Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel,

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

HOLLANDI KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi “EÜ liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon

ühelt poolt ja

JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK, edaspidi “Jordaania”,

teiselt poolt,

ARVESTADES, et Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, edaspidi “Euroopa-Vahemere piirkonna leping”, kirjutati alla 24. novembril 1997. aastal Brüsselis ning see jõustus 1. mail 2002. aastal,

ARVESTADES, et lepingule Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ja sellele lisatud ühinemistingimusi käsitlevale aktile kirjutati alla 16. aprillil 2003. aastal Ateenas ning need jõustusid 1. mail 2004. aastal,

ARVESTADES, et vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 tuleb uute lepinguosaliste ühinemine Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga kokku leppida selle lepingu protokolli sõlmimise teel,

ARVESTADES, et ühenduse ja Jordaania vastastikuste huvidega arvestamise tagamiseks on peetud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikli 22 lõike 2 kohaseid konsultatsioone,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, osalisteks ning võtavad samal viisil nagu teised ühenduse liikmesriigid vastavalt kas vastu või teadmiseks Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, samuti ühisdeklaratsioonide, deklaratsioonide ja kirjavahetuse tekstid.

Artikkel 2

Euroopa Liidus hiljuti toimunud institutsiooniliste arengute arvestamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivusaja lõppemist käsitletakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viidetena Euroopa Ühendusele, kes on võtnud üle kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse õigused ja kohustused.

I PEATÜKK

MUUDATUSED EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA LEPINGUS, KAASA ARVATUD SELLE LISADES JA PROTOKOLLIDES

Artikkel 3

Assotsiatsioonikomitee eesistuja

Artikli 93 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 4

Päritolureeglid

Protokolli nr 3 muudetakse järgmiselt:

1.

Artikli 17 lõige 4 asendatakse järgmisega: “4.   Tagantjärele välja antud liikumissertifikaatidele EUR.1 tehakse üks järgmistest märgetest: ES “EXPEDIDO A POSTERIORI” CS “VYSTAVENO DODATEČNĚ” DA “UDSTEDT EFTERFØLGENDE” DE “NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT” ET “TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD” EL “ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ” EN “ISSUED RETROSPECTIVELY” FR “DÉLIVRÉ A POSTERIORI” IT “RILASCIATO A POSTERIORI” LV “IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI” LT “RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS” HU “KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL” MT “MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT” NL “AFGEGEVEN A POSTERIORI” PL “WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE” PT “EMITIDO A POSTERIORI” SL “IZDANO NAKNADNO” SK “VYDANÉ DODATOČNE” FI “ANNETTU JÄLKIKÄTEEN” SV “UTFÄRDAT I EFTERHAND” AR “ ””

2.

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2.   Sel viisil välja antud duplikaadile tuleb märkida üks järgmistest sõnadest: ES “DUPLICADO” CS “DUPLIKÁT” DA “DUPLIKAT” DE “DUPLIKAT” ET “DUPLIKAAT” EL “ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ” EN “DUPLICATE” FR “DUPLICATA” IT “DUPLICATO” LV “DUBLIKĀTS” LT “DUBLIKATAS” HU “MÁSODLAT” MT “DUPLIKAT” NL “DUPLICAAT” PL “DUPLIKAT” PT “SEGUNDA VIA” SL “DVOJNIK” SK “DUPLIKÁT” FI “KAKSOISKAPPALE” SV “DUPLIKAT” AR “ ””

3.

IV lisa asendatakse järgnevaga: “IV LISA ARVEDEKLARATSIOONI TEKST Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada. Hispaaniakeelne versioon El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no… (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial… (2). Tšehhikeelne versioon Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení… (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v… (2). Taanikeelne versioon Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr.… (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2). Saksakeelne versioon Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind. Eestikeelne versioon Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (Maksu- ja Tolliameti kinnitus nr.… (1)) deklareerib, et need tooted on… (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti. Kreekakeelne versioon Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ’ αριθ.… (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής… (2). Ingliskeelne versioon The exporter of the products covered by this document (customs authorization No… (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of… (2) preferential origin. Prantsuskeelne versioon L’exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no… (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle… (2). Itaaliakeelne versioon L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n.… (1) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale… (2). Lätikeelne versioon Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr.… (1)), deklarē, ka, iznemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2). Leedukeelne versioon Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr… (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra… (2) preferencinės kilmės prekės. Ungarikeelne versioon A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám:… (1)) kijelentem, hogy eltérő egyéztelmü jelzés hiányában az áruk preferenciális… (2) származásúak. Maltakeelne versioon L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru.… (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali… (2). Taanikeelne versioon De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2). Poolakeelne versioon Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr… (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają… (2) preferencyjne pochodzenie. Portugalikeelne versioon O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o… (1)), declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial… (2). Sloveenikeelne versioon Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št… (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno… (2) poreklo. Slovakikeelne versioon Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia… (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v… (2). Soomekeelne versioon Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2). Rootsikeelne versioon Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr.… (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande… ursprung (2). Araabiakeelne versioon … (3) (Koht ja kuupäev) … (4) (Eksportija allkiri; deklaratsioonile alla kirjutava isiku nimi peab olema kirjutatud loetavalt)

II PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 5

Päritolutõendid ja halduskoostöö

1.   Jordaania või uute liikmesriikide poolt nende vahel kohaldatava sooduslepingu või autonoomse korra alusel nõuetekohaselt väljaantud päritolutõendeid tunnistatakse vastavates riikides, tingimusel et:

a)	selline päritolu omistatakse tariifse sooduskohtlemise raames kas siis Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus sisalduvate tariifsete soodusmeetmete või ühenduse üldiste tariifsete soodustuste kava alusel;

b)	päritolutõend ja transpordidokumendid väljastati vähemalt üks päev enne ühinemiskuupäeva;

c)	päritolutõend esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

Kui kaubad on enne ühinemise kuupäeva Jordaanias või uues liikmesriigis impordiks deklareeritud Jordaania ja selle uue liikmesriigi vahel hetkel kohaldatava sooduslepingu või autonoomse korra alusel, võib tunnistada ka sellise lepingu või korra alusel tagantjärele välja antud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

2.   Jordaanial ja uuel liikmesriigil on õigus säilitada load, millega on nende vahel kohaldatava sooduslepingu või autonoomse korra raames antud “heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)	see on sätestatud ka enne ühinemise kuupäeva Jordaania ja ühenduse vahel sõlmitud Euroopa-Vahemere lepingus; ja

b)	heakskiidetud eksportijad kohaldavad selle lepingu alusel kehtivaid päritolureegleid.

Nimetatud load asendatakse Euroopa-Vahemere lepingu tingimustele vastavate uute lubadega hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva aasta jooksul.

3.   Jordaania või liikmesriigi pädevad tolliasutused võtavad kolme aasta jooksul alates asjaomase päritolutõendi väljastamisest vastu taotlusi käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduslepingute või autonoomse korra alusel väljastatud päritolutõendite õigsuse hilisemaks kontrollimiseks ning kõnealused asutused võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast neile impordideklaratsiooni tõendamiseks esitatud päritolutõendi vastuvõtmist.

Artikkel 6

Transiitkaubad

1.   Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu sätteid võib kohaldada kas Jordaaniast mõnda uude liikmesriiki või mõnest uuest liikmesriigist Jordaaniasse eksporditud kaupade suhtes, mis vastavad selle protokolli nr 3 sätetele ning mis ühinemiskuupäeval on juba teel või ajutiselt ladustatud Jordaania või asjaomase uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel võib lubada sooduskohtlemist tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagantjärele väljastanud, ja mis tahes muud dokumendid, mis tõendavad kaubavedu.

III PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Jordaania on võtnud kohustuse, et ta ei esita seoses ühenduse laienemisega ühtki nõuet, taotlust või esildist, samuti ei muuda ega tühista ühtki GATT 1994 artiklitest XXIV.6 ja XXVIII tulenevat kontsessiooni.

Artikkel 8

Käesolev protokoll moodustab Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 9

1.   Käesoleva protokolli kiidavad oma menetluste kohaselt heaks Euroopa Ühendus, liikmesriikide nimel Euroopa Liidu Nõukogu, ning Jordaania Hašimiidi Kuningriik.

2.   Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

Artikkel 10

1.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

2.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. maist 2004.

Artikkel 11

Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 12

Euroopa-Vahemere piirkonna leping koos lisade ja protokollidega, (5) mis moodustavad selle lahutamatu osa, ning lõppakt koos sellele lisatud deklaratsioonidega koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles ning need tekstid on autentsed samal viisil nagu originaaltekstid. Assotsiatsiooninõukogu kiidab need tekstid heaks.

