1)

„valgusallikas“ – elektritoode, mis on ette nähtud valguse kiirgamiseks või hõõgniidita valgusallika puhul selleks, et seda saaks seadistada valgust kiirgama, või mõlemaks ja millel on kõik järgmised optilised näitajad:

tehnilise lahendusena võib valgusallikas sisaldada hõõgumisel, fluorestsentsil või suure valgustugevusega lahendusel põhinevat või anorgaanilise valgusdioodi ja orgaanilise valgusdioodi tehnoloogiat või nende kombinatsioone; IV lisas kirjeldatud menetlusega saab kindlaks teha, et toode on valgusallikas.

Kõrgrõhu-naatriumil (HPS) põhinevad valgusallikad, mis ei vasta tingimusele a, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel valgusallikateks.

Valgusallikad ei hõlma:

2)

„talitlusseadis“ – üks või mitu seadist, mis võivad olla valgusallikasse sisse ehitatud või mitte ja mille ülesanne on muundada avaliku võrgu toide elektriohutusest ja elektromagnetilisest ühilduvusest tulenevate piirangute piires niisugusele kujule, et seda saab tarbida vähemalt üks spetsiifiline valgusallikas. See võib hõlmata toite- või süütepinge muundamist, töö- ja eelsoojendusvoolu piiramist, külmkäivituse vältimist, võimsusteguri parandamist ja/või raadiohäirete vähendamist.

Mõiste „talitlusseadis“ ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (14) kohaldamisalasse kuuluvaid toiteallikaid. Ka ei hõlma see termin valgustusseadmete juhtseadiseid ega valgustusega mitteseotud osi (nagu on määratletud I lisas), kuigi need seadised või osad võivad olla talitlusseadisega kokku ehitatud või neid võidakse turustada koos talitlusseadisega kui üht toodet.

PoE (Etherneti kaudu toimuv toide) lüliti ei ole talitlusseadis käesoleva määruse tähenduses. „PoE lüliti“ – toite- ja andmetöötlusseadmed, mis on paigaldatud avaliku võrgu toite ja kontoriseadmete ja/või valgusallikate vahele andmete edastamiseks ja elektritoite tagamiseks;

3)

„eraldiseisev talitlusseadis“ – valgusallikasse sisseehitamata talitlusseadis, mis lastakse turule eraldi tootena või põhitoote osana;

4)

„põhitoode“ – toode, milles on üks või mitu valgusallikat ja/või eraldiseisvat talitlusseadist. Põhitoodete näiteks on valgustid, mida saab lahti võtta, et oleks võimalik eraldi kontrollida selle valgusallikat (-allikaid), ning valgusallikat (-allikaid) sisaldavad kodumajapidamisseadmed ja mööbliesemed (riiulid, peeglid, letid). Kui põhitoode ei ole lahtivõetav, et valgusallikat ja talitlusseadist kontrollida, loetakse kogu põhitoode valgusallikaks;

5)

„valgus“ – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–780 nm;

6)

„avaliku võrgu toide“ või „avaliku võrgu pinge“ – toide võrgust, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

7)

„valgusdioodkiip“ – väike valgust kiirgavast pooljuhtmaterjalist koosteüksus, millesse on ehitatud valgusdioodi sisaldav talitlev vooluahel;

8)

„valgusdioodplokk“ – elektriline osa, mis sisaldab peamiselt vähemalt üht valgusdioodkiipi. See ei hõlma talitlusseadist ega selle osi, soklit ja aktiivseid elektroonilisi komponente ega ole otse ühendatud avaliku võrgu pingega. See võib hõlmata üht või mitut järgmistest: optilised elemendid, valgusmuundurid (luminofoorid), termilised, mehaanilised ja elektrilised ühendusdetailid või osad elektrostaatilise lahenduse ärahoidmiseks. Valgust kiirgavaid seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks otse valgusdioodvalgustites, loetakse valgusallikateks;

9)

„värvsus“ – värvistiimuli omadus, mis on määratud tema värvsuskoordinaatidega (x ja y);

10)

„valgusvoog“ või „voog“ (Φ) – kiirgusvoost tuletatud suurus (mõõdetakse luumenites, lm), mis väljendab inimsilma spektraaltundlikkust elektromagnetilise kiirguse suhtes. Selle all mõeldakse koguvoogu, mis kiiratakse valgusallikast ruuminurka 4π sr asjakohaste standarditega kindlaksmääratud tingimustes (nt vool, pinge, temperatuur). See tähendab esialgset voogu hämardamata valgusallikast pärast lühikest tööaega, välja arvatud juhul, kui on selgelt täpsustatud, et tegemist on vooga, mis on hämardatud, või vooga pärast teatavat tööaega. Kui valgusallikat saab seadistada nii, et see kiirgab erinevate valgusspektritega ja/või erinevate suurimate valgustugevustega, mõeldakse sellega voogu I lisas määratletud võrdlusseadistuse korral;

