31995R3072

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3072/95,

22. detsember 1995,

riisituru ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

(1) ühise põllumajanduspoliitika uus orientatsioon peaks viima turgude paremale tasakaalustatusele ja parandama ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet;

(2) riisituru ühine korraldus peab sisaldama ühenduse ühist hinnasüsteemi; selle süsteemi kehtestamiseks võib kogu ühenduse jaoks kinnitada koorimata riisi sekkumishinna, millega pädevad asutused on kohustatud ostma riisi, kui seda neile pakutakse;

(3) mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru käigus on ühendus tulenevalt endise impordimaksusüsteemi tarifitseerimisest kohustunud järk-järgult vähendama tollimaksumäärasid; tollimaksumäärade vähendamisega peab kaasnema ühenduse hindade langemine, et võimaldada ühenduse toodete konkurentsivõime säilimine; et vältida eespool nimetatud institutsionaalsete hindade alandamisest tulenevat tootjate sissetulekute vähenemist, on vaja kehtestada hektaritoodangu kohta tehtavate kompenseerivate maksete süsteem, mille eesmärgiks on säilitada viljelemise tasuvuse tase ja mille maksete summa on kindlaks määratud kavandatava hinnaalanduse ja eri liikmesriikides tüüpiliseks peetava aja jooksul registreeritud põllumajanduse saagikuse põhjal; seetõttu tuleb valida kõrgeim tulemus kahest järgnevast:

- kolme aasta keskmine saagikus ajavahemikul 1990/91–1994/95, arvestamata kõrgeima ja madalaima saagikuse aastat,

- kolme aasta (1992/93, 1993/94 ja 1994/95) keskmine saagikus;

(4) on vaja kindlaks määrata teatavad kompenseerivate maksete nõuete tingimused ja täpsustada tootjatele maksmise päev;

(5) seoses eespool nimetatud hektaritoodangu kohta tehtavate kompenseerivate maksete süsteemi kehtestamisega oleks vaja kindlaks määrata baaskülvipind tootjaliikmesriigi kohta; see kindlaksmääramine peaks peegeldama viljeletud ala viimase tootmisaasta jooksul, mille kohta on statistilised andmed kättesaadavad; põua tõttu on vaja Hispaania ja Portugali puhul võtta arvesse piirkonniti viimast dokumenteeritud aastat, välja arvatud põua tõttu kannatanud alade puhul, kui on arvestatud viimast põuaeelset aastat; Prantsuse Guajaana puhul on vaja sätestada baaskülvipind vastavalt baaskülvipinnale, mille suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 3763/91 (millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude kasuks erimeetmed seoses teatavate põllumajandustoodetega) [3] artikli 3 lõikes 2 sätestatud korda; selline kindlaksmääramine võimaldab säilitada turunõuetega kooskõlas olevaid tootmiseesmärke ja kinni pidada mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus eksportkaubanduse osas võetud kohustustest; vastavust baaskülvipinnaga saab tagada, vähendades selle ületamise korral abi määral, mis mõjutab tootjaid maksimumi mitte ületama;

(6) turu tasakaalustamiseks tuleks luua sekkumissüsteem; sekkumisperiood peaks olema piiratud nelja kuuga, et säilitada sekkumise algne eesmärk ja vältida selle muutumist omaette turuks;

(7) sekkumishinda tuleks jätkuvalt tõsta teatav arv kordi iga kuu, et muuhulgas saaks arvesse võtta ühenduses riisi ladustamisega seotud laokulusid ja finantseerimiskulusid ning vajadust tagada, et varude müük vastaks turunõuetele;

(8) tuleks anda tootmistoetust riisitärklise ja selle põhjal saadud toodete puhul analoogselt toetusega konkureerivate toodete puhul, mis on osutatud nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 1766/92 (teraviljaturu ühise korralduse kohta) [4] artiklis 7;

(9) ühenduse ühtse riisituru loomine nõuab ühtse kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril; lisaks sekkumismeetmetele imporditollimakse ja eksporditoetusi hõlmav kaubandussüsteem peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima; kaubandussüsteem põhineb mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel; eri liiki riisid töötlemise eri etappidel, eriti indica riis ja japonica riis, identifitseeritakse CN-koodide abil; kui ettevõtjatel on võimalus enne kõnealuse partii saabumist teada, millist maksu sellele kohaldatakse, hõlbustaks see rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete rakendamist;

(10) kaubavahetuse pideva kontrollimise võimaldamiseks tuleks ette näha impordi- ja ekspordilitsentside väljaandmine koos tagatise esitamisega, et kindlustada nende tehingute toimumine, mille jaoks litsentse on taotletud;

(11) vältimaks või piiramaks ühenduse turul kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda teatavate toodete impordist, võib ühe või mitme sellise toote importi teatud tingimustel maksustada täiendavate tollimaksudega; seetõttu tuleks kehtestada asjakohane säte;

(12) komisjoni ülesandeks peaks olema rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest tulenevate tariifikvootide avamine ja haldamine;

(13) võimalus anda kolmandatesse riikidesse eksportimisel mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustuste raames toetust, mis võrdub maailmaturu ja ühenduse turu hindade vahega, aitab tõenäoliselt säilitada ühenduse osalust rahvusvahelises riisikaubanduses; selle võimaluse suhtes kehtivad koguselised ja väärtuspiirangud;