---

(1)  Kui arvedeklaratsiooni esitab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija volituse number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(2)  Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast või Melillast protokolli artikli 36 tähenduses, peab eksportija need selgelt tähistama märkega “CM” dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse.

(3)  Need andmed võib välja jätta, kui sama teave juba sisaldub dokumendis endas.

(4)  Vaata protokolli artikli 20 lõiget 5. Kui eksportija ei ole kohustatud allkirja andma, siis ei ole tarvis kirjutada ka allkirjaomaniku nime.”

(5)  Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani) koostatud lepingu tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 129, 15.5.2002, lk 3). Tšehhi-, eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni- ja ungarikeelne versioon avaldatakse käesolevas Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA LEPING,

millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi “liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS,

EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK

edaspidi “Jordaania”,

teiselt poolt,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jordaania vaheliste ajalooliste sidemete tähtsust ja nende ühiseid väärtusi,

ARVESTADES, et ühendus, selle liikmesriigid ja Jordaania soovivad neid sidemeid tugevdada ja seada sisse püsivad suhted, mis põhinevad võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel ja koostööl, ning edendada Jordaania majanduse edasist integratsiooni Euroopa majandusse,

VÕTTES ARVESSE tähtsust, mida lepinguosalised annavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele, eelkõige inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ning poliitiliste ja majanduslike vabaduste järgimisele, mis on nendevaheliste suhete põhialus,

VÕTTES ARVESSE poliitilisi ja majanduslikke arenguid, mis on Euroopas ja Lähis-Idas viimastel aastatel aset leidnud,

OLLES TEADLIKUD vajadusest oma pingutused ühendada, et piirkondliku koostöö edendamise kaudu tugevdada poliitilist stabiilsust ja majanduse arengut,

SOOVIDES alustada ja arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku moderniseerimisprotsessi, mida Jordaania on alustanud selleks, et saavutada Jordaania majanduse täielik integreerimine maailma majandusse ja sidemed kõikide demokraatlike riikidega,

VÕTTES ARVESSE Jordaania ja ühenduse vahelisi majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevusi,

SOOVIDES panna aluse koostööle majandus-, teadus-, tehnoloogia-, kultuuri- ja audiovisuaalsektori- ja sotsiaalküsimustes, pidades silmas vastastikuse tundmise ja arusaamise parandamist, mida toetab korrapärane dialoog,

ARVESTADES ühenduse ja Jordaania vabakaubandusalaseid kohustusi ja eeskätt kohustust olla vastavuses 1994. aasta üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT) tulenevate õiguste ning kohustustega,

OLLES VEENDUNUD, et assotsiatsioonileping loob uued võimalused nende majandussuhetele ja eelkõige kaubanduse, investeerimise ning majandus- ja tehnoloogiakoostöö arengule,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga luuakse ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania vaheline assotsiatsioon.

2.   Käesoleva lepingu eesmärgid on:

—	luua sobiv raamistik poliitiliseks dialoogiks, mis võimaldab arendada lepinguosaliste vahelisi tihedaid poliitilisi suhteid,

—	luua tingimused kaubavahetuse, teenuste ja kapitali kaubanduse järkjärguliseks liberaliseerimiseks,

—	edendada lepinguosaliste vaheliste tasakaalustatud majandus- ja sotsiaalsete suhete arengut dialoogi ja koostöö abil,

—	parandada elu- ja töötingimusi, tootlikkuse kasvu ja finantsstabiilsust,

—	toetada piirkondlikku koostööd, pidades silmas rahumeelse kooseksisteerimise tugevdamist ning majanduslikku ja poliitilist stabiilsust,

—	edendada koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 2

Lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

I JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 3

1.   Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See tugevdab nendevahelisi suhteid, aitab kaasa kestva koostöö arengule ning suurendab üksteisemõistmist ja ühtekuuluvust.

2.   Poliitilise dialoogi ja koostööga püütakse eelkõige:

—	parandada üksteisemõistmist ja lähendada seisukohti rahvusvahelistes küsimustes, eelkõige sellistes, mis tõenäoliselt mõjutavad märkimisväärselt emba-kumba lepinguosalist,

—	anda kummalegi lepinguosalisele võimalus arvestada teise lepinguosalise seisukohti ja huve,

—	suurendada piirkonna turvalisust ja stabiilsust,

—	toetada ühisalgatusi.

Artikkel 4

Poliitiline dialoog hõlmab kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja selle eesmärk on rajada teed uutele koostöövormidele ühiste eesmärkide, eeskätt rahu, turvalisuse, inimõiguste, demokraatia ja piirkondliku arengu saavutamiseks.

Artikkel 5

1.   Poliitiline dialoog hõlbustab ühiste algatuste tegemist ja toimub korrapäraselt ja vajaduse korral, eelkõige:

a)	ministeeriumide tasandil, peamiselt assotsiatsiooninõukogu raames;

b)	kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt Jordaania ja teiselt poolt nõukogu eesistujariigi ja komisjoni esindajate vahel;

c)	kõikide diplomaatiliste kanalite täieliku kasutamise teel, sealhulgas korrapärased ametnike infotunnid, nõupidamised rahvusvahelistel kohtumistel ja kolmandates riikides olevate diplomaatiliste esindajate vaheline sidepidamine;

d)	kõikide muude vahendite abil, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist.

2.   Euroopa Parlament ja Jordaania parlament peavad omavahel poliitilist dialoogi.

II JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINEÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 6

Kuni 12 aasta pikkuse üleminekuaja jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestavad ühendus ja Jordaania järk-järgult käesoleva lepingu sätete kohaselt ja kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi “GATT”) sätetega vabakaubandustsooni.

1. PEATÜKK

TÖÖSTUSTOOTED

Artikkel 7

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Jordaaniast pärinevate toodete suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas.

Artikkel 8

Ühenduse ja Jordaania vahelises kaubanduses ei võeta kasutusele uusi imporditollimakse ega muid samaväärse toimega makse.

Artikkel 9

Jordaaniast pärinevate toodete ühendusse importimisel ei pea maksma tollimakse ega muid samaväärse toimega makse ning nende suhtes ei kohaldata koguselisi piiranguid ega muid samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 10

1.

a) Käesoleva peatüki sätted ei välista, et ühendus kohaldab I lisas loetletud Jordaaniast pärit kaupade impordi suhtes põllumajanduskomponenti. b) Põllumajanduskomponent võib olla kindla summa või väärtuselise tollimaksu kujul. c) 2. peatüki sätteid, mida kohaldatakse põllumajandustoodete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis põllumajanduskomponendi suhtes.

2.

a) Käesoleva peatüki sätted ei välista, et ühendus kohaldab II lisas loetletud Jordaaniast pärit kaupade impordi suhtes põllumajanduskomponenti. b) Põllumajanduskomponent, mida Jordaania võib vastavalt punktile a ühendusest importimisel nõuda, ei tohi ületada 50 % tollimaksu baasmäärast, mida nõutakse nendest riikidest importimisel, mille suhtes ei kohaldata kauplemise sooduskorda, kuid mille suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi. c) Kui Jordaania tõestab, et II lisas loetletud kaupade hulka lisatud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate tollimaksude määr ületab punktis b sätestatud tollimaksumäära ülempiiri, võib assotsiatsiooninõukogu nõustuda kõrgema tollimaksumäära sätestamisega. d) Jordaania võib laiendada nende kaupade loetelu, mille suhtes kõnealune põllumajanduskomponent kehtib, tingimusel et need kaubad on loetletud I lisas. Enne põllumajanduskomponendi kinnitamist saadetakse see läbivaatamiseks assotsiatsioonikomiteele, kes võib teha kõik vajalikud otsused. e) II lisas loetletud ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldab Jordaania käesoleva lepingu jõustumisest alates imporditollimakse ja samaväärse toimega makse, mis ei ole suuremad kui 1. jaanuaril 1996 kehtivad tolli- ja muud maksud.

3.   II lisas loetletud ja ühendusest pärit tööstustoodete osas kaotab Jordaania järk-järgult imporditollimaksud või samaväärse toimega maksud vastavalt artikli 11 sätetele.

4.   Kui ühenduse ja Jordaania vahelises kaubanduses vähendatakse põllumajanduslike põhitoodete suhtes kohaldatavaid makse või kui maksude vähenemine tuleneb töödeldud põllumajandustoodete osas antavatest vastastikustest soodustustest, võib lõigete 1 ja 2 alusel kohaldatavaid põllumajanduskomponente vähendada.

