8.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/545,

7. aprill 2016,

raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise raamkokkuleppeid käsitlevate menetluste ja kriteeriumide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Raamkokkulepete sõlmimisel peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad olemasolevat raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet optimaalse tõhususega kasutama. Samal ajal võivad raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime taotlejad teenustesse investeerimiseks vajada suuremat õiguskindlust seoses olemasoleva läbilaskevõimega rohkem kui üheks liiklusgraafikuperioodiks.

(2)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad reserveerima läbilaskevõime iga-aastase liiklusgraafiku koostamise jaoks, et tagada ettevalmistatud rongiliinide toimimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (2) artikli 14 lõigetele 3 ja 5. Täiendavalt võidakse neilt nõuda reservläbilaskevõime tagamist ühekordsete taotluste jaoks vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 48 lõikele 2. Lisaks ei tohiks raamkokkulepetega välistada iga-aastase liiklusgraafiku koostamist vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 42. Seepärast peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad sellist reservläbilaskevõimet vähemalt planeerima ja võtma neid piiranguid arvesse, enne kui nad osa ülejäänud läbilaskevõimest raamkokkulepete alusel ära jaotavad.

(3)

Võimalike taotlejate jaoks on oluline tagada läbipaistvus seoses raamkokkuleppele vastava läbilaskevõimega ja raudteeliini ülejäänud eeldatava läbilaskevõimega. Selleks et vältida raamkokkulepetega seotud halduskoormust, peaksid võimalikud taotlejad saama esialgse ülevaate sellest, kuivõrd tõenäoline on see, et nende taotlus heaks kiidetakse. Seepärast peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad avaldama raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaanded oma raudteevõrgustiku teadaannetes. Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaandes tuleks vajaduse korral täpsustada, kas raamkokkulepped on sõlmitud kauba- või reisijateveoks või mõlemaks.

(4)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja taotlejatele peaks jääma teatav paindlikkus seoses raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime taotluste esitamise ajaga. Samas on olemasoleva läbilaskevõime optimaalse kasutamise tagamise kriteeriumid kõige tõhusamad siis, kui neid kohaldatakse samaaegselt võimalikult paljude taotluste suhtes. Seepärast peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kes ei kohalda aastast ega mitmeaastast tähtaega, enne raamkokkuleppe sõlmimist konsulteerima taotlejatega, kes võivad olla raamkokkulepetest huvitatud.

(5)

Taotlejad peaksid teadma, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel on kohustus kasutada olemasolevat raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet optimaalselt ja tõhusalt nii üksikutes võrgustikes kui ka ühiselt kogu ühtses Euroopa raudteepiirkonnas. See kohustus peaks kehtima kogu raamkokkuleppe kestuse ajal ja seda tuleks kohaldada ka raamkokkulepete alusel eraldatud rongiliinide suhtes. Seega, kui nad otsustavad sõlmida uue raamkokkuleppe, peaksid mõlemad kokkuleppeosalised olema arvesse võtnud käesolevas määruses sätestatud kriteeriume, et tagada raudteeinfrastruktuuri olemasoleva läbilaskevõime optimaalne kasutamine.

(6)

Raamkokkuleppes ei ole vaja täpsustada konkreetset rongiliini, vaid kehtestada ajavahemik, mis tagab piisava paindlikkuse kuni rongiliinide iga-aastase kavandamiseni. Samal ajal võib rongiliikluse jaoks olla vaja erinevat täpsust seoses sellega, millal see toimub, ning seda tuleks kajastada eri ajavahemikena.

(7)

Uute raudteeveoteenuste kasutuselevõtmiseks on vaja eelnevat tehnilist luba ja ohutusluba või veeremi hankimist või mõlemat, mis võib võtta aastaid. Investorid vajavad olemasoleva läbilaskevõime suhtes kindlustunnet, enne kui nad teevad otsuseid sellekohaste investeeringute kohta. Seega on põhjendatud teatav aeg, mis antakse taotlejatele raamkokkuleppe sõlmimise ja kokkuleppe kohaste teenuste osutamise alustamise vahel; selle aja jooksul võivad nad muu hulgas muretseda vajalikud load ja tunnistused ning hankida veeremi. Taotlejaid, kellel on ilmselgelt vaja enne tegevuse alustamist aega, ei tohiks karistada sellega, et nende raamkokkuleppe kestust lühendatakse.

(8)	Raamkokkulepete sõlmimise kriteeriumide kehtestamine peaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel võimaldama olemasolevat raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet turustada ja optimaalse tõhususega kasutada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 26.

