21995A0419(01)

Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi vaheline partnerluse ja arengu alane

koostööleping

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

ühelt poolt,

SRI LANKA VALITSUS

teiselt poolt,

PIDADES SILMAS Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide (edaspidi "ühendus") ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi (edaspidi "Sri Lanka") väga häid suhteid ja traditsioonilisi sõprussidemeid;

TUNNUSTADES ühenduse ja Sri Lanka vaheliste sidemete tugevdamise ja partnerluse laiendamise olulisust;

KINNITADES, et nad tähtsustavad ÜRO harta põhimõtteid ning demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi;

VÕTTES ARVESSE Sri Lanka ja ühenduse vahelise tiheda koostöö aluseid, mis on ette nähtud 22. juulil 1975. aastal alla kirjutatud Sri Lanka ja ühenduse vahelise lepinguga;

MÄRKIDES rahuldusega, et kõnealune leping on kaasa toonud saavutusi;

JUHINDUDES oma ühisest soovist konsolideerida, süvendada ning mitmekesistada võrdsusel, mittediskrimineerimisel ja mõlemapoolsel kasul rajanevaid suhteid vastastikku huvi pakkuvates valdkondades;

TUNNUSTADES Sri Lanka majanduse liberaliseerimisele ja kaasajastamisele suunatud reformiprotsessi positiivset mõju Sri Lanka ja ühenduse vaheliste kaubandus- ja majandussuhete laiendamisele;

SOOVIDES luua soodsaid tingimusi ühenduse ja Sri Lanka vahelise kaubanduse ja tööstuse oluliseks arendamiseks ja mitmekesistamiseks, mis suurendaks investeeringuvooge, kaubandus- ja majanduskoostööd vastastikku huvipakkuvates valdkondades, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia vallas, ning süvendaks kultuurikoostööd;

TUNNUSTADES vajadust toetada Sri Lanka jõupingutusi majandusliku ja sotsiaalse arengu, eelkõige vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnakihtide elatustaseme parandamise valdkonnas;

ARVESTADES, et ühendus ja Sri Lanka peavad oluliseks keskkonna kaitset ülemaailmsel ja kohalikul tasandil ning loodusvarade säästlikku kasutamist, võttes arvesse keskkonna ja arengu vahelisi seoseid;

NENTIDES oma ühist huvi piirkondliku koostöö edendamise ja tugevdamise ning põhja-lõuna vahelise dialoogi suhtes;

VÕTTES ARVESSE üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmelisust, selle põhimõtete olulisust ning vajadust järgida ja jõustada vaba ja tõketeta kaubandust soodustavaid reegleid stabiilsel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil;

USKUDES, et nende vahelised suhted on arenenud väljapoole 1975. aastal sõlmitud koostöölepingu piire,

ON OTSUSTANUD lepinguosalistena sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Klaus Kinkel,

Saksamaa Liitvabariigi välisminister ja liidukantsleri asetäitja,

ametis olev Euroopa Liidu nõukogu eesistuja,

Manuel Marin,

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresident,

SRI LANKA VALITSUS,

Abdul Cader Shahul Hameed,

Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi välisminister,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Koostöö demokraatlik alus

Ühenduse ja Sri Lanka koostöö ning kõikide käesoleva lepingu sätete aluseks on austus demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste suhtes, millest lähtub nii ühenduse kui ka Sri Lanka sise- ja välispoliitika ning mis moodustavad käesoleva lepingu olulise osa.

Artikkel 2

Üldeesmärgid

1. Käesoleva lepingu põhieesmärkideks on lepinguosaliste vahelise koostöö erinevate aspektide laiendamine ja edasiarendamine dialoogi ja partnerluse kaudu, et jõuda tihedamate ja ulatuslikumate suheteni.

Kõnealune koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

- kaubanduse ja investeeringute edendamine ja mitmekesistamine vastastikust kasu silmas pidades, võttes arvesse teineteise vastavaid majandustingimusi,

- vastastikku huvi pakkuvate olemasolevate ja uute majanduskoostöö vormide arendamine, mille eesmärk on edendada ja soodustada ettevõtluskogukondade vahelisi vahetusi ja sidemeid, võttes arvesse Sri Lanka majandusreformide ellurakendamist ja sobiva investeerimiskliima loomise võimalusi,

- parema vastastikuse mõistmise edendamine ning tehniliste, majandus- ja kultuurialaste sidemete tugevdamine,

- Sri Lanka majandusliku võimekuse arendamine, et ühendusega tõhusamalt suhelda,

- Sri Lanka arengutempo kiirendamine, Sri Lanka majanduse ülesehitamise ning eelkõige elanikkonna vaesemate kihtide elatustaseme parandamise toetamine,

- keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku haldamise toetamine.