5.   Assotsiatsiooninõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud vähenduse, asjakohaste kaupade loetelu ja vajaduse korral tollikvoodid, mille piires vähendus kehtib.

Artikkel 11

1.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse II, III ja IV lisas loetlemata ühendusest pärit toodete importimisel Jordaaniasse, kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile b ja lõikele 3 kaotatakse tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse II lisas loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Jordaaniasse, järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

—	nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 10 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 30 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast.

3.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse III lisa loetelus A loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Jordaaniasse, kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

—	käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 80 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 60 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

4.   Tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse III lisa B loetelus loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Jordaaniasse, kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

—	nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 90 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 80 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 70 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 60 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 30 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast,

—	kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

5.   Seoses IV lisas loetletud toodetega vaatab assotsiatsiooninõukogu kohaldatava korra uuesti läbi nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. Uuel läbivaatamisel sätestab assotsiatsiooninõukogu IV lisas loetletud toodete osas tariifide kaotamise ajakava.

6.   Kui antud toote puhul ilmnevad tõsised raskused, võib assotsiatsioonikomitee vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4 kohaldatavad ajakavad ühisel kokkuleppel läbi vaadata, võttes arvesse, et läbivaatamiseks esitatud ajakava ei või kõnealuse toote osas pikendada rohkem kui kõige enam 12 aasta pikkuseks üleminekuperioodiks. Kui assotsiatsioonikomitee ei ole otsust teinud 30 päeva jooksul alates Jordaanialt ajakava läbivaatamise taotluse saamisest, võib Jordaania ajutiselt peatada ajakava kohaldamise kuni üheks aastaks.

7.   Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud järjestikuseid vähendamisi, on iga toote puhul 1. jaanuaril 1996 ühenduses tegelikult kohaldatud tollimaks.

8.   Kui pärast 1. jaanuari 1996 kohaldatakse tariifide vähendamist erga omnes, asendab vähendatud tollimaks lõikes 7 nimetatud tollimaksu baasmäära sellise vähendamise kohaldamise kuupäevast alates.

9.   Jordaania teatab ühendusele oma tollimaksu baasmäärad.

Artikkel 12

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 13

1.   Erandina artikli 11 sätetest võib Jordaania võtta piiratud kestusega meetmeid, mis seisnevad tollimaksude suurendamises või taaskehtestamises.

Need meetmed võivad hõlmata üksnes noori tööstusharusid või teatavaid sektoreid, mida korraldatakse ümber või mis on suurtes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

Nende meetmete abil ühendusest pärinevate toodete Jordaaniasse importimisel rakendatavad tollimaksud ei tohi ületada 25 % väärtuselisest tollimaksust ja peavad andma eeliseid ühendusest pärinevatele toodetele. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 20 % ühendusest pärit tööstustoodete keskmisest koguimpordist kolme viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

Neid meetmeid kohaldatakse kuni viis aastat, kui assotsiatsioonikomitee ei ole lubanud pikemat kehtivusaega. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt kõige enam 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppedes.

Kõnesolevaid meetmeid ei tohi võtta, kui kõikide asjaomase tootega seotud tollimaksude, koguseliste piirangute või samaväärse toimega maksude või meetmete kaotamisest on möödunud rohkem kui neli aastat.

Jordaania teatab assotsiatsioonikomiteele igast erakorralisest meetmest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse enne nende meetmete rakendamist nõu nii selliste meetmete kui nende kohaldamise valdkondade üle. Nimetatud meetmete võtmisel annab Jordaania komiteele käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Ajakavas nähakse ette kõnesolevate tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, alustades hiljemalt kahe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Assotsiatsioonikomitee võib teha otsuse teistsuguse ajakava kohta.

2.   Erandina lõike 1 neljandast lõigust võib assotsiatsioonikomitee lubada Jordaanial jätkata lõike 1 kohaselt võetavate meetmete rakendamist kõige rohkem kolme aasta jooksul pärast 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppu, et võtta arvesse uue tööstuse rajamisel ettetulevaid raskusi ja teatavates sektorites toimuvaid ümberkorraldusi või tõsiseid raskusi.

2. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Artikkel 14

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Jordaaniast pärinevate toodete suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas.

Artikkel 15

Ühendus ja Jordaania suurendavad järk-järgult omavahelise põllumajanduskaubanduse liberaliseerimist.

Artikkel 16

1.   Jordaaniast pärit põllumajandustoodete impordi korral ühendusse tehakse protokolli nr 1 sätete kohaseid soodustusi.

2.   Ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi korral Jordaaniasse tehakse protokolli nr 2 sätete kohaseid soodustusi.

Artikkel 17

1.   1. jaanuarist 2002 hindavad ühendus ja Jordaania olukorda, et määrata artiklis 15 sätestatud eesmärgi kohaselt kindlaks liberaliseerimismeetmed, mida ühendus ja Jordaania kohaldavad alates 1. jaanuarist 2003.

2.   Ilma et see piiraks eelmise lõike sätete kohaldamist ning võttes arvesse lepinguosaliste vahelise põllumajandustoodetega kauplemise iseloomu ja nende toodete erilist tundlikkust, uurivad ühendus ja Jordaania assotsiatsioonikomitees korrapäraselt toodete kaupa ning vastastikku teineteisele täiendavate soodustuste andmise võimalust.

3. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

1.   Ühenduse ja Jordaania vahelises kaubanduses ei kehtestata uusi koguselisi impordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

2.   Ühenduse ning Jordaania vahelises kaubanduses kaotatakse koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.   Ühendus ja Jordaania ei kohalda omavahelise ekspordi suhtes tollimakse ega samaväärse toimega makse, koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 19

1.   Kui lepinguosalise põllumajanduspoliitika rakendamise või selle kehtivate eeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatakse erieeskirjad või kui selle põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud sätteid muudetakse või laiendatakse, võib kõnealune lepinguosaline asjaomaste toodete puhul muuta käesolevast lepingust tulenevat korda.

2.   Sel juhul informeerib asjaomane lepinguosaline assotsiatsioonikomiteed. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku teise lepinguosalise taotlusel, et vajalikul määral arvesse võtta teise lepinguosalise huvisid.

3.   Kui ühendus või Jordaania muudab lõike 1 kohaldamisel käesolevas lepingus põllumajandustoodete jaoks ettenähtud korda, annavad nad teise lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele nende importimisel käesolevas lepingus ettenähtud soodustustega võrdseid soodustusi.

4.   Käesoleva artikli kohaldamist võib arutada assotsiatsiooninõukogu nõupidamistel.

Artikkel 20

1.   Jordaaniast pärinevate toodete importimisel ühendusse ei võimaldata neile soodsamat kohtlemist kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

2.   Käesoleva lepingu sätete kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saarte suhtes käsitleva nõukogu 26. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1911/91 kohaldamist.

Artikkel 21

1.   Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt tõrjub teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid samasuguseid tooteid.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud kaudseid riigimakse.

Artikkel 22

1.   Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduskorra säilitamist või sisseaseadmist, kui need ei muuda käesolevas lepingus sätestatud kauplemise korda.

2.   Ühendus ja Jordaania peavad omavahel assotsiatsiooninõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade rajamist käsitlevate lepingute ja vajaduse korral muude tähtsate küsimuste üle, mis on seotud nende kaubanduspoliitikaga kolmandate riikide suhtes. Sel viisil peetakse nõu eelkõige siis, kui Euroopa Liiduga ühineb mõni kolmas riik, et tagada ühenduse ja Jordaania vastastikuste huvide arvessevõtmine.

Artikkel 23

Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubanduses teise lepinguosalisega esineb dumpingut GATTi VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse vastu võtta sobivaid meetmeid GATTi VI artikli rakendamist käsitleva lepingu, asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja artiklis 26 sätestatud tingimuste ja korra kohaselt.

Artikkel 24

Kui teatud toote import suureneb niisuguste kogusteni ja niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada:

—	märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele ühe lepinguosalise territooriumil, või

—	tõsiseid häireid mis tahes majandussektoris,

võib asjaomane lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid artiklis 26 sätestatud tingimustel ja korras.

Artikkel 25

Kui artikli 18 lõike 3 järgimine toob kaasa:

i)	reeksportimise kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline säilitab asjaomase toote puhul koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või

ii)	eksportiva lepinguosalise jaoks olulise toote tõsise puudujäägi või sellise puudujäägi ohu,

ja kui eelnimetatud olukord põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 26 sätestatud tingimustel ja korras. Meetmed ei või olla diskrimineerivad ja need kõrvaldatakse, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.

