7.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/63

---

NÕUKOGU OTSUS 2007/533/JSK,

12. juuni 2007,

mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) (2) („Schengeni konventsioon”) IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem („SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ on Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete peamine kohaldamisvahend.

(2)

Teise põlvkonna SISi („SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (3) ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (4). SIS II asendab Schengeni konventsiooni kohaselt loodud SISi.

(3)

Käesolev otsus on SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (5) on SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu („EÜ asutamisleping”) reguleerimisalasse.

(4)	Tõsiasi, et SIS II haldamiseks vajalik õiguslik alus koosneb eraldi vahenditest, ei mõjuta põhimõtet, et SIS II on üks ühtne infosüsteem, mis peaks sellisena ka toimima. Seetõttu peaksid nende vahendite teatavad sätted olema samasugused.

(5)	SIS II peaks olema tasakaalustav meede, mis aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuasutuste vahelist operatiivkoostööd.

(6)

On vaja määratleda SIS II eesmärgid ja sätestada eeskirjad, mis on seotud selle toimimise, kasutamise ja vastutusvaldkonnaga, sealhulgas tehnilise ülesehituse ja rahastamisega, süsteemi sisestatavate andmeliikidega, andmete sisestamise eesmärkidega, sisestamiskriteeriumidega, juurdepääsuõigust omavate ametiasutustega, hoiatusteadete omavahelise sidumisega, andmetöötlemise täiendavate eeskirjade ja isikuandmete kaitsega.

(7)	SIS II on kavandatud hõlmama keskinfosüsteemi (keskne SIS II) ja siseriiklikke rakendusi. Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri toimimisega seotud kulud tuleks kanda Euroopa Liidu üldeelarvest.

(8)	On vaja koostada käsiraamat, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad täiendava teabe vahetamise kohta seoses hoiatusteates nõutava meetmega. Iga liikmesriigi asutused peaksid tagama sellise teabe vahetamise.

(9)

Üleminekuperioodil peaks komisjon vastutama keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri osade operatiivjuhtimise eest. Et aga tagada sujuv üleminek SIS II-le, võib komisjon delegeerida need ülesanded osaliselt või täielikult kahele siseriiklikule avalik-õiguslikule asutusele. Pikaajalises perspektiivis ning pärast seda, kui komisjon on läbi viinud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldava mõjuhindamise ja esitanud seadusandlikud ettepanekud, tuleks luua nende ülesannete täitmise eest vastutav korraldusasutus. Üleminekuperiood ei tohiks kesta kauem kui viis aastat alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

(10)

SIS II on kavandatud sisaldama hoiatusteateid isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks. Lisaks hoiatusteadetele oleks asjakohane sätestada üle- või väljaandmismenetluste jaoks vajaliku täiendava teabe vahetus. Eelkõige tuleks SIS II-s töödelda nõukogu 13. juuni 2002. aasta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse 2002/584/JSK artiklis 8 osutatud andmeid (6).

(11)	SIS II peaks olema võimalik lisada Euroopa vahistamismääruse alusel toimuva üleandmise ja väljaandmise jaoks sisestatud lisaandmete tõlget.

(12)

SIS II peaks sisaldama hoiatusteateid kadunud isikute kohta, eesmärgiga tagada nende turvalisus või ennetada ohte, hoiatusteateid seoses kohtumenetlusega taga otsitavate isikute kohta, hoiatusteateid diskreetse kontrolli või erikontrolli eesmärgil taga otsitavate isikute ja esemete kohta ning hoiatusteateid arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta.

(13)

Hoiatusteateid ei tohiks säilitada SIS II-s kauem, kui on vaja nende väljastamise eesmärkide saavutamiseks. Üldreeglina tuleks isikuid käsitlevad hoiatusteated SIS II-st automaatselt kustutada pärast kolme aasta möödumist. Esemeid käsitlevad hoiatusteated diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks tuleks SIS II-st automaatselt kustutada pärast viie aasta möödumist. Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta tuleks SIS II-st automaatselt kustutada pärast kümne aasta möödumist. Otsus isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamise kohta peaks tuginema põhjalikule üksikjuhtumipõhisele hindamisele. Liikmesriigid peaksid kõnealused hoiatusteated kindlaks määratud tähtaja jooksul läbi vaatama ja pidama arvestust isikuid käsitlevate hoiatusteadete üle, mille säilitamisaega on pikendatud.

(14)

SIS II peaks võimaldama biomeetriliste andmete töötlemist, et toetada asjaomaste isikute usaldusväärset tuvastamist. Samas perspektiivis peaks SIS II võimaldama ka nende isikute andmete töötlemist, kelle andmeid on väärkasutatud, et vältida nende väärtuvastamisest põhjustatud ebamugavusi. Selleks tuleks kokku leppida sobivates kaitsemeetmetes, milleks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek ja nende eesmärkide range piiritlemine, milleks kõnealuseid andmeid võib õiguspäraselt töödelda.

(15)

Liikmesriigil peaks olema võimalik teatele lisada märkus (nn lipuke), mis näitab, et teate alusel võetavat meedet ei rakendata tema territooriumil. Kui hoiatusteateid väljastatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, ei tuleks käesolevat otsust tõlgendada nii, et on kehtestatud erand raamotsusest 2002/584/JSK või on takistatud nimetatud raamotsuse sätete kohaldamine. Otsus hoiatusteatele märkuse lisamise kohta võib põhineda ainult nimetatud raamotsuses sisalduvatel keeldumispõhjustel.

(16)

Kui märkus on lisatud ning isiku asukoht, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saab teatavaks, tuleb isiku asukoht alati teatavaks teha hoiatusteate sisestanud õigusasutusele, mis võib otsustada edastada Euroopa vahistamismäärus pädevale õigusasutusele vastavalt raamotsusele 2002/584/JHA.

(17)	Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua SIS II-s hoiatusteadete vahel lingid. Kui liikmesriik seob kaks või enam hoiatusteadet, ei tohiks see mõjutada võetavat meedet, hoiatusteadete säilitamisaega ega hoiatusteadetele juurdepääsu õigust.

(18)

Käesoleva otsuse kohaldamisel SIS II-s töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks. Tõhusat teabevahetust edendades on aga kohane tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja Interpoli vahel, edendades tõhusat passiandmete vahetust. Kui SIS II-st edastatakse isikuandmeid Interpolile, peaks nendele andmetele tagama kohase kaitsetaseme, kehtestades lepingus ranged kaitsemeetmed ja tingimused.

(19)

Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni. Konventsioon lubab teatud piirides erandeid konventsioonis sätestatud õigustest ja kohustustest või piirab neid. Käesoleva otsuse rakendamise kontekstis töödeldavad isikuandmed peaksid olema kaitstud vastavalt selle konventsiooni põhimõtetele. Vajaduse korral tuleks konventsioonis sätestatud põhimõtteid käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(20)	Arvesse tuleks võtta 17. septembri 1987. aasta Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses nr R (87) 15 toodud põhimõtteid, mis reguleerivad isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, kui politseiasutused käesolevat otsust kohaldades isikuandmeid töötlevad.