(9)	Raamkokkulepped peaksid võimaldama vastuolulisi taotlusi edukalt kooskõlastada ning seepärast peaksid need vastama teatavatele kriteeriumidele, kui see puudutab olemasoleva läbilaskevõime eraldamist teistele taotlejatele ning raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime muutmist ja loovutamist.

(10)

Kooskõlastamine ja konsulteerimine taotlejatega, kes on juba raamkokkuleppe osalised, võib tekitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja taotlejatele koormust. See koormus võib olla raudteeliinidel ja päeva eri aegadel ebaproportsionaalne, kui raamkokkulepete alusel kasutatakse läbilaskevõimet olemasolevast maksimumvõimsusest märkimisväärselt vähem. Sellest tulenevalt tuleks sel juhul anda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele võimalus teha erandeid käesolevas määruses sätestatud menetlustest või kriteeriumidest. Kui aga leitakse, et sellise maksimumvõimsuse arvutamine või künniste rakendamine on keeruline või meelevaldne, võivad liikmesriigid olla huvitatud sellest, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kasuta kõnealust erandit. Viimati nimetatud juhul peaks reguleeriv organ kõik raamkokkulepped enne nende sõlmimist heaks kiitma, et vähendada halduskoormust.

(11)

Vastuolud võivad tekkida uute raamkokkulepete taotluste ja kehtivate raamkokkulepete vahel või raamkokkuleppe kohaselt taotletavate rongiliinide ja rongiliinide iga-aastasel kavandamisel väljaspool raamkokkulepet taotletavate rongiliinide vahel. Sel juhul peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad osalistevahelisi suhteid koordineerima ja kutsuma neid üles muutma oma nõudeid eesmärgiga neid ühitada. Ühitamine võib hõlmata ajavahemike jaotamise või marsruudi muutmist. Direktiivi 2012/34/EL artiklis 46 on sätestatud menetlus rongiliinide taotlustega seotud vastuolude lahendamiseks ja seda tuleks kasutada raamkokkulepete puhul näidisena.

(12)

Kui vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 47 lõigetele 3–6 sätestatud ja avaldatud prioriteetsuskriteeriumid liiklusgraafiku koostamisel on tähtsamad kui küsimus, kas iga-aastase liiklusgraafiku koostamise menetluse kohane taotlus on esitatud raamkokkuleppe alusel või mitte, ei peaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olema kohustatud kohaldama raamkokkulepete jaoks kehtestatud kriteeriume, vaid pigem kohaldama iga-aastase liiklusgraafiku koostamise menetluse jaoks kehtestatud kriteeriume.

(13)

Oluline on muuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime eraldamine võimalikult paindlikuks, ent see peaks olema tasakaalus taotleja mõistlike nõudmiste rahuldamisega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid uue raamkokkuleppe sõlmimisel lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest.

(14)

Taotlejad peaksid taotlema raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet üksnes nii palju, kui nad tegelikult vajavad. Kui raamkokkuleppele vastav läbilaskevõime jääb täielikult või osaliselt teatava aja jooksul kasutamata, tuleks raamkokkulepe läbi vaadata, et taotleja loovutaks kasutamata läbilaskevõime (põhimõte „kasuta või kaota”), kui ta ei suuda tõendada, et läbilaskevõime kasutamata jätmine tulenes temast sõltumatutest põhjustest.

(15)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid edendama omavahelist koostööd nii, et rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliiniga seotud raamkokkulepped oleksid sidusad ja tagaksid sellise kvaliteediga rongiliikluse, mida taotlejad võivad mõistlikult eeldada. Sellist sidusust on vaja alates raamkokkulepete sõlmimisest kuni rongiliinide eraldamiseni.

(16)	Mõistlikud leppetrahvid võiksid innustada taotlejaid esitama raamkokkulepete puhul realistlikke taotlusi ja teatama igasugusest raamkokkuleppe kohaselt vajaliku läbilaskevõime muutumisest niipea, kui taotleja sellest teada saab.

(17)

Raamkokkuleppe muutmise või lõpetamisega seotud leppetrahvid, milles osalised on kokku leppinud, ei tohiks olla diskrimineerivad. Leppetrahvid peaksid olema nii suured, et aitaksid saavutada kavandatud eesmärke, trahvid tuleks tegelikult maksta ja vajaduse korral tuleks need sisse nõuda. Stimuleeriva mõju säilitamiseks ja diskrimineerimise vältimiseks ei tohiks raamkokkuleppega lubada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal leppetrahvi kohaldamisest loobuda, kui taotleja sõlmib teise raamkokkuleppe.