Artikkel 26

1.   Kui ühendus või Jordaania kehtestab artiklis 24 kirjeldatud raskusi põhjustada võivate toodete importimisel haldusmenetluse, mille eesmärk on saada kiiresti teavet kaubandusvoogude suundumuste kohta, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele.

2.   Artiklites 23, 24 ja 25 kirjeldatud juhtudel esitab asjaomane lepinguosaline enne nendes artiklites sätestatud meetmete võtmist või lõike 3 punktiga d hõlmatud juhtudel võimalikult kiiresti assotsiatsioonikomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

Sobivate meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsioonikomiteele ja neid meetmeid arutatakse komitees korrapäraselt eeskätt selleks, et kaotada need niipea, kui olukord seda võimaldab.

3.   Lõike 2 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

artikli 23 puhul teavitatakse eksportivat lepinguosalist dumpingujuhtumist niipea, kui importiva lepinguosalise ametiasutused on algatanud juurdluse. Kui GATTi VI artikli tähenduses dumpingut ei ole lõpetatud või muud rahuldavat lahendust ei ole 30 päeva jooksul alates teatise esitamisest leitud, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed;

b)

artiklis 24 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks assotsiatsioonikomiteele, kes võib teha selliste raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui 30 päeva jooksul teatamisest ei ole assotsiatsioonikomitee või eksportiv lepinguosaline teinud otsust raskuste kõrvaldamiseks ega ole ühtegi muud rahuldavat lahendust leitud, võib importiv lepinguosaline võtta küsimuse lahendamiseks sobivaid meetmeid. Need meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on tekkinud raskuste kõrvaldamiseks vaja;

c)

artiklis 25 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks assotsiatsioonikomiteele. Assotsiatsioonikomitee võib teha raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui ta ei ole 30 päeva jooksul teatamisest arvates sellist otsust teinud, võib eksportiv lepinguosaline kohaldada kõnealuse toote ekspordi suhtes asjakohaseid meetmeid;

d)

kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud muudavad sõltuvalt olukorrast kas eelneva teatamise või uurimise võimatuks, võib asjaomane lepinguosaline artiklites 23, 24 ja 25 piiritletud olukordades viivitamata võtta olukorra lahendamiseks hädavajalikke ettevaatusabinõusid, teatades sellest kohe teisele lepinguosalisele.

Artikkel 27

Käesolevas lepingus sätestatu ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; mis on seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervisega, kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsmisega; või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 28

Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus käesoleva jaotise sätete kohaldamiseks ja nendega seotud halduskoostöö meetodid on sätestatud protokollis 3.

Artikkel 29

Kaupade klassifitseerimiseks lepinguosaliste vahelises kaubanduses kasutatakse kaupade koondnomenklatuuri.

III JAOTIS

ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSED

1. PEATÜKK

ASUTAMISÕIGUS

Artikkel 30

1.

a) Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Jordaania äriühingutele vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele. b) Ilma et see piiraks V lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldavad ühendus ja selle liikmesriigid nende territooriumil asutatud Jordaania äriühingute tütarettevõtjatele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui ühenduse äriühingutele. c) Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad nende territooriumil asutatud Jordaania äriühingute filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingute filiaalidele.

2.

a) Ilma et see piiraks VI lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab Jordaania ühenduse äriühingutele oma territooriumil vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui oma või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele, olenevalt sellest, mis on soodsam. b) Jordaania võimaldab ühenduse äriühingute tütarettevõtetele ja filiaalidele oma territooriumil vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui oma äriühingutele ja filiaalidele või mis tahes kolmanda riigi Jordaanias asuvatele tütarettevõtetele või filiaalidele, olenevalt sellest, mis on soodsam

3.   Lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti b sätteid ei saa kasutada selleks, et hoiduda täitmast lepinguosalise selliseid õigusnorme, mida kohaldatakse selle lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise äriühingute tütarettevõtjate või filiaalide juurdepääsu suhtes teatavatele sektoritele või tegevustele.

Lõike 1 punktide b ja c ning lõike 2 punkti b kohaselt koheldakse äriühinguid, tütarettevõtteid ja filiaale, mis on asutatud ühenduses või Jordaanias käesoleva lepingu jõustumise päeval, ja äriühinguid, tütarettevõtteid ja filiaale, mis on asutatud pärast seda.

Artikkel 31

1.   Artikli 30 sätteid ei kohaldata õhu-, sisevee- ega meretranspordi suhtes.

2.   Mõlemad lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi mereveoteenuseid, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, arendada oma territooriumil allpool nimetatud äritegevust kas tütarettevõtja või filiaali vormis, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

a)	meretransporditeenuste ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük vahetult klientidele pakkumise tegemisest arve esitamiseni, sõltumata sellest, kas neid teenuseid osutab või pakub teenuse osutaja ise või selline teenuse osutaja, kellega teenuse müüjal on püsivad ärisuhted;

b)	igasuguste transporditeenuste ja nendega seotud teenuste, sealhulgas ühendveoteenuste pakkumiseks vajalike sisemaatransporditeenuste, eelkõige sisevee-, maantee- ja raudteetransporditeenuste ostmine ja kasutamine enda huvides või oma klientide nimel (ja edasimüük oma klientidele);

c)	veo- ja tollidokumentide või muude veetavate kaupade päritolu ja laadiga seotud dokumentide koostamine;

d)	äriteabe andmine igasuguste vahenditega, kaasa arvatud arvutipõhised infosüsteemid ja elektrooniline andmevahetus (kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

e)	ärisuhete loomine kohalike laevandusettevõtjatega, sealhulgas osalemine äriühingu aktsiakapitalis ja kohapeal palgatavate inimeste tööle võtmine (välismaalastest töötajate puhul käesoleva lepingu asjakohaste sätete järgi);

f)	äriühingute nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

Artikkel 32

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

ühenduse äriühing või Jordaania äriühing – äriühing, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi või Jordaania õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on vastavalt ühenduse või Jordaania territooriumil. Liikmesriigi või Jordaania õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, kellel on vastavalt ühenduse või Jordaania territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Jordaania äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Jordaania majandusega;

b)	äriühingu tütarettevõtja – esimesena nimetatud äriühingu tegeliku kontrolli all olev äriühing;

c)

äriühingu filiaal – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d)	asutamine – punktis a nimetatud ühenduse või Jordaania äriühingu õigus alustada majandustegevust, asutades tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Jordaanias või ühenduses;

e)	tegevus – majandustegevus;

f)	majandustegevus – tööstuslik, kaubanduslik ja kutsealane tegevus;

g)	liikmesriigi või Jordaania kodanik – vastavalt liikmesriigi või Jordaania kodanikuks olev füüsiline isik;

h)

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja 2. peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Jordaaniat asuvate liikmesriigi või Jordaania kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Jordaaniat asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Jordaania kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Jordaanias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 33

1.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliseid meetmeid või samme, mis kitsendavad teineteise äriühingute asutamis- ja tegutsemistingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga.

2.   Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 44 sätete kohaldamist. Artikli 44 alla kuuluvaid olukordi reguleerivad üksnes nimetatud artikli sätted.

Artikkel 34

1.   Ühenduse ettevõttel või Jordaania territooriumil asutatud Jordaania või ühenduse ettevõttel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Jordaania või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Jordaania kodanikud, tingimusel et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes sellised äriühingud, tütarettevõtted või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2.   Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi “organisatsioonid”, võtmeisikud on punktis c määratletud “äriühingusiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul:

a)

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult juhivad ettevõtet ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on: — ettevõtte, selle osakonna või allüksuse juhtimine, — teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontroll, — isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muu tööjõuga seotud tegevus;

b)

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumine töötajate hulka, kelle erialal on nõutav luba;

c)

äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni ettevõttesse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on sisuliselt samasugune.

3.   Liikmesriikide või Jordaania kodanike sisenemine vastavalt Jordaania või ühenduse territooriumile ning ajutine viibimine Jordaanias või ühenduse territooriumil on lubatud, kui äriühingute esindajad on lõike 2 punktis a määratletud juhtival kohal töötavad isikud ja kui nad vastutavad Jordaania või ühenduse äriühingu asutamise eest vastavalt ühenduses või Jordaanias, kui:

—	need esindajad ei teosta müüki ega osuta ise teenuseid ja

—	äriühingul ei ole ühtegi teist esindajat, kontorit, filiaali ega tütarettevõtet vastavalt ühenduse liikmesriigis või Jordaanias.

Artikkel 35

Et ühenduse kodanikel ja Jordaania kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata tegevust reguleeritud kutsealal, uurib assotsiatsiooninõukogu, milliseid meetmeid on vaja võtta kvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks.