11)

„värviesitusindeks“ (CRI) – arvnäitaja, mis iseloomustab mõju, mida valgusallikas avaldab eseme näivale värvusele, kui niisugust värvust võrreldakse teadlikult või alateadlikult eseme näiva värvusega valgustamisel võrdlusvalgusallikaga, ja see võrdub keskmise värviesitusega Ra, mis leitakse standardis määratletud esimese kaheksa katsevärvuse (R1 — R8) põhjal;

12)

„hõõgumine“ – nähtus, mille puhul saadakse valgust soojusest, mis tekib tavaliselt valgusallikas, kui valgust kiirgab niidilaadne juht (hõõgniit), mis kuumeneb, kui seda läbib elektrivool.

13)

„halogeenvalgusallikas“ – hõõgniidiga valgusallikas, milles niidilaadne juht (volframist hõõgniit) paikneb halogeene või halogeeniühendeid sisaldavas gaasilises keskkonnas;

14)

„fluorestsents“ või „luminofoorvalgusallikas“ – nähtus või valgusallikas, mille puhul toimub gaaslahendus madalrõhulises elavhõbeda auru sisaldavas keskkonnas ja valgus tekib peamiselt ühes või mitmes luminofoorikihis, mida ergastatakse lahenduses tekkiva ultraviolettkiirgusega. Luminofoorvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse magnetilisel induktsioonil põhinevad valgusallikad samuti luminofoorvalgusallikaks;

15)

„suure valgustugevusega lahendus“ (HID) – elektriline gaaslahendus, milles valgusallikana toimivat kaart stabiliseerib kolvi seina temperatuur ning lahenduskaarega kolvi seinale ülekantava võimsuse tihedus on üle 3 W/cm2. Suure valgustugevusega valgusallikad on I lisas määratletud metallhaliidi tüüpi, kõrgrõhulised naatriumauru tüüpi ja elavhõbeauru tüüpi valgusallikad;

16)

„gaaslahendus“ – nähtus, mille puhul valgus tekib otseselt või kaudselt gaasis, plasmas, metalliaurus või gaaside ja aurude segus toimuva elektrilahenduse tulemusel;

17)

„anorgaaniline valgusdiood“ (LED) – seade, milles tekib valgus anorgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

18)

„orgaaniline valgusdiood“ (OLED) – seade, milles tekib valgus orgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

19)

„kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles tekib valgus peamiselt naatriumiaurus tekkiva kiirguse toimel, kui naatriumiauru osarõhk on suurusjärgus 10 kPa. Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus.

20)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on ökodisaininõuete seisukohast olulised samad tehnilised näitajad, kuid mille on sama tootja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

21)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja või importija nimega mudelitest;

22)

„lõppkasutaja“ – füüsiline isik, kes ostab või eeldatavasti ostab toote eesmärgil, mis on väljaspool tema kaubanduslikku või äri-, käsitöö- või kutsealast tegevust.

a)

rangemate energiatõhususnõuete kehtestamine kõikide valgusallika liikide kohta, eelkõige muude kui valgusdioodvalgusallikate kohta ja eraldiseisvate talitlusseadiste kohta;

b)

nõuete kehtestamine valgustusseadmete juhtseadiste kohta;

c)

rangemate nõuete kehtestamine väreluse ja stroboskoopnähtuse kohta ning selliste nõuete laiendamine eraldiseisvatele talitlusseadistele;

d)

nõuete kehtestamise hämardumise, sh hämardumisega seotud väreluse kohta;

e)

rangemate nõuete kehtestamine (võrguühendusega) ooteseisundi tarbimisvõimsuse kohta;

f)

seadistatava värvusega valgusallikate võimsusboonuse vähendamine või kaotamine ning suure värvipuhtuse erandi kaotamine;

g)

tööea nõuete kehtestamine;

h)

täiustatud teabenõuete kehtestamine tööea, sealhulgas talitlusseadiste tööea kohta;

i)

värviesitusindeksi asendamine asjakohasema näitajaga;

j)

selle kontrollimine, kas luumen on piisav ainuke valgusvoo mõõtühik;

k)

erandid;

l)

täiendavate ressursitõhususnõuete kehtestamine toodete kohta vastavalt ringmajanduse põhimõtetele, eriti valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste eemaldatavuse ja asendatavuse osas.

