This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008R1165
Regulation (EC) No 1165/2008 of the European Parliament and of the Council of 19 November 2008 concerning livestock and meat statistics and repealing Council Directives 93/23/EEC, 93/24/EEC and 93/25/EEC (Text with EEA relevance)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008 , elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008 , elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 321, 1.12.2008, p. 1–13
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 10/01/2014
1.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1165/2008,
19. november 2008,
elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Korduvalt on muudetud nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/23/EMÜ (seakasvatuse statistiliste vaatluste kohta), (2) nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/24/EMÜ (veisekasvatuse statistiliste vaatluste kohta) (3) ja nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivi 93/25/EMÜ (lamba- ja kitsekasvatuse statistiliste vaatluste kohta) (4). Kuna kõnealuseid õigusakte on vaja täiendavalt muuta ja lihtsustada, tuleks need selguse huvides ühe õigusaktiga asendada. |
(2) |
Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks, eelkõige veise- ja vasikaliha, sea-, lamba- ja kitseliha ning kodulinnuliha turul, nõuab komisjon korrapäraselt andmeid elusloomade ning lihatootmise suundumuste kohta. |
(3) |
Nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 571/88 (põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta) (5) nähakse ette põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevatest ühenduse uuringutest koosnev programm kuni 2007. aastani. |
(4) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)), (6) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi. Seetõttu tuleb piirkondliku statistika võrreldavuse huvides territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele. |
(5) |
Et liikmesriikide koormust piirata, ei tohiks piirkondlike andmetega seotud nõudmised ületada varasemate õigusaktidega kehtestatud nõudmisi (kui vahepeal ei ole kehtestatud uusi piirkondlikke tasandeid) ning piirkondlike andmete esitamine peaks olema vabatahtlik, kui piirkonna põllumajandusloomade arv ei ületa teatud läviväärtust. |
(6) |
Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö, mis peaks eelkõige toimuma nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (7) loodud alalise põllumajandusstatistika komitee kaudu. |
(7) |
Et tagada sujuv üleminek direktiividega 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ ettenähtud korralt uuele korrale, tuleks käesoleva määrusega võimaldada liikmesriikidel anda erandeid kuni ühe aasta jooksul ning lammaste ja kitsede puhul kuni kahe aasta jooksul, kui käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes nõuaks suuri kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt märkimisväärseid praktilisi probleeme. |
(8) |
Käesolevas määruses sätestatud statistika koostamise meetmed on olulised ühenduse tegevuse seisukohalt. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide elusloomi ja liha käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks esitamiseks ühtse õigusraamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust. |
(9) |
Vastavalt käesoleva määruse sätete raamistikuks olevale nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (8) tuleb statistika koostada kooskõlas erapooletuse, st eelkõige objektiivsuse ja teadusliku sõltumatuse ning läbipaistvuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega. |
(10) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (9). |
(11) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta I, II, IV ja V lisa. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(12) |
Direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. |
(13) |
Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määruse eesmärgiks on kehtestada ühtne õiguslik raamistik liikmesriikide elusloomi ja lihatootmist käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks eelkõige:
a) |
elusloomade statistika veiste, sigade, lammaste ja kitsede kohta; |
b) |
tapastatistika veiste, sigade, lammaste, kitsede ja kodulindude kohta ja |
c) |
veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha toodangu prognoosid. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„põllumajandusettevõte” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1166/2008, (mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut) (10) artikli 2 punktis a määratletud põllumajandusettevõte; |
2. |
„valikuuring” – määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis c määratletud valikuuring; |
3. |
„veis” – liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalis kuuluv koduloom, kaasa arvatud hübriidid, näiteks Beefalo; |
4. |
„siga” – liiki Sus scrofa domesticus kuuluv koduloom; |
5. |
„lammas” – liiki Ovis aries kuuluv koduloom; |
6. |
„kits” – liiki Capra aegagrus hircus kuuluv koduloom; |
7. |
„kodulinnud” – liikidesse Gallus gallus (kanad), Meleagris spp. (kalkunid), Anas spp. ja Cairina moschata (pardid) ning Anser anser dom. (haned) kuuluvad kodulinnud. Mõiste hõlmab liikidesse Coturnix spp. (vutid), Phasianus spp. (faasanid), Numida meleagris dom. (pärlkanad), Columbinae spp. (tuvid) ja Struthio camelus (jaanalinnud) kuuluvaid kodulinde. Selle alla ei kuulu siiski jahtimiseks ja mitte liha tootmiseks ettenähtud linnud, keda kasvatatakse suletud tingimustes; |
8. |
„tapamaja” – ametlikult registreeritud ja tunnustatud asutus, kus tapetakse ja korrastatakse loomi, kelle liha kasutatakse inimtoiduks. |
Muud käesolevas määruses kasutatavad mõisted on esitatud I lisas.
