16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/1

(1)

Liit on rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) osaline.

(2)

Konventsiooniga loodud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (edaspidi „ICCAT”) võttis 2008. aastal oma 16. erikoosolekul vastu soovituse 08–05 kehtestada Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude uus taastamiskava, asendades sellega 2006. aastal vastu võetud eelmise taastamiskava. Soovitus 08–05 rakendati ühenduse õiguses nõukogu määrusega (EÜ) nr 302/2009 (3).

(3)

2010. aastal võttis ICCAT oma 17. erikoosolekul vastu soovituse 10–04, millega muudetakse hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava. Varude taastamiseks nähakse soovituses 10–04 ette veelgi vähendada lubatud kogupüüki, karmistada püügivõimsuse vähendamise meetmeid ja tugevdada kontrollimeetmeid, eriti kalade üleviimise ja sumpadesse paigutamise osas, ning samuti nähakse ette ICCATi alalise uuringute- ja statistikakomitee täiendavad soovitused 2012. aastal kudemiskohtade väljaselgitamiseks ja kaitsealade rajamiseks.

(4)

Soovitus 10–04 on liidule siduv ning see tuleks rakendada liidu õiguses.

(5)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 302/2009 teatavad sätted aegunud ning tuleks välja jätta. Mõningaid muid sätteid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse muudatusi õigusaktides, eelkõige neid, mis tulenevad nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (4) vastuvõtmisest.

(6)

Selleks et tagada kalade üleviimise, sumpadesse paigutamise ning mõrrapüügi registreerimise ja sellest teatamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (5).

(7)

Määruse (EÜ) nr 302/2009 regulatiivosas kasutatud mõistet „ühendus” tuleks muuta, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009. aastal.

(8)

Soovitus 10–04 jõustus 13. augustil 2011. aastal. Kõik konventsiooniosalised, sealhulgas liit, nõustusid alates 1. jaanuarist 2011 kohaldama vaatleja kohalolekut käsitlevaid sätteid, mille täitmise liidu puhul tagavad liikmesriigid. Seetõttu on asjakohane kohaldata vastavaid käesoleva määruse sätteid tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 302/2009 vastavalt muuta,

1)

Artiklis 1, artikli 4 lõikes 13, artikli 9 lõigetes 3, 4, 5, 8, 9 ja 10, artikli 11 lõikes 1, artikli 14 lõikes 4, artikli 15 lõikes 3, artikli 18 lõikes 2, artikli 21 lõigetes 1 ja 4, artikli 23 lõikes 6, artikli 29 lõigetes 1, 3, 4 ja 5, artikli 31 lõikes 4 ning artikli 34 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „ühendus” või selle käändevorm sõnaga „liit” vastavas käändes ning vajadusel tehakse lauses asendamisest tulenevaid grammatilisi kohandusi.

2)

Artikli 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Aastast 2007 kuni 2022. aasta lõpuni kehtiva taastamiskava eesmärk on saavutada vähemalt 60 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.”

3)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Andmete esitamine tagasiulatuvalt ei ole lubatud. Lõikes 1 osutatud nimekirjades edasiste muudatuste tegemine kalendriaasta jooksul on lubatud üksnes juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik nimetatud asjaolust viivitamatult komisjoni ning esitab:

8)

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (6) artiklites 14, 15, 23 ja 24 sätestatud nõuete täitmisele kannab ELi kalapüügilaeva kapten asjakohastel juhtudel püügipäevikusse käesoleva määruse II lisas loetletud teabe.

9)

Artikli 19 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ühised püügioperatsioonid teiste konventsiooniosalistega ei ole lubatud.”