1)

„avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (mains light source, MLS) – valgusallikas, mille võib ühendada otse avalikku elektrivõrku. Avaliku võrgu toitega valgusallikateks loetakse valgusallikad, mille võib ühendada avalikku võrku otse või kaudselt eraldiseisva talitlusseadise kaudu;

2)

„muu kui avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (non-mains light source, NMLS) – valgusallikas, mis vajab avaliku võrgu toite kasutamiseks eraldiseisvat talitlusseadist;

3)

„suundvalgusallikas“ (directional light source, DLS) – valgusallikas, mille koguvalgusvoost vähemalt 80 % langeb ruuminurka π steradiaani (see vastab koonusele tipunurgaga 120°);

4)

„suunamata valgusvooga valgusallikas“ (nondirectional light source, NDLS) – valgusallikas, mis ei ole suundvalgusallikas;

5)

„ühendatud valgusallikas“ (connected light source, CLS) – valgusallikas andmesideosadega, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud valgust kiirgavatest osadest, et säiliks võrdlusseadistus. Selline valgusallikas võib olla sellega kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või võib töötada koos eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule valgusallikaga koos ühe tootena;

6)

„ühendatud eraldiseisev talitlusseadis“ (connected separate control gear, CSCG) – eraldiseisev talitlusseadis andmesideosadega, mis on talitlusseadise osadest füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud, et säiliks võrdlusseadistus. Eraldiseisev talitlusseadis võib olla kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või see võib töötada koos selliste eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule talitlusseadisega koos ühe tootena;

7)

„andmesideosad“ – osad, mis täidavad mis tahes funktsioone järgmistest:

8)

„seadistatava värvusega valgusallikas“ (colour-tuneable light source, CTLS) – valgusallikas, mida saab seadistada valgust kiirgama laias värvusvahemikus, mis on väljaspool artiklis 2 määratletud vahemikku, kuid mille võib seadistada ka kiirgama valget valgust artiklis 2 määratletud vahemikus, mille puhul kuulub valgusallikas käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Seadistatava värvusega valgusallikaks ei loeta seadistatavaid valge valguse allikaid, mida saab seadistada kiirgama valgust erinevate lähimate värvsustemperatuuridega ainult artiklis 2 sätestatud vahemikus, ega valgusallikaid, mille kiiratav valgus muutub hämardamisel soojemaks, st mille lähim värvsustemperatuur on hämardatud valge valguse puhul madalam, millega jäljendatakse hõõgniidiga valgusallikate valgust;

9)

„spektraalne värvipuhtus“ – protsentides väljendatav suurus, mis iseloomustab seadistatava värvusega valgusallikat, mis on seadistatud kiirgama teatava värvusega valgust; selle arvutamiseks standardites täpsemalt määratletud viisil tõmmatakse värvusruumi x-y-graafikule sirgjoon alates punktist 1 värvsuskoordinaatidega x = 0,333 ja y = 0,333 (värvitu valgusstiimuli punkt) läbi valgusallika värvsuskoordinaatidele vastava punkti 2 (koordinaatidega x ja y) värvusruumi välispiirini (spektraalvärvsusjoon, punkt 3). Spektraalne värvipuhtus arvutatakse kui punktide 1 ja 2 vahelise lõigu pikkuse suhe punktide 1 ja 3 vahelise lõigu pikkusesse. Joone kogupikkusele vastab värvipuhtus 100 % (spektraalvärvsusjoonel paiknev punkt). Värvitu valgusstiimuli punkt vastab värvipuhtusele 0 % (valge valgus);

10)

„suure heledusega valgusallikas“ (high-luminance light source, HLLS) – LED-valgusallikas, mille keskmine heledus suurima valgustugevuse suunas on suurem kui 30 cd/mm2;

11)

„heledus“ – heledus (cd/m2) antud suunas ja antud reaalse või kujutletava pinna punktis on kitsa kiirtekimbu valgusvoog läbi antud punkti antud suunda sisaldavasse ruuminurka, jagatud kiirtekimbu ristlõikepindalaga kohas, mis sisaldab seda punkti;

12)

„keskmine heledus“ – LED-valgusallika keskmine heledus (cd/mm2) on sellise valgust kiirgava pinna keskmine heledus, mille heledus on suurem kui 50 % suurimast heledusest;

13)

„valgustusseadme juhtseadised“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või eraldiseisvasse talitlusseadisesse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga või eraldiseisva talitlusseadisega kui ühte toodet ning mida ei ole ilmtingimata vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata või eraldiseisev talitlusseadis saaks varustada elektrivõimsusega valgusallikat (-allikaid), et see (need) kiirgaks(id) täiskoormusel, kuid selliste osade abil saab juhtida manuaalselt või automaatselt ja otse või eemalt valgustugevust, värvsust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka. Hämardeid loetakse samuti valgustusseadmete juhtseadisteks.