I JAGU
ELUSLOOMADE STATISTIKA
Artikkel 3
Katvus
1. Iga liikmesriik koostab statistika oma territooriumil olevates põllumajandusettevõtetes peetavate veiste, sigade, lammaste ja kitsede arvu kohta.
2. Valikuuringuid korraldavad liikmesriigid peavad hõlmama piisaval arvul põllumajandusettevõtteid, et katta vähemalt 95 % põllumajandusettevõtete struktuuri viimasel vaatlusel kindlaksmääratud populatsioonist.
Artikkel 4
Sagedus ja võrdlusperiood
1. Veisekarja statistika koostatakse kaks korda aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva mais-juunis ja üht päeva novembris-detsembris. Liikmesriigid, kus on alla 1,5 miljoni veise, võivad statistika koostada ainult korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.
2. Seakarja statistika koostatakse kaks korda aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva mais-juunis ja üht päeva novembris-detsembris. Liikmesriigid, kus on alla 3 miljoni sea, võivad statistika koostada ainult korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.
3. Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 lammast, koostavad lambakarja statistika korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.
4. Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 kitse, koostavad kitsekarja statistika korra aastas, võrdluspäevana kasutatakse üht päeva novembris-detsembris.
Artikkel 5
Kategooriad
Elusloomade statistika koostatakse II lisas esitatud kategooriate kohta.
Artikkel 6
Täpsus
1. Valikuuringuid teostavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriikide uuringute ekstrapoleeritud tulemused vastaksid III lisas sätestatud täpsusnõuetele.
2. Liikmesriik, kes otsustab kasutada haldusallikat, teatab sellest eelnevalt komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest haldusallikast pärinevate andmete kvaliteedi kohta.
3. Liikmesriik, kes otsustab kasutada muid allikaid kui uuringud, tagab, et nendest allikatest saadud andmed on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest vaatlustest saadud andmed.
Artikkel 7
Andmete edastamise tähtpäevad
1. Liikmesriigid edastavad komisjoni elusloomi käsitlevad esialgsed statistilised andmed enne:
a) |
sama aasta 15. septembrit – mai/juuni statistika kohta; |
b) |
järgneva aasta 15. veebruari – novembri/detsembri statistika kohta. |
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile elusloomi käsitlevad lõplikud statistilised andmed enne:
a) |
sama aasta 15. oktoobrit – mai/juuni statistika kohta; |
b) |
järgneva aasta 15. maid – novembri/detsembri statistika kohta. |
Artikkel 8
Piirkondlik statistika
Novembri-detsembri statistika tuleb jaotada määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud NUTS 1 ja NUTS 2 territoriaalüksuste järgi. Erandiks on Saksamaa ja Ühendkuningriik, kes võivad esitada statistika NUTS 1 territoriaalüksuste järgi. Nende esitamine on vabatahtlik territoriaalüksuste puhul, kus on vähem kui 75 000 veist, 150 000 siga, 100 000 lammast või 25 000 kitse, kui kõikides nende territoriaalüksustes kokku on isendeid 5 % või vähem kui 5 % asjaomase liigi populatsioonist kogu riigis.
II JAGU
TAPASTATISTIKA
Artikkel 9
Katvus
Iga iikmesriik koostab statistika nende veiste, sigade, lammaste, kitsede ja kodulindude arvu ning tapakaalu kohta, kes on tapetud tema territooriumi tapamajades ja kelle liha loetakse inimtoiduks kõlblikuks. Liikmesriik esitab ka hinnangu mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta, et statistika hõlmaks kõiki tema territooriumil tapetud veiseid, sigu, lambaid ja kitsi.