10)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Üleviimistoimingud

1.   Enne üleviimistoimingute alustamist saadab kalapüügi- või puksiirlaeva kapten või selle tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja, kust kala üle viiakse, asjaomase vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimise eelteatise järgmiste andmetega:

2.   Vastutava liikmesriigi ametiasutus otsustab iga üleviimistoimingu puhul eraldi, kas anda selleks luba või mitte. Selleks määratakse igale üleviimistoimingule kordumatu identifitseerimisnumber ja edastatakse see asjakohasele kalalaeva kaptenile või tuunimõrra või kalakasvanduse käitajale. Juhul kui luba antakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest luba tähistavast tähest AUT (autoriseerimine), millele järgnevad järjenumbrid. Kui loa andmisest keeldutakse, koosneb see number konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmest tähest NEG (luba ei antud), millele järgnevad järjenumbrid. Üleviimistoiminguid ei ole lubatud alustada ilma eelneva loata.

Kalapüügilaeva, puksiirlaeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutav liikmesriik annab loa üleviimiseks või keeldub loa andmisest 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist. Vastutav liikmesriik ei anna üleviimiseks luba, kui ta üleviimise eelteatise saamisel leiab, et:

3.   Kui üleviimiseks ei anta luba, siis:

4.   Kalapüügi- või puksiirlaeva kapten, tuunimõrra või kalakasvanduse käitaja täidab ja edastab vastutava liikmesriigi pädevale asutusele üleviimistoimingute lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt VIIIa lisas kehtestatud vormile.

Üleviimisdeklaratsiooni vormid nummerdab üleviimise algatanud laeva, kalakasvanduse või tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädev asutus. Numeratsioonisüsteem koosneb konventsiooniosalise kolmetähelisest koodist, neljast numbrist, mis tähistavad aastat, ning kolmekohalisest järjekorranumbrist, millele järgnevad tähed ITD (CPC-20**/xxx/ITD).

Üleviimisdeklaratsiooni originaal peab olema üleviidava kalaga kaasas. Deklaratsiooni koopia jääb hoiule kalapüügilaeva kapteni, tuunimõrra käitaja, puksiirlaeva kapteni või kalakasvanduse käitaja kätte.

5.   Üleviimisega tegelevate laevade kaptenid (sh puksiirlaevade kaptenid) märgivad iga päev püügipäevikusse nii üleviidud kala kaalu ja kalade arvu kui ka kalapüügilaeva nime, lipuriigi ja ICCATi registrinumbri, üleviimisega hõivatud mis tahes muude laevade nimed ja ICCATi registrinumbrid, üleviimise kuupäeva ja koha ning sihtkohaks oleva kalakasvanduse nime. Püügipäevik peab sisaldama kõikide püügihooaja jooksul sooritatud üleviimiste üksikasju. Püügipäevikut hoitakse laeva pardal ning see peab alati olema kontrollimiseks kättesaadav.

6.   Vastutava liikmesriigi antud üleviimisluba ei mõjuta loa andmist sumpadesse paigutamiseks.

7.   Harilikku tuunikala üleviiva kalapüügilaeva kapten, kalakasvanduse või tuunimõrra käitaja tagab, et üleviimistoimingud salvestatakse veealuse videokaameraga.

Igast üleviimist kajastavast videosalvestisest tehakse kaks koopiat. Üks koopia antakse puksiirlaeva pardal piirkondlikule vaatlejale ja teine olenevalt asjaoludest kas konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale. Konventsiooniosalisest vaatlejale või riiklikule vaatlejale üleantav koopia on kaasas üleviimisdeklaratsiooni ja sellega seotud saagiga, millest video on tehtud. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit. Komisjoni nõudmisel esitavad liikmesriigid videosalvestiste koopiad ICCATi teaduskomiteele.

8.   VII lisas sätestatud ICCATi piirkondlikus vaatlusprogrammis osutatakse kalapüügilaeva pardal viibivale ICCATi piirkondlikule vaatlejale, kes registreerib sooritatud üleviimistoiminguid ja teatab neist, kontrollib püügilaeva asukohta üleviimistoimingute ajal, jälgib üleviidavat saaki ja määrab hinnanguliselt selle koguse ning kontrollib lõikes 2 osutatud eelnevasse üleviimisloasse ja lõikes 3 osutatud ICCATi üleviimisdeklaratsiooni tehtud sissekandeid.