(18)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik piiratud aja jooksul mitte kohaldada käesoleva määruse teatavaid sätteid selliste raamkokkulepete suhtes, mis on sõlmitud 15. märtsil 2003 või hiljem, st kuupäeval, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ (3) ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusesse, või liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga pärast seda kuupäeva, nende ühinemise kuupäeval. Kuna aga direktiivi 2001/14/EÜ artikli 17 lõikega 3 nähakse ette, et raamkokkuleppeid või nende tingimusi peaks olema võimalik muuta, et raudteeinfrastruktuuri paremini kasutada, tuleks käesoleva määruse neid sätteid kohaldada selliste raamkokkulepete nende muudatuste suhtes, mis on sisulised ja milles lepitakse kokku pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(19)	Komisjon võib käesoleva määruse selle kohaldamise käigus või Euroopa raudteekaubaveo koridore käsitleva määruse (EL) nr 913/2010 kohaldamise käigus saadud kogemuste valguses läbi vaadata.

(20)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse menetlus ja kriteeriumid, mida tuleb raamkokkuleppe sõlmimisel järgida.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „raamkokkuleppele vastav läbilaskevõime”– raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime, mida jaotatakse raamkokkuleppe alusel;

2)   „raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaanne”– ülevaade raamkokkuleppele vastavast läbilaskevõimest konkreetse raudteevõrgustiku liinidel ning teave selliste liinide läbilaskevõime mahu ja laadi kohta; see võib raamkokkulepete võimalike taotlejate teavitamise huvides sisaldada graafilisi kujutisi;

3)   „ajavahemik”– raamkokkuleppes täpsustatud ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse liiklusgraafiku koostamise menetluse alusel üks või mitu rongiliini eraldada;

4)   „kontrolliperiood”– raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaks määratud kuni kahe tunni pikkune ajavahemik raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime ja ülejäänud vaba läbilaskevõime võrdlemiseks, et teavitada raamkokkuleppe võimalikke taotlejaid eeldatavast jaotatud ja saada olevast läbilaskevõimest.

Artikkel 3

Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaanne

1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaande, milles esitatakse iga liinilõigu kohta kontrolliperioodi ulatuses ja vajaduse korral teenuseliikide kaupa järgmine teave:

a)	raamkokkuleppe alusel juba jaotatud läbilaskevõime ja rongiliinide arv;

b)	eeldatav läbilaskevõime, mis on veel saada raamkokkulepete sõlmimiseks raudteeinfrastruktuuri puhul, mille kohta on juba raamkokkuleppeid sõlmitud;

c)	raamkokkulepete jaoks saada olev maksimaalne läbilaskevõime iga liinilõigu kohta, kui see on asjakohane.

2.   Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaande puhul hoitakse ärisaladust.

3.   Kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 42 lõikega 7 lisab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku teadaandesse raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaande või esitab raudteevõrgustiku teadaandes lingi avalikule veebisaidile, kus kõnealune teadaanne või vähemalt iga sõlmitud raamkokkuleppe üldine laad kättesaadavaks tehakse. Direktiivi 2012/34/EL artikli 27 lõige 1, milles käsitletakse raudteevõrgustiku teadaandega seotud tasusid ja keeli, kehtib ka raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaande puhul.

4.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ajakohastab raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaannet hiljemalt kolm kuud pärast raamkokkuleppe sõlmimist, selle sisulist muutmist või selle tühistamist. Ta teeb selle teabe kättesaadavaks, hoides ärisaladust.

Artikkel 4

Raudteevõrgustike teadaannete vastavusse viimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad viivad oma võrgustikuteadaanded vastavusse käesoleva määruse nõuetega ja avaldavad raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaande esimese liiklusgraafiku muudatuse kuupäeval pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime jaotamine

1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kutsuda võimalikke taotlejaid üles esitama raamkokkulepete taotlusi aastase või mitmeaastase tähtaja jooksul. Asjakohase tähtaja möödudes töötleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud taotlusi viivitamata. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kutsub üles esitama raamkokkulepete taotlusi mitmeaastase tähtaja jooksul, avaldab ta iga-aastased tähtajad, hiljemalt millal ta töötleb pärast mitmeaastast tähtaega saadud taotlusi põhjendamatult viivitamata.

2.   Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei kehtesta aastast ega mitmeaastast tähtaega ja talle esitatakse taotlus sõlmida raamkokkulepe või seda muuta, astub ta mõistlikke samme, et teatada teistele võimalikele taotlejatele oma kavatsusest sõlmida raamkokkulepe ja anda neile vastamiseks aega üks kuni neli kuud. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib otsustada mitte teatada sellest võimalikele taotlejatele, kui talle esitatakse taotlus raamkokkuleppesse sellise pisimuudatuse tegemiseks, mis ei mõjuta teisi raamkokkuleppeid.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb otsuse raamkokkulepete kohta viivitamata.