Mõiste hõlmab ka andmesideosi, kuid ei hõlma määruse (EÜ) nr 1275/2008 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid;

14)

„valgustusega mitteseotud osad“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või eraldiseisvasse talitlusseadisesse või on füüsiliselt eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga või eraldiseisva talitlusseadisega kui ühte toodet ning mida ei ole vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata või et eraldiseisev talitlusseadis saaks varustada elektritoitega valgusallikat (-allikaid), et see (need) kiirgaks(id) täiskoormusel, ning mis ei ole valgustusseadme juhtseadised. Näited hõlmavad muu hulgas järgmist: kõlarid, kaamerad, sidesignaalide kordistid leviala suurendamiseks (nt raadio-kohtvõrkudes), võrgu tasakaalustatust tagavad osad (teevad vajaduse korral lülituse sisemisele akutoitele), akulaadijad, visuaalsed märguanded (kirja saabumine, uksekella helisemine, äratus), valgusside Li-Fi kasutamine (LiFi – kahesuunaline suurekiiruseline traadita side võrgus).

See mõiste hõlmab ka andmesideosi, mis täidavad muid funktsioone kui valguse kiirgamise funktsiooni juhtimine;

15)

„kasulik valgusvoog“ (Φuse) – valgusallika valgusvoo osa, mille põhjal määratakse valgusallika energiatõhusus:

16)

„kiirgusnurk“ – suundvalgusallika kiirgusnurk on nurk kiirtekimbu telge läbival tasapinnal asuva kahe kujuteldava sirge vahel, mis läbivad valgusallika esipinna keskpunkti ja punkte, milles valgustugevus on kiirtekimbu telje valgustugevusest 50 %, kus kiirtekimbu telje valgustugevus on valgustugevus, mis on mõõdetud kiirtekimbu teljel.

Kui valgusallikal on eri tasapindadel erinevad kiirgusnurgad, kasutatakse suurimat kiirgusnurka;

kasutaja seadistatava kiirgusnurgaga valgusallikate puhul kasutatakse kiirgusnurka, mis vastab võrdlusseadistusele;

17)

„täiskoormus“ –

18)

„koormamata seisund“ – eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral on selle sisend ühendatud avalikku elektrivõrku, aga väljundist on tahtlikult lahti ühendatud valgusallikad ning, kui see on asjakohane, valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Koormamata seisundit kasutatakse ainult sellise eraldiseisva talitlusseadise puhul, mille kohta tootja või importija on tehnilistes dokumentides teatanud, et see on ette nähtud sellise seisundi jaoks;

19)

„ooteseisund“ – valgusallika või eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral see on ühendatud toitega, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas või talitlusseadis ootab juhtsignaali, et minna tagasi valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised, mis võimaldavad ootefunktsiooni kasutada, peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahtiühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

20)

„võrguühendusega ooteseisund“ – ühendatud valgusallika või ühendatud eraldiseisva talitlusseadise seisund, mille korral see on ühendatud toiteallikaga, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust või talitlusseadis ei varusta võimsusega valgusallikat (-allikaid), et see (need) saaks(id) valgust kiirata, ja ootab kaugjuhtimiskäsklust, et minna tagasi valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema välja lülitatud või nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

21)

„juhtimisseisund“ – valgustusseadme juhtseadiste seisund, mil nad on ühendatud valgusallikaga ja/või eraldiseisva talitlusseadisega ja täidavad oma ülesandeid nii, et juhtsignaale saab sisemiselt tekitada või on võimalik vastu võtta kaugjuhtimiskäsklusi traadita või traadiga ühenduse kaudu ja neid töödelda, nii et sellega muudetaks valgusallika valguskiirgust või tehtaks vastav soovitud muudatus eraldiseisvast talitlusseadisest tulevas toites;

22)

„kaugjuhtimiskäsklus“ – võrgu kaudu väljastpoolt valgusallikat või eraldiseisvat talitlusseadist saadetud signaal;

23)

„juhtsignaal“ – analoog- või digitaalsignaal, mis saadetakse valgusallikale või eraldiseisvale talitlusseadisele kas traadita või traadiga ühenduse kaudu kas pingemodulatsiooniga eraldi juhtkaablis või moduleeritud signaaliga toitepinges. Signaali ei saadeta võrgu kaudu, vaid näiteks sisemisest allikast või tarnitud toote juurde kuuluvast kaugjuhtimispuldist;

24)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

25)

„sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus“ (Pon) – valgusallika tarbimisvõimsus täiskoormusel (vattides), kui kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Muu kui avaliku võrgu toitega valgusallika (mis vajab tööks eraldiseisvat talitlusseadist) sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsust Pon saab mõõta otse valgusallika sisendis või see määratakse teadaoleva tõhususega talitlusseadise kaudu, lahutades selle tarbimisvõimsuse avaliku võrgu mõõdetud sisendvõimsusest;