2. Lepinguosalised tunnustavad, et käesoleva lepingu eesmärkide seisukohalt on olulised vastastikust huvi pakkuvate rahvusvaheliste küsimustega seotud konsultatsioonid.

Artikkel 3

Kaubandus ja kaubanduskoostöö

1. Ühendus ja Sri Lanka kohaldavad ka edaspidi kaubavahetuses vastastikku enamsoodustusrežiimi kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega.

2. Et uusi suhteid dünaamiliselt ja üksteist vastastikku täiendavalt tugevdada, saavutades seeläbi vastastikust kasu, kohustuvad lepinguosalised arendama ja mitmekesistama oma kaubavahetust ning parandama, nii palju kui võimalik, turgudele juurdepääsu oma majandusolukorraga kokkusobival viisil.

3. Lepinguosalised järgivad poliitikat, mille eesmärk on parandada nende toodete teineteise turgudele ligipääsu tingimusi. Nad liberaliseerivad teineteise suhtes importi ja eksporti suurimal võimalikul määral, mida nad üldjuhul kohaldavad kolmandate riikide suhtes, ning nõustuvad arutama omavahelise kaubanduse tõkete, eelkõige mittetariifsete tõkete järk-järgulise kaotamise viise ja võimalusi, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles valdkonnas juba astutud samme.

4. Lepinguosalised nõustuvad edendama teabevahetust vastastikku kasulike turustamisvõimaluste osas ning pidama konstruktiivseid konsultatsioone tariifsete ja mittetariifsete meetmete, teenustega seotud meetmete, tervise-, ohutus- ja keskkonnameetmete ning tehniliste nõuete vallas.

5. Lepinguosalised nõustuvad parandama asjaomaste asutuste vahelist tollialast koostööd, eelkõige kutsealase väljaõppe, tolliprotseduuride lihtsustamise ja ühtlustamise ning tollialaste õigusaktide rikkumise ennetamise, uurimise ja tõkestamise vallas.

6. Lepinguosalised kohustuvad ka oma õigusaktide kohaselt arutama muutmata kujul reeksportimiseks oma territooriumile lubatud kaupade või pärast teise lepinguosalise territooriumil toimunud sellist töötlemist, mille tulemusena kaupu on võimalik käsitada kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevatena, oma territooriumile tagasi saabuvate kaupade tollimaksudest, maksudest ja muudest tasudest vabastamist.

7. Ilma et see piiraks lepingupooltele GATTist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kohustuvad lepingupooled pidama omavahel nõu seoses kõikide tekkida võivate kaubandusalaste vaidlustega. Kui ühendus või Sri Lanka taotleb sellist nõupidamist, toimub see esimesel võimalusel. Taotlev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse olukorra üksikasjalikuks läbivaatamiseks. Selliste konsultatsioonide kaudu püütakse kaubandusvaidlused lahendada nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 4

Majanduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad oma asjaomast poliitikat ja eesmärke silmas pidades ning kättesaadavate rahaliste vahendite piires soodustama vastastikku kasulikku majanduskoostööd.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö hõlmab kolme üldist tegevusvaldkonda:

a) Sri Lanka majanduskeskkonna parandamine, soodustades ligipääsu ühenduse oskusteabele, tehnoloogiale ja kapitalile;

b) ettevõtjate vaheliste sidemete soodustamine ja muud kaubavahetust ja investeeringuid soodustavad meetmed;

c) vastastikuse arusaamise parandamine oma majandus-, sotsiaalsest ja kultuurikeskkonnast, mis on tõhusa koostöö alus.