3.   Kui sama läbilaskevõime kohta esitatakse raamkokkuleppe sõlmimiseks kaks või rohkem taotlust, vaatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja need samaaegselt läbi ja teeb nende kohta otsuse.

4.   Kui sõlmitav või oluliselt muudetav raamkokkulepe käsitleb kaubaveokoridoride raudteeliine ja kui juhatus on palunud ennast sellest teavitada, teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomas(t)e kaubaveokoridori(de) juhatust vastavalt määruse (EL) nr 913/2010 artiklile 13. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab selle teabe vähemalt üks kuu enne raamkokkuleppe sõlmimist või muutmist.

5.   Olenemata raamkokkuleppe sõlmimise otsusest võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsustada mittediskrimineerival viisil ja vajaduse korral reguleeriva organi eelneval heakskiidul mitte pakkuda raamkokkuleppeid raudteeliinidel, mis on vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 47 lõikele 1 tunnistatud ülekoormatuks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja märgib raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime teadaandes raudteeliinid, mille kohta ta ei paku raamkokkuleppeid, enne kui ta kutsub taotlejaid üles esitama raamkokkulepete taotlusi teiste liinide kohta vastavalt lõikele 1. Reguleeriva organi heakskiit kehtib vajaduse korral kuni kaks aastat ja see ei pikene automaatselt.

6.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhjendab oma otsust raamkokkulepe tagasi lükata, sõlmida või seda muuta. Põhjendused tuleb esitada kirjalikult taotlejale, kes kokkuleppe sõlmimist või muutmist taotles.

Artikkel 6

Raamkokkulepete sõlmimine

1.   Enne uue raamkokkuleppe sõlmimist või kehtiva raamkokkuleppe pikendamist või sellele vastava läbilaskevõime olulist suurendamist võtab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja muu hulgas arvesse järgmist:

a)	raudteeinfrastruktuuri olemasoleva läbilaskevõime optimaalse kasutuse, sealhulgas teiste võrgustike kasutuse tagamine, võttes arvesse läbilaskevõime kavandatud piiranguid;

b)	taotleja õigustatud ärivajadused, kui ta on tõendanud, et tal on tegelik kavatsus ja suutlikkus kasutada raamkokkuleppes taotletud läbilaskevõimet;

c)	reisijate, kaubaveosektori ja investorite, sealhulgas liikmesriigi üksuste ning muude avalike ja erasektori üksuste vajadused;

d)	infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamine ning seonduvate rajatiste ja nendes rajatistes osutatavate teenuste kättesaadavusega arvestamine, kuivõrd selline teave on tehtud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kättesaadavaks;

e)	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamine ja võrgustiku edasine arendamine;

f)	infrastruktuuri ja võimaluse korral seonduvate rajatiste tõhusam käitamine, sealhulgas planeeritud hooldus, parendamine ja uuendamine;

g)	rahvusvaheliste kaubaveokoridoride läbilaskevõime nõuded vastavalt määruse (EL) nr 913/2010 artiklile 14;

h)	võrgustiku proportsionaalse, sihipärase, läbipaistva, õiglase ja piisavalt rahastatud majandamise tagamine;

i)	raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime kasutamisega seotud varasemad probleemid (kui on) ja põhjused, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 11 lõigetes 2 ja 3;

j)	liiklusgraafiku koostamise menetluse käigus rongiliinide jaotamise suhtes kohaldatavad direktiivi 2012/34/EL artikli 47 kohased prioriteetsuskriteeriumid ja ülekoormatud raudteeinfrastruktuuri käsitlevad teated;

k)	vajaduse korral vajadus tagada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava avaliku transporditeenuse pikaajaline finantstulemuslikkus.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab oma raudteevõrgustiku teadaandes lisaks punktides a–k loetletule ka muu teabe, mida ta kavatseb arvesse võtta.

2.   Raamkokkulepe hõlmab järgmist:

a)	sätted, mille alusel võib taotleda raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime muutmist käesoleva määruse artiklites 8–11 ja 13 sätestatud asjaoludel;

b)	sätted, mille alusel võib taotleda raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime muutmist raudteeinfrastruktuuri püsivate muudatuste korral, kui need on vajalikud selleks, et tagada raudteeinfrastruktuuri parem kasutus;

c)	sätted, mille alusel võib raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime vabatahtlikult loovutada või üle anda.

See ei sisalda sätteid, mis võivad takistada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal läbilaskevõime olemasolu korral anda oma võrgustiku ühele või mitmele raudteeliinile juurdepääsu õigusi ka mõnele teisele taotlejale.