26)

„koormamata seisundi tarbimisvõimsus“ (Pno) – eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) koormamata seisundis;

27)

„ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Psb) – valgusallika või eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) ooteseisundis;

28)

„võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Pnet) – ühendatud valgusallika või ühendatud eraldiseisva talitlusseadise tarbimisvõimsus (vattides) võrguühendusega ooteseisundis;

29)

„võrdlusseadistus“ (reference control settings, RCS) – juhtseadistus või juhtseadistuste kogum, mida kasutatakse selleks, et kontrollida valgusallika vastavust käesoleva määruse nõuetele. Sellised seadistused on asjakohased valgusallikate puhul, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka.

Põhimõtteliselt määrab võrdlusseadistuse eelnevalt kindlaks tootja ja selleks on tehase vaikeseaded, millega puutub kasutaja kokku toote esimesel paigaldamisel (toote seaded pakendi avamisel). Kui paigaldamise käik näeb ette, et toote tarkvara tuleb esmapaigaldusel automaatselt uuendada või kui kasutajal on võimalik sellist ajakohastust teha, tuleb võtta arvesse sellest tulenevaid seadistuste muudatusi, kui neid on.

Kui toote seadistus pakendi avamisel on tahtlikult muudetud võrdlusseadistusest erinevaks (nt väikesele võimsusele ohutuse eesmärgil), peab tootja märkima tehnilistes dokumentides, kuidas teha uuesti võrdlusseadistus seadme vastavuse kontrollimiseks ning lisama tehnilise põhjenduse, miks toote seadistus pakendi avamisel erineb võrdlusseadistusest.

Valgusallika tootja määrab kindlaks võrdlusseadistuse nii, et:

Võrdlusseadistus tuleb määrata kindlaks selliste valgusallikate jaoks, mille puhul põhitoote tootja võib teha kasutamisega seotud valikuid, mis mõjutavad valgusallika omadusi (nt töövoolu(de) kindlaksmääramine, soojuslik kavand) ja mida lõppkasutaja ei saa mõjutada. Sellisel juhul kasutatakse katse nimitingimusi, mille on määranud kindlaks valgusallika tootja;

30)

„kõrgrõhu-elavhõbevalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles peamine osa valgusest tekib otseselt või kaudselt eelkõige elavhõbedaaurus tekkiva kiirguse toimel, kui elavhõbedaauru osarõhk on suurem kui 100 kPa;

31)

„metallhaliidvalgusallikas“ (metal halide light source, MH) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib metalliaurude, metallhaliidide ning metallhaliidide dissotsiatsioonisaaduste segu kiirgamisel. Metallhaliidvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu ta ühendatakse toitepingega. Metallhaliidvalgusallika kaarlahendustoru võib olla kvartsist (QMH) või keraamiline (CMH);

32)

„kompaktluminofoorvalgusallikas“ (compact fluorescent light source, CFL) – ühe sokliga ja painutatud toruga luminofoorvalgusallikas, mis on ette nähtud võtma vähe ruumi. Kompaktluminofoorvalgusallikad võivad olla peamiselt spiraalikujulised või peamiselt mitme paralleelse ühendatud toru kujulised kas koos või ilma pirnitaolise väliskolvita. Kompaktluminofoorvalgusallikal võib olla talitlusseadis külge ehitatud (CFLi), kuid see võib olla ka ilma külgeehitatud talitlusseadiseta (CFLni);

33)

„T2“, „T5“, „T8“, „T9“ ja „T12“ on toruvalgusallikad vastavalt läbimõõduga ligikaudu 7, 16, 26, 29 ja 38 mm, nagu on kindlaks määratud standardites. Toru võib olla sirge või painutatud (nt U-kujuliseks või rõngakujuliseks);

34)

„LFL T5-HE“ – suure valgusviljakusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on väiksem kui 0,2 A;

35)

„LFL T5-HO“ – suure valgustugevusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on vähemalt 0,2 A;

36)

„LFL T8 2-foot“, „LFL T8 4-foot“ või „LFL T8 5-foot“ – sirged luminofoorvalgusallikad T8, ligikaudse pikkusega vastavalt 600 mm (2 jalga), 1 200 mm (4 jalga) ja 1 500 mm (5 jalga), nagu on kindlaks määratud standardites;

37)

„magnetinduktsioonvalgusallikas“ – luminofoortehnoloogial põhinev valgusallikas, mille puhul saadakse gaaslahenduseks vajalik energia kõrgsageduslikult magnetväljalt gaaslahenduse keskkonda paigutatud elektroodide asemel. Magnetinduktor võib olla välimine või sisemine vastavalt lahendustoru kujule;

38)