(21)

Komisjon esitas nõukogule ettepaneku, mis käsitleb raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning mis tuleks 2006. aasta lõpuks heaks kiita ja mida tuleks kohaldada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis töödeldavate isikuandmete ja käesoleva otsuse kohase täiendava teabe vahetuse suhtes.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (7) eriti selle sätteid, mis käsitlevad töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad ühenduse institutsioonid või asutused oma ülesannete täitmisel SIS II operatiivjuhtimise eest vastutavate organitena, kui töötlemine toimub nende tegevuste raames, mis täielikult või osaliselt kuuluvad ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Osaliselt kuulub isikuandmete töötlemine SIS II-s ühenduse õiguse alla. Üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitset isikuandmete töötlusel käsitlevate eeskirjade järjepideval ja ühtsel kohaldamisel on vaja selgitada, et kui käesoleva otsuse kohaldamisel töötleb isikuandmeid komisjon, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud põhimõtteid tuleks vajaduse korral käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(23)	Konfidentsiaalsuse osas tuleks kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade asjakohaseid sätteid ja muude teenistujate teenistustingimusi ka Euroopa ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle tööülesanded on seotud SIS II-ga.

(24)

On kohane, et siseriiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) (8) kohaselt määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, arvestades ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid seoses andmete endiga.

(25)	Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid koostama turvalisuse kava, et hõlbustada turvalisusega seotud kohustuste konkreetset täitmist, samuti peaksid nad turvalisuse küsimuste ühtse käsitlemise tagamiseks omavahel koostööd tegema.

(26)

26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti loomist käsitlevat konventsiooni (9) (edaspidi „Europoli konventsioon”) andmekaitse kohta kohaldatakse ka SIS II andmete töötlemisele Europoli poolt, kaasa arvatud Europoli konventsiooni alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Europoli tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Europolis.

(27)

28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (10) andmekaitset käsitlevaid sätteid kohaldatakse SIS II andmete töötlemisele Eurojusti poolt, kaasa arvatud selle otsuse alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Eurojusti tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Eurojusti poolt.

(28)

Läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon või korraldusasutus, kui see moodustatakse, koostama iga kahe aasta järel aruande keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilise toimimise, sealhulgas viimase turvalisuse, ning täiendava teabe vahetamise kohta. Komisjon peaks koostama üldhinnangu iga nelja aasta järel.

(29)

Teatud SIS II aspekte, nagu teabe sisestamise eeskirjad, sealhulgas hoiatusteate sisestamiseks vajalikud andmed, teate ajakohastamise, kustutamise ja otsimise andmed, teadete ühilduvuse ja prioriteetsuse eeskirjad, teadetevahelised lingid ja täiendava teabe vahetamine, ei saa nende aspektide tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu ammendavalt hõlmata käesoleva otsuse sätetega. Seega tuleks nende aspektide rakendamisvolitused delegeerida komisjonile. Päringute teostamise tehnilistes eeskirjades tuleks arvesse võtta siseriiklike süsteemide tõrgeteta toimimist. Arvestades komisjoni poolt läbiviidavat mõjuhindamist, tuleks otsustada, millisel määral võiksid rakendusmeetmed üle minna korraldusasutuse pädevusse, niipea kui see moodustatakse.

(30)	Käesolev otsus peaks kindlaks määrama korra selle rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Käesoleva otsuse ja määruse (EÜ) nr 1987/2006 rakendusmeetmete vastuvõtmise menetlus peaks olema sama.

(31)

On kohane sätestada üleminekusätted seoses SIS 1+-i sisestatud hoiatusteadetega, mis tuleb üle viia SIS II. Mõnda Schengeni acquis’ sätet tuleks jätkuvalt kohaldada piiratud aja jooksul, kuni liikmesriigid on uurinud nende hoiatusteadete vastavust uuele õiguslikule raamistikule. Hoiatusteadete ühilduvust isikutega tuleb käsitleda esmajärjekorras. Lisaks tuleks iga SIS 1+-st SIS II üle viidud hoiatusteate muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise, samuti sellise hoiatusteate kohta tehtud päringu korral otsekohe kontrollida selle vastavust käesoleva otsuse sätetele.

(32)	Tuleb sätestada erisätted seoses SISi toiminguteks määratud eelarvevahenditega, mis ei kuulu Euroopa Liidu üldeelarvesse.

(33)

Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt ühise infosüsteemi loomist ja reguleerimist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ning ELi lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuspõhimõttega. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)	Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (11) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(36)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (12) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(37)	Käesolev otsus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on määratletud vastavalt otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

(38)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (13) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(39)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises, eespool nimetatud lepingule (15) lisatud kirjavahetuses, mis käsitleb Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavaid komisjone.

(40)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ (16) ja 2004/860/EÜ (17) artikli 4 lõikega 1.

(41)	Tuleks ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ja Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.

(42)	Käesolev otsus on Schengeni acquis’ edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(43)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Šveitsi suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nende riikide suhtes Schengeni acquis’ kohaldamist käsitlevates asjaomastes õigusaktides ettenähtud korras,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

SIS II loomine ja üldeesmärk

1.   Käesolevaga luuakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteem („SIS II”).

2.   Vastavalt käesolevale otsusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SIS II sisestamise ja seal töötlemise kohta ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamise kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil.

2.   Käesolevas otsuses sätestatakse samuti SIS II tehniline ülesehitus, liikmesriikide ja artiklis 15 osutatud korraldusasutuse ülesanded, üldine andmetöötlus, asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„hoiatusteade” — SIS II sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel isik vajaliku erimeetme võtmiseks kindlaks teha;

b)

„täiendav teave” — teave, mida ei säilitata SIS II-s, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel: i) et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada; ii) pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede; iii) juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta; iv) kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis; v) kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses; vi) kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises;

c)	„lisaandmed” — SIS II-s säilitatavad ja SIS II hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta SIS II on sisestatud andmeid („andmesubjektid”), leitakse süsteemis teostatud päringute tulemusel;

d)	„isikuandmed” — igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekt”) kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada;

e)

„isikuandmete töötlemine” (edaspidi „töötlemine”) — iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, andmete ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine.

2.   Käesolevas otsuses sisalduvat mis tahes viidet raamotsuse 2002/584/JSK sätetele tõlgendatakse selliselt, nagu sisaldaks see selliste kokkulepete vastavaid sätteid, mis on sõlmitud ELi lepingu artiklite 24 ja 38 alusel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 4

SIS II tehniline ülesehitus ja toimimisviisid

1.   SIS II koosneb järgmistest osadest:

a)	keskinfosüsteem („keskne SIS II”), mis koosneb järgmistest osadest: — tehnilise abi üksus („CS-SIS”), mis sisaldab andmebaasi, „SIS II andmebaasi”; — ühtne siseriiklik liides („NI-SIS”);

b)	iga liikmesriigi Schengeni infosüsteemi siseriiklik süsteem („N.SIS II”), mis koosneb keskse SIS IIga ühenduses olevatest siseriiklikest andmesüsteemidest. N.SIS II võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia”), mis omakorda sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

c)	sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel („sideinfrastruktuur”), mis on SIS II andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

2.   SIS II andmeid sisestatakse, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse erinevate N.SIS II süsteemide kaudu. Siseriiklikku koopiat kasutatakse sellist koopiat kasutava liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute teostamiseks. Teiste liikmesriikide N.SIS II andmefailides ei ole võimalik päringuid teostada.

