingud (22) maksid Jushi Groupile, ning samuti pidevalt ja märkimisväärselt madalam kui ülejäänud kolme koostööd teinud Türgi eksportiva tootja poolt makstud hinnad, mistõttu ei olnud tegemist turutingimustele vastava hinnaga.

(85)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon kohaldas oma lehel „Lisandväärtuse test“ vale valemit, et arvutada „lisandväärtuse kulude osakaal“ (rida 54), kuna komisjon jagas valesti tootmise kogukulud (rida 50) „(Egiptusest, Hiinast ja muudest allikatest) sissetoodud osade kogusummaga“ (rida 49), kuid oleks pidanud selle asemel kasutama õigesti „Egiptusest ja Hiinast sissetoodud osade kogusummat“ (rida 48).

(86)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna Turkiz Composite ei esitanud tõendeid komisjoni arvutuse mõju kohta. Isegi kui komisjon kasutas vale valemit (mida ta siiski ei teinud) ja oleks kasutanud äriühingu Turkiz Composite soovitatud meetodit, et arvutada „lisandväärtuse kulude osakaal“, oleks see toonud kaasa vaid tühise erinevuse „lisandväärtuses“ ega oleks mõjutanud komisjoni järeldust, et osadele kokkupaneku või valmistamise käigus lisandunud väärtus oli väiksem kui 25 % tootmiskuludest.

(87)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon ei saa komplekte oma arvutustest välja jätta, kuna komplektid moodustavad osa uuritavast tootest. Komisjon lükkas selle väite tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud tema 5. juuli 2022. aasta konkreetses avalikustamisdokumendis, mis on suunatud äriühingule Turkiz Composite. Esiteks moodustas komplektide tootmine ja müük väikese osa äriühingu kogutoodangust ja -müügist aruandeperioodil. Aruandeperioodil liitu eksporditud klaaskiust kanga kogus olid rohkem kui 170 korda suurem kui liitu eksporditud komplektide kogus. Teiseks ei eristanud äriühing pearaamatu tasandil klaaskiust kanga tehaste ja komplekte valmistava tehase kulusid, välja arvatud see, et lõiketöökoja tööjõukulude jaoks loodi eraldi kontod. Kolmandaks müüdi komplekte peamiselt siseturul.

(88)

Lisaks sellele, tuginedes äriühingu Turkiz Composite esitatud teabele, isegi kui komisjon oleks otsustanud komplekte oma arvutusest mitte välja jätta, ei oleks „lisandväärtuse kulude osakaal“ peamiselt komplektide piiratud tootmisest tulenevalt muutnud komisjoni järeldust, et sissetoodud osadele kokkupaneku või valmistamise käigus lisandunud väärtus oli väiksem kui 25 % tootmiskuludest.

(89)

Teatatud tootmiskulusid korrigeerides ja klaasfilamentkiudheide teatatud siirdehindu asendades leiti, et sel viisil kindlaks tehtud keskmine lisandväärtus jääb aruandeperioodil alla 25 % künnise. Komisjon järeldas seega, et sissetoodud osadele kokkupaneku või valmistamise ajal lisandunud väärtus oli alla 25 % tootmiskuludest.

(90)

Kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 3 uuris komisjon, kas uuritava toote import kahjustas nii koguste kui ka hindade osas praegu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(91)

Mis puudutab koguseid, siis äriühingu Turkiz Composite esitatud ja kontrollitud tabelite põhjal importis ta 2019. aastal 0–300 tonni võrreldes 6 000–8 000 tonniga aruandeperioodil. Samal ajal oli liidu tarbimine taotluse esitaja hinnangul 2020. aastal umbes 150 000 tonni ja 2021. aastal umbes 170 000 tonni. Türgist pärit impordi turuosa oli aruandeperioodil üle 4 %.

(92)

Hindade puhul võrdles komisjon esialgses subsiidiumivastases uurimises kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis määrati kindlaks äriühingu Turkiz Composite esitatud teabe põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusejärgseid kulusid. Sellest hinnavõrdlusest nähtuvalt müüs Turkiz Composite liidu hindadest enam kui 10 % odavamalt.

(93)

Komisjon tegi järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Türgist kahjustas kehtivaid meetmeid koguste ja hindade osas.

(94)

Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 3 uuris komisjon samuti, kas imporditud samasugust toodet ja/või selle osi subsideeriti endiselt.