3.   Taotlejad võivad taotleda raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime kasutamise alustamist mis tahes ajal, kuid hiljemalt viis aastat pärast taotluse kuupäeva. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei lükka tagasi taotlusi, kui teenuse pakkumise eel vajatavat aega põhjendatakse ühega järgmistest:

a)	raamkokkulepe on uue teenuse jaoks vajaliku veeremi rahastamise eeltingimus;

b)	punktis a osutatud veeremi kasutuselevõtu loa menetlus on vaja lõpule viia;

c)	viis, kuidas kauba lähetamise punktide või laadimisterminalide käitamise algus või raudteeinfrastruktuuri ühenduselemendi avamine on kavandatud;

d)	infrastruktuuri, kus suurenenud läbilaskevõimet ei ole veel saada, on vaja teha investeeringuid;

e)	avaliku teenindamise lepingu säte.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või taotleja võib esitada reguleerivale organile taotluse kiita heaks pikem ajavahemik, kui on sätestatud esimese lõigu esimeses lauses. Reguleeriv asutus võib anda heakskiidu muudel põhjustel, kui on sätestatud esimese lõigu punktides a–e. Raamkokkuleppe alusel jaotatud läbilaskevõime, mida ei kasutata seoses teenuse pakkumise eel vajatava ajaga, jääb kasutamiseks teistele taotlejatele.

4.   Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja saab taotluse kätte pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaega, ei lükata raamkokkuleppe taotlust tagasi, vaid seda töödeldakse järgmise menetluse alusel mittediskrimineerivalt vastavalt artiklile 5. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kutsub võimalikke taotlejaid üles esitama raamkokkuleppe taotlusi mitmeaastase tähtaja jooksul ja kui need taotlused esitatakse talle pärast kõnealust tähtaega, töötleb ta neid kas aastase tähtaja alusel vastavalt artikli 5 lõikele 1 või vastavalt artikli 5 lõikele 2.

Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavate raamkokkuleppe taotluste puhul ei võeta kokkuleppe kestuse kindlaksmääramisel arvesse taotluse kättesaamise kuupäeva. See ei kehti taotlejate puhul, kellele on juba eraldatud raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet või rongiliine asjaomasel raudteeliinil.

Artikkel 7

Ajavahemiku kokkuleppimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja lepib taotlejaga ajavahemikus kokku igal üksikjuhul eraldi ning ajavahemik tuleb viia kontrolliperioodiga võimalikult täpselt vastavusse, et lihtsustada asjakohase raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime määramist. Ajavahemik kajastab rongiliikluse vajadusi.

Ajavahemik koosneb kuni 24 tunnist. Erandjuhtudel, taotleja taotluse korral ja reguleeriva organi eelneval heakskiidul võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kokku leppida ajavahemikus, mis on pikem kui 24 tundi.

Kui ajavahemik on pikem kui kaks tundi, määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime kahetunnisele kontrolliperioodile võimalikult lähedale.

Ühe raamkokkuleppe või eri raamkokkulepete kohased ajavahemikud võivad kattuda. Rammkokkuleppe osalised võivad kokku leppida teenuse osutamise sageduses.

Artikkel 8

Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime ülemmäärad

1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja jagab iga 24-tunnise ajavahemiku kuni kahe tunni pikkusteks kontrolliperioodideks. Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime eraldamisel määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kindlaks kontrolliperioodide ajavahemikud.

2.   Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime, mis moodustab kuni 70 % maksimaalsest läbilaskevõimest raudteeliinil mis tahes konkreetsel kontrolliperioodil, võib ta otsustada kõnealuste kontrolliperioodide puhul mitte kohaldada artikli 9 lõikeid 3–6, artiklit 10 ja artikli 11 lõiget 1. Maksimaalse läbilaskevõime arvutamisel võetakse aluseks olemasolevad ja kavandatud rongidevahelised keskmised intervallid ning raudteeliini kasutavate rongide hinnanguline arv. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab oma raudteevõrgustiku teadaandes meetodid, mille abil ta arvutab käesoleva lõike kohaldamisel välja maksimaalse läbilaskevõime.

3.   Kui reguleeriv organ peab raamkokkuleppe eelnevalt heaks kiitma vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 42 lõike 1 teisele lõigule, võib liikmesriik otsustada, et ei kohalda käesoleva artikli lõiget 2, artikli 9 lõikeid 3–6 ja artiklit 10 osaliselt või täielikult.