(14) väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste kindlaksmääramisel ja makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga seotud eeskirjade alusel kontrollides; järelevalvet võib hõlbustada toetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib sama toetuse määr; sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa;

(15) koguseliste piirangute järgimise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist; selleks tuleks toetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi; toetust tuleks anda kuni kasutatavate piirsummadeni, mis sõltuvad iga asjaomase toote konkreetsest olukorrast; sellest reeglist saab erandeid lubada üksnes töödeldud saaduste puhul, mida ei ole loetletud asutamislepingu II lisas ja mille suhtes koguselised piirangud ei kehti, ning toiduabiprogrammide puhul, mis on vabastatud kõikidest piirangutest; tuleks ette näha erandid haldusreeglite rangest järgimisest, kui eksporttooted, mille puhul antakse toetust, tõenäoliselt ei ületa ettenähtud koguselisi piiranguid; eespool nimetatud rahvusvahelistes kohustustes osutatud majandusaastate jooksul toetusega eksporditud koguseid kontrollitakse igaks majandusaastaks väljaantud ekspordilitsentside põhjal;

(16) lisaks eespool kirjeldatud süsteemile ja niisugusel määral, mis on vajalik selle ladusaks toimimiseks, tuleks sees- ja välistöötlemise korda reguleerida või see keelata, kui turuolukord seda nõuab;

(17) tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril; hinna- ja tollimaksumehhanism võib erandlike asjaolude korral siiski ebapiisavaks osutuda; sellistel juhtudel tuleks ühendusel võimaldada võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed, et ühenduse turg ei jääks varasemate imporditõkete kõrvaldamise järel tekkivate võimalike häirete ees kaitseta; sellised meetmed peavad vastama mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustele;

(18) tuleks ette näha meetmete võtmise võimalus juhul, kui import või eksport häirib või võib häirida ühenduse turgu viisil, mis ohustab asutamislepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist;

(19) käesoleva määruse jõustumisega kaasnev ühiste hindade langus võib kaasa tuua häireid siseturul; seepärast tuleks komisjonile ette näha võimalus võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida selliseid häireid;

(20) on vaja, et ühise riisituru arenedes annaksid liikmesriigid ja komisjon üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikku teavet; selline teabevahetus on eriti vajalik rahvusvaheliste kohustuste puhul;

(21) teatava abi andmine kahjustaks ühisel hinnasüsteemil põhineva ühtse turu väljakujundamist; seetõttu tuleks riisisektoris kohaldada asutamislepingu sätteid, mis võimaldavad anda hinnangut liikmesriikidepoolsele abile ja keelata selline abi, mis ei ole ühtse turu reeglitega kooskõlas;

(22) eespool osutatud sätete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seab teraviljaturu korralduskomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(23) samal ajal peab riisituru ühine korraldus asjakohasel viisil arvesse võtma asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke;

(24) kulutusi, mida liikmesriigid kannavad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisel, rahastab ühendus kooskõlas nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [5] artiklitega 2 ja 3;

(25) määruses (EMÜ) nr 1418/76 [6] sätestatud riisituru ühist korraldust on mitmel korral muudetud; asjakohaste dokumentide arvukus, keerulisus ja hajutatud avaldamine mitmetes EÜT numbrites muudab nende kasutamise raskeks ning kaob selgus, mis peaks olema kõigi õigusaktide põhiline tunnus; nimetatud asjaolude tõttu tuleks need tekstid konsolideerida uude määrusesse ja eespool nimetatud määrus (EMÜ) nr 1418/76 kehtetuks tunnistada; suur hulk algmäärusest tulenevaid nõukogu määrusi, millel ei ole enam õiguslikku alust, tuleks kehtetuks tunnistada;

(26) seoses kompenseerivate maksete kavaga on vaja järelevalvet; tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks ette näha kõnealuse abikava lülitamine määruses (EMÜ) nr 3508/92 [7] sätestatud ühtsesse haldus- ja kontrollisüsteemi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Riisituru ühine korraldus hõlmab hinna- ja kaubandussüsteemi ning reguleerib järgmisi tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

| Koorimata riis |

100620 | Kooritud (pruun) riis |

100630 | Poolkroovitud või kroovitud riis, mis võib olla poleeritud või glasuuritud |

| Purustatud riis |

| Riisijahu |

11031400 | Riisitangud ja -jahu |

11032950 | Riisigraanulid |

11041991 | Helvestatud riis |

11081910 | Riisitärklis |

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on mõisted "koorimata riis", "kooritud riis", "poolkroovitud riis", "kroovitud riis", "ümarateraline riis", "keskmiseteraline riis", "pikateraline riis" ja "purustatud riis" määratletud A lisas.

I JAOTIS

HINNAD

Artikkel 2

Kõikide artiklis 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.

Artikkel 3

1. Koorimata riisi sekkumishind on:

- 351,00 eküüd tonni kohta turustusaastaks 1996/97,

- 333,45 eküüd tonni kohta turustusaastaks 1997/98,

- 315,90 eküüd tonni kohta turustusaastaks 1998/99,

- 298,35 eküüd tonni kohta 1999/2000. ja järgnevatel turustusaastatel.

