Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R0110

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/110, 26. jaanuar 2015 , millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

    ELT L 20, 27.1.2015, p. 6–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/04/2021

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/110/oj

    27.1.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 20/6


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/110,

    26. jaanuar 2015,

    millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 5,

    ning arvestades järgmist:

    A.   MENETLUS

    1.   Kehtivad meetmed

    (1)

    Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „eelmine uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1256/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 10,1–90,6 %.

    2.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

    (2)

    Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 18. septembril 2013 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa liidu keevistorude kogutoodangust, käesoleval juhul enam kui 25 %.

    (3)

    Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise või kordumise.

    3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

    (4)

    Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 19. detsembril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

    4.   Uurimine

    4.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

    (5)

    Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

    4.2.   Menetlusega seotud isikud

    (6)

    Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Valgevene, HRV, Venemaa ja Ukraina (edaspidi „asjaomased riigid”) eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud mitteseotud importijatele ja kasutajatele ning asjaomaste riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

    (7)

    Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

    4.2.1.   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

    (8)

    Võttes arvesse HRV, Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

    (9)

    Lõppkokkuvõttes ei saanud komisjon HRV eksportivatelt tootjatelt vastuseid väljavõttelise uuringu küsimustele. Ühelt Ukraina eksportivalt tootjalt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele üks vastus. Venemaa eksportivatelt tootjatelt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele kolm vastust. Seetõttu otsustas komisjon, et eksportivate tootjate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

    4.2.2.   Importijate ja liidu tootjate väljavõtteline uuring

    (10)

    Liidu sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud ühtegi vastust, ei kohaldatud sõltumatute importijate suhtes väljavõttelist uuringut.

    (11)

    Arvestades selle menetlusega hõlmatud liidu tootjate suurt arvu, teatati algatamisteates, et komisjon on kahju kindlakstegemiseks moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi kooskõlas algmääruse artikliga 17. Esialgne valik põhines menetluse algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabel, mille aluseks oli tootjate müügimaht, tootmismaht ja geograafiline asukoht liidus. Valim vastas suurimale tüüpilisele tootmis- ja müügimahule, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, moodustades 52 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja müügist ELi sõltumatutele klientidele. Lisaks oli valim esindav äriühingute geograafilise asukoha poolest, sest kaasatud oli neli eri liikmesriiki. ELi tootjatega konsulteeriti kavandatava valimi osas algatamisteate avaldamiskuupäeval. Kuna ükski tootja endast täiendavalt teada ei andnud ning valimi kohta märkusi ei laekunud, kinnitati kavandatav valim.

    (12)

    Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Selleks saatis komisjon valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja liidu tootjatele küsimustiku. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

    a)

    liidu tootjad:

    Arcelor Mittal Karvina, Tšehhi Vabariik,

    Arcelor Mittal Krakow, Poola,

    Arvedi Tubi Acciaio s.p.A, Cremona, Itaalia,

    Tata Steel UK Limited, Corby, Ühendkuningriik;

    b)

    Valgevene eksportiv tooja:

    Mogilev Metallurgical Works, Magiljov, Valgevene;

    c)

    Ukraina eksportiva tootjaga seotud müüja:

    Interpipe Europe SA, Lugano, Šveits;

    d)

    Venemaa tootja:

    Pervouralsk New Pipe Plant, Pervouralsk, Venemaa;

    e)

    võrdlusriigi tootja:

    Robor Ltd. Johannesburg, Lõuna-Aafrika.

    B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

    1.   Vaatlusalune toode

    (13)

    Vaatlusalune toode on Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega keevistorud, mille välisläbimõõt on kuni 168,3 mm (v.a nafta- ja gaasijuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla.

    (14)

    Uurimine on näidanud, et kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel.

    2.   Samasugune toode

    (15)

    Leiti, et liidu tootmisharu liidus toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel ning asjaomastes riikides ja võrdlusriigis toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel on sisuliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad kui asjaomastes riikides toodetavatel ja liitu eksportimiseks müüdavatel keevistorudel. Seega käsitatakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

    C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

    (16)

    Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda nelja asjaomase riigi poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

    (17)

    Kõik neli uurimisalust riiki eksportisid vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väikestes kogustes. Seepärast on ebatõenäoline, et dumping ühestki neist neljast uurimisalusest riigist jätkub. Hinnangus piirduti dumpingu kordumise tõenäosusega, kasutades muude kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu. Sarnaselt eelmise uurimisega ei võetud arvesse eksporti Valgevenesse.

    Mitteturumajanduslikud riigid

    1.   Võrdlusriik

    (18)

    Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt ei käsitata Valgevenet ja HRVd turumajanduslike riikidena. Eelmises uurimises kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina USAd. Algatamisteates aegumise läbivaatamise kohta kavandati võrdlusriigina kasutada USAd, nagu taotluse esitaja soovitas.

    (19)

    Komisjon sai arvamusi nii Mogilevilt kui ka Valgevene ametiasutustelt. Hiina Rahvavabariigi huvitatud isikutelt ei laekunud ühtegi arvamust.

    (20)

    Valgevene huvitatud isikute sõnul ei olnud USA asjakohane valik USA ainsa koostööd tegeva tootja ja liidu tootmisharu väidetavate sidemete tõttu.

    (21)

    Valgevene huvitatud isikud soovitasid võrdlusriigina kasutada Venemaad, kuna väidetavalt sarnaneb Venemaa terasetööstus Valgevene terasetööstusega tänu nende ühistele seostele endise Nõukogude Liiduga.

    (22)

    Uurimisel aga selgus, et Venemaa ainsa koostööd tegeva tootja tootmiskuludes ei kajastatud nõuetekohaselt maagaasi väärtust (vt põhjendus 69 allpool). Lisaks ei olnud kõnealuse Venemaa tootja koostöö piisav (vt põhjendus 61 allpool). Seetõttu ei peetud Venemaa valimist asjakohaseks.

    (23)

    Samuti selgitas komisjon välja muud kolmandad riigid, kes ekspordivad vaatlusalust toodet liitu. Komisjon võttis ühendust tootjatega 14 teadaolevalt terase tootmisega tegelevas riigis. Nende riikide hulgas olid näiteks Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Serbia ja Taiwan.

    (24)

    Lõppkokkuvõttes ei teinud USA tootjad komisjoniga mingit koostööd. Komisjon sai aga täielikult vastatud küsimustikud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Lõuna-Aafrika tootjatelt. Lõuna-Aafrika tootja suurte omamaiste müügimahtude tõttu pidas komisjon kõige asjakohasemaks valikuks Lõuna-Aafrikat.

    VALGEVENE

    1.   Sissejuhatav märkus

    (25)

    Suurim teadaolev Valgevene tootja, OJSC Mogilev Metallurgical Works (edaspidi „Mogilev”), tegi uurimisel koostööd. Mogilev aga ei eksportinud vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 27.