„G4“, „GY6.35“ ja „G9“ – valgusallika soklid, millel on kaks väikest kontakttikku vahekaugusega vastavalt 4, 6.35 ja 9 mm, nagu on kindlaks määratud standardites;

39)

„HL R7s“ – avaliku võrgu pingel töötav kahe sokliga sirge halogeenvalgusallikas, mille sokli läbimõõt on 7 mm;

40)

„K39d“ – valgusallika sokkel, mille küljes on kaks juhet silmustega, mida saab kruvidega kinnitada;

41)

„G9.5“, „GX9.5“, „GY9.5“, „GZ9.5“, „GZX9.5“, „GZY9.5“, „GZZ9.5“, „G9.5HPL“, „G16“, „G16d“, „GX16d“, „GY16“, „G22“, „G38“, „GX38“ ja „GX38Q“ – valgusallika soklid, millel on kaks kontakttikku vahekaugusega vastavalt 9.5, 16, 22 ja 38 mm, nagu on kindlaks määratud standardites. G9.5HPL sisaldab teatavate mõõtudega jahutit, nagu neid kasutatakse suure valgusviljakusega halogeenlampides, ja võib sisaldada ka täiendavaid kontakttikke maandamiseks;

42)

„P28s“, „P40s“, „PGJX28“, „PGJX36“ ja „PGJX50“ – valgusallika soklid, millel on kontaktäärik valgusallika õigeks fookustamiseks peegeldi suhtes, nagu on kindlaks määratud standardites;

43)

„QXL“ (Quick eXchange Lamp) – valgusallika sokkel, millel on valgusallika poolsel küljel kaks külgedele eenduvat osa, mille pinnad on elektrikontaktid, ja vastas-, st tagumisel küljel keskel eenduv osa, mis võimaldab valgusallika kahe sõrme vahele haarata. See on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks sellistes lavavalgustites, millesse pannakse valgusallikas tagantpoolt ja keeratakse kinni või lahti veerandpöördega;

44)

„akutoitega“ – toode, mis töötab üksnes alalisvoolu toitel, mis saadakse samas tootes paiknevast akust, ning mida ei ühendata otse ega kaudselt avalikku elektrivõrku;

45)

„väliskolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika teine, väline kolb, mida ei ole vaja valguse saamiseks, näiteks väline kest, mis takistab elavhõbeda ja klaasi sattumist keskkonda, kui valgusallikas puruneb. Väliskolvi olemasolu kindlakstegemisel ei loeta kolviks suure valgustugevusega lahendusvalgusallika kaarlahendustoru;

46)

„läbipaistmatu kolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika läbipaistmatu väliskolb või -toru, milles olev valgust tekitav kaarlahendustoru ei paista välja;

47)

„pimestamisvastane kaitse“ – mehhaaniline või optiline peegeldav või mittepeegeldav läbipaistmatu varje, mis on ette nähtud tõkestama suundvalgusallikast otse kiiratavat valgust, et see ei pimestaks (osaliselt ajutiseks pimedaks jäämine) selle poole otse vaatajat. See ei hõlma suundvalgusallika kiirgaja pinnakatet;

48)

„talitlusseadise tõhusus“ – valgusallika väljundvõimsus, mis on jagatud eraldiseisva talitlusseadise sisendvõimsusega, nagu need on määratud standardites sätestatud tingimustel ja meetoditel. Kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või tootja juhiste järgi seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele ning see tarbimisvõimsus lahutatakse kogusisendvõimsusest;

49)

„kestvuskatse järgne toimivus“ – LED- või OLED-valgusallika toimivus pärast V lisas sätestatud kestvuskatset;

50)

„värelus“ – staatilisel vaatlejal valgusärritaja tajumine visuaalselt ebapüsivana valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalise muutlikkuse tõttu. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muud mõjutavad tegurid.

Väreluse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat „lühikese ajavahemiku värelus“ Pst (LM), kus „st“ (short term) tähistab lühikest ajavahemikku ja „LM“ väreluse mõõtemeetodit LM (light method), mis on määratletud standardites. Väärtus Pst (LM) = 1 tähendab, et keskmisel vaatlejal on 50 % tõenäosus väreluse avastamiseks;

51)

„stroboskoopnähtus“ – staatilisel vaatlejal mittestaatilises keskkonnas tekkiv liikumisaistingu muutus, mis on tingitud valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalisest muutlikkusest. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu tegur.