3.   CS-SISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja haldustfunktsioone, hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaal) ja CS-SISi varusüsteem, mis suudab tagada põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, hakkab asuma Sankt Johann im Pongaus (Austrias).

4.   CS-SIS osutab SIS II andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas päringute teostamiseks vajalikke teenuseid. Siseriiklikku koopiat kasutavatel liikmesriikidel võimaldab CS-SIS:

a)	siseriiklikke koopiaid võrgus ajakohastada;

b)	siseriiklikke koopiaid ja SIS II andmebaasi sünkroniseerida ja ühtlustada;

c)	siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

Artikkel 5

Kulud

1.   Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.   Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, mis tagab artikli 4 lõikes 4 osutatud teenuste osutamise.

3.   Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Siseriiklikud süsteemid

Iga liikmesriik vastutab oma N.SIS II sisseseadmise, käitamise ja hooldamise eest ning oma N.SIS II ühendamise eest NI-SISiga.

Artikkel 7

N.SIS II asutus ja SIRENE büroo

1.   Iga liikmesriik määrab asutuse („N.SIS II asutus”), millel on keskne vastutus liikmesriigi N.SIS II eest.

Nimetatud asutus vastutab N.SIS II tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SIS II-le ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva otsuse sätete järgimine.

Iga liikmesriik edastab oma hoiatusteated N.SIS II asutuse kaudu.

2.   Iga liikmesriik määrab asutuse, mis tagab kogu täiendava teabe vahetamise (edaspidi „SIRENE büroo”) vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele, nagu on osutatud artiklis 8.

Nimetatud büroo koordineerib ka SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Nimetatud eesmärkidel on bürool juurdepääs SIS II-s töödeldud andmetele.

3.   Liikmesriigid teavitavad üksteist ja korraldusasutust oma N.SIS II asutusest ja SIRENE büroost. Korraldusasutus avaldab nende nimekirja koos artikli 46 lõikes 8 osutatud nimekirjaga.

Artikkel 8

Täiendava teabe vahetamine

1.   Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri. Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks kasutada muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid.

2.   Kõnealust teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks see edastati.

3.   Teiste liikmesriikide poolt täiendava teabe saamiseks esitatud taotlustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik.

4.   Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 67 osutatud korras „SIRENE käsiraamatuks” nimetatava käsiraamatu kujul, ilma et see piiraks artiklis 15 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 9

Tehniline vastavus

1.   Et tagada andmete kohene ja tõhus edastamine, järgib iga liikmesriik oma N.SIS II luues protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud CS-SISi ja N.SIS II ühilduvuse tagamiseks. Need protokollid ja tehnilised menetlused luuakse artiklis 67 sätestatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse loomise instrumendi sätete kohaldamist.

2.   Kui liikmesriik kasutab siseriiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi osutatavate teenuste abil, et siseriiklikus koopias säilitatavad andmed on artikli 4 lõikes 4 osutatud süstemaatiliste ajakohastuste tulemusena identsed SIS II andmebaasiga ja sellega vastavuses ning et tema siseriiklikus koopias teostatud päring annab SIS II andmebaasis teostatud päringuga samaväärse tulemuse.

Artikkel 10

Turvalisus — liikmesriigid

1.   Iga liikmesriik võtab seoses oma N.SIS II-ga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse kava, et:

a)	andmeid füüsiliselt kaitsta, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)	keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

c)	hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

d)	hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e)	hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

f)

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g)

tagada, et kõik SIS II-le või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele, õigus andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid artiklis 60 osutatud siseriiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

i)	tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil need sisestati (sisestamise kontroll);

j)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal või andmekandjate ülekandmise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

k)	kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (sisekontroll).

2.   Liikmesriigid võtavad täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus — liikmesriigid

Iga liikmesriik kohaldab vastavalt oma õigusaktidele ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SIS II andmete ja täiendava teabega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui vastav asutus on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 12

Siseriiklikud registrid

1.   Siseriiklikke koopiaid mitte kasutavad liikmesriigid tagavad, et N.SIS II-s registreeritakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISiga, et kontrollida päringu ja andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

2.   Siseriiklikke koopiaid kasutavad liikmesriigid tagavad, et iga juurdepääs SIS II-s sisalduvatele andmetele ning igasugune SIS II-s sisalduvate andmete vahetamine registreeritakse lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Seda ei kohaldata artikli 4 lõikes 4 osutatud toimingutele.

3.   Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja nii pädeva asutuse kui andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

4.   Registreid võib kasutada ainult lõigetes 1 ja 2 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

5.   Registreid võib säilitada kauem, juhul kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

6.   Pädevatel siseriiklikel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks — taotluse korral ja nende pädevuse piires — juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 13

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et kõik SIS II andmetele juurdepääsu luba omavad asutused võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning teevad vajadusel koostööd siseriikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 14

Töötajate väljaõpe

Enne loa saamist SIS II-s säilitatavate andmete töötlemiseks peavad SIS II-le juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

III PEATÜKK

KORRALDUSASUTUSE KOHUSTUSED

Artikkel 15

Operatiivjuhtimine

1.   Pärast üleminekuperioodi lõppu vastutab keskse SIS II operatiivjuhtimise eest Euroopa Liidu eelarvest rahastatav korraldusasutus („korraldusasutus”). Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SIS II puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

2.   Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a)	järelevalve;

b)	turvalisus;

c)	liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine.

3.   Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	eelarve täitmisega seotud ülesanded;

b)	soetamine ja uuendamine;

c)	lepinguküsimused.

4.   Üleminekuperioodil enne seda, kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon keskse SIS II operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja samuti eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (18) usaldada kahe erineva riigi avalik-õiguslikele asutustele.

5.   Iga lõikes 4 osutatud avalik-õiguslik asutus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

a)	asutusel peab olema pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b)	tal peab olema arvestatav kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega võrreldavaid funktsioone täitva infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c)	tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on SIS II-le kohaseks rahvusvaheliseks koostööks vajalikud erialateadmised ja keeleoskus;

d)	tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi IT-süsteeme ning tagama nende pideva toimimise ning

e)	selle halduskeskkond peab võimaldama tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

6.   Komisjon teavitab enne mis tahes lõikes 4 osutatud delegeerimist ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.

7.   Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 4, tagab ta, et seejuures austataks täielikult EÜ asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi Euroopa Liidu õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.

8.   Keskse SIS II operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse SIS II pidevaks toimimiseks (7 päeva nädalas ööpäevaringselt) kooskõlas käesoleva otsusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd.

Artikkel 16

Turvalisus

1.   Korraldusasutus võtab seoses keskse SIS II ning komisjon seoses sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse kava, et:

a)	füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

b)	keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

c)	hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

d)	hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e)	hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

f)

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g)

luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele või andmetöötlusrajatistele, ning teha need profiilid artiklis 61 osutatud Euroopa andmekaitseinspektorile tema vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

i)	tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

j)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

k)	kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsuse (sisekontroll).