Artikkel 9

Raamkokkulepetega seotud vastuoluliste taotluste kooskõlastamine mis tahes ajal pärast järgmise liiklusgraafikuperioodi lõppu

1.   Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja leiab, et kehtivad raamkokkulepped ja uute või muudetud raamkokkulepete taotlused või uute raamkokkulepete taotlused ei ole omavahel kooskõlas, kohaldatakse rongiliinide taotluste suhtes direktiivi 2012/34/EL artikli 46 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kooskõlastusmenetlust reguleerivaid põhimõtteid.

2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja püüab esimese kooskõlastamisega tagada vastuoluliste taotluste või taotluse ja kehtivate raamkokkulepete parima ühitamise.

3.   Kui kehtivaid raamkokkuleppeid ja uute raamkokkulepete taotlusi või kokkulepete muutmise taotlusi ei ole võimalik pärast esimest kooskõlastusvooru ühitada, kuna huvitatud isikud lükkavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakutud lahenduse tagasi, hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja neid taotlusi ja vajaduse korral kehtivaid raamkokkuleppeid, võttes arvesse artikli 10 lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.

4.   Lõike 3 kohase hindamise alusel korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teise kooskõlastusvooru. Kui teine kooskõlastusvoor osutub edutuks ja kui taotletud raamkokkuleppes pakutakse välja raudteeinfrastruktuuri parem kasutus, taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtiva raamkokkuleppe alusel eraldatud läbilaskevõime muutmist.

5.   Kui teine kooskõlastusvoor osutub edutuks ja kui taotletud raamkokkuleppes ei pakuta välja raudteeinfrastruktuuri paremat kasutust kui ühes või mitmes kehtivas vastuolulises raamkokkuleppes, lükkab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotluse tagasi.

6.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib raamkokkuleppe taotluse tagasi lükata, kui uue raamkokkuleppe sõlmimise tulemusel tekkiv täiendav tulu ei kata vähemalt artiklis 13 osutatud võimalikke trahve, vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muutmisele.

7.   Kui raamkokkulepete taotlusi ei ole võimalik rahuldada, kuna raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tegelikult või eeldatavalt puudub, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tunnistada asjaomase raudteeinfrastruktuuri osa ülekoormatuks vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 47.

Artikkel 10

Rongiliinidega seotud vastuoluliste taotluste kooskõlastamine raamkokkulepete alusel rongiliinide kavandamise menetluse ajal

1.   Kui rongiliinide taotlusi ei saa rahuldada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 45, kuna need taotlused on vastuolus kehtiva raamkokkuleppega, korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esimese kooskõlastusvooru vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 46. Kooskõlastamine toimub ka siis, kui raamkokkuleppe osalised loobusid vabatahtlikult oma ajavahemikust või muutsid seda. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei suuda taotlusi ühitada, hindab ta raamkokkuleppeid ja rongiliinide taotlusi vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kui nende kriteeriumide kohaselt tagataks taotletud rongiliinidega raudteeinfrastruktuuri parem kasutus ja kui nende rongiliinide eraldamise tulemusel tekkiv täiendav tulu kataks vähemalt võimalikud trahvid, millele on osutatud artiklis 13 ja mis tulenevad ühe või mitme kehtiva raamkokkuleppe muutmisest või lõpetamisest, taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtiva raamkokkuleppe muutmist järgmiseks liiklusgraafikuperioodiks.

2.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	muutmine ei seaks ohtu selle taotleja ärimudeli elujõulisust, kellele on eraldatud raamkokkuleppele vastav läbilaskevõime, ega avaliku teenindamise lepingu majanduslikku mudelit;

b)	muutmine ei seaks ohtu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ärimudeli elujõulisust, kui ta majandab ainult asjaomast liini;

c)

raamkokkuleppe tulemusnäitajad on halvemad, kui hinnata neid liiklusgraafiku koostamise menetluse käigus rongiliinide eraldamise suhtes kohaldatavate prioriteetsuskriteeriumide valguses vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklis 39 osutatud läbilaskevõime jaotamise eeskirjadele, sealhulgas direktiivi 2012/34/EL artiklite 47 ja 49 alusel kehtestatud eeskirjadele;

d)	ühele taotlejale eraldatud või tema taotletud koguläbilaskevõime asjaomasel raudteeliinil on märkimisväärne;

e)	taotleja õigustatud ärivajadused, kui taotleja on tõendanud, et tal on tegelik kavatsus ja suutlikkus kasutada raamkokkuleppes taotletud läbilaskevõimet;

f)	ühes vastuolulises taotluses käsitletud veoteenuse pikkus, sealhulgas teiste võrgustike lõigud, on tunduvalt lühem kui teises taotluses;

g)	raamkokkuleppe või äriplaani järelejäänud kestus on lühike ja kogu investeering või suur osa sellest on maha kantud.