    2.   Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud tõenäoline dumping

    2.1.   Normaalväärtuse määramine

    (26)

    Valgevene puhul määrati normaalväärtus samasuguse toote tooteliigi kohta kindlaks nende omamaiste hindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud Lõuna-Aafrika omamaisel turul samasuguse toote tooteliiki või kui tooteliiki ei müüdud tüüpilises koguses, tuletas komisjon normaalväärtuse, liites samasuguse toote tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

    2.2.   Tõenäolise ekspordihinna määramine

    (27)

    Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal ei eksportinud Mogilev vaatlusalust toodet liitu. Seega määrati tõenäoline ekspordihind muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavate müügihindade alusel.

    2.3.   Võrdlus

    (28)

    Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

    (29)

    Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, hinnavähendites, allahindlustes ja kaubandustasandis.

    2.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud tõenäoline dumping

    (30)

    Eespool esitatu põhjal määrati tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses kindlaks tasemel 28,4 %.

    3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

    3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

    (31)

    Mogilevi tootmisliine kasutati nii keevistorude kui ka õõnesprofiilide tootmiseks (kahe toote tootmist eristab üksnes väike tootmisetapp). Mogilev tootis suures mahus õõnesprofiile ja eksportis neid muu hulgas ka liitu, kuna nende kaupade suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse. Lisaks tootis Mogilev keevistorusid, mille läbimõõt ületas 168,3 mm (edaspidi „suured torud”) ja mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse.

    (32)

    Praeguse tootevaliku alusel on Mogilevi vaba tootmisvõimsus ligikaudu 20 000 tonni ehk ligikaudu 5 % liidu tarbimisest.

    (33)

    Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et Mogilev müüb liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

    (34)

    Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema tegelik vaba tootmisvõimsus on oluliselt väiksem, kuna hüdraulilised katsed tekitavad probleeme. Hüdraulilised katsed on siiski väike osa vaatlusaluse toote kogu tootmisprotsessist ning seetõttu on seda kitsaskohta suhteliselt lihtne kõrvaldada. Seega ei saa nõustuda väitega, et tehase vaba tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta hüdraulilisteks katseteks kasutatavate seadmete tekitatud probleemid.

    3.2.   Üleminek samas tehases toodetavatelt toodetelt muu toodangu tootmisele

    (35)

    Nagu osutatud eespool põhjenduses 31, on Mogilevile praegu palju tulusam toota õõnesprofiile, kuna nende suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, samal ajal kui keevistorude suhtes kohaldatakse liidus dumpinguvastaseid tollimakse. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tootmine tõepoolest peamiselt keskendunud toodetele, mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse, ja need moodustasid suurema osa toodetavatest toodetest. Kui keevistorude suhtes puuduvad meetmed, hakkab Mogilev eeldatavalt tootma tasakaalustatumat tootevalikut, kandes tootmisvõimsuse nendelt toodetelt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, üle keevistorudele.

    (36)

    Seega kaasneb meetmete kehtetuks tunnistamisega oluline risk, et Mogilev läheb nende toodete tootmiselt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, vähemalt osaliselt üle keevistorude tootmisele, et tuua neid dumpinguhindadega liidu turule.

    (37)

    Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et ta ei muudaks kohe oma tootevalikut õõnesprofiilidelt keevistorudele, kuna ta on mitme aasta jooksul müünud palju rohkem õõnesprofiile kui keevistorusid ning seda praktikat ei ole põhjust muuta.

    (38)

    Sellega seoses tuleb märkida, et EL on Mogilevi õõnesprofiilide suurim turg ning et praegu ei müü Mogilev liidu turul üldse keevistorusid. Mogilev ei esitanud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei muutuks eri toodete osakaal ELi suunatud müügis. Seega jäädakse järelduse juurde, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, toodaks Mogilev tõenäoliselt tasakaalustatumat tootevalikut ja läheks vähemalt osaliselt õõnesprofiilide tootmiselt üle keevistorude tootmisele liidu turu jaoks.

    3.3.   Liidu turu atraktiivsus

    (39)

    Nagu on osutatud põhjenduses 27 eespool, ei eksportinud Valgevene vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seega peaks kaubavoogude liidu turule ümbersuunamise riski tõenäosus meetmete tühistamise korral põhinema järgmisel:

    valdavad müügihinnad muudele eksporditurgudele;

    valdavad hinnad liidu turul, nii liidu tootmisharu kui ka muude impordiallikate puhul, ja

    Mogilevi müügikäitumine toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse.

    (40)

    Võrreldes Mogilevi keskmisi muude riikide suhtes kohaldatavaid müügihindu liidu turu hindadega, võib märgata olulist hinna allalöömist. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. Samuti on Mogilevi hinnad madalamad kui muude liidu turu impordiallikate, näiteks India ja Türgi hinnad.

    (41)

    Samuti kinnitab liidu turu tõenäolist atraktiivsust ka asjaolu, et Mogilevil on juba olemas müügikanalid, mida praegu kasutatakse muude toodete müümiseks ja mida saaks meetmete tühistamise korral kasutada ka vaatlusaluse toote müümiseks.

    (42)

    Eespool nimetatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et toodang suunatakse dumpinguhindadega ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad.

    (43)

    Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema keevistorude müügi olulist suurenemist omamaisel turul ja Venemaa turul kogu vaatlusaluse perioodi vältel ei olnud nõuetekohaselt arvesse võetud. Sellega seoses tuleks märkida, et müügimahu suurenemine nendel turgudel on uurimise käigus kinnitust leidnud. Pärast avalikustamist esitatud märkustes kinnitas Mogilev, et keevistorusid müüakse hinnaga, mis on madalam ELi turul valitsevatest hindadest. Seega ei saa asjaolu, et nende toodete müügimaht on nii omamaisel kui ka Venemaa turul aja jooksul suurenenud, vähendada ega kõrvaldada riski, et need tooted suunatakse ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad. Mogilevi väide lükatakse seepärast tagasi.

    4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

    (44)

    Valgevene olemasolev vaba tootmisvõimsus, risk, et tootmine lülitatakse muudelt toodetelt ümber vaatlusaluse toote tootmisele, ja liidu turu atraktiivne hinnatase viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda Valgevenest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport.

    HRV

    1.   Sissejuhatavad märkused

    (45)

    Nagu on öeldud põhjenduses 9 eespool, ei saanud komisjon HRV-st ühtegi vastust. Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Hiina ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

    (46)

    Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed) ning väljaanne Metal Bulletin.

    (47)

    Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

    2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

    (48)

    Normaalväärtus määrati HRV puhul kindlaks keskmiste omamaiste müügihindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus.

    2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

    (49)

    Arvestades, et koostööd ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja, tuli ekspordihind arvutada kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

    (50)

    Esiteks analüüsis komisjon Eurostati statistikat. HRVst imporditud tootekogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud nende hindu tüüpilisena. Sel põhjusel määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks kolmandatesse riikidesse eksportimist käsitleva Hiina kaubandusstatistika alusel.

    2.3.   Võrdlus

    (51)

    Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

    (52)

    Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, kindlustuskuludes, tagastamatus käibemaksus, hinnavähendites ja allahindlustes.

    2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    (53)

    Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 39,3 %.

    3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

    3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

    (54)

    Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, kasutati järgmisi allikaid:

    taotluse esitaja antud teave;

    saadaolevad väljaanded (näiteks Metal Bulletin);

    varasema uurimise käigus kogutud teave.