3. Jätmata algusest peale kõrvale ühtki valdkonda, on lepinguosaliste eesmärgid eespool kirjeldatud üldistes valdkondades eelkõige järgmised:

- majanduskeskkonna ja ärikliima parandamine,

- keskkonna ja loodusvarade kaitse alane koostöö,

- energiaalane koostöö, sealhulgas mittetavapäraste allikate ja energia säästmise alal,

- koostöö telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja seonduvate teemade valdkonnas,

- koostöö metroloogia ja tööstusstandardite alal,

- koostöö intellektuaalomandi valdkonnas,

- kogemuste vahetamist hõlmav koostöö piirkondliku integratsiooni vallas,

- tehnosiirde soodustamine muudes vastastikust huvi pakkuvates sektorites,

- teabevahetus valuutaküsimustes ja makromajandusliku keskkonna osas,

- omavaheliste majandussuhete tugevdamine ja mitmekesistamine,

- kahepoolsete ühenduse-Sri Lanka kaubandus- ja investeeringuvoogude edendamine soodsa kliima loomise abil,

- koostöö edendamine põllumajanduse, kalanduse, kaevandamise, transpordi ja side, tervise, narkootikumide kuritarvitamise kontrolli, panganduse ja kindlustuse, turismi ja muude teenuste arendamise eesmärgil,

- töökohtade loomist soodustavate tingimuste kujundamise toetamine,

- teineteise erasektorite tihedama koostöö soodustamine,

- väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostöö edendamine,

- koostöö aktiveerimine tööstussektoris, sealhulgas agrotööstuse ning tehnoloogiamahuka tööstuse osas,

- koostöö edendamine tööstuse ja linnadega seotud keskkonnaküsimustes,

- Sri Lanka jõupingutuste toetamine kaubanduse edendamise ja turgude arendamise vallas,

- haridus- ja koolitusasutuste vahelise koostöö edendamine,

- teadus- ja tehnikakoostöö edendamine,

- koostöö edendamine seoses erastamisega Sri Lankal,

- informatsiooni- ja kultuurialane koostöö.

Mõningates eespool nimetatud valdkondades on üksikasjalikum koostöö ette nähtud artiklitega 5–12.

4. Oma huve ning oma asjaomast poliitikat ja eesmärke silmas pidades arutavad lepinguosalised võimalust rakendada nende eesmärkide saavutamiseks järgmisi meetmeid:

- teabe- ja ideedevahetus,

- uuringute korraldamine,

- tehnilise abi andmine,

- koolitusprogrammid, sealhulgas kutseõpe,

- sidemete loomine teadus- ja koolituskeskuste, spetsialiseeritud asutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel,

- investeeringute ja ühisettevõtete edendamine,

- avaliku ja erasektori asutuste ja organisatsioonide institutsiooniline areng,

- juurdepääs teineteise olemasolevatele andmebaasidele ja uute loomine,

- töörühmad ja seminarid,

- ekspertide vahetus.

5. Lepinguosalised määravad üheskoos ja vastastikust kasu silmas pidades kindlaks konkreetsete majanduskoostöö meetmetega hõlmatud valdkonnad ja prioriteedid, mis vastavad nende pikaajalistele eesmärkidele.

Artikkel 5

Investeeringud

1. Lepinguosalised edendavad ja laiendavad vastastikku kasulikke investeeringuid, luues erainvesteeringuteks soodsama kliima, sealhulgas paremad tingimused kapitalisiirdeks ning investeerimisvõimaluste alaseks teabevahetuseks.

2. Võttes arvesse asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides tehtud sellealast tööd, tunnustades Sri Lanka ja mitmete ühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolseid investeerimislepinguid, tunnustades, et Sri Lanka on mitmepoolse investeeringute tagamise agentuuri (MIGA) konventsiooni lepinguosaline ning on ühinenud investeeringuvaidluste lahendamise konventsiooniga (ICSID), toetavad lepinguosalised täiendavate ühenduse liikmesriikide ja Sri Lanka vaheliste investeeringute soodustamise ja kaitse kokkulepete sõlmimist mittediskrimineerimise ja vastastikkuse kasu põhimõtetest lähtudes.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama oma asjaomaste finantsasutuste koostööd.

Artikkel 6

Erasektor

1. Lepinguosalised nõustuvad soodustama erasektori osalust koostööprogrammides, et tugevdada omavahelist majandus- ja tööstuskoostööd.

Lepinguosalised võtavad meetmeid, et:

a) julgustada mõlema geograafilise piirkonna erasektoreid otsima tõhusaid võimalusi ühisteks nõupidamisteks, mille tulemused edastatakse käesoleva lepingu artiklis 20 nimetatud ühiskomisjonile, et võtta vajalikke edasisi meetmeid;

b) kaasata lepinguosaliste erasektoreid käesoleva lepingu raames välja töötatud meetmetesse.