2.   Korraldusasutus võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus — korraldusasutus

1.   Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi käesoleva otsuse artiklis 11 sätestatud standarditega võrdsetel alustel kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad SIS II andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

2.   Korraldusasutus võtab lõikes 1 sätestatutega samaväärseid meetmeid, mis käsitlevad konfidentsiaalsust seoses täiendava teabe vahetamisega sideinfrastruktuuri kaudu.

Artikkel 18

Kesktasandi registrid

1.   Korraldusasutus tagab, et iga juurdepääs CS-SISis hoitavatele isikuandmetele registreeritakse artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud eesmärgil.

2.   Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3.   Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4.   Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

5.   Pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringu õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada CS-SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks — taotluse korral ja nende pädevuse piires — juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 19

Teavituskampaania

Komisjon viib koostöös siseriiklike järelevalveasutustega ja Euroopa andmekaitseinspektoriga paralleelselt SIS II töölerakendamisega läbi teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet eesmärkide, säilitatavate andmete, juurdepääsuõigust omavate asutuste ja isikute õiguste kohta. Pärast korraldusasutuse moodustamist kordab nimetatud asutus koostöös siseriiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga regulaarselt selliseid kampaaniaid. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös oma siseriiklike järelevalveasutustega poliitikaid, mida on vaja oma kodanikele teabe andmiseks SIS II kohta.

IV PEATÜKK

ANDMEKATEGOORIAD JA MÄRKUSE LISAMINE

Artikkel 20

Andmekategooriad

1.   Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva otsuse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS II ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmekategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud eesmärkidel.

2.   Andmekategooriad on järgmised:

a)	isikud, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade;

b)	artiklites 36 ja 38 osutatud esemed.

3.   Teave, mis käsitleb isikuid, kelle kohta on hoiatusteade sisestatud, sisaldab kõige rohkem järgmist:

a)	perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)	erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)	sünniaeg ja -koht;

d)

sugu;

e)

fotod;

f)	sõrmejäljed;

g)	kodakondsus(ed);

h)	kas asjaomane isik on relvastatud, vägivaldne või põgenenud;

i)	hoiatusteate põhjus;

j)	hoiatusteate sisestanud asutus;

k)	viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

l)	võetavad meetmed;

m)	link (lingid) muude SIS II sisestatud hoiatusteadete juurde vastavalt artiklile 52;

n)	õiguserikkumise liik.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

5.   Lõikes 3 osutatud andmete otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sarnanevad artikli 46 lõikes 2 osutatud CS-SISis, siseriiklikes koopiates ja tehnilistes koopiates tehtavate päringutega.

Artikkel 21

Proportsionaalsus

Enne hoiatusteate sisestamist peab liikmesriik kindlaks määrama, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II.

Artikkel 22

Fotosid ja sõrmejälgi käsitlevad erieeskirjad

Fotosid ja sõrmejälgi, nagu osutatud artikli 20 lõike 3 punktides e ja f, kasutatakse tingimusel, et järgitakse järgmisi sätteid:

a)

fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli läbiviimist, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine. Spetsiaalse kvaliteedikontrolli määratlus kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist;

b)	fotosid ja sõrmejälgi kasutatakse üksnes nende kodanike isiku tuvastamiseks, kelle andmed on leitud SIS II-s teostatud tähtnumbrilise päringu tulemusel;

c)

niipea kui tehnika seda võimaldab, võib sõrmejälgi samuti kasutada kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamiseks tema biomeetrilise tunnuse alusel. Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SIS II-s esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse ja töövalmiduse kohta, mille osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 23

Hoiatusteadete sisestamise tingimus

1.   Isikuid käsitlevaid hoiatusteateid ei tohi sisestada ilma andmeteta, millele on osutatud artikli 20 lõike 3 punktis a ja, seal kus asjakohane, artikli 20 lõike 3 punktis k.

2.   Kui need on kättesaadavad, tuleb sisestada ka kõik muud artikli 20 lõikes 3 loetletud andmed.

Artikkel 24

Märkuse lisamist käsitlevad üldsätted

1.   Juhul kui liikmesriik leiab, et artiklite 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks märkus selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet. Märkuse lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.

2.   Et võimaldada liikmesriikidel nõuda märkuse lisamist vastavalt artiklile 26 sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale.

3.   Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, uurib täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada enda nõudmisel lisatud märkuse tühistamist. Võimaluse korral peab täideviiv liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada võetava meetme viivitamatu elluviimine.

Artikkel 25

Märkuse lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele

1.   Raamotsuse 2002/584/JSK kohaldamisel lisatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele vahistamist takistav märkus ainult siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädev õigusasutus on keeldunud selle täitmisest vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja kui nõuti märkuse lisamist.

2.   Siiski võib pädeva õigusasutuse poolt siseriikliku õiguse alusel tehtud nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või konkreetsel juhul nõuda märkuse lisamist üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteatele, kui on ilmne, et Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb keelduda.

V PEATÜKK

HOIATUSTEATED ISIKUTE KOHTA, KEDA OTSITAKSE TAGA ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHI ALLA VÕTMISEKS

Artikkel 26

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.   Andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse andmebaasi hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.

2.   Samuti sisestatakse andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on tehtud vastavalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitud kokkulepetele isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 27

Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.   Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SIS II Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.

2.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada Euroopa vahistamismääruse tõlke koopia ühes või mitmes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles.

Artikkel 28

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

Liikmesriik, kes sisestas SIS II hoiatusteate üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, edastab raamotsuse 2002/584/JSK artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel.

Artikkel 29

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.   Liikmesriik, kes sisestas SIS II väljaandmist puudutava hoiatusteate, edastab kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:

a)	vahi alla võtmist taotlev asutus;

b)	kas on olemas vahistamismäärus või samaväärse õigusliku toimega dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus;

c)	õigusrikkumise olemus ja õiguslik koosseis;

d)	õigusrikkumise toimepaneku olude kirjeldus, sealhulgas selle isiku õiguserikkumises osalemise aeg, koht ja laad, kelle kohta teade on esitatud;

e)	õigusrikkumise tagajärjed (kui neid saab määratleda);

f)	või igasugune muu hoiatusteate täitmiseks kasulik või vajalik teave.

2.   Lõikes 1 nimetatud andmeid ei edastata, kui artiklites 27 või 28 osutatud andmed on juba edastatud ning täideviiv liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks.

Artikkel 30

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta sisestatud hoiatusteadete konverteerimine

Kui isikut ei saa vahi alla võtta, kuna taotluse saanud liikmesriik keeldub vahi alla võtmisest artiklites 24 või 25 esitatud märkuse lisamist puudutavas korras või uurimine on väljaandmise eesmärgil sisestatud hoiatusteate puhul lõpetamata, peab taotluse saanud liikmesriik käsitama hoiatusteate eesmärgina asjaomase isiku asukohast teavitamist.

Artikkel 31

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitava isiku kohta sisestatud hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.   Hoiatusteade, mis on sisestatud SIS II vastavalt artiklile 26 koostoimes artiklis 27 osutatud lisaandmetega, kujutab endast vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK väljastatud Euroopa vahistamismäärust ning sellel on sama mõju juhul, kui kohaldatakse nimetatud raamotsust.