    (55)

    Hiina keevistorude tootmisharu on teadupärast maailma suurim. Metal Bulletini andmetel oli 2012. aastal keevistorude aastatoodang ligikaudu 35 miljonit tonni. Taotluse esitaja hinnangul ületab HRV keevistorude tootmisvõimsus ilmselt 45 miljonit tonni aastas. Kogu vaba tootmisvõimsus ületaks sel juhul 10 miljonit tonni, mis on 25 korda suurem kui kogu ELi ilmne keevistorude tarbimine.

    (56)

    Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Hiina eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

    3.2.   Liidu turu atraktiivsus

    (57)

    Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel. Seetõttu hinnatakse riski, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kaubavood ümber liidu turule, avalikult kättesaadavate allikate põhjal.

    (58)

    Avalikult kättesaadavate allikate, näiteks väljaande Metal Bulletin kohaselt on Hiina hinnatase oluliselt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja alla keskmiste impordihindade, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. See annab kindlasti tunnistust liidu turu atraktiivsusest ning Hiina võimest konkureerida hindade poolest, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama.

    (59)

    Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib eespool nimetatud suure hinnaerinevuse tõttu oluline risk, et madalamate hindadega kolmandad riigid suunavad kaubavood ümber tulusamale liidu turule.

    4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

    (60)

    HRV saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport Hiinast oluliselt suureneda.

    TURUMAJANDUSLIKUD RIIGID

    VENEMAA

    1.   Sissejuhatavad märkused

    (61)

    Kaks Venemaa eksportivat tootjat, kes toodavad ligikaudu 75 % Venemaa toodangust ja kes nõustusid osalema väljavõttelises uuringus, teavitasid hiljem komisjoni, et nad ei kavatsenud vastata eksportiva tootja küsimustikule. Ainult üks väike tootja, kes ei eksportinud liitu ja kelle eksport muudesse riikidesse oli väga väike, tegi uurimises koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes kontrollkäiguga. Arvestades Venemaa eksportivate tootjate selgelt väljendatud soovimatust teha koostööd, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Koostööst loobunud Vene eksportivaid tootjaid ja ka Venemaa ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

    (62)

    Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi käsitlev Eurostati kaubandusstatistika, Venemaa ekspordistatistika ja Metal Bulletin.

    (63)

    Selgelt väljendatud koostöösoovimatus mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

    (64)

    Komisjon märkis, et Eurostati statistikas teatati mõningasest Venemaalt pärit vaatlusaluse toote ekspordist. Kogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud neid impordihindu tüüpilisena. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 73.

    2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

    (65)

    Nagu on osutatud eespool põhjenduses 61, oli komisjon Vene eksportivate tootjate selgelt väljendatud koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati koostööd tegeva Vene tootja esitatud teavet.

    (66)

    Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 2 esimesele lausele. Esiteks selgitati välja, kas kogu omamaine samasuguse toote müügikogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline võrreldes Venemaa eksportmüügiga kolmandatesse riikidesse. Omamaist müüki peeti tüüpiliseks, kui samasuguse toote müügimahud moodustasid 5 % või rohkem Venemaa eksportmüügist kolmandatesse riikidesse.

    (67)

    Järgmiseks uuriti, kas samasugust toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Selleks tehti vaatlusaluse tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas kasumlik omamaine müük sõltumatutele klientidele.

    (68)

    Tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks võeti arvesse keskmist tootmiskulu. Tootmiskulude ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas hind, mida ainus koostööd tegev eksportiv tootja gaasi eest maksis, peegeldas asjakohaselt gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

    (69)

    Selgitati välja, et gaasihind, mida eksportivad tootjad siseturul maksid, moodustas ligikaudu 30 % Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitasid kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa siseturu gaasihinnad on reguleeritud hinnad, mis jäävad tunduvalt madalamaks reguleerimata eksporditurgudel Venemaa maagaasi eest makstavatest hindadest. Kuna gaasihinnad ei peegeldunud asjakohaselt eksportiva tootja aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist moonutamata gaasihinda ei olnud võimalik leida, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta kohanduse aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ja seda kohandati kohalike jaotushindade järgi. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil ELi, mis on Vene gaasi suurim turg ja mille hindades kajastuvad asjakohaselt kulud. Seega saab seda turgu pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

    (70)

    Selle tulemusel kasutas komisjon tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks keskmist tootmiskulu pärast gaasihinna korrigeerimist.

    (71)

    Seega määrati normaalväärtus kindlaks kui kasumlik omamaine keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna kasumliku müügi maht moodustas 80 % või vähem müügi kogumahust.

    2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

    (72)

    Vene eksportivate tootjate rõhutatud koostöösoovimatuse tõttu oli komisjon sunnitud ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Ainsa koostööd tegeva Vene eksportiva tootja antud teavet ei saanud kasutada, sest see tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet ELi ning eksportis vaid väikeseid koguseid muudesse kolmandatesse riikidesse.

    (73)

    Sel põhjusel ja arvestades, et Venemaalt pärit eksport liitu oli väga väike, määrati tõenäoline ekspordihind Venemaa ekspordistatistika alusel, kasutades andmeid ekspordi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse. Muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditi suuri koguseid.

    (74)

    Kuna ainus koostööd tegev Vene eksportiv tootja tootis eranditult niinimetatud musti torusid (see tähendab galvaanimata torusid), kasutati ekspordihinna määramisel üksnes mustade torudega seotud teavet. Venemaa ekspordistatistika kohaselt on ülekaalukalt suurim osa Venemaa ekspordist samuti seotud mustade torudega.

    (75)

    Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud Venemaa tootja, et oleks tulnud kasutada tema ekspordihindu, sest need moodustavad rohkem kui 10 % kogumüügist. Kõnealune müük moodustab Venemaa ekspordistatistika kohaselt siiski vähem kui 2 % kogu ekspordist. Selle põhjal järeldati, et kõnealuse tootja hindu ei saa tühise ekspordimahu tõttu kasutada.

    2.3.   Võrdlus

    (76)

    Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

    (77)

    Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude erinevusi.

    2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    (78)

    Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 38,7 %.

    3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

    3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

    (79)

    Taotluse esitaja hinnangul ületab vaatlusaluse toote vaba tootmisvõimsus Venemaal ELi turu kogutarbimist. Taotluse esitaja hinnang tugines väljaandes Metal Expert avaldatud teabele. Lisaks eeldas taotluse esitaja, et tootmisvõimsuse rakendusaste oli 56 %, mida kinnitab koostööd tegeva tootja antud teave.

    (80)

    Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Venemaa eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

    (81)

    Pärast avalikustamist väitsid põhjenduses 61 osutatud, koostööst keeldunud Venemaa tootjad, et komisjon jättis arvesse võtmata nende poolt esitatud teabe, mis käsitles muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetavat atraktiivsust ja vaba tootmisvõimsust Venemaal.

    (82)

    Sellega seoses tuleb märkida, et teave vaba tootmisvõimsuse kohta käsitles laiemat tootevalikut, sealhulgas õõnesprofiile ja suure läbimõõduga torusid. Seega on see teave vähem oluline kui taotluse esitaja esitatud teave. Isegi kui võtta arvesse Venemaa tootjate väidetud 60–70 %list tootmisvõimsuse rakendusastet, moodustaks vaba tootmisvõimsus enamuse ELi turu tarbimisest.