Sekkumishinna määratletud standardkvaliteedi kohta määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. Sekkumishinda tõstetakse igas kuus iga artikli 4 lõikes 1 sätestatud nelja kuu jooksul. Sel viisil juulikuu kohta saadud hind kehtib kuni 31. augustini. Igakuine tõstmine määratakse kindlaks asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Sekkumishind kehtib hulgimüügietapil lattu tarnitud toodetele enne mahalaadimist. Seda kohaldatakse kõikides artiklis 8 määratletud sekkumiskeskustes.

Artikkel 4

1. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. juulini ostavad sekkumisametid kokku neile pakutud koorimata riisi kogused, juhul kui need vastavad, eriti koguste ja kvaliteedi osas, edaspidi kindlaksmääratavatele tingimustele.

2. Kui pakutava koorimata riisi kvaliteet erineb standardkvaliteedist, mille jaoks sekkumishind on määratud, tõstetakse või alandatakse sekkumishinda. Teatavate sortide kasvatamise tagamiseks võib kindlaks määrata sekkumishinnale kohaldatava tõstmise või alandamise.

3. Kooskõlas kindlaksmääratavate tingimustega pakuvad sekkumisametid müügiks, kolmandatesse maadesse ekspordiks või tarnimiseks siseturule lõike 1 kohaselt kokkuostetud koorimata riisi.

Artikkel 5

Erimeetmeid võib võtta, et:

- vältida artikli 4 laialdast rakendamist ühenduse teatud piirkondades,

- katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

Artikkel 6

1. Ühenduse riisitootjad võivad nõuda kompenseerivaid makseid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja vastavalt edaspidi kindlaksmääratavatele üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Kompenseeriv makse määratakse kindlaks külvatud riisi hektari kohta iga liikmesriigi kohta eraldi.

3. Kompenseeriva makse summad on järgnevad:

eküüd hektari kohta | 1997/98 | 1998/99 | 1999/2000 |

Hispaania | 111,44 | 222,89 | 334,33 |

Prantsusmaa

—emamaa | 96,35 | 192,70 | 289,05 |

—Guajaana | 131,80 | 263,30 | 395,40 |

Kreeka | 131,27 | 262,55 | 393,82 |

Itaalia | 106,00 | 212,00 | 318,01 |

Portugal | 106,18 | 212,36 | 318,53 |

Tootmise paremaks suunamiseks võib kompenseeriva makse summasid muuta sõltuvalt sordist hinna tõstmiste ja alandamiste kohaldamise teel.

Kompenseerivad maksed makstakse välja asjaomase turustusaasta algusele järgneva 16. oktoobri ja 31. detsembri vahel.

4. Käesolevaga kehtestatakse igas tootjaliikmesriigis riiklik baaskülvipind. Prantsusmaa jaoks kehtestatakse kaks baaskülvipinda, üks emamaa ja teine Guajaana jaoks. Baaskülvipinnad on järgmised:

Hispaania: | 104973 ha |

Prantsusmaa:

—emamaa | 24500 ha |

—Guajaana | 5500 ha |

Kreeka: | 24891 ha |

Itaalia: | 239259 ha |

Portugal: | 34000 ha |

5. Kui riisi külvipind ületab teataval aastal ühe lõikes 4 osutatud baaskülvipinna, kohaldatakse kõikide kõnesoleval baaskülvipinnal samal tootmisaastal tootjate suhtes kompenseeriva makse vähendamist:

- ületamise kolmekordse määra võrra, kui ületamine on alla 1 %,

- ületamise neljakordse määra võrra, kui ületamine on vähemalt 1 %, aga vähem kui 3 %,

- ületamise viiekordse määra võrra, kui ületamine on vähemalt 3 %, aga vähem kui 5 %,

- ületamise kuuekordse määra võrra, kui ületamine on vähemalt 5 %.

Käesoleva määruse artiklis 22 sätestatud korras määrab komisjon kindlaks kohaldatavate vähenduste ulatuse.

Iga baaskülvipinna kohta annab liikmesriik komisjonile sortide kaupa üksikasjalikku teavet alade, saagi, toodangu ning tootjate ja töötlejate varude kohta. Kõnealune teave põhineb tootjate ja töötlejate kohustuslike deklaratsioonide süsteemil, mille on rajanud ning mida haldab ja kontrollib liikmesriik.

Artikkel 7

1. Edaspidi kindlaksmääratavate tingimuste kohaselt võib tootmistoetust anda tärklise ja teatavate toodete valmistamisel kasutatavate riisist ja purustatud riisist saadud toodete puhul.

2. Lõikes 1 osutatud toetus määratakse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel.

Artikkel 8

Käesoleva jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras, eelkõige:

a) artikli 3 lõikes 3 sätestatud sekkumiskeskuste loetelu. See loetelu võetakse vastu pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist ja see sisaldab eelkõige piisavate ruumide ja tehnilise varustusega ning transpordi seisukohalt soodsas kohas asuvate ületootmise alade sekkumiskeskusi;

b) artikli 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Need hõlmavad eelkõige:

- sekkumisel nõutavat miinimumkvaliteeti ja -kogust,

- sekkumisel kohaldatavaid hinnatõstmisi ja hinnaalandusi,

- sekkumisameti teostatava ülevõtmise menetlusi ja tingimusi ning muid sekkumistegevusega seotud eeskirju,

- sekkumisameti teostatava müümise menetlusi ja tingimusi;

c) artiklis 5 sätestatud meetmete liik ja kohaldamine;

d) artikli 6 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kompenseeriva makse suhtes kohaldatavad hinnatõusud ja hinnaalandused;

e) artikli 7 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kõnealuses artiklis sätestatud toodete toetuse kindlaksmääramine ning loetelu kehtestamine.