2.   Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, on vastavalt artiklitele 26 ja 29 SIS II sisestatud hoiatusteatel samasugune jõud nagu ajutise vahi all pidamise taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.

VI PEATÜKK

HOIATUSTEATED KADUNUD ISIKUTE KOHTA

Artikkel 32

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.   Andmed kadunud isikute kohta, keda on vaja paigutada kaitse alla ja/või kelle asukoht on vaja kindlaks teha, sisestatakse SIS II hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.

2.   Sisestada võib järgmised teadmata kadunud isikute kategooriad:

a)	teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla: i) nende endi turvalisuse huvides; ii) ohu ennetamiseks;

b)	teadmata kadunud isikud, keda ei ole vaja paigutada kaitse alla.

3.   Lõike 2 punkti a kohaldatakse üksnes isikute suhtes, kes pädeva asutuse otsusel tuleb paigutada interneeritute laagrisse.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse eelkõige alaealiste isikute suhtes.

5.   Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud andmetes oleks märgitud, millisesse lõikes 2 osutatud kategooriasse teadmata kadunud isik kuulub.

Artikkel 33

Meetmete võtmine hoiatusteate alusel

1.   Kui leitakse artiklis 32 osutatud isik, teatavad pädevad asutused lõikes 2 sätestatud tingimusel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile tema asukoha. Pädevad asutused võivad artikli 32 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel toimetada isiku kindlasse paika, eesmärgiga takistada tal oma reisi jätkamast, juhul kui siseriiklikud õigusaktid seda võimaldavad.

2.   Teadmata kadunud ja leitud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolekut. Pädevad asutused võivad aga teatada isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade kustutati põhjusel, et isiku asukoht on kindlaks tehtud.

VII PEATÜKK

KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED

Artikkel 34

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

Liikmesriigid sisestavad pädeva asutuse palvel SIS II järgmiste isikute andmed nende elukohast või asukohast teatamiseks:

a)	tunnistajad;

b)	isikud, keda on kutsutud või keda otsitakse, et kutsuda neid seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

c)	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et neil oleks võimalik anda ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

d)	isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.

Artikkel 35

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

Taotletud teave edastatakse taotluse esitanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel.

VIII PEATÜKK

TEATED ISIKUTE JA ESEMETE KOHTA NENDE DISKREETSEKS KONTROLLIMISEKS VÕI ERIKONTROLLIKS

Artikkel 36

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.   Andmed isikute või sõidukite, laevade, lennukite ja konteinerite kohta sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi siseriikliku õigusega isikute ja esemete diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks vastavalt artikli 37 lõikele 4.

2.   Sellise hoiatusteate võib sisestada selleks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte järgmistel juhtudel:

a)	kui on olemas selged märgid, et isik kavatseb toime panna raske kuriteo, nagu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod, või on seda toime panemas, või

b)	kui isikule eelkõige seni toimepandud kuritegude põhjal antud üldhinnang annab alust eeldada, et ta paneks ka edaspidi toime raskeid kuritegusid, nagu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod.

3.   Peale selle võib hoiatusteate sisestada siseriikliku õiguse kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 37 lõikes 1 osutatud andmed on vajalikud selleks, et hoida ära asjaomase isiku poolt põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike alusel hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab sellest teisi liikmesriike. Iga liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse.

4.   Sõidukeid, laevu, lennukeid ja konteinereid käsitlevaid hoiatusteateid võib sisestada, kui selged märgid osutavad sellele, et need on seotud lõikes 2 nimetatud raskete kuritegude või lõikes 3 nimetatud tõsise ohuga.

Artikkel 37

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.   Piirikontrolli või muude liikmesriigis teostatavate politsei- ja tollikontrollide puhul võib koguda ja hoiatusteate sisestanud asutusele diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks edastada tervikuna või osaliselt järgmised andmed:

a)	asjaolu, et isik, kelle kohta, või sõiduk, laev, lennuk või konteiner, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud;

b)	kontrolli koht, aeg või põhjus;

c)	reisi marsruut ja sihtkoht;

d)	asjaomaste isikutega kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomaste isikutega;

e)	kasutatav sõiduk, laev, lennuk või konteiner;

f)	veetavad esemed;

g)	isiku või sõiduki, laeva, lennuki või konteineri leidmise asjaolud.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Lõikes 1 osutatud teabe kogumiseks astuvad liikmesriigid vajalikke samme, et mitte ohustada kontrollimise diskreetset iseloomu.

4.   Erikontrollide käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, lennukeid, konteinereid ning kaasas kantavaid esemeid kooskõlas siseriikliku õigusega artiklis 36 osutatud eesmärkidel läbi otsida. Kui liikmesriigi õigusaktid erikontrolli ei luba, asendatakse viimane selles liikmesriigis automaatselt diskreetse kontrollimisega.

IX PEATÜKK

HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI KRIMINAALMENETLUSES TÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA

Artikkel 38

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.   SIS II sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

2.   Sisestatakse järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

a)	mootorsõidukid, mille mootori töömaht on üle 50 cm3, laevad ja lennukid;

b)	haagised tühimassiga üle 750 kg, haagiselamud, tööstusseadmed, päramootorid ja konteinerid;

c)	tulirelvad;

d)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangid;

e)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud isikut tõendavad dokumendid, nagu passid, ID-kaardid, juhiload, elamisload ja reisidokumendid;

f)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud sõiduki registreerimistunnistused ja sõidukite numbrimärgid;

g)	rahatähed (märgitud pangatähed);

h)	varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud väärtpaberid ja maksevahendid, nagu tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, aktsiad ja osakud.

3.   Lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja nende otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitlevate õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 39

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.   Kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.   Eseme leidnud liikmesriik võtab meetmeid kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

X PEATÜKK

JUURDEPÄÄSUÕIGUS JA HOIATUSTEADETE SÄILITAMINE

Artikkel 40

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsu õigus

1.   SIS II sisestatud andmetele on juurdepääs ja neid andmeid on õigus otsida vahetult või SIS II andmete koopias ainult asutustel, kes vastutavad:

a)	piirivalve; vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (19);

b)	muud kõnealuses liikmesriigis teostatavad politsei- ja tollikontrollid, nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt.

2.   Siseriiklikud õigusasutused, muu hulgas need, mis vastutavad riiklike süüdistuste algatamise eest kriminaalmenetluses ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende kooskõlastusasutused võivad oma siseriiklike õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks aga samuti omada juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele ning kasutada õigust vahetult sellist teavet otsida.

3.   Käesolevas artiklis osutatud asutused lisatakse artikli 46 lõikes 8 mainitud nimekirja.

Artikkel 41

Europoli juurdepääs SIS II andmetele

1.   Euroopa Politseiametil (Europolil) on oma volituste piires ja vastavalt artiklitele 26, 36 ja 38 juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida.

2.   Juhul, kui Europol leiab SIS II-s teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta Europoli konventsioonis määratletud kanalite kaudu liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas.

