1.   Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peab olema kindel äriühingu juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamistava, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda.

2.   Lõikes 1 osutatud kord, protseduurid ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning vastama ärimudelis ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuses peituvate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Arvesse võetakse artiklites 76 kuni 95 kehtestatud tehnilisi kriteeriume.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suuniseid lõikes 1 osutatud korra, protseduuride ja mehhanismide kohta kooskõlas lõikega 2.

4.   Pädevad asutused tagavad, et koostatakse maksevõime taastamise kavad krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamiseks finantsseisundi olulise halvenemise järel ning solveerimiskavad. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib vähendada krediidiasutusele või investeerimisühingule esitatavaid nõudeid koostada, omada või ajakohastada maksevõime taastamise kavu, ning pärast konsulteerimist pädeva asutusega solveerimisasutusele esitatavat nõuet koostada solveerimiskavu, kui pärast konsulteerimist makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava liikmesriigi määratud asutusega leiavad pädevad asutused, et konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetus ei mõjuta muu hulgas tema suuruse ja ärimudeli tõttu või teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingutega või üldiselt finantssüsteemiga seotuse tõttu negatiivselt finantsturge, muid krediidiasutusi või investeerimisühinguid või rahastamistingimusi.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud solveerimisasutustega tihedat koostööd ja vahetavad kogu vajalikku teavet selliste toimivate solveerimiskavade ettevalmistamiseks ja koostamiseks, milles esitatakse võimalused krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuetekohaseks solveerimiseks maksejõuetuse korral.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 25 võib Euroopa Pangandusjärelevalve osaleda tõhusate ja järjekindlate maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamises ja kooskõlastamises ning sellele kaasa aidata.

Sellega seoses teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet ja tal on õigus osaleda maksevõime taastamise kavade ja solveerimiskavade väljatöötamise ja koordineerimisega seotud koosolekutel. Selliste koosolekute või tegevuse toimumise korral teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet eelnevalt täielikult selliste koosolekute korraldamisest, peamistest arutusele tulevatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest.“

1.   Finantsinstitutsioonidel peab olema töökindel äriühingu juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, mille puhul vastutusalad on selgesti kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamistava, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda.

2.   Lõikes 1 osutatud kord, protseduurid ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning vastama ärimudelis ja finantsinstitutsiooni tegevuses peituvate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Arvesse võetakse artiklites 76–95 kehtestatud tehnilisi kriteeriume.

3.   Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suuniseid lõikes 1 osutatud korra, protseduuride ja mehhanismide kohta kooskõlas lõikega 2.

4.   Pädevad asutused tagavad, et koostatakse finantsseisundi taastamise kavad finantsinstitutsiooni finantsseisundi taastamiseks finantsseisundi olulise halvenemise järel ning kriisilahenduskavad. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib vähendada finantsinstitutsioonile esitatavaid nõudeid koostada, omada või ajakohastada finantsseisundi taastamise kavu, ning pärast konsulteerimist pädeva asutusega kriisilahendusasutusele esitatavat nõuet koostada kriisilahenduskavu, kui pärast konsulteerimist makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavaliikmesriigi määratud asutusega leiavad pädevad asutused, et konkreetse finantsinstitutsiooni maksejõuetus ei mõjuta muu hulgas tema suuruse ja ärimudeli tõttu või teiste finantsinstitutsioonidega või üldiselt finantssüsteemiga seotuse tõttu negatiivselt finantsturge, muid finantsinstitutsioone või rahastamistingimusi.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega teevad finantsinstitutsioonid kriisilahendusasutustega tihedat koostööd ja vahetavad kogu vajalikku teavet selliste toimivate kriisilahenduskavade ettevalmistamiseks ja koostamiseks, milles esitatakse võimalused finantsinstitutsiooni nõuetekohaseks kriisilahenduseks maksejõuetuse korral.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 25 võib Euroopa Pangandusjärelevalve osaleda tõhusate ja järjekindlate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade väljatöötamises ja kooskõlastamises ning sellele kaasa aidata.

Sellega seoses teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet ja tal on õigus osaleda finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja koordineerimisega seotud koosolekutel. Selliste koosolekute või tegevuse toimumise korral teavitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet eelnevalt täielikult selliste koosolekute korraldamisest, peamistest arutusele tulevatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest.“