Artikkel 36

Artikli 30 sätted ei takista lepinguosalist kohaldamast erieeskirju, mis käsitlevad tema territooriumil selliste teise lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamist ja tegevust, mis ei ole asutatud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, ja mis on põhjendatud nende filiaalide ning tema territooriumil asutatud äriühingute filiaalide juriidiliste või tehniliste erinevustega või finantsteenuste puhul usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega. Kohtlemise erinevused ei või olla suuremad, kui on tingimata vajalik sellistest juriidilistest või tehnilistest erinevustest tulenevalt või finantsteenuste puhul usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvest tulenevalt.

2. PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE

Artikkel 37

1.   Lepinguosalised annavad oma parima, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Jordaania äriühingutel, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil kui teenuse tarbija, võttes arvesse lepinguosaliste teenindussektori arengut.

2.   Assotsiatsiooninõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 38

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlastatud areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist ja nõupidamisi sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhutranspordis.

Artikkel 39

1.   Rahvusvahelise meretranspordi puhul kohustuvad lepinguosalised tõhusalt rakendama põhimõtet, mis tagab piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele kaubanduslikel alustel.

a)

Eespool esitatud säte ei piira käesoleva lepingu ühe või teise osalise suhtes kohaldatavaid õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist liinilaevanduskonverentsile antud toimimisjuhendi kohta. Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimusel, et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimuva ausa konkurentsi põhimõtet.

b)	Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on puist- ja vedellastivedude oluline tunnusjoon.

2.   Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a)

ei võta kasutusele lastijaotusklausleid tulevastes kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega, mis hõlmavad puist- ja vedellastivedusid ning liinilaevandust. See ei välista siiski sellise korra võimalust liinilaevavedude puhul sellistel erandlikel asjaoludel, mille puhul käesoleva lepingu osalise liinilaevandusettevõtjatel ei oleks teisiti enam võimalik osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

b)	kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ja haldus-, tehnilised ning muud takistused, millel võib olla diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele.

Muu hulgas kohtlevad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutatavaid laevu ja emma-kumma lepinguosalise territooriumil registreeritud laevu sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsalt kui oma laevu.

3. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40

1.   Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva jaotise arendamist seoses “majandusintegratsiooni lepinguga” nagu teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artiklis määratletud.

2.   Assotsiatsiooninõukogu kontrollib lõikes 1 osutatud eesmärki esimest korda hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võtab kontrollimisel arvesse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel asjaomaste tegevuste osas tehtud edusamme.

Artikkel 41

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.   Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 42

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepingu osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, asutamist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida lepinguosalistel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Eeltoodud säte ei piira artikli 41 kohaldamist.

Artikkel 43

Jordaania ja ühenduse äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti käesoleva jaotise sätteid.

Artikkel 44

Tingimused, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei või alates päevast, millest jääb üldisest teenuskaubanduse kokkuleppest (GATS) tulenevate kohustuste jõustumise kuupäevani üks kuu, olla GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsamad kui tingimused, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt ja mis kehtivad iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi kohta.

Artikkel 45

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei võeta arvesse tingimusi, mida ühendus, selle liikmesriigid või Jordaania võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutest tulenevate kohustuste alusel GATSi V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 46

1.   Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei või neid kasutada selleks, et lepinguosaline saaks hoiduda lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

2.   Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 47

Käesoleva lepingu sätted ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

IV JAOTIS

MAKSED, KAPITALI LIIKUMINE JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

1. PEATÜKK

MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

Artikkel 48

Kui artiklite 51 ja 52 sätetest ei tulene teisiti, ei kohaldata käesoleva lepingu raames kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumisega seotud jooksvate maksete suhtes piiranguid.

Artikkel 49

1.   Käesoleva lepingu raames ja kohaldades artiklite 50 ja 51 sätteid ning ilma et see piiraks artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud VI lisa sätete täitmist, ei seata kapitali liikumisele ühendusest Jordaaniasse ja kapitali liikumisele, mis on seotud otseinvesteeringutega Jordaaniast ühendusse, mingeid piiranguid.

2.   Jordaania kapitali väljavoolu suhtes ühendusse, v.a. otseinvesteeringud, kohaldatakse Jordaanias kehtivaid seadusi.

3.   Lepinguosalised peavad kapitali liikumise täieliku liberaliseerimise saavutamiseks nõu niipea, kui tingimused on täidetud.

Artikkel 50

Kui käesoleva lepingu muudest sätetest ning ühenduse ja Jordaania muudest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene teisiti, ei piira artikli 49 sätted mis tahes piirangu kohaldamist, mis kehtib nende vahel käesoleva lepingu jõustumispäeval nendevahelise kapitali liikumise suhtes ja on seotud otseinvesteerimisega, sealhulgas kinnisvarasse, või asutamisega.

Siiski ei mõjuta see Jordaanias ühenduse residentide ja ühenduses Jordaania residentide tehtud investeeringute ja nendest tuleneva kasumi viimist välismaale.

Artikkel 51

Kui ühenduse ja Jordaania vaheline kapitali liikumine erandlikel asjaoludel põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi vahetuskursi- või rahapoliitika rakendamisel ühenduses või Jordaanias, võib vastavalt ühendus või Jordaania GATSi raames kehtestatud tingimuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artikli kohaselt võtta ühenduse ja Iisraeli vahelise kapitali liikumise suhtes kaitsemeetmeid ajaks, mis ei ületa kuut kuud, kui sellised meetmed on hädavajalikud.

Artikkel 52

Kui üks või mitu ühenduse liikmesriiki või Jordaania on tõsistes raskustes või neid ähvardavad tõsised raskused seoses maksebilansiga, võib ühendus või Jordaania vastavalt GATTi raames kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artiklile kehtestada piirangud jooksvatele maksetele, kui sellised meetmed on hädavajalikud. Olenevalt asjaoludest teatab ühendus või Jordaania viivitamata sellest teisele lepinguosalisele ning esitab võimalikult kiiresti meetmete kõrvaldamise ajakava.

2. PEATÜKK

KONKURENTS JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 53

1.   Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kui see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Jordaania vahel:

a)	kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjatevaheline kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine või mis seda esile kutsub;

b)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Jordaania territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

c)	riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

2.   Igasugust käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 sätestatud eeskirjadest tulenevate kriteeriumide alusel, ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete osas eeskirjade alusel, mis on sätestatud selle lepingu artiklites 65 ja 66 ning ühenduse eeskirjades riigiabi kohta, sealhulgas teisestes õigusaktides.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võtab lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad vastu viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Nende eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse lõike 1 punkti c rakenduseeskirjadena GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamist ja kohaldamist käsitleva kokkuleppe sätteid.

4.

a) Lõike 1 punkti c sätete kohaldamisel tunnistavad lepinguosalised, et esimese viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võetakse Jordaania poolt äriühingutele antud mis tahes riigiabi hindamisel arvesse, et Jordaaniat käsitatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktis a kirjeldatud nende ühenduse aladega samaväärse alana, kus elustandard on ebaharilikult madal või kus on suur vaeghõive. Jordaania majanduslikku olukorda arvesse võttes otsustab assotsiatsiooninõukogu, kas nimetatud ajavahemikku tuleks pikendada veel viie aasta võrra. b) Kumbki lepinguosaline tagab riigiabi läbipaistvuse, esitades teisele lepinguosalisele muu hulgas iga-aastase aruande antud abi kogusumma ja jaotamise kohta ning taotluse korral informatsiooni abikavade kohta. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

5.   II jaotise 2. peatüki toodete suhtes:

—	ei kohaldata lõike 1 punkti c,

—	hinnatakse kõiki lõike 1 punktiga a vastuolus olevaid teguviise vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 42 ja 43 ning eelkõige nõukogu määruses nr 26/62 kehtestatud kriteeriumidele.

6.   Kui ühendus või Jordaania leiab, et teatav teguviis on käesoleva artikli lõikega 1 kokkusobimatu ja:

—	sellega ei ole nõuetekohaselt reguleeritud lõikes 3 nimetatud rakenduseeskirjades või

—	kui niisuguste eeskirjade puudumisel kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju teise lepinguosalise huvidele või selle kodumaisele tööstusele, kaasa arvatud teenindusala,

võib ta võtta sobivaid meetmeid pärast nõupidamist assotsiatsioonikomitees või kui küsimuse nõupidamisele esitamisest on möödunud 30 tööpäeva.

