24.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/1

(1)

Nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (1) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rakendamise esimestel aastatel kasutati laialdaselt erivahendeid, et lahendada Euroopa naaberriikides tekkinud uusi probleeme, millest tuleneva kaugeleulatuva humanitaar- ja julgeolekumõju ohjamiseks oli vaja kiireid ja terviklikke liidu meetmeid.

(2)

Asjaolud, mis tingisid kõnealused erakorralised meetmed ja vajaduse võtta täiendavaid meetmeid, püsivad, nagu näitab varude ja erivahendite uuesti kasutusele võtmine 2017. aasta eelarve alusel, mis vähendab mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud perioodil selliste olukordadega toimetulekuks vajalikke eelarvevõimalusi.

(3)

Selleks et tagada konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus ning maksete assigneeringute piisavus, mis võimaldab liidul täita oma Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 323 tulenevaid kohustusi, on vaja suurendada aastateks 2019–2020 maksete koguvaru raames seatud maksete ülemmäärade kohandamise maksimumsummasid.

(4)

Selleks et liidul säiliksid piisavad vahendid ettenägematutele olukordadele reageerimiseks, pöörates erilist tähelepanu uutele väljakutsetele, tuleks tugevdada hädaabireservi ja paindlikkusinstrumenti, tühistada ajalised piirangud kulukohustuste koguvaru moodustamisel ning laiendada kulukohustuste koguvaru kohaldamisala.

(5)

Samuti tuleks tagada konkreetne ja maksimaalne võimalik paindlikkus, võimaldades teha Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamata summad kättesaadavaks paindlikkusinstrumendi jaoks.

(6)

Määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artiklites 9–15 ette nähtud erivahendid tagavad finantsraamistiku paindlikkuse ning need sätestatakse eelarvemenetluse sujuva toimimise võimaldamiseks. Kulukohustuste assigneeringud võib eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena, kui on vaja kasutada hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, paindlikkusinstrumendi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, ettenägemata kulude varu, noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks ette nähtud erilise paindlikkuse või majanduskasvu ja tööhõive, eelkõige noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud kulukohustuste koguvaru vahendeid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2002, (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1309/2013 (*2) ning institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (*3).

(*1)  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855)."

(*3)  2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).“"

2)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2018–2020 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2011. aasta hindades):

3)

Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

4)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Reserviks on igal aastal ette nähtud 300 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n + 1. See reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mis tuleneb aastast n ja mida ei kasutata ära aastal n + 1, tühistatakse.“

5)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Paindlikkusinstrument

1.   Paindlikkusinstrumendi eesmärk on teataval eelarveaastal rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Vastavalt teisele lõigule on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 600 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

Alates 2017. aastast suurendatakse igal aastal paindlikkusinstrumendi iga-aastast summat järgmise summa võrra:

Kooskõlas teise lõiguga paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks tehtavaid summasid kasutatakse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.   Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n + 3. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mis tuleneb aastast n ja mida ei kasutata ära aastal n + 3, tühistatakse.“

6)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud kulukohustuste koguvaru

1.   Finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade raames olemas olevad varud moodustavad finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

2.   Komisjon arvutab olemasoleva summa igal aastal artiklis 6 sätestatud tehnilise kohandamise osana. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kasutada koguvaru või selle osa ELi toimimise lepingu artikli 314 kohase eelarvemenetluse raames.“