Artikkel 10
Sagedus ja võrdlusperiood
1. Statistika tapamajades toimuvate tapmiste kohta peavad liikmesriigid koostama igakuiselt. Võrdlusperiood on kalendrikuu.
2. Statistika mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta peavad liikmesriigid koostama korra aastas. Võrdlusperiood on kalendriaasta.
Artikkel 11
Kategooriad
Tapastatistika koostatakse IV lisas esitatud kategooriate kohta.
Artikkel 12
Andmete edastamise tähtpäevad
Liikmesriigid edastavad komisjonile statistilised andmed:
a) |
tapamajades toimuvate tapmiste kohta võrdlusperioodile järgneva 60 päeva jooksul; |
b) |
mujal kui tapamajades toimuvate tapmiste kohta enne järgneva aasta 30. juunit. |
III JAGU
LIHATOODANGU PROGNOOSID
Artikkel 13
Katvus
Liikmesriigid kasutavad I ja II jaos nimetatud statistikat ja muud kättesaadavat teavet, et koostada prognoosid veiste, sigade, lammaste ja kitsede tarne kohta. Tarnet väljendatakse omamaise kogutoodanguna, mis hõlmab kõiki tapetud veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, millele on lisatud nende liikide elusloomade ühendusesisese ning ühendusevälise kaubanduse saldo.
Artikkel 14
Sagedus ja võrdlusperiood
1. Iga liikmesriik koostab prognoosid veiste kohta kaks korda aastas. Liikmesriigid, kus on alla 1,5 miljoni veise, võivad selle statistika esitada ainult kord aastas.
2. Iga liikmesriik koostab prognoosid sigade kohta kaks korda aastas. Liikmesriigid, kus on alla 3 miljoni sea, võivad selle statistika prognoosi esitada ainult kord aastas.
3. Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 lammast, koostavad prognoosi lammaste kohta kord aastas.
4. Liikmesriigid, kus on rohkem kui 500 000 kitse, koostavad prognoosi kitsede kohta kord aastas.
5. Prognoosid hõlmavad:
a) |
veiste puhul kolme poolaastat ja sigade puhul nelja kvartalit liikmesriikides, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas; |
b) |
veiste puhul nelja poolaastat ja sigade puhul kuut kvartalit liikmesriikides, kes koostavad prognoosid kord aastas; |
c) |
lammaste ja kitsede puhul kaks poolaastat. |
Artikkel 15
Kategooriad
Prognoosid koostatakse V lisas esitatud kategooriate kohta.
Artikkel 16
Andmete edastamise tähtpäevad
Liikmesriigid edastavad komisjonile lihatootmise prognoosid:
a) |
enne 15. veebruari veiseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni järgneva aasta esimese poolaasta lõpuni, ja enne 15. septembrit prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta teise poolaasta algusest kuni järgneva aasta teise poolaasta lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas; |
b) |
enne 15. veebruari veiseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni järgneva aasta teise poolaasta lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosi kord aastas; |
c) |
enne 15. veebruari nende prognooside osas, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese kvartali algusest kuni sama aasta neljanda kvartali lõpuni, ja enne 15. septembrit prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta kolmanda kvartali algusest kuni järgneva aasta teise kvartali lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosid kaks korda aastas; |
d) |
enne 15. veebruari sealiha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese kvartali algusest kuni järgneva aasta teise kvartali lõpuni, kui tegemist on liikmesriikidega, kes koostavad prognoosi kord aastas; |
e) |
enne 15. veebruari lamba- ja kitseliha tootmise prognooside puhul, mis hõlmavad ajavahemikku jooksva aasta esimese poolaasta algusest kuni sama aasta teise poolaasta lõpuni. |
IV JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 17
Kvaliteedi hindamine ja aruanded
1. Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes järgmisi kvaliteedi hindamise mõõtmeid:
a) |
„olulisus” – määr, mille ulatuses statistika vastab kasutajate olemasolevatele ja võimalikele vajadustele; |
b) |
„õigsus” – hinnangute lähedus teadmata tegelikele väärtustele; |
c) |
„õigeaegsus” – ajavahe teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel; |
d) |
„täpsus” – näitab ajavahet andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil andmed oleks tulnud avaldada; |
e) |
„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel kasutajad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada; |
f) |
„võrreldavus” – tähendab erinevate statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju mõõdetavust, kui võrreldakse erinevate geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike statistikat, ja |