Lõike 1 punkti c vastase tegevuse puhul võib kõnealuseid sobivaid meetmed, kui nende suhtes kohaldatakse GATTi, võtta üksnes sellises korras ja neil tingimustel, mis on sätestatud GATTis või muudes selle alusel vastuvõetud ja lepinguosaliste suhtes kohaldatavates õigusdokumentides.

7.   Olenemata sellest, mida lõike 3 kohaselt vastuvõetud vastupidistes sätetes ette nähakse, vahetavad lepinguosalised teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõuetest.

Artikkel 54

Ilma et see piiraks GATTis ettenähtud kohustusi, kohandavad liikmesriigid ja Jordaania järk-järgult oma kaubanduslikke riigimonopole tagamaks, et viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest ei oleks kaupade hankimis- ja turustamistingimuste suhtes diskrimineerimist liikmesriikide ja Jordaania kodanike vahel. Assotsiatsioonikomiteed teavitatakse selle eesmärgi rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 55

Riigi osalusega äriühingutele ja eri- või ainuõigustega ettevõtjatele tagab assotsiatsiooninõukogu, et käesoleva lepingu jõustumispäevale järgnevast viiendast aastast ei jõustata ega säilitata ühtki meedet, mis moonutab kaubandust ühenduse ja Jordaania vahel sedavõrd, et see on vastuolus lepinguosaliste huvidega. See säte ei takista nendele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist juriidiliselt ega faktiliselt.

Artikkel 56

1.   Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt võimaldavad ja tagavad lepinguosalised piisava ja tõhusa intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega, sealhulgas tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks.

2.   Lepinguosalised uurivad korrapäraselt käesoleva artikli ja VII lisa rakendamist. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi alal tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 57

Lepinguosalised püüavad vähendada erinevusi standardimise ja vastavushindamise alal. Selleks sõlmivad nad vajaduse korral vastavushindamise vallas vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid.

Artikkel 58

Lepinguosalised lepivad kokku riigihankelepingute järkjärgulises liberaliseerimises. Assotsiatsiooninõukogu annab selle eesmärgi rakendamiseks nõu.

V JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 59

Eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad intensiivistama majanduskoostööd vastastikuste huvide ja käesoleva lepingu üldiste eesmärkide kohaselt.

2.   Majanduskoostöö eesmärk on toetada Jordaania enda jõupingutusi püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

Artikkel 60

Kohaldamisala

1.   Koostöös keskendutakse peamiselt sektoritele, mis kannatavad siseraskuste all või mida mõjutab Jordaania majanduse üldine liberaliseerimine ning eelkõige Jordaania ning ühenduse vahelise kaubanduse liberaliseerimine.

2.   Koostöös keskendutakse peamiselt valdkondadele, mis võivad lähendada ühenduse ja Jordaania majandust, eelkõige neile, mis aitavad kaasa püsiva kasvu ja tööhõive saavutamisele.

3.   Lepinguosalised edendavad Jordaania ja teiste piirkonna riikide majanduskoostööd.

4.   Eri sektorite majanduskoostöö elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaitset ja ökoloogilise tasakaalu säilitamist, mis on nende sektorite seisukohast oluline.

5.   Lepinguosalised võivad kokku leppida, et hõlmavad majanduskoostööga muid sektoreid, mis ei ole käesoleva jaotise sätetega reguleeritud.

Artikkel 61

Meetodid ja üksikasjalikud eeskirjad

Majanduskoostööd tehakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

a)	kahe lepinguosalise korrapärane kõiki makromajanduspoliitika aspekte hõlmav majandusdialoog;

b)	korrapärane teabe ja ideede vahetus igas koostöösektoris, kaasa arvatud ametnike ja ekspertide kohtumised;

c)	nõuannete, teadmiste ja koolituse edasiandmine;

d)	ühistegevus, nagu seminarid ja õpikojad;

e)	tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;

f)	ühisettevõtete soodustamine.

Artikkel 62

Piirkondlik koostöö

Piirkondliku koostöö edendamiseks toetavad lepinguosalised toiminguid, millel on piirkondlik mõju või mis ühendavad piirkonna teisi riike.

Sellised toimingud võivad hõlmata järgmiseid:

—	piirkonnasisese kaubanduse soodustamine,

—	keskkonnaküsimused,

—	majandusliku infrastruktuuri väljatöötamine,

—	teaduslikud ja tehnoloogilised uuringud,

—	kultuuriga seotud küsimused,

—	tolliga seotud küsimused.

Artikkel 63

Haridus ja koolitus

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et teha kindlaks ja rakendada kõige tõhusamaid meetmeid, et parandada märkimisväärselt hariduse ja kutsehariduse olukorda, eelkõige seoses avaliku ja erasektori ettevõtetega, kaubandusega seotud teenustega, avaliku haldusega ja ametiasutustega, tehniliste asutuste, standardiseerimis- ja sertifitseerimisasutuste ja teiste asjakohaste organisatsioonidega. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu tööstuse restruktureerimisega seotud kutseõppele.

Koostöö soodustab ka ühenduse ja Jordaania eriasutuste vaheliste sidemete loomist ning edendab teabe ja kogemuste vahetust ning tehniliste ressursside ühist kasutamist.

Artikkel 64

Teadus- ja tehnikakoostöö

Koostöö eesmärk on:

a)

soodustada püsisidemete loomist lepinguosaliste teadusringkondade vahel eelkõige järgmiste toimingute abil: — pakkuda Jordaaniale juurdepääsu ühenduse teadus- ja arendusprogrammidele kooskõlas kolmandate riikide osalust reguleerivate olemasolevate sätetega, — Jordaania osalemine detsentraliseeritud koostöö võrgustikes, — koolituse ja uuringute vahelise koostoime edendamine;

b)	Jordaania uurimustöövõimaluste suurendamine;

c)	tehnoloogiliste uuenduste toetamine, uute tehnoloogiate edastamine ja oskuste levitamine, eelkõige Jordaania tööstusalase võimekuse kiirendamise eesmärgil.

Artikkel 65

Keskkond

1.   Koostöö eesmärk on vältida keskkonnaseisundi halvenemist, ohjeldada saastamist ja kasutada loodusvarasid mõistlikult, et tagada säästev areng ja edendada piirkondlikke keskkonnaalaseid ettevõtmisi.

2.   Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

—	kõrbestumine,

—	merevee kvaliteet, meresaaste kontrollimine ja vältimine,

—	veeressursside majandamine,

—	energia asjakohane kasutamine,

—	jäätmemajandus,

—	tööstuse arengu mõju keskkonnale tervikuna ja eelkõige tööstusrajatiste ohutus,

—	põllumajanduse mõju pinnase ja vee omadustele,

—	keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus,

—	kõrgetasemeliste keskkonnajuhtimis-, -seire- ja -järelevalvemeetodite kasutamine, sealhulgas keskkonnateabesüsteemide (EIS) kasutamine ja keskkonnamõju hindamine,

—	sooldumine.

Artikkel 66

Tööstuskoostöö

Koostöö edendab ja tugevdab eelkõige:

—	tööstuskoostööd ühenduse ja Jordaania majandustegevuses osalejate vahel, sealhulgas Jordaania pääsu nii majandustegevuses osalejate vastastikuseks lähendamiseks kui ka hajutatud koostööks loodud ühenduse võrkudesse,

—	Jordaania tööstuse moderniseerimist ja ümberstruktureerimist,

—	eraettevõtluse arengut soosiva keskkonna loomist ja toetamist, et stimuleerida tööstustoodangu kasvu ja mitmekesistamist,

—	koostööd ühenduse ja Jordaania väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel,

—	tehnosiiret, uuendusi ning teadus- ja arendustegevust,

—	Jordaania tööstustoodangu mitmekesistamist,

—	inimressursside suurendamist,

—	investeerimissummade hõlpsamat kättesaadavust,

—	uuenduste soodustamist,

—	teabe abiteenuste arendamist.

Artikkel 67

Investeeringud ja investeeringute soodustamine

Koostöö eesmärgiks on Jordaanias investeeringute jaoks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine. See tähendab järgmiste valdkondade arendamist:

—	ühtlustatud ja lihtsustatud halduskord; ühisinvesteeringuvahendid, eelkõige mõlema lepinguosalise väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimiseks; infokanalid ja investeerimisvõimaluste kindlakstegemise vahendid,

—	osapoolte vahelisi investeeringuid soodustava õiguskeskkonna loomine, vajaduse korral liikmesriigi ja Jordaania vaheliste investeeringukaitselepingute sõlmimise ja topeltmaksustamise lepingute teel,

—	tootlike investeeringute rahastamiseks juurdepääs kapitaliturgudele,

—	Jordaania ja ühenduse äriühingute ühisettevõtted.