2. Lepinguosalised soodustavad asjaomaste normide piires juurdepääsu olemasolevatele info- ja kapitaliallikatele, et soodustada äriühingute vahelist koostööd edendavaid projekte ja meetmeid, näiteks ühisettevõtteid, tehnosiirde, litsentside, rakendusuuringute ja frantsiisidega seotud tehinguid.

Artikkel 7

Standardid

Ilma et see mõjutaks nende rahvusvaheliste kohustuste täitmist, võtavad lepingupooled oma volituste raames ja kooskõlas oma õigusaktidega meetmeid erinevuste vähendamiseks metroloogia, standardimise ja sertifitseerimise osas, edendades ühilduvate standardi- ja sertifitseerimissüsteemide kasutamist. Sel eesmärgil toetavad nad eelkõige:

- ekspertidevaheliste sidemete loomist, et soodustada teabevahetust ja uuringuid metroloogia, standardite, kvaliteedikontrolli, kvaliteedi tõstmise ja sertifitseerimise osas,

- vahetusi ja kontakte neile valdkondadele spetsialiseerunud asutuste ja institutsioonide vahel, sealhulgas konsultatsioone, millega tagatakse, et standardid ei osutu kaubandustõkkeks,

- meetmeid süsteemide ja kvaliteeditõendite vastastikuse tunnustamise saavutamiseks,

- tehnilise abi arendamist seoses metroloogia, standardite ja sertifitseerimise ning kvaliteedi tõstmise programmidega,

- tehnilise abi andmist institutsionaalseks arenguks, et arendada standardi- ja kvaliteedi sertifitseerimise organisatsioone ning luua Sri Lankal riiklik akrediteerimissüsteem vastavushindamiseks.

Artikkel 8

Intellektuaalomand

1. Kui lepinguosaliste pädevus, õigusaktid ja poliitika seda võimaldavad:

a) püüavad nad parandada intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse ja teostamise tingimusi, järgides kõige kõrgemaid rahvusvahelisi standardeid;

b) teevad nad koostööd nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

2. Lepinguosalised nõustuvad vältima diskrimineerimist intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ning peavad vajadusel nõu, kui tekib kaubandussuhteid mõjutavaid intellektuaalomandi probleeme.

Artikkel 9

Teadus ja tehnika

1. Pidades silmas vastastikuseid huve ning oma sellealase arengustrateegia eesmärke, edendavad lepinguosalised teadus- ja tehnikakoostööd, et:

a) soodustada oskusteabe edasiandmist ja innovatsiooni stimuleerimist;

b) levitada teadus- ja tehnikaalast teavet ja teadmisi;

c) avada võimalusi tulevaseks majandus-, tööstus- ja kaubanduskoostööks.

2. Lepinguosalised kohustuvad kehtestama sobiva korra, mis tagaks nende teadlaste ja teaduskeskuste võimalikult ulatusliku osalemise nende vahelises koostöös.

Artikkel 10

Põllumajandus ja kalandus

Lepinguosalised nõustuvad edendama koostööd põllumajanduse, sealhulgas lillekasvatuse ja toiduainetetööstuse, ning kalanduse, sealhulgas kalatööstuse vallas. Koostöö ja hea tahte vaimus ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise õigusakte nendes küsimustes, uurivad lepinguosalised sel eesmärgil eelkõige:

a) võimalusi põlumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise arendamiseks;

b) tervise-, taimetervise-, veterinaar- ja keskkonnameetmeid, et need ei takistaks kaubandust;

c) põllumajanduse ja maakeskkonna seoseid;

d) põllumajandus- ja kalandusuuringuid.

Artikkel 11

Turism

Lepinguosalised nõustuvad tegema turismialast koostööd, võttes selleks meetmeid, mis peavad silmas keskkonnaküsimusi ning hõlmavad teabevahetust, uuringute korraldamist, koolitust ja investeeringute, sealhulgas ühisettevõtete edendamist.

Artikkel 12

Informatsioon, kultuur ja teabevahetus

Lepinguosalised teevad koostööd informatsiooni, kultuuri ja teabevahetuse vallas, et saavutada parem teineteisemõistmine ning tugevdada omavahelisi kultuurisidemeid, nagu näiteks ettevalmistavad uuringud ja tehniline abi kultuuripärandi säilitamiseks.