II JAOTIS

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 9

1. Artiklis 1 loetletud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi.

Liikmesriigid võivad anda litsentsi igale taotlejale, olenemata tema registrijärgsest asukohast ühenduses ning ilma et see piiraks artiklite 13 ja 14 kohaldamiseks võetud meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsents kehtib kogu ühenduses. Selliste litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

2. Litsentside kehtivusaeg ja muud käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras.

Artikkel 10

1. Võidakse kindlaks määrata subsiidium Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu saadetavate ja seal tarbimiseks ettenähtud toodete jaoks, mis kuuluvad CN-koodi 1006 alla (välja arvatud kood 10061010), on pärit liikmesriikidest ning on ühes asutamislepingu artikli 9 lõikes 2 osutatud olukorras.

Selle subsiidiumi kindlaksmääramisel võetakse arvesse Réunioni turu tarnevajadusi kõnealuste toodete maailmaturunoteeringute või -hindade ja ühenduse turu noteeringute või hindade erinevuse alusel ning vajaduse korral nende Réunioni toimetatud toodete hinnad.

Subsiidium antakse asjaomase poole taotlusel. Vajaduse korral võidakse subsiidium määrata pakkumismenetluse kaudu. Pakkumismenetluses käsitletakse subsiidiumi summat.

Kõnealune subsiidium määratakse kindlaks korrapäraselt artiklis 22 sätestatud korras. Vajaduse tekkides võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel siiski muuta subsiidiumi kõnealuse ajavahemiku keskel.

2. Lõikes 1 ettenähtud subsiidiumi suhtes kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika rahastusreegleid.

3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras.

Artikkel 11

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid.

2. Olenemata lõikest 1 võrdub imporditollimaks:

a) CN-koodi 100620 alla kuuluva kooritud riisi puhul importimisel kehtinud sekkumishinnaga, mida on suurendatud:

- 80 % võrra CN-koodide 10062017 ja 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul,

- 88 % võrra muude CN-koodide kui 10062017 ja 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul,

millest on lahutatud impordihind, ja

b) CN-koodi 100630 alla kuuluva kroovitud riisi puhul sekkumishinnaga importimise ajal, millele on liidetud arvutatav protsendimäär ja millest on lahutatud impordihind.

See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

Punktis b osutatud protsendimäär arvutatakse, kohandades punktis a osutatud vastavat protsendimäära ümberarvestusmäära, töötluskulude ja kõrvalsaaduste väärtuse abil ning seejärel liites tulemusele teatava summa tootmisharu kaitseks.

3. Olenemata lõikest 1:

a) ei maksustata ühegi tollimaksuga CN-koodide 100610, 100620 või 10064000 alla kuuluvate toodete importi Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks;

b) korrutatakse tollimaks, millega maksustatakse CN-koodi 100630 alla kuuluvate toodete importi Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks, kordajaga 0,30.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras. Need üksikasjalikud eeskirjad:

- määravad eelkõige kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi konverteerimiskursi, töötlemiskulud ja lõikes 2 osutatud kõrvalsaaduste väärtuse,

- määravad eelkõige kindlaks summa tööstusharu kaitseks ning näevad ette vajalikud sätted impordihindade kindlaksmääramiseks ja arvutamiseks ning nende õigsuse kontrollimiseks,

- võimaldavad ettevõtjatel vajaduse korral konkreetsetel üksikjuhtumitel eelnevalt teada saada asjaomasele partiile kohaldatava maksu.

Artikkel 12

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artiklis 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul artiklis 11 sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus kooskõlas asutamislepingu artikliga 228 sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist.

2. Ühendus teatab Maailma Kaubandusorganisatsioonile käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava tollimaksu.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu kehtestamisel, määratakse kindlaks asjaomase saadetise CIF-impordihinna alusel.

Sel eesmärgil arvesse võetavad CIF-impordihinnad määratakse kindlaks kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu artiklis 22 sätestatud korras. Need üksikasjalikud eeskirjad käsitlevad eelkõige:

a) tooteid, mille suhtes võib vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse ja artikli 11 lõikes 2 osutatud toodete suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti silmas pidades täiendava imporditollimaksu kohaldamise eesmärgil arvesse võetavaid impordihindade kindlaksmääramise sätteid;

b) tüüpiliste hindade kindlaksmääramist ja muid kriteeriume, mida on vaja lõike 1 kohaldamise tagamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 13

1. Määral, mis on vajalik, et võimaldada artiklis 1 loetletud toodete eksporti ilma edasise töötlemiseta või B lisas loetletud kauba kujul nende toodete noteeringute või hindade alusel maailmaturul ning piirides, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 228 sõlmitud lepingutest, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

Eksporditoetus artiklis 1 loetletud toodete puhul B lisas loetletud kauba kujul ei tohi olla suurem kui see, mis kehtib ilma edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul.