Juhul kui piirkondliku vaatleja hinnangul on saak arvuliselt ja/või keskmiselt kaalult vähemalt 10 % võrra suurem kui kalapüügilaeva kapten on teatanud, algatab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik uurimise, mis tuleb lõpetada enne saagi sumpadesse paigutamist kalakasvanduses. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei anta luba kala sumpadesse paigutamiseks ega valideerita hariliku tuuni püügidokumendil saaki käsitlevat osa.

9.   ICCATi piirkondlikud vaatlejad allkirjastavad ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja lisavad selgesti loetavalt oma nime ning oma ICCATi numbri. Nad kontrollivad, kas ICCATi üleviimisdeklaratsioon on õigesti täidetud ja nõuetekohaselt edastatud puksiirlaeva kaptenile.

Tuunimõrra käitaja täidab kalalaevale üleviimise lõpetamisel ICCATi üleviimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt IV lisas kehtestatud vormile.

10.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 2 ja 6 kohaseid üleviimistoiminguid puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.”

11)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Sumpadesse paigutamine

1.   Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad ümberpaigutatud tuunikoguse püüdsid, ja komisjonile vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Kõnealune aruanne peab sisaldama sumpadesse paigutamise deklaratsioonis sisalduvat teavet, nagu see on kindlaks määratud ICCATi soovituses 06–07 hariliku tuuni kasvatamise kohta.

2.   Enne sumpadesse paigutamist teatab kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi pädev asutus kalapüügilaeva eest vastutavale riigile või konventsiooniosalisele lipuriigile tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

3.   Kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik palub kalakasvanduse eest vastutaval liikmesriigil või konventsiooniosalisel, et see saagi artikli 22 lõikes 2a sätestatud menetluse kohaselt konfiskeeriks ja kala merre tagasi laseks, kui ta pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist leiab, et:

4.   Sumpadesse paigutamist ei tohi alustada ilma konventsiooniosalise lipuriigi või kalapüügilaeva eest vastutava liikmesriigi eelneva loata.

Harilik tuun paigutatakse sumpadesse enne 31. juulit, v.a juhul kui kala vastuvõtva kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline esitab mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud. Nimetatud põhjused esitatakse koos sumpadesse paigutamise aruandega.

5.   Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata nuumamise või kasvatamise eesmärgil paigutada sumpadesse harilikku tuuni, millega ei ole kaasas ICCATi poolt nõutavaid dokumente, sealhulgas käesolevas määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 640/2010 (millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm) (7), nõutud dokumente. Dokumendid peavad olema täpsed, täielikud ja valideeritud.

6.   Sumpadesse paigutamiseks loa andmise või sellest keeldumise otsustab olenevalt asjaoludest kas vastutav liikmesriik või vastutav konventsiooniosaline 48 tunni jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saatmist. Kui sumpadesse paigutamiseks luba ei anta, annab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või konventsiooniosaline olenevalt asjaoludest kas puksiirlaeva eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja/või kalakasvanduse eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele kooskõlas artikli 22 lõikega 2a korralduse kala vette tagasi lasta.

7.   Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et sumpadesse paigutamine salvestatakse veealuse videokaameraga.

Iga sumpadesse paigutamise kohta tehakse üks videosalvestus. Igal videosalvestusel peab pidevalt olema näha salvestamise kellaaeg ja kuupäev ning video alguses või lõpus tuleb näidata ICCATi üleviimisdeklaratsiooni numbrit.

8.   Kui piirkondliku vaatleja hinnangul erineb keskmine kaal või arv enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangust, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös kalapüügilaeva lipuriigiga uurimise. Kuni kõnealuse uurimise tulemuste selgumiseni ei ole lubatud kala välja püüda ega hariliku tuuni püügidokumendi kalakasvanduse osa valideerida.

Kui uurimist ei viida lõpule 10 tööpäeva jooksul või kui uurimise tulemuse kohaselt ületab hariliku tuuni arv või keskmine kaal enam kui 10 % võrra kalakasvanduse käitaja hinnangut, annab konventsiooniosaline lipuriik või kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik korralduse tuuni üleliigse arvu või kaalu võrra vette tagasi lasta.

Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et kalakasvanduse käitaja täidab kõnealuse korralduse 48 tunni jooksul pärast piirkondliku vaatleja saabumist. Kalade vette tagasi laskmine toimub vastavalt artikli 22 lõikele 2a.

Juhul kui kalakasvanduses sumpadesse paigutamise ajal antud lõplik hinnang on suurem kui lõplik hinnang, mis anti esmasel kalapüügilaevalt üleviimisel, siis otsustab kalapüügilaeva eest vastutav liikmesriik või lepinguosaline lõpliku kasutatud kvoodi, mis valideeritakse asjaomas(t)es hariliku tuuni püügidokumendis/-dokumentides.

9.   Liikmesriigid algatavad katseuuringud hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sh stereoskoopiliste süsteemide abil, ning teatavad tulemused ICCATi teaduskomiteele. Sumpadesse paigutamise ajal luuakse valikuuringuprogramm ja/või alternatiivne programm, et parandada sumpadesse paigutatud kalade arvu ja kaalu hindamist.

10.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 6, 7, 8 ja 9 kohast sumpadesse paigutamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.

12)

Artikli 25 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Artikli 14 lõikes 3 osutatud ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris olev laev alustab laevaseiresüsteemi andmete edastamist ICCATile vähemalt 15 päeva enne püügihooaja algust ning jätkab nende edastamist vähemalt 15 päeva pärast püügihooaja lõppu, v.a juhul, kui komisjonile saadetakse eelnevalt taotlus laeva kõrvaldamiseks ICCATi registrist.

Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ka sadamas viibimise ajal, v.a juhul, kui toimib süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks.

Artikli 14 lõikes 3 osutatud kalalaevad, mis on kantud ICCATi kõigi teiste selliste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil, edastavad ICCATile laevaseiresüsteemi andmeid püügiloa kogu kehtivusaja vältel.”

13)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Tuunimõrrapüügi registreerimine ja sellest teatamine

1.   48 tunni jooksul pärast iga tuunimõrraga püüki tuleb saak üles märkida ning edastada sellekohane teave elektroonilisel teel või muul viisil asjaomase tuunimõrra eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele. Nimetatud teave sisaldab ka hinnangut mõrda jäänud tuunikoguste kohta.

2.   Iga liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud aruande pärast selle saamist elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon omakorda edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

3.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 1 kohast tuunimõrrapüügi registreerimist ja sellest teatamist puudutavad üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 38a osutatud kontrollimenetlusega.”

14)

Artikli 29 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui konventsioonialas püüab harilikku tuuni mis tahes ajal rohkem kui 15 ühe liikmesriigi kalapüügilaeva, peab see liikmesriik saatma merel läbiviidava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil konventsioonialasse inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need kalapüügilaevad seal viibivad. Kõnealune kohustus loetakse täidetuks, kui mitu liikmesriiki koostöös saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui konventsioonialasse on saadetud ELi inspekteerimislaev.”

15)

Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik tagab oma harilikku tuuni püüdvatel kalapüügilaevadel riikliku vaatleja kohaloleku vähemalt järgmises ulatuses:

16)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Juurdepääs videosalvestistele

1.   Iga liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on ICCATi inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.

2.   Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik tagab, et artikli 22 lõikes 6 ja artikli 24 lõikes 7 osutatud videosalvestised on liidu inspektoritele ja vaatlejatele kättesaadavad.

3.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed videosalvestise originaali asendamise, töötlemise või salvestisega manipuleerimise vältimiseks.”

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Inspekteerimiskavade esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile oma järgmise aasta inspekteerimiskava hiljemalt iga aasta 30. septembriks. Komisjon kogub riiklikud inspekteerimiskavad kokku ja lõimib need ühisesse liiku inspekteerimiskavva, mis tuleb esitada ICCATi sekretariaadile ICCATi heakskiidu saamiseks.”

19)

Artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud, kui kalaga ei ole kaasas käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 640/2010 nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid.”

20)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”

21)

III lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

22)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

23)

VII lisast jäetakse välja punkt 1.

24)

Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse VIIIa lisana.