This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32014R0333
Regulation (EU) No 333/2014 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2014 amending Regulation (EC) No 443/2009 to define the modalities for reaching the 2020 target to reduce CO 2 emissions from new passenger cars
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 333/2014, 11. märts 2014 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO 2 -heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 333/2014, 11. märts 2014 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO 2 -heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
ELT L 103, 5.4.2014, p. 15–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2019; mõjud tunnistatud kehtetuks 32019R0631
5.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 103/15 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 333/2014,
11. märts 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 (3) artikli 13 lõike 5 kohaselt vaatab komisjon läbi meetodid, mis on vajalikud 2020. aastaks kehtestatud sihttaseme (95 g CO2/km) saavutamiseks kulutõhusal viisil, eelkõige kõnealuse määruse I lisas sätestatud valemid ja selle artiklis 11 sätestatud erandid. Käesolev määrus peaks olema konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalne ning sellega tuleks tagada sotsiaalne õiglus ja säästvus. |
(2) |
Sõiduautode tõhususe parandamisele suunatud kõrgtehnoloogia ülemaailmse turu edasiarendamine on kooskõlas komisjoni 21. jaanuari 2011. aasta teatisega „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus”, mis toetab liikumist ressursitõhusa, vähese süsinikdioksiidi heitega majanduse suunas jätkusuutliku kasvu saavutamiseks. |
(3) |
On asjakohane selgitada, et sihttaseme 95 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata süsinikdioksiidi heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007, (4) ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale. |
(4) |
Fossiilkütuste kõrged hinnad avaldavad negatiivset mõju majanduse taastumisele ning energiajulgeolekule ja energia taskukohasusele liidus. Naftast sõltuvuse vähendamiseks, peaks olema esmatähtis suurendada uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tõhusust ja jätkusuutlikkust. |
(5) |
Võttes arvesse, et varajaste põlvkondade väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukitega seotud teadus- ja arendustegevuskulud ning ühe ühiku tootmise kulud on väga suured, on asjakohane ajutiselt ja piiratud määral kiirendada ja lihtsustada korda, mille kohaselt tuuakse selliseid sõidukeid liidu turule nende turustamise algjärgus. Eri tasandite osalejad peaksid pöörama asjakohast tähelepanu selliste parimate tavade väljaselgitamisele ja levitamisele, millega stimuleerida nõudlust väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukite järele. |
(6) |
Väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukite turu elavnemist võivad takistada alternatiivkütuste infrastruktuuri ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelise liidese ühiste tehniliste kirjelduste puudumine. Sellise infrastruktuuri loomise tagamine liidus võiks lihtsustada turujõudude tööd ja toetada Euroopa majanduskasvu. |
(7) |
Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite süsinikdioksiidi heite vähenemisest, ei tuleks kohaldada eriheite sihttaset ega ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 1 000 liidus registreeritud uue sõiduauto. Selleks et tagada nendele tootjatele võimalikult kiiresti õiguskindlus, on väga oluline, et seda erandit kohaldataks alates 1. jaanuarist 2012. |
(8) |
Väiketootjatele erandite tegemise korda peaks lihtsustama, et muuta paindlikumaks tingimused seoses tähtajaga, mille jooksul tootja peab erandit taotlema ja komisjon selle kohta otsuse tegema. |
(9) |
Nišitootjatele erandi tegemise korda tuleks jätkata pärast aastat 2020. Selleks et nišitootjad teeksid heite vähendamiseks siiski sama palju jõupingutusi kui suured autotootjad, tuleks alates 2020. aastast kohaldada neile sihttaset, mis on 45 % madalam kui nende keskmine eriheide 2007. aastal. |
(10) |
Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi uuendusi, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas määrust (EÜ) nr 443/2009 tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode süsinikdioksiidi heite kulutõhusaks vähendamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamisele. Komisjon peaks aastaks 2015 kõnealused aspektid läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järeldustest. Nimetatud aruanne peaks asjakohasel juhul sisaldama ettepanekuid määruse (EÜ) nr 443/2009 muutmiseks eesmärgiga kehtestada süsinikdioksiidi heite sihttasemed uutele sõiduautodele 2020. aastale järgnevaks perioodiks, hõlmates võimaliku realistliku ja saavutatava sihttaseme kindlaksmääramist aastaks 2025, mis põhineks põhjalikul mõju hindamisel, mille puhul võetakse arvesse autotööstuse ja sellega seotud tööstusharude jätkuvat konkurentsivõimet, säilitades samas selge liikumise heitkoguste vähendamise suunas, mis on võrreldav 2020. aastale eelnenud perioodil saavutatuga. Selliste ettepanekute väljatöötamisel peaks komisjon tagama, et need on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalsed ning sotsiaalselt võrdsed ja säästvad. |
(11) |
Määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaselt peab komisjon viima läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et asjakohaselt kajastada sõiduautode süsinikdioksiidi heite tegelikke muutusi. On vaja muuta praegu kasutatavat uut Euroopa sõidutsüklit (New European Driving Cycle – NEDC), et tagada selle vastavus tegelikele sõidutingimustele ja vältida süsinikdioksiidi heite ja kütusekulu alahindamist. Võimalikult kiiresti tuleks kokku leppida uue, realistlikuma ja usaldusväärsema katsemenetluse suhtes. See töö ei ole veel valmis, kuid selles suunas liigutakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis kergsõidukite ülemaailmse katsemenetluse (Worldwide harmonized Light vehicles Test Procedure, WLTP) väljatöötamise raames. Tagamaks et uute sõiduautode puhul tootja lubatud süsinikdioksiidi eriheite näitajad vastaksid paremini autode heitkoguste näitajatele tavapärastes kasutustingimustes, tuleks WLTP esimesel võimalusel kasutusele võtta. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid, mis on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (5) XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad. Selleks peaks komisjon viima läbi põhjaliku korrelatsiooniuuringu NEDCi ja uute WLTP katsetsüklite vahel, et tagada vastavus tegelikele sõidutingimustele. |
(12) |
Eesmärgiga veenduda, et tegeliku heite väärtusi kajastatakse adekvaatselt ja mõõdetud süsinikdioksiidi väärtused on rangelt võrreldavad, peaks komisjon tagama, et katsemenetluse need elemendid, millel on mõõdetud süsinikdioksiidi heitele oluline mõju, on rangelt määratletud, et mitte lasta tootjatel katsetsükli paindlikkust ära kasutada. Tuleks käsitleda tüübikinnitusele vastavate süsinikdioksiidi heite näitajate ja müügiks pakutavate sõidukite heite näitajate erinevust, kaaludes ka kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katseid, mis peaksid tagama müügiks pakutavate sõidukite representatiivse valimi sõltumatu katsetamise, ning samuti seda, kuidas toimida juhtudel, kui katsetulemuste ja esialgsele tüübikinnitusele vastavate süsinikdioksiidi heite näitajate vahel on tõestatud oluline erinevus. |
(13) |
Tuleks muuta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 3 lõike 2 sõnastust, et seotud ettevõtjate mõiste oleks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 (7) artikli 3 lõikega 2. |
(14) |
Määrusega (EÜ) nr 443/2009 antakse komisjonile volitused selle määruse teatavate sätete rakendamiseks kooskõlas nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (8) sätestatud menetlusega. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega on vaja kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291. |
(15) |
Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 443/2009 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9). |
(16) |
Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa seoses andmetele esitatavate nõuete ja andmeparameetritega, täiendada eriheite sihttasemetest tehtava erandi tegemise kriteeriumide tõlgendamise eeskirju, eranditaotluste sisu ja süsinikdioksiidi eriheite piiramise kavade sisu ja hindamist reguleerivaid eeskirju, kohandada määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas osutatud arve M0 uute sõiduautode keskmise massi eelmise kolme kalendriaasta keskmisega ning kohandada määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas toodud valemit. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(17) |
Asjakohane on jätkata sellise lähenemisviisi kohaldamist, mille kohaselt kehtestatakse sõiduauto süsinikdioksiidi heite sihttase kõnealuse sõiduauto kasulikkuse ja määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas esitatud valemi alusel arvutatud süsinikdioksiidi heite sihttaseme vahelise lineaarse seose põhjal, kuna see võimaldab säilitada mitmekesisuse sõiduautode turul ning tootjad saavad arvesse võtta tarbijate erinevaid vajadusi, vältides sel viisil põhjendamatuid turumoonutusi. |