2. Koguste määramiseks, mida võib eksportida eksporditoetusega, kohaldatakse meetodit, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga kõnealusel turul, võimaldab olemasoleva ressursi võimalikult tõhusat kasutamist ja võtab igati arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, tegemata siiski vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) on halduslikult ettevõtjatele kõige vähem tülikas, võttes arvesse haldusnõudeid;

c) väldib igasugust vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Eksporditoetus on kogu ühenduses ühesuurune. Seda võidakse muuta vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Eksporditoetused määratakse kindlaks artiklis 22 sätestatud korras. Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse teel toodete puhul, mille suhtes selline kord on enne olnud ette nähtud.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vahepeal kohandada.

Artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud toodete puhul korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratavad toetused määratakse kindlaks vähemalt kord kuus.

4. Toetuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

- riisi ja purustatud riisi hindu ja kättesaadavust ühenduse turul,

- riisi ja purustatud riisi hindu maailmaturul;

b) riisituru ühise korralduse eesmärke, s.o tasakaalu tagamine ning hindade ja kaubanduse loomulik areng sellel turul;

c) piiranguid, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 228 sõlmitud lepingutest;

d) vajadust vältida häireid ühenduse turul;

e) kavandatava ekspordi majanduslikke aspekte.

Toetuse summa määramisel võetakse arvesse eelkõige vajadust tasakaalustada ühenduse põhiliste põllumajandustoodete kasutamine töödeldud kaubana ekspordiks kolmandatesse riikidesse ning nendest riikidest seestöötlemiseks vastu võetud põhiliste põllumajandustoodete kasutamine.

5. Toetused artikli 1 lõike 1 punktides a ja b loetletud toodete puhul määratakse kindlaks vastavalt järgmistele konkreetsetele kriteeriumidele:

a) nende toodete hinnad ühenduse tüüpilistel eksporditurgudel;

b) importivate kolmandate riikide eri turgudel registreeritud kõige soodsamad noteeringud;

c) turustuskulud ning kõige soodsamad transpordikulud punktis a osutatud ühenduse turgudelt sadamatesse või muudesse turge teenindavatesse ekspordikohtadesse ühenduses, samuti kõnealuse kauba maailmaturule viimise kulud.

6. Kui toetus määratakse kindlaks pakkumismenetluse teel, käsitletakse sellises pakkumismenetluses toetuse summasid.

7. Artiklis 1 loetletud ja ilma edasise töötlemiseta eksporditud toodete puhul antakse toetust üksnes taotluse korral ja asjakohase ekspordilitsentsi esitamisel.

8. Artiklis 1 loetletud ilma edasise töötlemiseta eksporditavate toodete ekspordi suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtib litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul

või

b) tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast. Sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha puhul kehtivat summat.

Käesoleva lõike paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võidakse võtta asjakohaseid meetmeid.

9. Lõikeid 7 ja 8 võidakse kohaldada artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mida eksporditakse määruse (EÜ) nr 3448/93 [8] artiklis 16 sätestatud korras B lisas loetletud kauba kujul.

10. Lõigete 7 ja 8 kohaldamisest võidakse artiklis 22 sätestatud korras kõrvale kalduda nende artiklis 1 loetletud toodete puhul, mille suhtes makstakse toetust toiduabiprogrammide alusel.

11. Kui artiklis 22 sätestatud korras ei nähta ette teisiti, kohandatakse artikli 1 lõike 1 punktides a ja b loetletud toodete suhtes vastavalt lõikele 4 kohaldatavat toetust kooskõlas sekkumishinna igakuise kasvu summa ja asjakohastel juhtudel selle hinna muutustega, sõltuvalt töötluse astmest ja kasutades kehtivat ümberarvestusmäära.

Artiklis 22 sätestatud korras võidakse kindlaks määrata korrigeeriv summa. Vajaduse korral võib komisjon korrigeerivaid summasid siiski muuta.

Artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ning artiklis 1 loetletud ja B lisas loetletud kaupade kujul eksporditavate toodete suhtes võib kohaldada esimest ja teist lõiku osaliselt või täies mahus. Sel juhul korrigeeritakse esimeses lõigus osutatud kohandamist koefitsiendiga, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

12. Artikli 1 punktides a ja b osutatud toodete puhul makstakse toetust, kui tõendatakse, et:

- koorimata ja kooritud riisi puhul on tooted pärit ühendusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 13,

- kõnealused tooted on ühendusest eksporditud,

- diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes on kindlaks määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 8 punkti b kohaldamist. Sellest reeglist võidakse teha erandeid artiklis 22 sätestatud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

Lisasätteid võidakse vastu võtta artiklis 22 sätestatud korras.

13. Kolmandatest riikidest imporditava ja kolmandatesse riikidesse reeksporditava koorimata ja kooritud riisi puhul ei anta eksporditoetusi, kui eksportija ei tõenda, et:

- eksporditav toode ja enne imporditud toode on üks ja seesama, ja

- importimisel on tasutud kõik imporditollimaksud.