Stroboskoopnähtuse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat SVM (stroboscopic visibility measure), mis on määratletud standardites. SVM = 1 vastab keskmise vaatleja nähtavuspiirile;

52)

„esitatud väärtus“ – väärtus, mille tootja või importija märgib tehnilistesse dokumentidesse vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punktile 2;

53)

„ultraviolettkiirguse efektiivne erivõimsus“ (mW/klm) – valgusallika spektraalsete parandusteguritega kaalutud ultraviolettkiirgusvõimsuse ja valgusallika valgusvoo jagatis;

54)

„valgustugevus“ (kandela, cd) – valgusallikast antud ruuminurka kiiratava valgusvoo ja selle ruuminurga jagatis;

55)

„lähim värvsustemperatuur (correlated colour temperature, CCT, ühik K)“ – Plancki kiirguri (mustkiirguri) temperatuur, mille puhul selle kiirguri tajutud värvus samasuguse heleduse ja samade vaatlustingimuste puhul sarnaneb kõige rohkem teatava ärritaja värvusega;

56)

„värvuse koosseis“ – üksiku valgusallika ruumiliselt keskmistatud värvsuskoordinaatide (x, y) maksimaalne kõrvalekalle (lühikese aja möödudes) tootja või importija esitatud värvsuse keskpunktist (cx, cy), väljendatuna värvsuse keskpunkti (cx, cy) ümber koostatud MacAdami ellipsi astmetes;

57)

„faasinihe (cos φ1)“ – koosiinus nurgast φ1, mis on avaliku võrgu pinge põhiharmooniku ja avaliku võrgu voolu põhiharmooniku vahel. Seda mõistet kasutatakse LED- ja OLED-tehnoloogial põhinevate avaliku võrgu toitega valgusallikate puhul. Faasinihet mõõdetakse täiskoormusel ja, kui see on asjakohane, võrdlusseadistusel, nii et valgustusseadme juhtseadised on juhtimisseisundis ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele vastavalt tootja juhistele;

58)

„valgusvoo vähenemistegur“ (lumen maintenance factor, XLMF) – valgusallika tööea teatava ajahetke valgusvoo ja selle algvalgusvoo suhe;

59)

„elueategur (survival factor, SF)“ – kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissagedusel teataval ajahetkel talitlust jätkavate valgusallikate osa valgusallikate koguarvust;

60)

„tööiga“ – LED- ja OLED-valgusallikate talitlusaeg tundides alates nende kasutusele võtmisest kuni hetkeni, mil 50 %-l valgusallikatest on valgusvoog muutunud väiksemaks kui 70 % algvalgusvoost. Sellist tööiga tähistatakse järgmiselt L70B50;

61)

„valgustundlikud patsiendid“ – teatavas haigusseisundis inimesed, kes on oma haigusseisundi tõttu valgustundlikud ja kellel põhjustab loomulik valgus ja/või teataval tehnoloogial põhinev tehisvalgustus kõrvalnähte;

62)

„valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala“ (A) – pindala (mm2), mis on valgust kiirgava pinna ristprojektsioonil suurima valgustugevusega suunas, kui valgust kiirgav pind on sellise valgusallika pind, mis kiirgab valgust esitatud optiliste omadustega; selleks võib olla näiteks kaarlahendustoru ligikaudu kerakujuline pind (a), hõõglambispiraali (b) või gaaslahenduslambi (c, d) silindriline pind või valgusdioodi lameda või poolkerakujulise kesta pind (e).

Valgusallikatel, millel on läbipaistmatu kolb või pimestamisvastane kaitse, on valgust kiirgav pind kogu pind, läbi mille valgusallikas kiirgab valgust.

Kui valgusallikas on mitu valgust kiirgavat elementi, loetakse valgust kiirgavaks pinnaks sellise väikseima kogumahuga kesta projektsioon, mis ümbritseb kõiki valgust kiirgavaid elemente.

Suure valgustugevusega lahendusvalgusallikate puhul kasutatakse määratlust a, välja arvatud juhul, kui näidisel d näidatud mõõtude puhul kehtib L > D, kus L on kaugus elektroodide otste vahel ja D on kaarlahendustoru siseläbimõõt.

a)

Alates 1. septembrist 2021 ei tohi valgusallika esitatud tarbimisvõimsus P on ületada suurimat lubatud võimsust Ponmax (W), mis on esitatud kasuliku valgusvoo Φuse (lm) ja esitatud värviesitusindeksi (CRI, dimensioonita suurus) funktsioon, nagu näha järgmisest valemist:

Ponmax = C × (L + Φuse/(F × η)) × R,

kus

Tabel 1.

Piirvalgusviljakused (η) ja lõplikud kaotegurid (L)

Tabel 2.

Paranduskoefitsient C sõltuvalt valgusallika omadustest

Parandusteguri kohaldatavad boonused liituvad.

Valgusallika HLLS boonust ei tohi liita suundvalgusallika (DLS) alusväärtusele C (suunamata valgusvooga valgusallika (NDLS) C alusväärtust kasutatakse HLLS puhul).