    (83)

    Mis puudutab koostööst keeldunud Venemaa tootjate teavet muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetava atraktiivsuse kohta, tuleb kõigepealt märkida, et koostööst keeldumise tõttu ei saanud neid andmeid kontrollida. Teiseks vastandub selline teave uurimise käigus saadud teabele, mis on esitatud põhjendustes 84–86 ja põhineb Venemaa ametlikul ekspordistatistikal ning mida kaks koostööd teinud Venemaa tootjat ei ole vaidlustanud.

    3.2.   Liidu turu atraktiivsus

    (84)

    Venemaa kaubandusstatistika kohaselt on Venemaa keskmine ekspordihind — 647 eurot tonni kohta — tunduvalt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja see vastab keskmistele impordihindadele, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad.

    (85)

    Sama kaubandusstatistika kohaselt müüdi 33 % kogu Venemaa ekspordist Aserbaidžaani, Venemaa tähtsaimale eksporditurule. Aserbaidžaani puhul on müügihind 586 eurot tonni kohta, mis on oluliselt madalam kui ELi tootmisharu müügihind 848 eurot tonni kohta ja koguni madalam kui teiste peamiste liitu eksportivate riikide, nagu India ja Türgi kohaldatav hind. Lisaks on Venemaa eksport Aserbaidžaani võrdväärne ligikaudu 15 %ga ELi tarbimisest. Seetõttu tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et eksport suunatakse ümber ELi.

    (86)

    Eespool esitatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et kaubavood suunatakse ümber liidu turule.

    4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

    (87)

    Venemaa saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport Venemaalt Euroopa Liitu.

    (88)

    Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et kehtivate meetmete säilitamine Venemaa suhtes ja nende lõpetamine Ukraina suhtes (vt allpool) kujutab endast diskrimineerimist, sest väidetavalt oli Venemaal ja Ukrainal sarnane kasutamata tootmisvõimsus.

    (89)

    Seda väidet ei toeta uurimise järeldused, mille kohaselt on Venemaal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis vastab vähemalt enamikule ELi turu tarbimisele. Teisalt tehti kindlaks, et Ukraina vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud. Selle olulise erinevuse tõttu kasutamata tootmisvõimsuses lükatakse diskrimineerimist käsitlev väide tagasi.

    UKRAINA

    1.   Sissejuhatavad märkused

    (90)

    Uurimise ajal tegi koostööd ainult üks Ukraina eksportiv tootja, „Interpipe Group” (edaspidi „Interpipe”). Interpipe'i toodang moodustab olulise osa Ukraina toodangust ja peaaegu kogu Ukraina väga vähese ekspordi liitu. Teada on vähemalt neli Ukraina tootjat, kes ei tee koostööd, aga kaubandusstatistika kohaselt on nende eksport ELi väga väike.

    (91)

    Arvestades Ukraina vähest eksporti liitu, määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab muude kolmandate riikide suhtes, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 17.

    2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

    (92)

    Kõigepealt uuris komisjon, kas ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja, Interpipe'i omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaise turu sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi mahust. Sellel alusel oli Interpipe'i samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul tüüpiline.

    (93)

    Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad Interpipe'i poolt liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

    (94)

    Seejärel uuris komisjon, kas Interpipe'i kõigi selliste omamaisel turul müüdavate tooteliikide müük, mis on identsed või võrreldavad ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi eksportmüügi kogumahust. Komisjon selgitas välja, et enamiku tooteliikide puhul toimus omamaine müük tüüpilistes kogustes.

    (95)

    Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4.

    (96)

    Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

    a)

    sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrduva või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab rohkem kui 80 % selle tooteliigi kogu müügimahust ning

    b)

    selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on võrdne ühiku tootmiskuluga või sellest suurem.

    (97)

    Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

    (98)

    Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

    a)

    tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

    b)

    kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

    (99)

    Omamaise müügi analüüsist nähtus, et normaalväärtus arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud omamaise kogumüügi kaalutud keskmise hinnana või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena, olenevalt tooteliigist.

    (100)

    Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või kui omamaisel turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

    (101)

    Normaalväärtus arvutati, liites Interpipe'i samasuguse toote tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    müügi-, üld- ja halduskulud, mida Interpipe kandis samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning

    kasumi, mida Interpipe teenis samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

    2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

    (102)

    Arvestades, et Ukraina ei ekspordi liitu olulisi koguseid, määrati tõenäoline ekspordihind müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab eespool põhjenduses 17 kirjeldatud viisil muude kolmandate riikide suhtes, kuhu ta eksportis olulisi koguseid.

    (103)

    Kogu Interpipe'i müük oli suunatud otse sõltumatutele kolmandate riikide klientidele. Seega määrati müügihind kindlaks nende sõltumatute klientide makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel.

    2.3.   Võrdlus

    (104)

    Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

    (105)

    Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude ja laenukulude erinevusi.

    2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

    (106)

    Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 16 %.

    (107)

    Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et komisjon oli Ukraina puhul kindlaks määranud dumpingu jätkumise 16 % tasemel. See väide ei ole siiski põhjendatud, sest see paistab põhinevat vääritimõistmisel. Tõepoolest, nagu on osutatud põhjenduses 17 eespool, eksportisid kõik riigid, k.a Ukraina, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu tühises koguses. Seega ei saa nende koguste põhjal teha mõistlikke järeldusi, ning Ukraina puhul ei tehtud kindlaks dumpingu jätkumist. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

    3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

    Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

    (108)

    Eelmises uurimises selgitas komisjon välja, et Ukraina tootmisvõimsus ületas 400 000 tonni aastas. Pärast seda uurimist on aga keevistorude tootmise lõpetanud kaks tuntud tootjat, nimelt Lugansk Tube Plant ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, üks Interpipe Groupi tehaseid. Kuna tootmisvõimsuse lisandumine Ukrainas ei ole kinnitust leidnud, on praegused tootmismahud oluliselt väiksemad kui eelmise uurimise ajal.

    (109)

    Tootmismahu rakendamise põhjal, millele on osutatud eespool põhjenduses 108, rakendas Interpipe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu kogu tootmisvõimsust, võttes arvesse tehase tehnilisi piiranguid.

    (110)

    Veel üks oluline aspekt oli Ukraina tehaste geograafiline asukoht. Need asuvad enamasti Ida-Ukrainas ja on kas otseselt või kaudselt mõjutatud riigi selle osa praegusest julgeolekuolukorrast. Seetõttu ei ole kindel, millises ulatuses saavad need ettevõtted oma tootmisvõimsust täielikult kasutada.

    (111)

    Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et oluline osa Ukraina tootmisvõimsusest paikneb väljaspool praegusest julgeolekuolukorrast mõjutatud ala. Tuleks siiski märkida, et ka väljaspool seda piirkonda asuvad ettevõtted on julgeolekuolukorrast kaudselt mõjutatud, näiteks toorainetarnete nappuse tõttu. Seetõttu jõuti järeldusele, et praegune julgeolekuolukord mõjutab otseselt või kaudselt enamikku Ukraina tehaseid. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

    (112)

    Samal ajal võib arvata, et arvestades Ukraina eriolukorda pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu, võidakse julgeolekuolukorra normaliseerumisel vajada omamaisel turul ehitustegevuseks täiendavaid tootmismahte. Samasugust toodet kasutatakse ka ehituses, näiteks kandekonstruktsioonides, kandetorustikes, kaitsevahendites ja tellingutes.