3.   SIS II-s teostatud päringu tulemusel saadud teabe kasutamine toimub asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, juhindutakse Europoli konventsioonist. Europol võib kõnealust teavet edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

4.   Europol võib Europoli konventsiooni sätete kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt edasist teavet.

5.   Europol kohustub:

a)	registreerima iga süsteemi sisenemise ja teostatud päringu artikli 12 sätete kohaselt;

b)	ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, mitte ühendama SIS II neid osi, millele tal on juurdepääs, ühegi arvutisüsteemiga ega edastama neis olevaid andmeid kogumiseks ja töötlemiseks Europoli poolt või Europolis ega alla laadima või muul moel kopeerima ühtegi SIS II osa;

c)	piirama juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele, lubades seda ainult selleks spetsiaalselt volitatud Europoli personali puhul;

d)	vastu võtma ja kohaldama artiklites 10 ja 11 sätestatud meetmeid;

e)	lubama Europoli konventsiooni artikli 24 alusel loodud ühisel järelevalveasutusel kontrollida Europoli tegevust seoses juurdepääsuõigusega SIS II-le ja õigusega teostada päringuid SIS II sisestatud andmetes.

Artikkel 42

Eurojusti juurdepääs SIS II andmetele

1.   Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel on oma volituste piires juurdepääsuõigus vastavalt artiklitele 26, 32, 34 ja 38 SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis otsida.

2.   Juhul kui Eurojusti siseriiklik liige leiab SIS II-s teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas. Sellise päringu tulemusel saadud teavet võib edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

3.   Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks Eurojusti moodustamist käsitleva otsuse 2002/187/JSK sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti siseriiklike liikmete või nende assistentide vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest, või nii, et see mõjutaks kõnealuse otsuse kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

4.   Vastavalt artikli 12 sätetele registreeritakse Eurojusti siseriiklike liikmete või assistentide iga süsteemi sisenemine ja iga nende poolt teostatav päring ning iga nende poolt leitud andmete kasutamine.

5.   Ühtegi SIS II osa ei tohi ühendada mis tahes teise arvutisüsteemiga, samuti ei tohi infosüsteemis sisalduvaid andmeid, millele siseriiklikel liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, edastada mis tahes teise andmete kogumiseks ja töötlemiseks Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatavasse arvutisüsteemi, lisaks ei tohi ühtegi SIS II osa alla laadida.

6.   Juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele on ainult Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel ega laiene Eurojusti töötajatele.

7.   Artiklites 10 ja 11 sätestatud turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.

Artikkel 43

Juurdepääsupiirangud

Kasutajatel, sealhulgas Europoli ja Eurojusti siseriiklikel liikmetel ja nende assistentidel on juurdepääs ainult sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 44

Isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitamisaeg

1.   Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud hoiatusteateid isikute kohta hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

2.   Kolme aasta jooksul sellise hoiatusteate sisestamisest SIS II vaatab hoiatusteate sisestanud liikmesriik läbi selle edasise säilitamise vajaduse. Vastavalt artiklile 36 isikute kohta sisestatud hoiatusteadete puhul on selleks tähtajaks üks aasta.

3.   Iga liikmesriik määrab vajaduse korral lühema läbivaatamistähtaja oma siseriiklike õigusaktide kohaselt.

4.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib läbivaatamistähtaja jooksul pärast põhjalikku üksikjuhtumipõhist hindamist otsustada hoiatusteate alles jätta, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõiget 2 ka säilitamisaja pikendamisele. CS-SISile tuleb teatada igast hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest.

5.   Hoiatusteated kustutatakse automaatselt pärast lõikes 2 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik teatas lõike 4 kohaselt CS-SIS-ile hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest. CS-SIS teatab andmete plaanipärasest kustutamisest liikmesriikidele automaatselt neli kuud ette.

6.   Liikmesriigid peavad arvestust hoiatusteadete kohta, mille säilitamisaega on pikendatud vastavalt lõikele 4.

Artikkel 45

Esemeid käsitlevate hoiatusteadete säilitamisaeg

1.   Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

2.   Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 36, säilitatakse maksimaalselt viis aastat.

3.   Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 38, säilitatakse maksimaalselt kümme aastat.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud säilitamisaega võib pikendada, kui see peaks osutuma vajalikuks nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõikeid 2 ja 3 ka pikendamise suhtes.

XI PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSE ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 46

SIS II andmete töötlemine

1.   Liikmesriigid võivad töödelda artiklites 20, 26, 32, 34, 36 ja 38 osutatud andmeid ainult eesmärkidel, mis on sätestatud nimetatud artiklites mainitud iga hoiatusteate kategooria kohta.

2.   Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui selline kopeerimine on artiklis 40 osutatud asutustele vajalik vahetu päringu teostamiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid. Ühe liikmesriigi sisestatud hoiatusteateid ei tohi kopeerida N.SIS II-st teistesse siseriiklikesse andmefailidesse.

3.   Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad offline-andmebaasid, võib säilitada ajavahemikuks, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada kuni hädaolukorra lõppemiseni.

Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks siseriiklikele järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes kõigi käesoleva otsuse sätete, eriti artikli 10 sätete kohaldamise.

4.   Sellistele andmetele antakse juurdepääsuluba üksnes artiklis 40 osutatud siseriikliku asutuse pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

5.   Seoses käesoleva otsuse artiklites 26, 32, 34, 36 ja 38 sätestatud hoiatusteadetega võib nendes sisalduvat teavet töödelda eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks need SIS II sisestati, ainult seoses konkreetse juhtumiga ning avalikku korda ja julgeolekut ähvardava tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo ärahoidmiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada teate sisestanud liikmesriigi luba.

6.   Andmeid ei või kasutada halduslikel eesmärkidel.

7.   Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–6, käsitatakse iga liikmesriigi õigusaktide kohaselt väärkasutusena.

8.   Iga liikmesriik edastab korraldusasutusele nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on vastavalt käesolevale otsusele lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, ning nimekirja mis tahes hilisemad muudatused. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida. Korraldusasutus tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Kui Euroopa Liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SIS II sisestatud andmete suhtes vastava liikmesriigi õigust.

Artikkel 47

SIS II andmed ja siseriiklikud failid

1.   Artikli 46 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides SIS II andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse siseriiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhtudel, kui siseriiklike õigusaktide erisätetega on ette nähtud pikem säilitamisaeg.

2.   Artikli 46 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma siseriiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SIS II sisestatud konkreetses hoiatusteates.

Artikkel 48

Teave hoiatusteate täitmata jätmise kohta

Kui taotletud meedet ei saa võtta, teatab taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriigile.

Artikkel 49

SIS II-s töödeldavate andmete kvaliteet

1.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II sisestatud.

2.   Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3.   Kui liikmesriigil, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab ta sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

4.   Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb vahendajana koos kaasatud siseriiklike järelevalveasutustega.

5.   Kui isik kaebab, et ta ei ole see, keda hoiatusteate alusel otsitakse, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on tõepoolest kahe erineva isikuga, teavitatakse kaebajat artikli 51 sätetest.

6.   Kui isiku kohta on juba sisestatud SIS II hoiatusteade, lepib uut teadet sisestav liikmesriik teate sisestamise suhtes kokku esimese hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Kokkulepe saavutatakse täiendava teabe vahetamise alusel.