Artikkel 13

Arengukoostöö

1. Ühendus tunnustab Sri Lanka vajadust arenguabi järele ning on valmis tugevdama koostööd ning parandama efektiivsust, et konkreetsete projektide ja programmide abil toetada Sri Lanka enese jõupingutusi stabiilse majandusarengu ning oma rahva sotsiaalse arengu saavutamiseks. Ühenduse toetus lähtub ühenduse poliitikast, õigusaktidest ja koostööks kättesaadavatest rahalistest vahenditest.

2. Projektid ja programmid on jätkuvalt suunatud elanikkonna vaesemateele kihtidele. Erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondade arengule ja sihtgruppide kaasamisele ning, kui vaja, mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavate kvalifitseeritud valitsusväliste organisatsioonide osalusele. Sellealane koostöö hõlmab ka rahvastikupoliitikat ja tööhõive edendamist maa-asulates ning naiste rolli edendamist arengus, koolituses ning inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele suunatud institutsioonilises arengus.

3. Koostöö keskendub vastastikku kokkulepitud prioriteetidele, sealhulgas vaesuse leevendamine artikli 14 tähenduses, mis tagavad programmide tõhususe ja jätkusuutlikkuse.

Artikkel 14

Vaesuse leevendamine

Kui see on võimalik, kohustuvad lepinguosalised suunama oma koostöömeetmed vaesuse leevendamisele Sri Lankal. Selles osas võib ühendus arengukoostöö raames toetada Sri Lanka valitsuse algatatud meetmeid.

Artikkel 15

Keskkond

1. Lepinguosalised tunnustavad, et majandus- ja arengukoostöö lahutamatuks osaks on keskkonnaküsimused. Lisaks rõhutavad nad keskkonnaküsimuste olulisust ning oma soovi seada käesoleva lepingu raames sisse keskkonnakaitse ja keskkonna parendamise alane koostöö, võttes arvesse rahvusvahelistel foorumitel tehtud sellealast tööd.

2. Erilist tähelepanu pööratakse:

a) looduslike ökosüsteemide säästlik majandamine;

b) looduslike metsade kaitsmine;

c) metsandusinstituutide tugevdamine;

d) praktiliste lahenduste otsimine maa- ja linnapiirkondade energiaprobleemidele;

e) tööstussaaste vältimine;

f) linnakeskkonna kaitsmine.

Artikkel 16

Inimressursside arendamine

Lepinguosalised tunnustavad inimressursside arendamise olulisust majandusarengu edendamisel ja ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide elutingimuste parandamisel. Nad nõustuvad, et inimressursside arendamine peab moodustama nii majandus- kui ka arengukoostöö lahutamatu osa.

Artikkel 17

Narkootikumide kuritarvitamise kontroll

Lepinguosalised kinnitavad oma soovi parandada oma pädevuse piires poliitika ja meetmete tõhusust, et võidelda narkootikumide leviku vastu ning ennetada narkootikumide kuritarvitamist, andes vajaduse korral tehnilist abi, ja võttes seejuures arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tehtud sellealast tööd.

Artikkel 18

Piirkondlik koostöö

Lepinguosaliste vaheline koostöö laieneb sama piirkonna riikidega sõlmitud koostöö- või integratsioonilepingute raames võetavatele meetmetele, kui need meetmed on kõnealuste lepingutega kooskõlas.

Ühtki valdkonda algusest peale kõrvale jätmata pööratakse erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

a) tehniline abi (väliskonsultantide teenused, tehnilise personali väljaõpe integratsiooni teatavate praktiliste aspektide osas);

b) piirkondadevahelise kaubanduse edendamine;

c) piirkondlike institutsioonide toetamine ja piirkondlike organisatsioonide, näiteks Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) raames korraldatavate ühisprojektide ja ühisalgatuste toetamine;

d) piirkondlike sidemete ja sidega seotud uuringud.

Artikkel 19

Koostöö teostamise vahendid

Lepinguosalised võimaldavad oma käsutuses olevate rahaliste vahendite piires ning vastavate menetluste ja dokumentide raames rahastada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist, eelkõige majanduskoostöö osas.

Arenguabi osas toetab ühendus Sri Lanka arenguprogramme oma Aasia ja Ladina-Ameerika riikide programmi raames otseste kontsessioonide ning institutsiooniliste ja muude rahastamisvahendite kaudu vastavalt asjaomaste Euroopa Ühenduse institutsioonide reeglitele ja tavadele.

Artikkel 20

Ühiskomisjon

1. Lepinguosalised nõustuvad jätkama 1975. aasta ühenduse ja Sri Lanka vahelise kaubanduskoostöö lepingu artikliga 8 loodud ühiskomisjoni tööd.