    (113)

    Arvestades tootmisvõimsuse vähenemist ja eeldatavat omamaise nõudluse suurenemist, järeldati, et saadaolev vaba tootmisvõimsus kõikidesse riikidesse eksportimiseks on piiratud.

    (114)

    Pärast järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et Ukrainas on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Neid väiteid ei toeta aga konkreetsed tõendid ja seetõttu lükati need tagasi.

    (115)

    Huvitatud isikud väitsid lisaks, et Interpipe teatas, et suurendab märkimisväärselt oma ELi suunduvat eksporti umbes 60 % võrra, mis on vastuolus väitega Ukraina ekspordiks kasutatava piiratud vaba tootmisvõimsuse kohta. Selle argumendiga ei saanud siiski nõustuda. Interpipe'i teadaanne käsitleb äriühingut üldiselt, mitte konkreetselt vaatlusalust toodet. Isegi kui see oleks vaatlusaluse toote puhul asjakohane, oleks 60 % suurenemise tulemuseks ligikaudu 0,5 % turuosa ELi turul, ning seda käsitataks ikkagi tühisena. Seega ei ole väide vastuolus järeldusega, et kättesaadav vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud.

    (116)

    Samad huvitatud isikud väitsid, et vaba tootmisvõimsust ei tohiks kasutada dumpinguanalüüsi elemendina, sest tootmisvõimsuse rakendamist ei peeta kahjuanalüüsis oluliseks näitajaks, nagu on märgitud põhjenduses 139.

    (117)

    Selle väitega ei saa nõustuda. Nende kahe hinnangu eesmärgid on erinevad. Kahju analüüsimisel hinnatakse, kas tootmisvõimsuse madalat rakendusastet võib pidada märgiks liidu tootmisharu kahju kohta, mis ei ole tingimata nii, kui ülejäänud võimsust saab kasutada muude toodete tootmiseks. Dumpingu analüüs keskendub vabale tootmisvõimsusele endale, st rakendamata tootmisvõimsusele, mida ei kasutata ühegi toote tootmiseks ning mis on seetõttu hõlpsasti kättesaadav vaatlusaluse toote tootmiseks.

    4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

    (118)

    Ukraina piiratud saadaolev vaba tootmisvõimsus ja piiratud risk dumpinguhinnaga ekspordi ümbersuunamiseks viib järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, puudub oht, et Ukrainast lähtuv vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport oluliselt suureneks. Seega ei ole tõenäoline, et Ukraina suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine põhjustaks dumpingu kordumist olulistes kogustes algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

    D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

    (119)

    Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet ligikaudu 20 liidu tootjat. Nende tootjate toodangut (mis põhineb koostööd tegevatelt tootjatelt kogutud teabel ning läbivaatamistaotlusest saadud andmetel liidu teiste tootjate kohta) käsitatakse seega liidu kogutoodanguna. Kõik need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

    (120)

    Nagu põhjenduses 11 märgiti, moodustati liidu tootjate suure hulga tõttu valim. Kahju analüüsimiseks määrati kindlaks kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

    makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, keskmised ühikuhinnad, dumpingumarginaalide suurusjärk ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmise tasandil, tuginedes koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabele ning muude liidu tootjate puhul läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal tehtud hinnangule;

    mikromajanduslikke elemente (varud, töötasud, kasumlikkus, investeeringute tootlikkus, sularahavood, kapitali ja investeeringute kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate puhul neilt saadud teabe alusel.

    E.   OLUKORD LIIDU TURUL

    1.   Liidu tarbimine

    (121)

    Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimaht liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta liidu turul.

    (122)

    Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine ELis 28 %. 2011. aastal vähenes see 6 %, 2012. aastal 8 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 10 protsendipunkti. Langustrendi saab osaliselt selgitada teatava tehnilise asendamisega, kuna veetorustike puhul on suundumus asendada terastorud alternatiivsete toodetega, nagu vask-, plast- või roostevabast terasest torud.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    ELi kogutarbimine (tonnides)

    561 955

    528 191

    460 847

    404 394

    Indeks (2010 = 100)

    100

    94

    82

    72

    (123)

    Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et liidu tarbimist on oluliselt alahinnatud. Need isikud ei esitanud siiski usaldusväärseid tõendeid oma väite toetuseks, mistõttu ei saa selle väitega nõustuda.

    2.   Import Valgevenest, HRVst ja Venemaalt

    (124)

    Kuna uurimise käigus selgitati välja, et Ukrainast lähtuv dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool), ei ole sellest riigist pärit vähest importi arvestatud koos teiste allpool esitatud analüüsi kaasatud riikide impordiga.

    (125)

    Et hinnata Valgevenest, HRVst ja Venemaalt lähtuvat kumulatiivset importi, uuriti kõigi kolme riigi olukorda eraldi, pidades silmas algmääruse artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimusi.

    (126)

    Seoses koguste ja dumpingumarginaalidega ning arvestades väga väikeseid impordikoguseid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal, korraldas komisjon iga riigi kohta tõenäolisi ekspordimahte ja dumpingumarginaale käsitleva tulevikuanalüüsi juhuks, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama. Analüüsist ilmnes, et tõenäoliselt suureneksid mahud üle tasemete, milleni jõuti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ja meetmete kehtetuks tunnistamise korral ületaksid need kindlasti vähese tähtsuse künnise (vt põhjendused 33, 56 ja 80 eespool). Samal viisil selgitas komisjon välja, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid tõenäolised dumpingumarginaalid olulised (vt põhjendused 30, 53 ja 78 eespool).

    (127)

    Mis puudutab keskmist impordihinda, siis ei saa väga väikeseid impordikoguseid kasutada kokkuvõtlike järelduste tegemiseks.

    (128)

    Lisaks sellele näitas uurimine, et asjaomaste ettevõtjate konkurentsitingimused olid samasugused. Uurimisest nähtus, et Valgevenest, HRVst ja Venemaalt imporditud vaatlusalune toode ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav samasugune toode olid kõigi oma füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest sarnased.