Sel juhul võrdub eksporditoetus iga toote kohta importimisel tasutud tollimaksudega, kui maksud on väiksemad kui kohaldatav toetus, kui importimisel tasutud tollimaksud on suuremad kui see toetus, kohaldatakse seda toetust.

14. Kooskõlas asutamislepingu artikliga 228 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste piirangute järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks ja mida kohaldatakse kõnealuste toodete suhtes. Pidades silmas mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru osana sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist, ei tohi võrdlusperioodi lõppemine mõjutada ekspordilitsentside kehtivust.

15. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas sätted jaotamata ja kasutamata koguste ümberjaotamiseks ning eelkõige lõikes 11 ettenähtud kohandamise eeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras. B lisa muudetakse samas korras. Lõike 7 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad artiklis 1 osutatud toodete puhul, mida eksporditakse kõnealuses lisas osutatud kauba kujul, võetakse siiski vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 14

1. Riisituru ühise korralduse ladusaks toimimiseks vajalikul määral võib nõukogu erijuhtudel asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras komisjoni ettepaneku põhjal täielikult või osaliselt keelata sees- või välistöötlemise korra kasutamise artiklis 1 loetletud toodete puhul.

2. Erandina lõikest 1 teeb komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel otsuse vajalike meetmete kohta, kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erandlikult kiiresti ja sees- või välistöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu; nõukogule ja liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest, mis ei tohi kehtida kauem kui kuus kuud ja mida kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib esitada komisjoni võetud meetmed nõukogule nädala jooksul alates nende teatavakstegemisest. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, muuta või tühistada. Kui nõukogu ei ole teinud otsust kolme kuu jooksul, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.

Artikkel 15

1. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle rakendamise erieeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur, sealhulgas A lisas loetletud määratlused, moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on keelatud:

- kehtestada tollimaksuga samaväärse toimega makse,

- kohaldada importimisel ühtegi koguselist piirangut või samaväärse toimega meedet.

Artikkel 16

1. Kui ühe või mitme artikli 1 punktides a ja b loetletud toote noteeringud või hinnad maailmaturul jõuavad ühenduse hinnatasemeni ning kui see olukord tõenäoliselt jätkub ja halveneb, seega häirides või ähvardades häirida ühenduse turgu, võidakse võtta asjakohaseid meetmeid.

2. Maailmaturu noteeringuid või hindu käsitatakse ühenduse hindadega samal tasemel olevana, kui need lähenevad sekkumishinnale või ületavad seda pärast suurendamist:

- 80 % CN-koodide 10062017 ja 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul,

ja

- 88 % muude CN-koodide kui 10062017 ja 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul.

3. Lõikes 1 osutatud olukorda käsitatakse tõenäoliselt püsivana või halvenevana, kui pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus ja kui selline tasakaalustamatus tõenäoliselt jätkub, pidades silmas kavandatavat toodangut ja turuhinna suundumusi.

4. Ühenduse turgu käsitatakse häirituna või häiretest ohustatuna eelmistes lõigetes osutatud olukorra tõttu, kui rahvusvahelise kaubanduse hinnad on nii kõrged, et takistavad artiklis 1 loetletud toodete importi ühendusse või kutsuvad esile nende eksporti ühendusest, seega ohustades turu stabiilsust või tarnete tagatust.

5. Kui käesoleva artikli tingimused on täidetud, võidakse võtta järgmisi meetmeid:

- ekspordimaksu kohaldamine; lisaks sellele võidakse fikseeritud koguse suhtes pakkumismenetluse abil kindlaks määrata ekspordi erimaks,

- tähtaja seadmine ekspordilitsentside väljaandmisele,

- ekspordilitsentside väljaandmise täielik või osaline peatamine,

- rahuldamata ekspordilitsentsitaotluste täielik või osaline tagasilükkamine.

Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt siis, kui leitakse, et lõikes 2 osutatud tingimust ei ole täidetud kolme järjestikuse nädala jooksul.

6. Ekspordimaksu määramisel artikli 1 lõike 1 punktides a ja b loetletud toodete puhul võetakse arvesse:

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

- riisi hindu ja kättesaadavust ühenduse turul,

- riisi ja riisisektoris töödeldavate toodete maailmaturuhindu;

b) riisituru ühise korralduse eesmärke, s.o tarnimise ja kaubanduse tasakaalu tagamist;

c) vajadust vältida häireid ühenduse turul;

d) ekspordi majandusaspekte.

7. Ekspordimaksu kindlaksmääramisel artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete puhul kohaldatakse lõiget 6. Lisaks sellele võetakse arvesse:

a) purustatud riisi hindu erinevatel ühenduse turgudel;

b) purustatud riisi kogust, mida on vaja kõnealuste toodete tootmiseks, ning vajaduse korral kõrvalsaaduste väärtust;

c) kõnealuste toodete müügivõimalusi ja -tingimusi maailmaturul.

8. Kui maailmaturu olukord ja konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad, võidakse kõnealust ekspordimaksu diferentseerida.

9. Ekspordimaksu tasutakse vastavalt ekspordi päeval kehtivale ekspordimaksule. Sellest hoolimata kohaldatakse litsentsi kehtivusajal toimunud ekspordi suhtes maksu, mis kehtis litsentsitaotluse esitamise päeval, kui taotleja seda litsentsi taotlemise ajal taotleb.