Artikkel 50

Sarnaste tunnustega isikute eristamine

Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SIS II-s esineb juba isik, kellel on sama isikutunnus, järgitakse järgmist menetlust:

a)	SIRENE büroo võtab ühendust taotleva asutusega, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut või mitte;

b)

kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et uus hoiatusteade käsitleb tõepoolest sama isikut, kes SIS II-s juba esineb, kohaldab SIRENE büroo mitme hoiatusteate sisestamise suhtes artikli 49 lõikes 6 osutatud menetlust. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo teise hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 51

Lisaandmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks

1.   Kui hoiatusteates tegelikult silmas peetud isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik asjaomase isiku selgesõnalisel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära valesti tuvastamise negatiivsed tagajärjed.

2.   Andmeid sellise isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, kasutatakse ainult järgmistel eesmärkidel:

a)	et pädev asutus saaks eristada isikut, kelle andmeid on kuritarvitatud, isikust, keda on hoiatusteates tegelikult silmas peetud;

b)	et isik, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikusamasuse ja asjaolu, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud.

3.   Käesoleva artikli kohaldamiseks võib SIS II sisestada ja seal täiendavalt töödelda ainult järgmisi isikuandmeid:

a)	perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (sünnijärgsed nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)	erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)	sünniaeg ja -koht;

d)

sugu;

e)

fotod;

f)	sõrmejäljed;

g)	kodakondsus(ed);

h)	isikut tõendava dokumendi number (isikut tõendavate dokumentide numbrid) ja väljaandmise kuupäev.

4.   Lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks ja täiendavaks töötlemiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

5.   Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse koos vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

6.   Lõikes 3 osutatud andmetele võivad juurde pääseda vaid need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus. Nad võivad seda teha üksnes valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 52

Hoiatusteadete-vahelised lingid

1.   Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SIS II sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama teate vahel.

2.   Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate säilitamisaega.

3.   Lingi loomine ei mõjuta käesolevas otsuses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatava kategooria hoiatusteadetele juurdepääsu õigust, ei näe neile hoiatusteadetele osutavaid linke, millele neil ei ole juurdepääsu.

4.   Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi üksnes siis, kui selleks on selge operatiivne vajadus.

5.   Liikmesriik võib luua linke kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega tingimusel, et austatakse käesolevas artiklis kirjeldatud põhimõtteid.

6.   Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine teadete vahel on vastuolus tema siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil või sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

7.   Hoiatusteadete linkimise tehnilised eeskirjad võetakse vastu artiklis 67 osutatud korras, ilma et see piiraks korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 53

Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg

1.   Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viited hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2.   Toimunud teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel vastava hoiatusteate SIS II-st kustutamisest.

3.   Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida siseriiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses asjaomase liikmesriigi territooriumil on võetud meetmeid. Ajavahemik, mille jooksul selliseid andmeid kõnealustes failides võib säilitada, määratletakse siseriiklikes õigusaktides.

Artikkel 54

Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele

Vastavalt käesolevale otsusele SIS II-s töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.

Artikkel 55

Varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamine Interpoliga

1.   Erandina artiklist 54 võib Interpoli liikmetega vahetada SIS II sisestatud andmeid varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passide numbri, väljaandva riigi ja dokumenditüübi kohta, luues ühenduse SIS II ja varastatud või kaotatud reisidokumente kajastava Interpoli andmebaasi vahel, tingimusel et Interpoli ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud vastav leping. Lepingus sätestatakse, et liikmesriigi poolt sisestatud andmeid edastatakse selle liikmesriigi nõusolekul.

2.   Lõikes 1 osutatud lepinguga nähakse ette, et jagatavatele andmetele omavad juurdepääsu Interpoli liikmed üksnes nendest riikidest, kes tagavad isikuandmete kaitse nõuetekohase taseme. Enne kõnealuse lepingu sõlmimist palub nõukogu komisjoni arvamust isikuandmete kaitse taseme nõuetekohasuse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta isikuandmete automaattöötlusel Interpoli ja Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud riikide poolt.

3.   Lõikes 1 osutatud lepinguga võidakse samuti ette näha liikmesriikide juurdepääs varastatud või kaotatud reisidokumente kajastavas Interpoli andmebaasis sisalduvatele andmetele SIS II kaudu kooskõlas käesoleva otsuse asjakohaste sätetega, mis reguleerivad varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete sisestamist SIS II.

XII PEATÜKK

ANDMEKAITSE

Artikkel 56

Tundlike andmekategooriate töötlemine

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) artikli 6 esimeses lauses loetletud andmekategooriate töötlemine on keelatud.

Artikkel 57

Euroopa Nõukogu andmekaitsekonventsiooni kohaldamine

Käesoleva otsuse kohaldamisel töödeldud isikuandmeid kaitstakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) ja selle hilisemate muudatuste alusel.

Artikkel 58

Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine

1.   Isikud teostavad oma õigust omada juurdepääsu endaga seotud andmetele, mis on sisestatud SIS II käesoleva otsuse kohaselt, vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab.

2.   Kui siseriiklik õigus seda ette näeb, otsustab siseriiklik järelevalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse.

3.   Liikmesriik, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht. Seda tehakse täiendava teabe vahetamise teel.

4.   Teavet ei edastata andmesubjektile, kui see on hädavajalik hoiatusteatega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

5.   Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

6.   Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

7.   Isikule teatatakse järelmeetmetest seoses tema õiguse kasutamisega andmeid parandada või kustutada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 3 kuud pärast kuupäeva, mil ta esitas taotluse andmete parandamiseks või kustutamiseks, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

Artikkel 59

Õiguskaitsevahendid

1.   Iga isik võib esitada hagi kohtule või mis tahes liikmesriigi õigusaktide alusel pädevale asutusele oma isikuga seotud teatele juurdepääsu saamiseks, selle parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses kompensatsiooni saamiseks.

2.   Ilma et see piiraks artikli 64 sätete kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täitmisele pöörama lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3.   Komisjon hindab käesolevas artiklis sätestatud eeskirju õiguskaitsevahendite kohta 23. augustiks 2009.

Artikkel 60

N.SIS II üle teostatav järelevalve

1.   Iga liikmesriik tagab, et sõltumatu asutus („siseriiklik järelevalveasutus”) teostab sõltumatult järelevalvet SIS II-s sisalduvate isikuandmete tema territooriumil või territooriumilt teostatava töötlemise ja edastamise õiguspärasuse ning täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle.

2.   Siseriiklik järelevalveasutus või -asutused tagab/tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi N.SIS II-s toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikel järelevalveasutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva otsusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 61

Korraldusasutuse üle teostatav järelevalve

1.   Euroopa andmekaitseinspektor kontrollib, et korraldusasutuse teostatav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva otsusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevust.

2.   Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi korraldusasutuse poolt teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja siseriiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 62

Siseriiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.   Siseriiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

2.   Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva otsuse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3.   Siseriiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

Artikkel 63

Andmekaitse üleminekuperioodil

Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt artikli 15 lõikele 4 oma kohustused osaliselt või täielikult mõnele teisele asutusele või teistele asutustele, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus viia läbi kohapealseid kontrolle või kasutada mis tahes teisi volitusi, mis on talle antud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 47.