Liikmesriigid võivad määrata kindlaks nende kriteeriumide tähtsuse järjekorra direktiivi 2012/34/EL artiklis 39 osutatud läbilaskevõime jaotamise raames.

3.   Reguleeriva organi heakskiidu korral võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsustada, et ta kehtestab lisaks punktides a–g loetletud kriteeriumidele täiendavad kriteeriumid. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsustab anda kriteeriumidele erineva osatähtsuse, peab need heaks kiitma reguleeriv organ.

4.   Piiriülese liikluse korral võivad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt otsustada, et nad kohaldavad täiendavaid kriteeriume ja muudavad kriteeriumide osatähtsust.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsustada, et rongiliinidega seotud vastuoluliste taotluste korral kohaldatakse direktiivi 2012/34/EL artiklis 39 osutatud läbilaskevõime jaotamise eeskirju, sealhulgas vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklitele 47 ja 49 iga-aastase liiklusgraafiku koostamise menetluse jaoks kehtestatud prioriteetsuskriteeriume nii raamkokkuleppe alusel esitatud rongiliinitaotluste kui ka kõigi muude rongiliinitaotluste suhtes. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb sellise otsuse ja kui taotlustevahelisi vastuolusid ei suudeta pärast lõikes 1 osutatud esimest kooskõlastusvooru lahendada, kohaldab ta samuti direktiivi 2012/34/EL artiklis 39 osutatud läbilaskevõime jaotamise eeskirju, sealhulgas direktiivi 2012/34/EL artiklite 47 ja 49 kohaselt kehtestatud prioriteetsuskriteeriume. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsustab kohaldada käesolevat lõiget, märgib ta selle selgelt kokkulepitud raamkokkuleppesse.

Artikkel 11

Raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime kohandamine raamkokkuleppes

1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaatab raamkokkuleppe koos taotlejatega korrapäraselt läbi, et võtta arvesse raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet. Taotlejad peavad viivitamata teatama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale igast püsivast kavatsusest mitte kasutada raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet täielikult või osaliselt.

2.   Kui rongiliinide iga-aastase kavandamise ajal ei esita taotleja rongiliinide taotlust raamkokkuleppe alusel vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 44 lõikele 3, vähendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavalt raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet kehtivaks iga-aastaseks liiklusgraafikuperioodiks. See ei kehti juhul, kui taotleja põhjendab viivitamata rongiliinide taotluse esitamata jätmist ja kui esitatud põhjused on taotlejast sõltumatud.

3.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestab ja avaldab raudteevõrgustiku teadaandes nõuded, mis on seotud raamkokkulepete osaliste kasutatava läbilaskevõimeosaga. See osa on asjakohane, võttes arvesse liinil kasutatavat läbilaskevõimet. Vastasel korral võib reguleeriv organ esitada taotluse kõnealuse osa muutmiseks.

Kui kokkuleppe osaline ei kavatse seda läbilaskevõimeosa kasutada rohkem kui ühe kuu jooksul, teatab ta sellest viivitamata ja vähemalt üks kuu varem raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

Kui kokkuleppe osaline ei kasuta seda läbilaskevõimeosa rohkem kui ühe kuu jooksul ja ta ei ole vähemalt üks kuu varem raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale teatanud oma kavatsusest seda mitte kasutada, vähendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellele osalisele kehtivaks liiklusgraafikuperioodiks eraldatud läbilaskevõimet, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõime kasutamata jätmine on tingitud osalisest sõltumatutest põhjustest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib vähendada sellele osalisele kehtiva liiklusgraafikuperioodi järgseks ajaks eraldatud läbilaskevõimet.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakub taotlejale raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet, olenemata sellest, kas kokkuleppe osalisel on õigus taotleda seda läbilaskevõimet vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 48 lõikes 1 osutatud ühekordseid taotlusi käsitlevatele sätetele.

4.   Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakub taotlejale uut raamkokkuleppele vastavat läbilaskevõimet, peab ta arvesse võtma raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime mis tahes kasutamata jätmist või raamkokkuleppe alusel rongiliinide taotlemata jätmist ja selle põhjusi.

Artikkel 12

Koostöö enam kui üht võrgustikku hõlmava raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime jaotamisel

1.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kes on seotud rohkem kui ühte liidu raudteevõrgustikku läbiva rongiliiklusega, tagavad võimalikult suurel määral, et

a)

kui sellise rongiliikluse suhtes on sõlmitud üks või mitu raamkokkulepet, vastavad taotletud ajavahemikud nendele, mis on raamkokkuleppe alusel kokku lepitud või mida on selle alusel taotletud, ning iga raamkokkuleppe alusel eeldatav olemasolev läbilaskevõime on vastavuses teiste kokkulepete alusel eeldatava läbilaskevõimega;

b)	rongiliinide kavandamise ajal on rongiliinid vastavuses.