    (129)

    Eespool esitatut arvesse võttes olid algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid Valgevene, HRV ja Venemaa puhul täidetud. Seetõttu uuriti nende kolme riigi importi kumulatiivselt.

    a)   Maht

    (130)

    Vaatlusaluse toote Valgevenest, HRVst ja Venemaalt liitu importimise maht vähenes 60 %: ligikaudu 7 000 tonnilt 2010. aastal ligikaudu 2 900 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. 2011. aastal suurenes see 31 %, enne kui 2012. aastal vähenes 62 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 28 protsendipunkti.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Valgevenest pärit impordi maht

    25

    55

    0,1

    Indeks (2010 = 100)

    100

    222

    0

    0

    Valgevenest pärit impordi turuosa

    0 %

    0 %

    0 %

    0 %

    Impordihind Valgevenest (eurot/tonn)

    677

    1 246

    600

    Indeks (2010 = 100)

    100

    184

    89

    HRVst pärit impordi maht

    712

    375

    458

    118

    Indeks (2010 = 100)

    100

    53

    64

    17

    HRVst pärit impordi turuosa

    0,1 %

    0,1 %

    0,1 %

    0,0 %

    Impordihind HRVst (eurot/tonn)

    636

    1 052

    1 347

    2 102

    Indeks (2010 = 100)

    100

    165

    212

    330

    Venemaalt pärit impordi maht

    6 396

    8 937

    4 440

    2 790

    Indeks (2010 = 100)

    100

    140

    69

    44

    Venemaalt pärit impordi turuosa

    1,1 %

    1,7 %

    1,0 %

    0,7 %

    Venemaa impordi hind (eurot/tonn)

    470

    506

    513

    462

    Indeks (2010 = 100)

    100

    108

    109

    98

    Asjaomastest riikidest pärit impordi maht

    7 133

    9 367

    4 898

    2 908

    Indeks (2010 = 100)

    100

    131

    69

    41

    Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa

    1,3 %

    1,8 %

    1,1 %

    0,7 %

    Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot/tonn)

    488

    532

    591

    528

    Indeks (2010 = 100)

    100

    109

    121

    111

    Allikas: Comext

    b)   Turuosa

    (131)

    Valgevene, HRV ja Venemaa eksportijate vastav turuosa liidu turul vähenes 2010. aasta 1,3 %-lt 0,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenes turuosa 2010. aasta 1,3 %-lt 1,8 %-le 2011. aastal, enne kui vähenes 1,1 %-ni 2012. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 0,7 %-ni.

    c)   Hinnad

    i)   Hinna kujunemine

    (132)

    2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind 11 % — 488 eurolt tonni kohta 2010. aastal 528 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenesid hinnad 2011. aastal 9 % ja 2012. aastal 12 %, enne kui vähenesid 10 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

    ii)   Hinna allalöömine

    (133)

    Mõtestatud järelduse tegemiseks ei saa tugineda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud väga vähesele vaatlusaluse toote müügile HRVst ja Venemaalt liitu. Seetõttu võrreldi liidu tootmisharu toodetava ja müüdava samasuguse toote hindu ning Valgevenes, HRVs ja Venemaal toodetava ning kogu ülejäänud maailmale müüdava uurimisaluse toote hindu. Sellest võrdlusest nähtus oluline hinna allalöömine.

    3.   Import muudest kolmandatest riikidest

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Indiast pärit impordi maht

    25 720

    48 704

    58 619

    53 007

    Indiast pärit impordi turuosa

    4,6 %

    9,2 %

    12,7 %

    13,1 %

    Türgist pärit impordi maht

    83 654

    83 753

    98 742

    69 757

    Türgist pärit impordi turuosa

    14,9 %

    15,9 %

    21,4 %

    17,2 %

    Ukrainast pärit impordi maht

    956

    573

    944

    1 147

    Ukrainast pärit impordi turuosa

    0,2 %

    0,1 %

    0,2 %

    0,3 %

    Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht

    34 948

    42 714

    38 518

    30 374

    Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

    6,2 %

    8,1 %

    8,4 %

    7,5 %

    (134)

    Import Türgist ja Indiast suurenes vaatlusalusel perioodil. Ukrainast pärit impordi turuosa jäi väga väikeseks. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

    (135)

    Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et India ja Türgi suurenev turuosa on peaaegu täielikult hõlvanud liidu tootmisharu turuosa 12 %-lise kaotuse ning et madala hinnaga import Indiast ja Türgist on liidu tootmisharu ebakindla olukorra peamine põhjus. Selles osas tuleb meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas kehtivate meetmete tühistamine kolme riigi suhtes, mille puhul dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, toob tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Uurimise käigus leiti, et Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt ülejäänud maailma suunatud toodete müügi puhul oli hinna allalöömine märkimisväärne. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks tõenäoliselt dumpinguhinnaga eksport neist riikidest ning selle tagajärjel suureneks tõenäoliselt ELi tootmisharu kahju. Türgist ja Indiast pärit impordi võimalik suurenemine vaatlusalusel perioodil ei mõjuta käesolevat hinnangut dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta.

    4.   Liidu tootmisharu olukord

    (136)

    Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohast asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

    4.1.   Makromajanduslikud elemendid

    a)   Tootmine

    (137)

    Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisharu toodang 437 000 tonnilt 2010. aastal 37 % võrra. Täpsemalt vähenes see 2011. aastal 14 %, 2012. aastal 19 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 protsendipunkti. Tootmise vähenemine oli seotud tarbimise vähenemisega, aga see tuli rohkem esile Indiast ja Türgist pärit impordi suurenemise tõttu.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Tootmine (tonnides)

    437 492

    376 106

    294 260

    277 483

    Indeks (2010 = 100)

    100

    86

    67

    63

    b)   Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

    (138)

    2010. aastal oli tootmisvõimsus üle 1 700 000 tonni ja see vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Vähenemise põhjuseks oli asjaolu, et mõned ELi tootjad olid vähendanud päevaste tootmisvahetuste arvu.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Tootmisvõimsus (tonnides)

    1 761 677

    1 621 386

    1 318 459

    1 485 339

    Indeks (2010 = 100)

    100

    92

    75

    84

    Tootmisvõimsuse rakendamine

    25 %

    23 %

    22 %

    19 %

    Indeks (2010 = 100)

    100

    93

    90

    75

    Allikas: Uurimine

    (139)

    2010. aastal oli tootmisvõimsuse rakendusaste 25 %. See vähenes 2011. aastal 23 %ni, 2012. aastal 22 %ni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 19 %ni. Väikeseid tootmisvõimsuse rakendusastmeid saab peamiselt selgitada asjaoluga, et keevistorude tootmiseks kasutatavate tootmisseadmetega saab toota ka tooteid (põhiliselt õõnesprofiile), mis ei kuulu käesoleva uurimise alla. Seetõttu ei ole tootmisvõimsuse rakendusaste selle konkreetse tootmisharu puhul tingimata mõttekas kahjunäitaja.

    c)   Müügimaht

    (140)

    Liidu tootmisharu oma toodangu müük sõltumatutele klientidele ELis vähenes 2011. aastal 16 %, 2012. aastal 21 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku vähenes kõnealune müügimaht 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 40 % võrra. Selle põhjuseks oli tarbimise vähenemine ning suurenenud import Indiast ja Türgist.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    ELi müügimaht sõltumatutele klientidele (tonnides)

    409 544

    343 080

    259 127

    247 201

    Indeks (2010 = 100)

    100

    84

    63

    60

    Allikas: uurimine

    d)   Turuosa

    (141)

    Liidu tootmisharu turuosa oli 2010. aastal 73 %. See vähenes 2011. aastal 65 %ni ja 2012. aastal edasi 56 %ni, enne kui suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 61 %ni. Ühtekokku vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti võrra.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Liidu tootmisharu turuosa

    73 %

    65 %

    56 %

    61 %

    Indeks (2010 = 100)