Artikkel 68

Standardimine ja vastavushindamine

Käesolevas valdkonnas on koostöö eesmärk eelkõige:

a)	suurendada ühenduse eeskirjade kohaldamist standardimise, metroloogia, kvaliteedistandardite ja vastavuse tunnustamise valdkonnas;

b)	Jordaania vastavushindamise asutuste taseme tõstmine eesmärgiga õigel ajal ja võimaluste piires vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimine;

c)	intellektuaal-, isikliku ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning standardimise ja kvaliteedistandardite kinnitamise struktuuride arendamine.

Artikkel 69

Õigusnormide ühtlustamine

Lepinguosalised teevad kõik, et ühtlustada oma asjakohased õigusnormid ja seeläbi hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist.

Artikkel 70

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et ühtlustada oma standardeid ja eeskirju, eelkõige selleks, et:

a)	tugevdada ja restruktureerida Jordaania rahandussektorit;

b)	arendada panganduse, kindlustuse ja teiste Jordaania finantssektorite raamatupidamis-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme.

Artikkel 71

Põllumajandus

Lepinguosalised keskenduvad koostöös eelkõige järgmisele:

—	selliste tegevuspõhimõtete toetamine, mida nad rakendavad toodangu mitmekesistamiseks,

—	keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamine,

—	vabatahtlike suhete tihendamine ühenduses ja Jordaanias majandusharusid ja elukutseid esindavate ettevõtjate, ühenduste ja organisatsioonide vahel,

—	tehniline abi ja koolitus,

—	fütosanitaar- ja veterinaarstandardite ühtlustamine,

—	maapiirkondade ühtlane arendamine, sealhulgas põhiteenuste parandamine ja sellega seotud majandustegevuse arendamine,

—	koostöö maapiirkondade vahel, maapiirkondade arenguga seotud kogemuste ja oskusteabe vahetus.

Artikkel 72

Transport

Koostöö eesmärgid on:

—	restruktureerida ja ajakohastada ühist huvi pakkuvate peamiste üle-euroopaliste ühendusteedega seotud maantee-, sadama- ja lennuväljainfrastruktuurid,

—	ühenduses valitsevatele tegevusstandarditele vastavate standardite loomine ja jõustamine,

—	tehniliste seadmete täiendamine, et need vastaksid ühenduse raudtee-/maanteetranspordi, konteinervedude ja ümberlaadimise standarditele,

—	transiidinõuete järkjärguline lihtsustamine,

—	parandada lennujaamade, raudteejaamade ja lennujuhtimiskeskuste korraldust, sealhulgas asjaomaste siseriiklike asutuste koostööd.

Artikkel 73

Andmeliikluse infrastruktuur ja telekommunikatsioon

Koostöös keskendutakse järgmisele:

a)	telekommunikatsiooni üldküsimused;

b)	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni standardimine, vastavustestimine ja sertifitseerimine;

c)	uue infotehnoloogia levitamine, eriti seoses võrkude ja nende sidumisega (ISDN – integraalteenuste digitaalvõrk; EDI – elektronandmevahetus);

d)	uute side- ja infotehnoloogiavahendite alase uurimis- ja arendustegevuse soodustamine, et arendada infotehnoloogia, side, teenuste ja varustusega seotud seadmete, teenuste ja rakenduste turgu.

Artikkel 74

Energia

Koostöö eelisvaldkonnad on:

—	taastuvenergia ja piirkonnale omaste energiaallikate edendamine,

—	energia säästmise ja efektiivsuse suurendamine,

—	rakendusuuringud, eriti ühenduse ja Jordaania ettevõtjaid ühendavate majandus- ja sotsiaalsektori andmevõrkudega seoses,

—	energiavõrkude kaasajastamise ja arendamise toetamine ning nende Euroopa Ühenduse võrkudega liitmise toetamine.

Koostöös keskendutakse ka gaasi, nafta ja elektri edastamise hõlbustamisele.

Artikkel 75

Turism

Käesolevas valdkonnas on koostööalased prioriteedid järgmised:

—	turismitööstusega seotud teadmiste parandamine ja turismi mõjutava poliitika suurema järjepidevuse tagamine,

—	turismi hooajalise jaotumise edendamine,

—	koostöö edendamine naaberriikide piirkondade ja linnade vahel,

—	turistidele pakutava teabe kvaliteedi tõstmine ja nende huvide kaitsmine,

—	kultuuripärandi tähtsuse esiletoomine turisminduses,

—	turismi ja keskkonna vastastikuse mõju vajaliku säilitamise tagamine,

—	turismi konkurentsivõimelisuse tõstmine eelkõige hotellide juhtimises suurema professionaalsuse toetamise kaudu,

—	teabe vahetamine turismi kavandatava arengu ja turismialaste turundusettevõtmiste, esitluste, näituste, kohtumiste ja väljaannete kohta.

Artikkel 76

Toll

1.   Lepinguosalised kohustuvad arendama tollikoostööd, et tagada kaubandussätete järgimine. Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a)	kaupade tollivormistusega seotud kontrolli ja protseduuride lihtsustamine;

b)	ühtse haldusdokumendi ning ühenduse ja Jordaania transiidikorda siduva süsteemi kasutuselevõtmine.

2.   Ilma et see piiraks muid käesoleva lepinguga ettenähtud koostöövorme, eelkõige uimastite ja rahapesu vastase võitluse osas, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi protokolli nr 4 kohaselt.

Artikkel 77

Statistikaalane koostöö

Käesolevas valdkonnas on koostöö peamine eesmärk meetodite ühtlustamine, et luua usaldusväärne statistika haldamise baas kaubandust, elanikkonda, migratsiooni ja üldiselt kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondi käsitlevatest statistilistest andmetest, mis sobivad statistika koostamiseks.

Artikkel 78

Rahapesu

1.   Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et vältida oma rahandussüsteemide kuritegeliku kasutamise, eeskätt narkokaubandusest saadud rahapesu vältimiseks.

2.   Koostöö selles valdkonnas hõlmab eelkõige tehnilise abi ja koolituse andmist ühenduse ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastu võetud standarditega samaväärsete standardite kehtestamiseks rahapesu vastu võitlemisel.

Artikkel 79

Uimastitevastane võitlus

1.   Lepinguosalised püüavad koostööga eelkõige:

—	tõhustada narkootikumide ja psühhotroopsete ainete levitamise ja ebaseadusliku kauplemise vastu suunatud tegevust ja meetmeid ning vähendada nende ainete väärkasutust,

—	toetada ühist lähenemisviisi narkootikumide kasutamise vähendamiseks.

2.   Lepinguosalised määravad oma asjakohaste õigusnormide kohaselt üheskoos kindlaks nende eesmärkide saavutamiseks sobivad tegevuskavad ja koostöömeetodid. Meetmeid, mida ühiselt ei rakendata, arutatakse ja kooskõlastatakse põhjalikult.

Nendes meetmetes võivad oma volituste piires osaleda asjaomased avalikud ja eraasutused, kes teevad koostööd Jordaania ning ühenduse ja selle liikmesriikide pädevate asutustega.

3.   Koostöö toimub teabevahetuse ja vajaduse korral ühismeetme vormis järgmistes valdkondades:

—	narkomaanide raviks ja rehabilitatsiooniks ettenähtud hoolekande- ja tervishoiuasutuste ja teabekeskuste rajamine või laiendamine,

—	vältimis-, koolitus- ja epidemioloogilise uurimise projektide rakendamine,

—

ühenduse ja asjakohaste rahvusvaheliste asutuste, eeskätt kemikaalidega tegeleva töökonna (CATF) poolt vastuvõetud standarditega samaväärsete standardite kehtestamine, et vältida narkootikumide ja psühhotroopsete ainete lähteainete ning oluliste koostisainete kasutamist narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

VI JAOTIS

SOTSIAAL- JA KULTUURIKOOSTÖÖ

1. PEATÜKK

SOTSIAALDIALOOG

Artikkel 80

1.   Lepinguosalised alustavad vastastikust huvi pakkuvates sotsiaalsetes küsimustes korrapärast dialoogi.

2.   Dialoogi käigus püütakse leida viise ja vahendeid, et teha täiendavaid edusamme töötajate liikumise ning vastuvõtjariikide territooriumil seaduslikult elavate Jordaania ja ühenduse kodanike võrdse kohtlemise ning sotsiaalse integreerimise valdkonnas.