Valgusallikaid, mille spektrit ja/või kiirgusnurka saab lõppkasutaja seadistada ja sellega muuta kasulikku valgusvoogu, värviesitusindeksit (CRI) ja/või lähimat värvsustemperatuuri (CCT) ning/või muuta valgusallika kas suunamata valgusvooga või suundvalgusallikaks, hinnatakse võrdlusseadistuses.

Valgusallika ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ei tohi olla suurem kui 0,5 W.

Võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ei tohi ühendatud valgusallikal olla suurem kui 0,5 W.

Psb ja Pnet lubatud väärtusi ei tohi liita.

b)

Alates 1. septembrist 2021 kohaldatakse täiskoormusel töötava eraldiseisva talitlusseadise suhtes tabelis 3 esitatud vähima energiatõhususe nõudeid:

Tabel 3.

Täiskoormusel töötava eraldiseisva talitlusseadise vähim energiatõhusus

Mitmevõimsuselised eraldiseisvad talitlusseadised peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele vastavalt suurimale esitatud võimsusele, millega nad võivad töötada.

Eraldiseisva talitlusseadise koormamata seisundi tarbimisvõimsus Pno ei tohi olla suurem kui 0,5 W. See kehtib ainult sellise eraldiseisva talitlusseadise puhul, mille kohta tootja või importija on tehnilistes dokumentides teatanud, et see on ette nähtud koormamata seisundi jaoks.

Eraldiseisva talitlusseadise ooteseisundi tarbimisvõimsus Pno ei tohi olla suurem kui 0,5 W.

Ühendatud eraldiseisva talitlusseadise võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Pnet ei tohi olla suurem kui 0,5 W. Psb ja Pnet lubatud väärtusi ei tohi liita.

a)

Teave, mis tuleb esitada otse valgusallikal

Kõikide valgusallikate pinnal, välja arvatud CTLS, LFL, CFLni, muud FLid ja HID, tuleb esitada kasulik valgusvoog ja selle ühik (lm) ning lähim värvsustemperatuur ja selle ühik (K) loetava kirjaga, kui pärast ohutusega seotud teavet on selleks piisavalt ruumi, nii et tekst ei takista põhjendamatult valguse kiirgumist.

Suundvalgusallikatel tuleb esitada ka kiirgusnurk (ja selle ühik °).

Kui ruumi on vaid kahe suuruse jaoks, esitatakse kasulik valgusvoog ja lähim värvsustemperatuur. Kui ruumi on vaid ühe suuruse jaoks, esitatakse kasulik valgusvoog.

b)

Teave, mis tuleb nähtavalt esitada pakendil

c)

Teave, mis tuleb esitada nähtavalt tootja, importija või volitatud esindaja vaba juurdepääsuga veebisaidil

d)

Tehnilised dokumendid

e)

Teave III lisa punktis 3 osutatud toodete kohta

III lisa punkti 3 kohaste valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ettenähtud otstarve esitatakse käesoleva määruse artikli 5 kohase vastavushindamise jaoks tehnilistes dokumentides ning igat liiki pakenditel, tooteteabes ja reklaamis, märkides seejuures selgelt, et valgusallikas või eraldiseisev talitlusseadis ei ole ette nähtud kasutamiseks muul otstarbel.

Käesoleva määruse artikli 5 kohase vastavushindamise jaoks koostatud tehnilistes dokumentides tuleb nimetada tehnilised näitajad, mille tõttu toote ehitus vastab erandi nõuetele.

III lisa punkti 3 alapunktis p osutatud valgusallikate kohta tuleb kindlasti märkida: „See valgusallikas on kasutamiseks vaid valgustundlikele patsientidele. Selle valgusallika kasutamine põhjustab suuremaid energiakulusid kui võrdväärne energiatõhusam toode.“

1.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib mudeli ühte eksemplari käesoleva lisa punkti 2 alapunktide a ja b osas.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib valgusallika mudeli kümmet eksemplari või eraldiseisva talitusseadise mudeli kolme eksemplari. Kontrollimisel lubatud hälbed on esitatud käesoleva lisa tabelis 6.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui käesoleva lisa punkti 3 kohaselt on otsustatud, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused pärast mittevastavuse kohta otsuse tegemist teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.

a)

Ümbritseva keskkonna tingimused ja katse ettevalmistused:

b)

Kulumiskatse meetod:

—

avaliku võrgu pingel töötavad suunamata valgusvooga valgusallikad: 120–140 lm/W;

—

avaliku võrgu pingel töötavad suundvalgusallikad: 90–100 lm/W;

—

suundvalgusallikad, mis ei tööta avaliku võrgu toitel: 85– 95 lm/W;

—

sirged valgusallikad (toruvalgusallikad) 140–160 lm/W.