(95)

Nagu on märgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/776 (vt põhjendus 1), avastati, et Hiina ja Egiptuse eksportivad tootjad said kasu mitmesugustest HRV valitsuse ja Egiptuse antud subsiidiumidest. Sellega seoses leiti, et kontserni China National Building Materials Group Hiinas ja Egiptuses asuvad seotud äriühingud saavad kasu ka mitmesugustest subsiidiumikavadest, nagu toetused, soodusrahastamine ja saamata jäänud tulud. Leiti, et kuna need subsiidiumid ei olnud seotud konkreetse tootega, toetati nendega äriühingute kogutoodangut.

(96)

Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud uut teavet, mis oleks seadnud esialgse uurimise järelduse kahtluse alla ja näidanud, et sellised subsiidiumikavad enam ei kehtinud.

(97)

Lisaks ostis Turkiz Composite 100 % klaaskiust kanga tootmiseks kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas ja Egiptuses asuvatelt seotud ettevõtetelt. Nagu on märgitud komisjoni 24. juuni 2020. aasta rakendusmääruses (EL) 2020/870 (23) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/328, (24) said äriühingu Turkiz Composite seotud ettevõtted subsiidiume klaasfilamentkiudheide tootmiseks.

(98)

Uurimise käigus ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et äriühinguga Turkiz Composite seotud ettevõtete poolt Egiptuses ja Hiinas toodetud klaasfilamentkiudheide tootmist enam ei subsideerita. Seepärast järeldas komisjon, et imporditud samasuguse toote osasid subsideeriti endiselt.

(99)

Komisjon märkis ka, et võib eeldada subsiidiumide ülekandmist seotud äriühingute vahel, kes ei tegutse sõltumatult, (25) seda enam, kui tootmisahela järgmise etapi äriühing paneb toote kokku ja ekspordib seda liitu. Seepärast järeldas komisjon, et imporditud samasugust toodet ja selle osasid subsideeriti endiselt.

(100)

Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud lõplikest tasakaalustusmeetmetest hoiti Türgist äriühingu Turkiz Composite poolt lähetatud uuritava toote impordi kaudu kõrvale.

(101)

Võttes arvesse koostöö kõrget taset ja seda, et äriühingu Turkiz Composite teatatud eksportmüük oli suurem kui ülejäänud kolme Türgi koostööd teinud eksportiva tootja teatatud eksportmüük kokku ning et ükski teine Türgi äriühing ei esitanud vabastamistaotlust, jõudis komisjon järeldusele, et äriühingu Turkiz Composite suhtes tehtud järeldusi meetmetest kõrvalehoidmise kohta tuleks laiendada kogu Türgist pärit impordile.

(102)

Seepärast tuleks Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtivaid subsiidiumivastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 1 laiendada ka uuritava toote impordile.

(103)

Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 2 peaks laiendatav meede olema rakendusmääruse (EL) 2020/776 artikli 1 lõikega 2 „kõigi muude äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik tasakaalustav tollimaks määraga 30,7 %, mida kohaldatakse toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(104)

Turkiz Composite importis aruandeperioodil klaasfilamentkiudheiet osaliselt Egiptusest ja osaliselt HRVst. Turkiz Composite pani oma Egiptuses ja HRVs asuvatelt seotud ettevõtetelt saadud klaasfilamentkiudheide kokku liitu eksporditud klaaskiust kangaks, hoides sellega kõrvale nii Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordile kehtestatud tollimaksust (10,9 %) kui ka HRVst pärit klaaskiust kanga impordile kehtestatud tollimaksust (30,7 %). Kehtivate meetmete tõhususe säilitamiseks on rakendusmääruse (EL) 2020/776 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõrgema tollimaksu, st HRV kõigi „muude äriühingute“ suhtes kehtestatud tollimaksu (30,7 %) laiendamine seega õigustatud.

(105)

Pärast avalikustamist väitis Turkiz Composite, et komisjon ei saa Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tollimaksu laiendada, kuna klaasfilamentkiudheide impordi väärtus moodustab väiksema osa äriühingu Turkiz Composite poolt klaaskiust kanga tootmiseks kasutatud klaasfilamentkiudheide koguväärtusest ja ei vasta seega dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b (mida kohaldatakse analoogia põhjal subsiidiumivastase juhtumi hindamisel alusmääruse artikli 23 lõike 3 kontekstis) sätestatud 60 % kriteeriumile. Vastasel juhul oleks selline meetmete laiendamine Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, nagu on märgitud kohtuotsuse Zhejang Hantong vs. komisjon (T-278/20) punktis 127.