3.   Dialoogi käigus keskendutakse probleemidele, mis on seotud järgmistega:

a)	võõrkogukondade elu- ja töötingimused;

b)

ränne;

c)	ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslike sisserändajate kodumaale tagasisaatmine vastuvõtjariigi elamist ja asutamist käsitlevate õigusaktide alusel;

d)	Jordaania ja ühenduse kodanike võrdset kohtlemist käsitlevad projektid ja programmid, kultuuri ja tsivilisatsiooni vastastikune tundmaõppimine, sallivuse suurendamine ja diskrimineerimise kõrvaldamine.

Artikkel 81

Sotsiaalset dialoogi peetakse samal tasandil ja samas korras, nagu on sätestatud käesoleva lepingu I jaotises, milles on ette nähtud sellise dialoogi raamistik.

2. PEATÜKK

SOTSIAALKOOSTÖÖ MEETMED

Artikkel 82

1.   Lepinguosalised kinnitavad koos majanduse arenguga toimuva sotsiaalse arengu tähtsust. Nad asetavad eelisjärjekorda eelkõige sotsiaalsete põhiõiguste austamise.

2.   Lepinguosaliste parema koostöö tagamiseks sotsiaalvaldkonnas nähakse ette meetmed ja kavad lepinguosalistele huvi pakkuvates valdkondades.

Eelistatakse järgmiseid tegevusi:

a)	migratsiooniga seotud surve vähendamine kõrge migratsiooniastmega piirkondades töökohtade loomise ja koolituse pakkumise kaudu;

b)	kodumaale tagasi saadetud ebaseaduslike immigrantide reintegreerimine;

c)	naiste rolli suurendamine sotsiaalses ja majanduslikus arengus, eelkõige hariduse ja meedia kaudu, võttes arvesse Jordaania vastavat poliitikat;

d)	Jordaania pereplaneerimis- ning ema ja lapse kaitse kavade arendamine ja edendamine;

e)	sotsiaalkaitsesüsteemi parandamine;

f)	ravikindlustussüsteemi arendamine;

g)	elutingimuste parandamine ebasoodsamatel, tiheda asustusega aladel;

h)	liikmesriikides elavate Jordaania ja Euroopa noorte ühisrühmade vahetus- ja meelelahutuskavade rakendamine ja rahastamine, et edendada kultuuride vastastikust tundmaõppimist ja soodustada sallivust.

Artikkel 83

Koostööprojekte võib koordineerida koos liikmesriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 84

Enne käesoleva lepingu jõustumisele järgneva esimese aasta lõppu moodustab assotsiatsiooninõukogu töörühma. Töörühma ülesanne on hinnata korrapäraselt 1. ja 2. peatüki sätete rakendamist.

3. PEATÜKK

KULTUURIKOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUS

Artikkel 85

1.   Vastastikuse tundmise ja arusaamise edendamiseks ning võttes arvesse juba väljatöötatud projekte, kohustuvad lepinguosalised teineteise kultuurist lugu pidades tugevdama kestva kultuuridialoogi eeldusi ja soodustama pidevat omavahelist kultuurikoostööd kõikides tegevusvaldkondades.

2.   Lepinguosalised pööravad koostööprojektide ja -kavade kindlaksmääramisel ning ühismeetmete võtmisel eelkõige tähelepanu noortele, kirjalikele ning audiovisuaalsetele väljendus- ja sidevahenditele ning oma kultuuripärandi kaitsele ja levitamisele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ühenduses või mõnes liikmesriigis juba rakendatavaid kultuurikoostöökavasid võib laiendada ka Jordaaniale.

4.   Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku tegevust informatsiooni ja side alal.

VII JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 86

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib Jordaania kasutada terviklikku finantskoostöö raamistikku kooskõlas asjakohaste menetluste ja vajalike rahaliste vahenditega.

Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste menetluste osas, kasutades kõige asjakohasemaid vahendeid pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Lisaks käesoleva lepingu V ja VI jaotisega hõlmatud valdkondadele tehakse finantskoostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

—	majanduse ajakohastamiseks ettenähtud reformide edendamine,

—	majanduse infrastruktuuri ajakohastamine,

—	erainvesteeringute ja töökohtade loomise soodustamine,

—	reageerimine vabakaubanduspiirkonna astmelisest rajamisest Jordaaniale põhjustatud majandusliku mõju tagajärgedele, eelkõige moderniseerides tööstust ja muutes selle struktuuri,

—	sotsiaalsektoris rakendatava poliitikaga kaasnevad meetmed.

Artikkel 87

Vahemere riikide ümberkorralduskavade toetamiseks ettenähtud ühenduse rahastamisvahendite raames ja koostöös Jordaania asutuste ning muude toetajate, eriti rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, uurib ühendus sobivaid võimalusi, et toetada Jordaania poolt teostatavat ümberkorralduspoliitikat, mille eesmärk on taastada finantstasakaal kõikides tähtsates aspektides ning luua majanduskasvu toetav ja samal ajal sotsiaalset heaolu suurendav majanduskeskkond.

Artikkel 88

Koordineeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tagamiseks erandlike makromajanduslike ja rahandusprobleemide puhul, mis võivad tekkida käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel, peavad lepinguosalised V jaotises ettenähtud korrapärast majandusdialoogi, et pöörata erilist tähelepanu kaubanduse ja finantsvoogude kontrollimisele lepinguosaliste vahelistes suhetes.

VIII JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 89

Käesolevaga asutatakse assotsiatsiooninõukogu, kes tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas ja alati vajaduse korral oma esimehe algatusel ning kooskõlas oma töökorras sätestatud tingimustega.

Assotsiatsiooninõukogu vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 90

1.   Assotsiatsiooninõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Jordaania valitsuse liikmed.

2.   Assotsiatsiooninõukogu liikmeid võib esindada nõukogu töökorras sätestatud tingimustel.

3.   Assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra.

4.   Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on nõukogu töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Jordaania valitsuse liige.

Artikkel 91

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsiatsiooninõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel.

Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad vajalikke meetmeid nende otsuste rakendamiseks. Assotsiatsiooninõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi.

Ta koostab oma otsused ja soovitused kahe lepinguosalise kokkuleppel.

Artikkel 92

1.   Nõukogu volituste kohaselt moodustatakse assotsiatsioonikomitee, kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võib anda oma volitused osaliselt või täielikult edasi assotsiatsioonikomiteele.

Artikkel 93

1.   Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku ametnike tasandil ja sinna kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Jordaania valitsuse esindajad.

2.   Assotsiatsioonikomitee kehtestab oma töökorra.

3.   Assotsiatsioonikomitee eesistuja on vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi esindaja ja Jordaania Vabariigi Valitsuse liige.

Artikkel 94

1.   Assotsiatsioonikomiteel on volitused teha otsuseid käesoleva lepingu haldamise kohta ning nõukogu poolt temale delegeeritud valdkondades.

2.   Ta koostab oma otsused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel. Need otsused on lepinguosalistele kohustuslikud ja nad võtavad nende täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 95

Assotsiatsiooninõukogu võib luua käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke töörühmi või organeid.

Artikkel 96

Assotsiatsiooninõukogu võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja Jordaania parlamendi vahelist koostööd ja kontakte.

Artikkel 97

1.   Kumbki lepinguosaline võib suunata assotsiatsiooninõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada otsusega.

3.   Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.

4.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, võib emb-kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku.

Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.

Mõlemad vaidlusosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 98

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 99

Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

—	ei tohi meetmed, mida Jordaania rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,

—	ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Jordaania suhtes, põhjustada diskrimineerimist Jordaania kodanike ega Jordaania äriühingute vahel.

Artikkel 100

Otsese maksustamise osas käesoleva lepingu sätted ei:

—	laienda maksusoodustusi, mida emb-kumb lepinguosaline on andnud mõne talle kohustusliku rahvusvahelise lepingu või kokkuleppega,

—	takista kummalgi lepinguosalisel vastu võtmast või kohaldamast pettuse või maksudest kõrvalehoidmise vältimisele suunatud meetmeid,

—	piira kummagi lepinguosalise õigust kohaldada oma maksualaste õigusaktide sätteid maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 101

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2.   Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu täitmist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsiooninõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid nimetatud organis.

Artikkel 102

Protokollid nr 1–4 ja I–VII lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Deklaratsioonid ja kirjavahetus on esitatud lõppaktis, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 103

Käesoleva lepingu kohaldamisel on “lepinguosalisteks” ühelt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Jordaania.

Artikkel 104

Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 105

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguid, ja nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Jordaania territooriumi suhtes.

Artikkel 106

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja araabia keeles ning mille tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 107

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

2.   Jõustumisel asendab käesolev leping 18. jaanuaril 1977 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise koostöölepingu ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise lepingu.