g) |
„sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada. |
2. Iga kolme aasta järel ning esimest korda 1. juuliks 2011 esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta.
3. Kvaliteediaruannetes kirjeldatakse:
a) |
käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldust ja kohaldatud metoodikat; |
b) |
käesolevas määruses osutatud valikuuringute osas saavutatud täpsusastmeid; |
c) |
vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kvaliteeti ja |
d) |
käesolevas määruses osutatud prognooside kvaliteeti. |
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest metodoloogilistest või teistest statistikat olulisel määral mõjutavatest muudatustest. Seda tehakse hiljemalt kolm kuud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.
5. Võetakse arvesse põhimõtet, et lisakulu ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.
Artikkel 18
Rakendusmeetmed
1. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda ning mis on seotud I, II, IV ja V lisa muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Võetakse arvesse põhimõtet, et muudatustest tulenev kasu peab ületama selle tagajärjel tekkivaid kulusid ning et lisakulud ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 20
Erandid
1. Kui käesoleva määruse kohaldamine nõuab liikmesriigi riiklikus statistikasüsteemis suuri kohandusi ja põhjustab tõenäoliselt märkimisväärseid praktilisi probleeme, võib komisjon anda selle kohaldamise suhtes erandi kuni 1. jaanuarini 2010 ning lambaid ja kitsi käsitleva statistika puhul kuni 1. jaanuarini 2011.
2. Asjaomane liikmesriik teavitab sellest komisjoni hiljemalt 21. märtsil 2009.
Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine
1. Direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 3.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele loetakse viideteks käesolevale määrusele.
3. Erandina artikli 22 teisest lõigust peab liikmesriik, kelle suhtes on tehtud artikli 20 kohane erand, jätkama erandite perioodi jooksul direktiivide 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ sätete kohaldamist.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 19. november 2008
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-P. JOUYET
(1) Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. oktoobri 2008. aasta otsus.
(2) EÜT L 149, 21.6.1993, lk 1.
(3) EÜT L 149, 21.6.1993, lk 5.
(4) EÜT L 149, 21.6.1993, lk 10.
(6) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.
(7) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.
(8) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.
(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(10) Vt käesoleva ELT lk. 14.
I LISA
MÕISTED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. veiste liigid:
|
II lisa |
IV ja V lisa |
Vasikad |
|
8 kuu vanused või nooremad veised |
Noorloomad |
|
8 kuni 12 kuu vanused veised |
Tapavasikad ja tapanoorloomad |
Kuni aasta vanused vasikana tapmiseks mõeldud vasikad ja noorloomad |
|
Pullid |
|
Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad kastreerimata isased veised |
Härjad |
|
Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad kastreeritud isased veised |
Mullikad |
Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad emased veised, kes ei ole veel poeginud |
Vasikate ja noorloomade alla mittekuuluvad emased veised, kes ei ole veel poeginud |
Tapamullikad |
Lihatootmiseks kasvatatud mullikad |
|
Muud mullikad |
Tõuaretuseks kasvatatud mullikad, mis on mõeldud lüpsilehmade või muude lehmade asendamiseks |
|
Lehmad |
Poeginud emased veised (k.a alla kaheaastased) |
Poeginud emased veised |
Lüpsilehmad |
Üksnes või peamiselt inimtoiduks kasutatava piima ja/või piimatoodete tootmiseks peetavad lehmad, k.a tapaks mõeldud praaklehmad (olenemata sellest, kas neid on viimase lüpsiperioodi ja tapmise vahel nuumatud) |
|
Muud lehmad |
Muud kui lüpsilehmad, võimalik, et ka veoloomad |
|
2. lammaste liigid:
Uted ja paaritatud utetalled: emased lambad, kes on vähemalt üks kord poeginud või esimest korda paaritatud.
Piimalambad: uted, kelle piima kasutatakse ainult või peamiselt inimtoiduna kasutatava piima ja/või piimatoodete tootmiseks. See mõiste hõlmab ka praagitud piimalambaid (ka neid, keda on viimase lüpsiperioodi ja tapmise vahelisel ajal nuumatud).