10. Toiduabiprogrammide alusel vastavalt artikli 13 lõikele 10 toimunud ekspordi suhtes ei tohi kohaldada ühtegi ekspordimaksu.

11. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras.

Vastavalt sellelesamale korrale ja iga toote suhtes:

- tehakse otsus võtta lõikes 5 loetletud meetmed ning lõpetada kõnealuse lõike teises ja kolmandas taandes loetletud meetmed,

- määratakse korrapäraste ajavahemike järel kindlaks ekspordimaks.

Vajaduse korral võib komisjon kehtestada ekspordimaksu või seda muuta.

12. Kiireloomulistel juhtudel võib komisjon võtta meetmeid, millele on osutatud lõike 5 kolmandas ja neljandas taandes. Komisjon teatab liikmesriikidele oma otsuse ja avaldab selle oma peakorteri teadetetahvlitel. Selliste otsuste alusel kohaldatakse kõnealuseid meetmeid asjakohaste toodete suhtes alates selleks määratud kuupäevast, see päev peab olema pärast teatavakstegemise kuupäeva. Otsus lõike 5 kolmandas taandes osutatud meetmete kohta ei kehti kauem kui seitse päeva.

Artikkel 17

1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artiklis 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 39 sätestatud eesmärke, võib kaubanduses kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul ja asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras vastu käesoleva lõike rakendamise üldeeskirjad ja määratleb, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 nimetatud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed. Meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta otsuse selle kohta vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikli 228 lõikega 2 sõlmitud lepingutest.

III JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Artiklis 1 loetletud kaupu, mis on valmistatud või saadud toodetest, mida ei ole nimetatud asutamislepingu artikli 9 lõikes 2 või artikli 10 lõikes 1, ei lubata ühenduses vabasse ringlusse.

Artikkel 19

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete valmistamise ja turustamise suhtes asutamislepingu artikleid 92, 93 ja 94.

Artikkel 20

Asutamislepingu artikli 40 lõiget 4 ja kõnealuse artikli rakendussätteid kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu osas Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes artiklis 1 loetletud toodete puhul.

Artikkel 21

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Selle teabe edastamise ja levitamise kord võetakse vastu artiklis 22 sätestatud korras.

Artikkel 22

Juhul kui tuleb järgida käesolevas artiklis ettenähtud menetlust, suunab eesistuja küsimuse kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel lahendamiseks määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikliga 22 loodud teraviljaturu korralduskomiteele, edaspidi "komitee".

Kohaldatakse kõiki eespool nimetatud määruse artikli 22 ja 23 sätteid komitee kohta.

Artikkel 23

Komitee võib käsitleda mis tahes muud küsimust, mille talle esitab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Artikkel 24

Käesolevat määrust kohaldades võetakse asjakohaselt ja samaaegselt arvesse asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke.

Artikkel 25

1. Määruse (EMÜ) nr 1418/76 B lisa asendatakse alates 1. jaanuarist 1996 käesoleva määruse B lisaga.

2. Määrus (EMÜ) nr 1418/76 tunnistatakse kehtetuks alates 1996/97. turustusaastast.

3. Viiteid lõikega 1 kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt C lisas esitatud vastavustabelile.

4. Alates 1996/97. turustusaastast tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

- määrus (EMÜ) nr 1422/76, [9]

- määrus (EMÜ) nr 1424/76, [10]

- määrus (EMÜ) nr 1425/76, [11]

- määrus (EMÜ) nr 1426/76, [12]

- määrus (EMÜ) nr 3878/87 [13].

5. Selleks et hõlbustada üleminekut kehtivalt riisituru ühiselt korralduselt käesoleva määrusega kehtestatud korraldusele või hõlbustada üleminekut ühelt turustusaastalt teisele 1996/97. ja 1997/98. turustusaastatel, võib komisjon võtta mistahes vajalikuks peetavaid üleminekumeetmeid artiklis 22 sätestatud korras.

6. Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punkti a lisatakse järgmine taane:

"— riisitootjate abikava, kehtestatud määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 6 [14]

Artikkel 26

Käesoleva määruse I jaotises piiritletud meetmed loetakse sekkumiseks määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 3 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1996/97. turustusaastast, välja arvatud artikkel 5 ja artikli 25 lõiked 1 ja 5, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1996.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Atienza Serna

[1] Arvamus on esitatud 14. detsembril 1995 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] Arvamus on esitatud 23. novembril 1995 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 356, 24.12.1991, lk 1.

[4] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1023/95 (EÜT L 103, 6.5.1995, lk 24).

[5] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88 (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1).

[6] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1530/95 (EÜT L 148, 30.6.1995, lk 5).

[7] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3235/94 (EÜT L 338, 28.12.1994, lk 16).

[8] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

[9] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 18.

[10] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 20.

[11] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 26.

[12] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 28.

[13] EÜT L 363, 24.12.1987, lk 3.

[14] EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18."