    100

    89

    77

    84

    Allikas: uurimine

    e)   Kasv

    (142)

    2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kui liidu tarbimine vähenes 28 %, vähenes ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimaht 40 %. Selle tagajärjel vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

    f)   Tööhõive

    (143)

    Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2011. aastal 13 %, 2012. aastal 27 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku kahanes liidu tootmisharus tööhõive vaatlusalusel perioodil 43 % võrra ehk enam kui 1 600 töötajalt vähem kui 1 000 töötajale.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Tööhõive (inimest)

    1 655

    1 446

    991

    939

    Indeks (2010 = 100)

    100

    87

    60

    57

    Allikas: uurimine

    g)   Tootlikkus

    (144)

    Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, alustades tasemelt 264 tonni aastas töötaja kohta, esialgu veidi kahanes — 2011. aastal 2 %. Edasi suurenes see 2012. aastal 14 protsendipunkti ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu tootlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil ühtekokku 12 %.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

    264

    260

    297

    296

    Indeks (2010 = 100)

    100

    98

    112

    112

    Allikas: uurimine

    h)   Müügihindu mõjutavad tegurid

    (145)

    Liidu tootmisharu ühikuhinnad sõltumatutele klientidele müümisel suurenesid 2011. aastal 5 % ja 2012. aastal 1 protsendipunkti võrra, enne kui vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 protsendipunkti. Kokku suurenesid kõnealused hinnad vaatlusalusel perioodil 2 % ehk 833 eurolt tonni kohta 848 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Ühiku hind ELi turul (eurot/tonn)

    833

    871

    881

    848

    Indeks (2010 = 100)

    100

    105

    106

    102

    Allikas: uurimine

    i)   Dumpingumarginaali suurusjärk

    (146)

    Uurimisega selgitati välja, et tõenäoliselt kordub dumping oluliste marginaalide ulatuses, mille suurusjärke ei saa Valgevene, HRV ja Venemaa puhul pidada tähtsusetuks.

    (147)

    Nagu eespool osutatud, ei leia komisjon, et dumping võiks Ukraina puhul jätkuda või korduda.

    j)   Taastumine varasemast dumpingust

    (148)

    Eespool uuritud makronäitajad viitavad sellele, et kuigi dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju –, on tootmisharu siiski veel väga ebakindel ja haavatav. Tõepoolest, vaatlusalusel perioodil vähenes tootmismaht 37 %, müügimaht ELi sõltumatutele klientidele vähenes 40 % ja tööhõive vähenes 43 %. Lisaks vähenes liidu tootmisharu turuosa ELi turul 2010. aasta 73 %-lt 61 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

    4.2.   Mikromajanduslikud elemendid

    a)   Varud

    (149)

    Valimisse kuulunud liidu tootjate lõppvarude tase oli 2011. aastani peaaegu stabiilne. See suurenes 2012. aastal 14 protsendipunkti, enne kui vähenes 10 protsendipunkti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Varude tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli seega 5 % suurem kui 2010. aastal.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Lõppvarud (tonnides)

    13 892

    14 039

    16 012

    14 556

    Indeks (2010 = 100)

    100

    101

    115

    105

    Allikas: uurimine

    b)   Töötasud

    (150)

    Vaatlusalusel perioodil vähenesid tööjõukulud 29 %. Täpsemalt vähenesid need 2011. aastal 2 %, 2012. aastal 15 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 12 protsendipunkti. Vaatlusalusel perioodil toimunud üleüldine langus on tingitud tööhõive vähenemisest.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Aastased tööjõukulud (eurodes)

    20 602 275

    20 266 132

    17 140 089

    14 578 317

    Indeks (2010 = 100)

    100

    98

    83

    71

    Allikas: uurimine

    (151)

    Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud töötaja kohta 25 %. Seda põhjustas tõenäoliselt ajutine koondamiskuludega seotud olukord, mis tekkis töötajate arvu olulise vähenemise tõttu.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Tööjõukulud aastas töötaja kohta (eurodes)

    12 449

    14 015

    17 296

    15 525

    Indeks (2010 = 100)

    100

    113

    139

    125

    c)   Kasumlikkus ja investeeringute tasuvus

    (152)

    Vaatlusalusel perioodil paranes valimisse kuulunud liidu tootjate müügi kasumlikkus ELi turul 2010. aasta enam kui 7 % kahjumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 1 % kasumiks, väljendatuna protsendina netomüügist. Täpsemalt vähenes valimisse kuulunud liidu tootjate kahjum 2010. aasta 7,3 %-lt 5 %-le 2011. aastal ja 0,6 %-le 2012. aastal, enne kui muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikeseks kasumiks 0,8 % tasemel.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    ELi müügi kasumlikkus (% netomüügist)

    – 7,3 %

    – 5,0 %

    – 0,6 %

    0,8 %

    Indeks (2010 = 100)

    – 100

    – 69

    – 8

    12

    Investeeringutasuvus (kasumi protsendimäär investeeringute arvestuslikust netoväärtusest)

    – 19,2 %

    – 11,8 %

    0,5 %

    4,3 %

    Indeks (2010 = 100)

    – 100

    – 62

    3

    22

    Allikas: uurimine

    (153)

    Kasumlikkuse suurenemist saab selgitada asjaoluga, et vaatlusalusel perioodil suurenesid müügihinnad 2 %, samal ajal kui tootmiskulud (peamiselt puudutab see kuumvaltsitud spiraaltorusid, mis moodustavad üle 60 % tootmiskuludest) vähenesid samal perioodil 6 % ning lisaks vähenesid oluliselt ka aastased tööjõukulud. Seega on valimisse kuulunud liidu tootjatel olnud järk-järgult võimalik kohaldada oma ELi turu klientide suhtes kasumlikke hindu.

    (154)

    Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. See paranes 2010. aasta 19,2 % kahjumist 2011. aastal 11,8 % kahjumiks ja edasi 2012. aastal 0,5 % kasumiks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 % kasumiks.

    d)   Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

    (155)

    Äritegevuse netorahakäive püsis 2010. aastal – 44 miljoni euro tasemel. See suurenes 2011. aastal ligikaudu – 7 miljoni euroni, 2012. aastal 17 miljoni euroni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20 miljoni euroni. Ükski valimisse kuuluv liidu tootja ei andnud teada, et tal oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega. Paranemist saab selgitada tootmiskulude ja tööjõukulude vähenemisega ning hindade väikese suurenemisega.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Rahavoog (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (eurodes)

    – 44 322 891

    – 7 033 547

    16 927 597

    20 202 074

    Indeks (2010 = 100)

    – 100

    – 16

    38

    46

    Allikas: uurimine

    e)   Investeeringud

    (156)

    Liidu tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2011. aastal 34 %, 2012. aastal suurenesid 90 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid lõpuks 59 protsendipunkti. Investeeringud, mis olid ette nähtud olemasolevate seadmete hooldamiseks ja väljavahetamiseks ning mitte tootmisvõimsuse suurendamiseks, vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %.