(18) |
Komisjon hindas oma mõjuhinnangus sõiduki jalajälje andmete kättesaadavust ja selle kasutamist kasulikkuse parameetrina määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisa valemis. Selle hinnangu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et 2020. aasta sihttaseme arvutamise valemis tuleks kasulikkuse parameetrina kasutada massi. Tulevase läbivaatamise käigus tuleks siiski kaaluda kulude vähendamist ning kasu, mida saadaks, kui kasulikkuse parameetriks oleks sõiduki jalajälg. |
(19) |
Energiavarustuse ning sõidukite tootmise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside heide moodustab märkimisväärse osa praegusest üldisest maanteetranspordi süsinikdioksiidi jalajäljest, ning tõenäoliselt kasvab selle tähtsus edaspidi märkimisväärselt. Seetõttu tuleks rakendada poliitikameetmeid tootjate suunamiseks optimaalsete lahenduste poole, võttes eriti arvesse sõidukitele mõeldud energia, näiteks elektrienergia ja alternatiivkütuste tootmisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet, ja tagada, et selline tarneahela varasematel etappidel tekkiv heide ei kahandaks määruse (EÜ) nr 443/2009 eesmärgiks oleva, sõidukite kasutamisega seotud energiatarbimise täiustamisest saadavat kasu. |
(20) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(21) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 443/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 443/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva määrusega kehtestatakse alates 2020. aastast liidus registreeritud uute sõiduautode keskmise heite sihttasemeks 95 g CO2/km, mida mõõdetakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga ja selle rakendusmeetmetega ning uuenduslike tehnoloogiatega.” |
2) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige: „4. Alates 1. jaanuarist 2012 ei kohaldata artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c selliste tootjate suhtes, kes on koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega tootnud alla 1 000 liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uue sõiduauto.” |
3) |
Artikli 3 lõike 2 punkti a esimene taane asendatakse järgmisega:
|
4) |
Artikli 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Tootja süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõnealusel aastal tootja registreeritud uute sõiduautode osakaalu järgmiselt:
|
5) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Üliühikud eesmärgi 95 g CO2 kilomeetri kohta saavutamiseks Süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus sõiduauto, mille süsinikdioksiidi eriheide on alla 50 g CO2/km:
aastal, millal auto ajavahemiku 2020–2022 jooksul on registreeritud, kusjuures ülempiir on 7,5 g CO2/km kõnealusel perioodil iga tootja kohta.” |
6) |
Artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu käesoleva artikli kohast seiret ja andmete esitamist käsitlevate menetluste ning II lisa kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas sätestatud andmetele esitatavaid nõudeid ja andmeparameetreid.” |
7) |
Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase heite maksu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.” |
8) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.
|
9) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (10) artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (11) tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (ELT L 49, 19.2.2004, lk 1)." (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”" |
12) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 14a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 8, artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 13 lõike 7 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 8, artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 13 lõike 7 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 8 lõike 9, artikli 11 lõike 8, artikli 13 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 13 lõike 7 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra”. |
13) |
I lisa punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt:
|
14) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 11. märts 2014
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) ELT C 44, 15.2.2013, lk 109.
(2) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. märtsi 2014. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja tarbesõidukite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(5) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(6) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).
(8) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).