XIII PEATÜKK

VASTUTUS JA KARISTUSED

Artikkel 64

Vastutus

1.   Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule N.SIS II kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud hoiatusteate sisestanud liikmesriik, kes on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid või säilitanud andmeid ebaseaduslikult.

2.   Kui hagi on esitatud liikmesriigi vastu, kes ei ole hoiatusteate sisestanud liikmesriik, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama kompensatsioonina välja makstud summad, välja arvatud juhul, kui hüvitamist taotlev liikmesriik on kasutanud andmeid käesoleva otsuse sätteid rikkudes.

3.   Kui SIS II-le tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui korraldusasutus või muud SIS II-s osalevad liikmesriigid (muud SIS II-s osalevad liikmesriigid) ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

Artikkel 65

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud teabe igasuguse väärkasutamise või käesoleva otsusega vastuolus oleva täiendava teabe vahetuse suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas siseriikliku õigusega.

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 66

Järelevalve ja statistika

1.   Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida SIS II toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.   Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SIS II-s läbiviidud töötlemistoimingutega.

3.   Korraldusasutus avaldab igal aastal statistilised andmed, millest nähtub nii terviksüsteemi kui iga liikmesriigi lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, kokkulangevuste arv hoiatusteate kategooria kohta ja see, kui mitu korda SIS II kasutati.

4.   Kaks aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas viimase turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

5.   Kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon keskse SIS II ja liikmesriikide vahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva otsuse kohaldamist keskse SIS II osas, keskse SIS II turvalisust ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7.   Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 67

Regulatiivkomitee

1.   Kui viidatakse käesolevale artiklile, abistab komisjoni regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille esimeheks on komisjoni esindaja. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab tähtaja jooksul, mille esimees võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, oma arvamuse eelnõu kohta. Otsuste korral, mille nõukogu peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal, esitatakse arvamus sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 205 lõikes 2. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

2.   Komitee võtab esimehe ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.

3.   Komisjon võtab vastu kavandatavad meetmed, kui need on kooskõlas komitee arvamusega. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata võetavate meetmetega seonduva ettepaneku.

4.   Nõukogu võib teha ettepaneku suhtes kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kahekuulise tähtaja jooksul alates nõukogu poole pöördumisest. Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, oma ettepaneku uuesti esitada või teha seadusandliku ettepaneku. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja möödumisel kavandatud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab komisjon kavandatud rakendusakti vastu.

5.   Lõikes 1 nimetatud komitee täidab oma ülesandeid alates 23. augustist 2007.

Artikkel 68

Schengeni acquis’ sätete muutmine

1.   Asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes asendab käesolev otsus artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval Schengeni konventsiooni artiklite 64 ning 92–119 sätted, välja arvatud selle artikkel 102 A.

2.   Käesolev otsus asendab artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval ka järgmised, nimetatud artikleid rakendavad Schengeni acquis’ sätted (20):

a)	täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsus Schengeni infosüsteemi (C.SIS) paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta (SCH/Com-ex (93) 16);

b)	täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus SISi arendamise kohta (SCH/Com-ex (97) 24);

c)	täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex (97) 35);

d)	täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus 15/18 ühendusega C.SISi kohta (SCH/Com-ex (98) 11);

e)	täitevkomitee 25. aprilli 1997. aasta otsus lepingu sõlmimise kohta SIS II ettevalmistavateks uuringuteks (SCH/Com-ex (97) 2 rev. 2);

f)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C.SISi paigalduskulude kohta (SCH/Com-ex (99) 4);

g)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SIRENE käsiraamatu ajakohastamise kohta (SCH/Com-ex (99) 5);

h)	täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta otsus välismaalase mõiste määratlemise kohta (SCH/Com-ex (96) decl. 5);

i)	täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex (99) decl. 2 rev.);

j)	täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus Islandi ja Norra osamaksude kohta C.SISi paigaldus- ja tegevuskuludesse (SCH/Com-ex (97) 18).

3.   Asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes loetakse viiteid Schengeni konventsiooni asendatud artiklitele ja nende artiklite Schengeni konventsiooni asjaomastele rakendussätetele viideteks käesolevale otsusele.

Artikkel 69

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/201/JSK, otsus 2005/211/JSK, otsus 2005/719/JSK, otsus 2005/727/JSK, otsus 2006/228/JSK, otsus 2006/229/JSK ja otsus 2006/631/JSK tunnistatakse kehtetuks artikli 71 lõikes 2 osutatud päeval.

Artikkel 70

Üleminekuperiood ja eelarve

1.   Hoiatusteated viiakse üle SIS 1+-st SIS II. Liikmesriigid tagavad, et SIS 1+st SIS II üle viidavate hoiatusteadete sisu saab olema võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme aasta pärast alates artikli 71 lõikes 2 osutatud kuupäevast vastavuses käesoleva otsuse sätetega, ning käsitlevad esmajärjekorras hoiatusteateid isikute kohta. Selle üleminekuaja jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada SIS1+st SS II üle viidavate hoiatusteadete sisu suhtes Schengeni konventsiooni artikleid 94, 95 ja 97 kuni 100 järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate sisu muutmisel, täiendamisel, parandamisel või ajakohastamisel tagavad liikmesriigid hoiatusteate vastavuse käesoleva otsuse sätetele nimetatud muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise hetkest;

b)	SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate kohta tehtud päringu korral kontrollivad liikmesriigid viivitamata selle hoiatusteate vastavust käesoleva otsuse sätetele, samas põhjustamata selle hoiatusteate alusel võetavate meetmete edasilükkumist.

2.   Schengeni konventsiooni artikli 119 sätete kohaselt kinnitatud eelarve jääk artikli 71 lõike 2 kohaselt sätestatud kuupäeva seisuga makstakse liikmesriikidele tagasi. Tagasimakstavad summad arvutatakse liikmesriikide osamaksete alusel, mis on sätestatud täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsuses Schengeni infosüsteemi paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta.

3.   Artikli 15 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas otsuses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Artikkel 71

Jõustumine, kohaldatavus ja andmete migratsioon

1.   Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse SIS 1+s osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nõukogu SIS 1+s osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega.

3.   Lõikes 2 osutatud kuupäevad määratakse kindlaks pärast seda, kui:

a)	on vastu võetud vajalikud rakendusmeetmed;

b)	kõik SIS 1+s täielikult osalevad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SIS II andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks;

c)	komisjon on teatanud, et edukalt on lõpule viidud SIS II igakülgne testimine, mille viib läbi komisjon koos liikmesriikidega, ning nõukogu ettevalmistavad organid on valideerinud esitatud testimistulemuse ja kinnitanud, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel, kui seda tegi SIS 1+;

d)	komisjon on võtnud vajalikud tehnilised meetmed, et oleks võimalik ühendada keskne SIS II asjaomaste liikmesriikide N.SIS II-ga.

4.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti vastavalt lõike 3 punktile c läbi viidud testide tulemustest.

5.   Kõik nõukogu poolt kooskõlas lõikega 2 tehtud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  25. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).

(3)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(4)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(5)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(6)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

(9)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(10)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(11)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(12)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(13)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(14)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(15)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.

(16)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

(17)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

(18)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(19)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(20)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 439.

---