--------------------------------------------------

A LISA

MÕISTED

1. Koorimata riis : riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud tera väliskest;

kooritud riis : riis, mille teradelt on ainult tera väliskest eemaldatud. Nendesse kaubapositsioonidesse kuuluvad näiteks niisugused kaubaartiklid nagu pruun riis, cargo-riis, loonzain ja riso sbramato;

poolkroovitud riis : riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, osa idust ja kogu viljakesta välimine kiht või osa sellest, kuid mitte sisemised kihid;

kroovitud riis : riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, viljakesta nii välimine kui ka sisemine kiht ja kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul või vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, aga pikisuunalised valged vöödid on säilinud kuni 10 % teradel.

2. Ümarateraline riis : riis, mille terade pikkus ei ületa 5,2 mm ja tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 2;

keskmiseteraline riis : riis, mille terade pikkus on üle 5,2 mm, ent mitte üle 6,0 mm ning tera pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui 3;

pikateraline riis A. riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja tera pikkuse ning laiuse suhe on suurem kui 2, ent väiksem kui 3;

B. riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja tera pikkuse ning laiuse suhe on vähemalt 3;

terade mõõtmine i) võetakse partiist tüüpiline proov;

ii) proovi sõelutakse nii, et sõelale jääksid ainult terved terad, sealhulgas valmimata terad;

iii) keskmise leidmiseks viiakse läbi kaks mõõtmist, mõlemas 100 tera;

iv) tulemused esitatakse millimeetrites, ümardatuna kümnendkohani.

3) Purustatud riis : riis, mille terade kildude pikkus ei ületa 3/4 kogu tera keskmisest pikkusest.

--------------------------------------------------

B LISA

CN-kood | Kirjeldus |

0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- või maitselisandiga või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma |

ex1704 | Suhkrulised kondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |

17049051 kuni17049099 | – – Muud |

ex1806 | Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained, v.a alamrubriigid 180610, 18062070, 18069060, 18069070 ja 18069090 |

1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaopulbrit või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta, ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 0401–0404 esitatud toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta |

ex1902 | Pastatooted, keedetud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või ilma või muul viisil valmistatud, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

19022091 | – – – Keedetud |

19022099 | – – – Muud |

190230 | – Muud pastatooted |

19024090 | – – Muud |

1904 | Teraviljast või teraviljasaadustest paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a mais) teradena või helvestena või muul viisil töödeldud teradena (v.a jahu), kuumtöödeldud või muul viisil valmistatud, mujal nimetamata |

ex1905 | Pagari- ja kondiitritooted, kakaoga või ilma; armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |

19059020 | Armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |

ex2004 | Köögivili, valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, muud kui rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

20041091 | – – – Kartulid jahu või helvestena |

ex2005 | Muu köögivili, valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutamata (muud kui rubriigis 2006 nimetatud tooted): |

20052010 | – – Kartulid jahu või helvestena |

ex2008 | Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata: |

20081110 | – – – Maapähklivõi (pasta röstitud arahhisest) |

ex2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

210112 | – – Tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil |

2101209221012098 | – – –Tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad tooted |

ex210500 | Jäätis, kakaoga või ilma |

2106 | Mujal nimetamata toiduained |

ex3505 | Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt želatineeritud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, välja arvatud rubriiki 35051050 kuuluvate esterdatud või esterdamata tärkliste alusel valmistatud liimid |

ex3809 | Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid): |

ex380910 | – Tärklisainete baasil |

--------------------------------------------------

C LISA

VÕRDLUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 1418/76 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 | Artikli 3 lõige 1 |

Artikkel 4: | |

lõige 1 | Artikli 3 lõige 3 |

lõige 2 ja lõike 3 punktid b, c ja d | – |

lõike 3 punkt a | Artikli 8 punkt a |

Artikkel 5: | |

lõige 1 | Artiklli 4 lõige 1 |

lõike 2 esimene lõik | – |

lõike 2 teine lõik | Artikli 4 lõige 2 |

lõige 3 | Artikli 4 lõige 3 |

lõige 4 | – |

lõige 5 | Artikli 8 punkt b |

Artikkel 6: | |

esimene lõik | Artikkel 5 |

teine lõik | Artiklli 8 punkt c |

Artikkel 7 | Artikli 3 lõige 2 |

– | Artikkel 6 |

Artikkel 8 | – |

Artikkel 8a | – |

Artikkel 9: | |

lõiked 1 ja 2 | Artikkel 7 |

lõige 3 | Artiklil 8 punkt c |

– | Artikli 8 punkt e |

Artikkel 10 | Artikkel 9 |

Artikkel 11 | Artikkel 10 |

Artikkel 12 | Artikkel 11 |

Artikkel 13 | Artikkel 12 |

Artikkel 14 | Artikkel 13 |

Artikkel 15 | Artikkel 14 |

Artikkel 16 | Artikkel 15 |

Artikkel 17 | Artikkel 16 |

Artikkel 18 | Artikkel 17 |

Artikkel 23 | Artikkel 18 |

Artikkel 24 | Artikkel 19 |

Artikkel 25 | – |

– | Artikkel 20 |

Artikkel 25a | – |

Artikkel 26 | Artikkel 21 |

Artikkel 27 | Artikkel 22 |

Artikkel 28 | Artikkel 23 |

Artikkel 29 | Artikkel 24 |

Artikkel 30 | Artikkel 25 |

– | Artikkel 26 |

Artikkel 31 | Artikkel 27 |

A LISA | A LISA |

B LISA | B LISA |

C LISA | C LISA |

--------------------------------------------------