(106)

Komisjon lükkas väite, et ta ei saa Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tollimaksu laiendada, põhjenduses 71 kirjeldatud impordi kumuleerimist käsitlevate argumentide alusel tagasi. Samuti tuletas komisjon meelde, et alusmääruse eesmärk on kaitsta ELi tootmisharu ebaõiglase impordi eest ja alusmääruse artikli 23 eesmärk on eelkõige takistada kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmist. Tollimaksude laiendamine ainult Egiptusest pärit impordi suhtes kehtestatud tollimaksude tasemeni (10,9 %) ei võtaks arvesse asjaolu, et Hiina suhtes kehtestatud meetmetest on samuti kõrvale hoitud, ning kahjustaks kehtivate meetmete tõhusust.

(107)

Komisjon lükkas tagasi ka väite, et selline meetmete laiendamine Hiinast pärit klaaskiust kanga impordi suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Pidades silmas järeldusi, et nii Hiinast kui ka Egiptusest pärit impordi suhtes kehtestatud esialgsetest tasakaalustusmeetmetest hoiti kõrvale, ei mõistnud komisjon, miks oleks kahest kõrvalehoitud tollimaksust kõrgema laiendamine ebaproportsionaalne. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 104, on kehtivate meetmete tõhususe säilitamiseks rakendusmääruse (EL) 2020/776 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõrgema tollimaksu, st kõigi HRV „muude äriühingute“ suhtes kehtestatud tollimaksu (30,7 %) laiendamine seega õigustatud.

(108)

Pärast avalikustamist märkis LM Wind Power, et tollimaksude laiendamine Türgist pärit klaaskiust kanga impordile mõjutaks tõsiselt klaaskiust kanga importijate äritegevust, mis omakorda võib mõjutada liidu võimet saavutada oma keskkonnaalased eesmärgid, kuna liidu tuulegeneraatorite tootjad peaksid maksma klaaskiust kanga eest kõrgemat hinda.

(109)

Komisjon võttis LM Wind Poweri väited teadmiseks, kuid märkis uuesti, et alusmääruse artikli 23 kohaselt läbiviidava uurimise esmane eesmärk on tagada esialgse tasakaalustava tollimaksu tõhusus ja takistada sellest kõrvalehoidmist. Komisjon leidis käesoleva uurimise käigus, et alusmääruse artiklis 23 sätestatud kriteeriumid on täidetud, ja otsustas seetõttu laiendada tasakaalustusmeetmed Türgile. Siiski leiti, et kolm neljast koostööd tegevast eksportivast tootjast olid tõelised Türgi tootjad, ja seetõttu vabastati nad laiendatud meetmetest. Seega võivad klaaskiust kanga kasutajad hankida tooteid nii tollimaksust vabastatud tootjatelt kui ka liidu tootjatelt ja/või muudelt kolmandate riikide tootjatelt.

(110)

Taotluse esitaja märkis pärast avalikustamist, et ta tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle laiendada meetmeid Türgist pärit klaaskiust kanga impordile ning et tal ei ole komisjoni avalikustamise kohta märkusi.

(111)

Vastavalt alusmääruse artikli 23 lõikele 3 ja artikli 24 lõikele 5, milles on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uuritava toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(112)

Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et Turkiz Composite on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 23 lõike 6 kohaselt selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(113)

Vastavalt taotlusele olid kaks muud koostööd tegevat eksportivat tootjat, nimelt kontserni Metyx Composites kuuluvad äriühingud (vt põhjendus 26) ja Saertex Turkey Tekstil Ltd. Şirketi, peamised tegelikud klaaskiust kanga tootjad Türgis ning ei osalenud meetmetest kõrvalehoidmises (26). Uurimine kinnitas tõepoolest, et need kaks eksportivat tootjat ei importinud või importisid väga vähe klaasfilamentkiudheiet Hiinast ja/või Egiptusest.

(114)

Kolmas koostööd tegev tootja (Sonmez Asf Iplik Dokuma Ve Boya San Tic A. Ş) oli klaaskiust kanga väiketootja. Tal oli vähem kui kümme töötajat ja vähem kui viis klaaskiust kanga valmistamise masinat ning ta eksportis aruandeperioodil liitu vaid kaks suhteliselt tähtsusetut kogust. Äriühing asutati 1975. aastal, hakkas klaaskiust kangast tootma 2011. aastal ning ei importinud aruandeperioodil klaasfilamentkiudheiet ei Hiinast ega Egiptusest.

(115)

Kuna kolm eespool nimetatud Türgi eksportivat tootjat on tõelised tootjad, kes ei tegele ümberlaadimise ega muu meetmetest kõrvalehoidmisega, nagu näiteks kokkupanek, vabastatakse nad seega meetmete laiendamisest.

(116)

5. juulil 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil esitada oma märkused.

(117)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõike 3 alusel loodud komitee arvamusega,