Muud uted: muud uted, v.a piimalambad.
Lambatalled: alla 12 kuu vanused isased või emased lambad.
3. „rümp”:
a) |
veiste puhul tähendab tapetud looma tervet lihakeha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist, ilma pea (eraldatakse rümbast kandelüli-kuklaluuliigese kohalt) ja jalgadeta (eraldatakse rümbast kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest); ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta, koos neerude, neerurasva ja vaagnarasvaga või ilma nendeta; ning ilma suguorganite ja nende juurde kuuluvate lihasteta ning emasloomadel ilma udara ja udararasvata; |
b) |
sigade puhul tähendab tapetud sea tervet või keskjoont mööda jagatud keha, mis on veretustatud ja puhastatud siseelunditest, ilma keele, harjaste, sõrgade, suguorganite, neerurasva, neerude ja vahelihaseta; |
c) |
lammaste ja kitsede puhul tähendab tapetud looma tervet lihakeha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist, ilma peata (pea eraldatakse rümbast kandelüli-kuklaluuliigese kohalt); ilma jalgadeta (jalad eraldatakse rümbast kämblaliigese või kanna-pöialiigese kohalt); ilma sabata (eemaldatakse kuuenda ja seitsmenda sabapoolse selgroolüli vahelt; ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta, (kuid neerude ja neerurasvaga) ning ilma udarata ja suguorganiteta; neerud ja neerurasv on rümba osa; |
d) |
kodulindude puhul tähendab kitkutud ja puhastatud lindu, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta (nn 65 % kanad), või muul kujul. |
4. |
Termin „rümbamass” tähendab jahutatud rümba massi, mis eelkõige sigade puhul saadakse, kui soojast massist, mis on registreeritud hiljemalt 45 minutit pärast sea veretustamist, arvestatakse maha 2 % ja veiste puhul saadakse, kui soojast massist, mis on registreeritud hiljemalt 60 minutit pärast looma veretustamist, arvestatakse maha 2 %. |
II LISA
ELUSLOOMADE STATISTIKA KATEGOORIAD
Veised:
— |
Kuni aastased veised:
|
— |
vanemad kui 1-aastased, kuid nooremad kui 2-aastased veised (välja arvatud emased veised, kes on poeginud):
|
— |
2-aastased ja vanemad veised:
|
— |
pühvlid:
|
Sead:
— |
põrsad eluskaaluga alla 20 kg |
— |
sead eluskaaluga üle 20 kg, ent alla 50 kg |
— |
nuumsead, sh tapakuldid ja -emised eluskaaluga:
|
— |
tõusead eluskaaluga 50 kg ja enam
|
Lambad:
— |
uted ja paaritatud utetalled:
|
— |
muud lambad |
Kitsed:
— |
poeginud kitsed ja paaritatud kitsed:
|
— |
muud kitsed |
III LISA
TÄPSUSNÕUDED
Loomakasvatuse uuringute puhul ei tohi tulemuste valikuviga üheski liikmesriigis olla rohkem kui (usaldusvahemik 68 %):
a) |
1 % veiste koguarvust (5 % kui veiseid on alla 1 000 000); |
b) |
1,5 % lehmade koguarvust (5 % kui lehmi on alla 500 000); |
c) |
2 % sigade koguarvust (5 % kui sigu on alla 1 000 000); |
d) |
2 % lammaste ja kitsede koguarvust (5 % kui lambaid ja kitsi on alla 1 000 000). |
IV LISA
TAPASTATISTIKA KATEGOORIAD
Veised:
— |
vasikad |
— |
noorloomad |
— |
mullikad |
— |
lehmad |
— |
pullid |
— |
härjad |
Sead:
ei jaotata
Lambad:
— |
lambatalled |
— |
muud |
Kitsed:
ei jaotata
Kodulinnud:
— |
kanad |
— |
kalkunid |
— |
pardid |
— |
muud |
V LISA
LIHATOODANGU PROGNOOSIDE KATEGOORIAD
Veised:
— |
veised ja noorloomad |
— |
mullikad |
— |
lehmad |
— |
pullid ja härjad |
Sead:
ei jaotata
Lambad:
ei jaotata
Kitsed:
ei jaotata