NÕUKOGU OTSUS,

24. juuni 2005,

salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel

(2008/568/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat määrama isikut/isikuid, kellel on õigus Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

KOKKULEPE

Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON ja

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

edaspidi „kokkuleppeosalised”,

ARVESTADES, et nii Šveitsi Konföderatsiooni kui ka ELi eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal,

ARVESTADES, et Šveitsi Konföderatsioon ja EL nõustuvad, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et sellega seoses on olemas pidev vajadus vahetada salastatud teavet Šveitsi Konföderatsiooni ja ELi vahel,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Šveitsi ja ELi salastatud teabele ja materjalile, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist Šveitsi Konföderatsiooni ja ELi vahel,

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppeosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppeosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärki.

Artikkel 2

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet (mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi: „salastatud teave”).

Artikkel 3

Käesolevas kokkuleppes tähendab „EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi „Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kumbki kokkuleppeosaline:

Artikkel 5

1.   Salastatud teavet võib avalikustada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega ühelt kokkuleppeosaliselt („edastav kokkuleppeosaline”) teisele kokkuleppeosalisele („vastuvõttev kokkuleppeosaline”).

2.   Otsuse salastatud teabe avalikustamiseks või levitamiseks muudele vastuvõtjatele kui käesoleva kokkuleppe osalistele teeb vastuvõttev kokkuleppeosaline pärast edastava kokkuleppeosalise nõusoleku saamist kooskõlas edastava kokkuleppeosalise julgeolekueeskirjades määratletud allikakontrolli põhimõttega.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel on üldine avalikustamine võimalik ainult siis, kui kokkuleppeosalised on kokku leppinud ja kehtestanud korra, mis käsitleb nende operatiivvajadustele vastavaid teatavaid teabekategooriaid.

Artikkel 6

Mõlemal kokkulepposalisel ja artiklis 3 kindlaks määratud üksustel peab olema julgeolekukorraldus ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeoleku põhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt väljatöötatavates kokkuleppeosaliste julgeolekusüsteemides, et tagada käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes võrdväärse tasemega kaitse kohaldamine.

Artikkel 7

1.   Kokkuleppeosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs vastavalt käesolevale kokkuleppele edastatud või vahetatud teabele, peavad läbima asjakohase julgeolekukontrolli enne, kui neile antakse luba sellisele teabele juurdepääsuks.

2.   Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalised annavad vastastikust abi käesolevas kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku osas ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 määratletud asutused viivad läbi vastastikku kokkulepitud ja vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata artiklite 11 ja 12 kohaselt väljatöötatavate julgeolekukorralduste tõhusust nende vastutusalas.

Artikkel 9

1.   Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:

2.   Vajaduse korral võib ühe kokkuleppeosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppeosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppeosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. Euroopa Liidu puhul edastatakse selline post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu. Šveitsi Konföderatsiooni puhul võib posti edastada Šveitsi esinduse kaudu Euroopa Liidu juures.

Artikkel 10

Šveitsi Konföderatsiooni Välisministeeriumi riigisekretär ning nõukogu ja Euroopa Komisjoni peasekretärid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks:

Artikkel 12

Julgeolekukorraldustes, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt nelja asjaomase ametkonna kokkuleppel, sätestatakse käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 13

Artiklis 11 määratletud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava kahjustamise korral.

Artikkel 14

Enne käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppeosalistele edastamist peavad artiklis 11 määratletud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused nõustuma, et vastuvõttev kokkuleppeosaline suudab käesolevale kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatava korraga.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppeosalistel muude käesolevale kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud kokkulepete sõlmimist tingimusel, et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused kokkuleppeosaliste vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1.   Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppeosalise taotluse korral.

3.   Kõik muudatused käesolevasse kokkuleppesse tehakse kirjalikult kokkuleppeosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppeosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppeosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.