     

    2010

    2011

    2012

    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

    Netoinvesteeringud (eurodes)

    1 149 094

    757 750

    1 789 210

    1 111 661

    Indeks (2010 = 100)

    100

    66

    156

    97

    Allikas: uurimine

    5.   Järeldus kahju kohta

    (157)

    Vaatlusalusel perioodil paranesid oluliselt mitmed näitajad, eelkõige finantsnäitajad. Kasumlikkus paranes enam kui 7 % kahjumist 0,8 % kasumiks, mis on aga siiski väiksem kui eelmises uurimises osutatud sihtkasum 5 %. Investeeringutasuvus paranes enam kui 19 % kahjumist enam kui 4 % kasumiks ning rahakäibe tase paranes – 44 miljonilt eurolt 20 miljoni euroni. Nende tegurite põhjal võib väita, et liidu tootmisharul õnnestus osaliselt taastuda.

    (158)

    Teisest küljest ilmnes mõnede näitajate puhul 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel negatiivne areng. Tootmismaht vähenes 37 %, tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 25 %, ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimahud vähenesid 40 %, liidu tootmisharu turuosa vähenes 12 protsendipunkti ja tööhõive vähenes 43 %.

    (159)

    Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidus. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades hindu mahtudele. Seega on selge, et liidu tootmisharu ei ole varasema dumpingu mõjust veel täielikult toibunud ja on endiselt ebakindlas seisus ning seetõttu dumpingu võimaliku kordumise korral äärmiselt haavatav.

    (160)

    Isegi kui liidu tootmisharu haavatavat olukorda käsitati olulise kahjuna, ei saa selle põhjuseks pidada asjaomastest riikidest pärit importi. Kolme asjaomase riigi (Ukraina puhul selgitati uurimisega välja, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu) kumulatiivne turuosa moodustab vähem kui 1 % liidu turust. Asjaomaste riikide poolse hinnasurve puudumisel on liidu tootmisharu saanud säilitada hinnad kasumlikkuse saavutamiseks piisaval tasemel, kuigi märgatavalt alla sihtkasumi.

    F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

    1.   Import HRVst, Valgevenest ja Venemaalt

    (161)

    Eespool esitatud suundumuste põhjal saab öelda, et dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju. Teisalt aga tuleb öelda, et nagu nähtub mitmete kahjunäitajate negatiivsest arengust, on tootmisharu siiski veel väga haavatav.

    (162)

    Nagu eespool osutatud, on kõigi kolme riigi eksportijatel olemas vajalik vaba tootmisvõimsus ekspordi väga kiireks suurendamiseks. Võttes arvesse ELi turu tulusamaid hindu, võrreldes mõne kolmanda riigi turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunataks praegu kolmandatesse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed kogused ümber ELi turule. See dumpinguhinnaga impordi suurenemine, mille puhul lüüakse alla liidu tootmisharu hinnad, tõenäoliselt suurendab hinnasurvet liidu turul, halvendades seega liidu tootmisharu niigi haavatavat olukorda. Sellist järsku arengut täheldati juba eelmise uurimise käigus, kui nendest kolmest riigist ELi suunatud impordi turuosa suurenes vaid kolme ja poole aasta jooksul kolm korda ehk 2004. aasta 6,2 %-lt 18,7 %-le uurimisperioodil (1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007). HRV, Valgevene ja Venemaa eksportivad tootjad on seega juba näidanud oma suutlikkust kiiresti suurendada liitu suunatud ekspordimahte.

    (163)

    Seega saab eespool esitatu põhjal järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine tõenäoline.

    2.   Ukrainast pärit import

    (164)

    Pidades silmas järeldust, et Ukraina puhul dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu, ei ole siinkohal vaja analüüsida kahju kordumise tõenäosust.

    G.   LIIDU HUVID

    (165)

    Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

    1.   Liidu tootmisharu huvid

    (166)

    Uurimisest nähtub, et liidu tootmisharu on ikka veel väga haavatav. Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidu turul. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades kehtivate meetmete tõttu pigem hindu kui mahte. Meetmete lõpetamine suurendab hinnasurvet liidu turule ja viib uuesti kahjude tekkeni. Seetõttu on liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

    2.   Importijate ja kasutajate huvid

    (167)

    Komisjon võttis koostöö tegemise eesmärgil ühendust liidu enam kui 100 sõltumatu importija ja kasutajaga, kellest aga ükski ei vastanud. Seda saab selgitada väga väikeste ekspordimahtudega, mida asjaomased riigid liidu turule suunavad. Igal juhul ei osuta ükski tegur sellele, et importijad või kasutajad oleksid meetmete pikendamise korral ebaproportsionaalselt mõjutatud.

    (168)

    Eespool nimetatut arvesse võttes leitakse seega, et meetmete pikendamine tõenäoliselt ei mõjuta liidu importijate ja kasutajate olukorda.

    3.   Ebapiisava pakkumise ja konkurentsiga seotud oht Euroopa Liidu turul

    (169)

    ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 400 000 tonnini. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil pidevalt ületanud ELi nõudlust, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 1 500 000 tonnini. ELi tootjate vahel on piisavalt konkurentsi. Lisaks oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 19 %, sest see toodab ühtede ja samade tootmisseadmetega erinevaid tooteid (vaatlusalune toode ja muud tooted, nagu õõnesprofiilid). Seega on liidu tootmisharul nõudluse suurenemise korral vaba tootmisvõimsust oma toodangut tootevaliku muutmise abil suurendada. Osa nõudlusest saaks rahuldada ka impordiga kolmandatest riikidest, mille suhtes ei kohaldata meetmeid, eelkõige Indiast ja Türgist.

    (170)

    Eespool esitatud kaalutlusi arvestades ei saa järeldada, et dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine tooks tõenäoliselt kaasa toote ebapiisava pakkumise või konkurentsipiirangu ELi turul.

    4.   Järeldus liidu huvide kohta

    (171)

    Eespool esitatu põhjal on ilmne, et meetmete jätkuva rakendamise negatiivne mõju oleks piiratud ning kindlasti ei oleks see ebaproportsionaalne kasu suhtes, mida liidu tootmisharu saaks meetmete rakendamise pikendamise korral.

    H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

    (172)

    Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

    (173)

    Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad erineva maksumääraga väärtuselistes tollimaksudes.

    (174)

    Ukraina puhul tuleks meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada, kuna jõuti järeldusele, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool).

    (175)

    Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

    (176)

    Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (5). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

    (177)

    Käesolev määrus on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisdiameetriga keevistorude (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780).

    2.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool tabelis loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine.

    Riik

    Äriühing

    Dumpinguvastane tollimaks

    TARICi lisakood

    Hiina Rahvavabariik

    Kõik äriühingud

    90,6 %

    Venemaa

    TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works)

    16,8 %

    A892

    OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant)

    10,1 %

    A893

    Kõik muud äriühingud

    20,5 %

    A999

    Valgevene

    Kõik äriühingud

    38,1 %

    3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

    Artikkel 2

    Käesolevaga lõpetatakse artikli 1 lõikes 1 osutatud, Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 26. jaanuar 2015

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

    (2)  ELT L 343, 19.12.2008, lk 1.

    (3)  ELT C 136, 15.5.2013, lk 25.

    (4)  ELT C 372, 19.12.2013, lk 21.

    (5)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.


    Top