Kui esitatakse raamkokkuleppe taotlus või kui raamkokkulepe kehtib rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliikluse suhtes, võivad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad taotleja taotluse korral määrata ühe asjaomastest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatest kooskõlastama raamkokkulepete taotlusi või raamkokkulepete muutmise taotlusi.

2.   Kui ajavahemikke ja rongiliine ei ole võimalik vastavusse viia, hoolitsevad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastamise eest, et pakkuda välja asjakohaseid alternatiive, või esitavad kirjaliku põhjenduse, kui ühtki asjakohast alternatiivi ei suudeta pakkuda. Taotleja teatab taotluse saanud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele igast võimalikust või tegelikust taotlusest teise raamkokkuleppe kohta, mis on seotud sama rongiliiklusega.

Kooskõlastamise ajal võtavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad arvesse selliseid läbilaskevõime piiranguid, mis tulenevad hooldustöödest, niipea kui need on teada.

3.   Käesoleva määruse rakendamisel teevad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostööd vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 40, kaasa arvatud juhul, kui üks või mitu neist ei paku raamkokkuleppeid ja kui nad tegutsevad läbilaskevõime eraldamisel ühiselt.

Artikkel 13

Leppetrahvid

1.   Kui üks osaline taotleb leppetrahvide lisamist raamkokkuleppesse vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 42 lõikele 4, ei tohi ta tagasi lükata teise osalise taotletud võrreldavaid trahve.

2.   Raamkokkuleppega ei tohi kehtestada trahve, mis ületavad hüvitise saajale kokkuleppe muutmise või lõpetamisega seoses põhjendatult kaasnevaid või eeldatavasti kaasnevaid kulusid, otsest kahju ja kulutusi (sh tulude vähenemine). Hüvitise saaja astub mõistlikke samme, et vältida või vähendada kokkuleppe muutmist, vältida kokkuleppe lõpetamist või vähendada selle mõju ning nõuda sisse kõik kulud, kahjud ja kulutused või vähendada muul viisil kulusid, otseseid kahjusid ja kulutusi (sh tulude vähenemine).

3.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei nõua selliste leppetrahvide maksmist, mis ületavad raamkokkuleppe muutmise või lõpetamisega seotud halduskulusid, järgmistel juhtudel:

a)	kokkuleppe muutmise või lõpetamise põhjus ei sõltunud taotlejast ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale teatati sellest viivitamata;

b)	taotleja täiendav taotlus raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime saamiseks lükati tagasi, mistõttu kavandatud rongiliiklus ei ole elujõuline;

c)	raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib rongiliinid ja raamkokkuleppele vastava läbilaskevõime ümber jaotada nii, et raamkokkuleppe muutmise või lõpetamise tõttu kantud kulud on juba sisse nõutud.

4.   Raamkokkulepe ei sisalda sätet, millega saaks trahvist loobuda, kui taotleja taotleb eraldi tühistatud läbilaskevõimest erinevat läbilaskevõimet. Trahvi kohaldamist ei nõuta, kui muudatus on seotud üksnes kokkulepitud läbilaskevõime vähese muutmisega.

5.   Reguleeriva organi taotluse korral esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tõendid, et trahvid on makstud õigel ajal.

Artikkel 14

Erandid

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei esita raamkokkuleppe ettepanekut ja tal ei ole sellist kehtivat kokkulepet, ei kohaldata tema võrgustiku suhtes artikleid 1–11 ja artiklit 13. Sellekohane teadaanne esitatakse raudteevõrgustiku teadaandes.

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikleid 1–11 raamkokkulepete suhtes, mis sõlmiti enne 15. märtsi 2003.

Artikkel 15

Teatavate sätete kohaldamata jätmine

Raamkokkulepete puhul, mis on sõlmitud enne 28. aprilli 2016, võivad liikmesriigid teha otsuse, et nad ei kohalda artikli 6 lõiget 2 ning artiklit 7, 8, 9, 10, 11 või 13 kuni viis aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Erandina lõikest 1 ei ole liikmesriikidel esimeses lauses osutatud võimalust teha raamkokkulepetesse muudatusi, milles lepitakse kokku pärast 28. aprilli 2016 ja mis käsitlevad raamkokkuleppele vastavat jaotatud läbilaskevõime suurendamist või raamkokkuleppe kestuse pikendamist.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2016.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29).

---