2. Eelkõige peab ühiskomisjon:

a) jälgima lepingu nõuetekohast toimimist ja täitmist;

b) andma sobivaid soovitusi lepingu eesmärkide edendamiseks;

c) kehtestama lepingu eesmärkidega seotud prioriteedid;

d) uurima võimalusi ja vahendeid koostöö laiendamiseks käesoleva lepingu sätete alla kuuluvates valdkondades.

3. Ühiskomisjon koosneb lepinguosaliste piisavalt kõrgetasemelistest esindajatest. Ühiskomisjon tuleb üldjuhul kokku kord aastas vastastikku kokkulepitud kuupäeval vaheldumisi Brüsselis ja Colombos. Lepinguosaliste kokkuleppel võib kokku kutsuda erakorralisi koosolekuid.

4. Ühiskomisjon võib moodustada erialaseid töögruppe, mis aitavad tal täita ülesandeid ning kooskõlastada käesoleva lepingu kohaste projektide ja programmide koostamist ja rakendamist.

5. Ühiskomisjoni koosolekute päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppega.

6. Lepinguosalised nõustuvad, et ühiskomisjoni ülesandeks on ka tagada võimalike ühenduse ja Sri Lanka vahel sõlmitud või sõlmitavate valdkondlike kokkulepete nõuetekohane toimimine.

7. Lepinguga hõlmatud valdkondades võib nõu pidada, kui mõni probleem tekib ühiskomisjoni kohtumiste vahelisel ajal. Nõupidamised toimuvad spetsialiseeritud töörühmades vastavalt nende vastutusalale või ad hoc nõupidamistena.

Artikkel 21

Edasine areng

1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada, et avardada koostöö ulatust ning täiendada seda konkreetseid sektoreid või meetmeid käsitlevate lepingutega.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu raames esitada ettepanekuid omavahelise koostöö laiendamiseks, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 22

Muud lepingud

1. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega ükski selle alusel võetud meede mingil viisil ühenduste liikmesriikide õigust arendada Sri Lankaga majanduskoostöö vallas kahepoolset tegevust või sõlmida Sri Lankaga vajaduse korral uusi majanduskoostöölepinguid.

2. Kui majanduskoostööd käsitlevast lõikest 1 ei tulene teisiti, asendavad käesoleva lepingu sätted ühenduste liikmesriikide ja Sri Lanka vahel sõlmitud lepingute neid sätteid, mis ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas või mis on samasisulised.

Artikkel 23

Vahendid

Käesoleva lepingu raames toimuva koostöö soodustamiseks annavad Sri Lanka asutused Euroopa Ühenduse ametiisikutele ja ekspertidele nende ülesannete täitmiseks vajalikud tavapärased tagatised ja vahendid. Üksikasjalikud sätted nähakse ette eraldi kirjavahetuse teel.

Artikkel 24

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Sri Lanka territooriumi suhtes.

Artikkel 25

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 26

Jõustumine ja kehtivuse pikendamine

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Jõustumisel asendab see 22. juulil 1975. aastal alla kirjutatud kaubanduskoostöö lepingu.

Käesolev leping on sõlmitud viieks aastaks. Selle kehtivust pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui üks lepinguosaline ei ole seda kuus kuud enne kehtivuse lõppemist denonsseerinud.

Artikkel 27

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja singali keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

+++++ TIFF +++++

En fe de lo cual, los abajo firmantes suscriben el presente Acuerdo.Til bekræftelse heraf har undertegnede underskrevet denne aftale.Zu Urkund dessen haben die Unterzeichneten dieses Abkommen unterschrieben.Σε πίστωση των ανωτέρω, οι υπογράφοντες έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.In witness whereof the undersigned have signed this Agreement.En foi de quoi, les soussignés ont apposé leur signature au bas du présent accord.In fede di che, i sottoscritti hanno firmato il presente accordo.Ten blijke waarvan de ondergetekenden hun handtekening onder deze Overeenkomst hebben gesteld.Em fé do que, os abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Bruselas, el dieciocho de julio de mil novecientos noventa y cuatro.Udfærdiget i Bruxelles, den attende juli nitten hundrede og fireoghalvfems.Geschehen zu Brüssel am achtzehnten Juli neunzehnhundertvierundneunzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα οκτώ Ιουλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.Done at Brussels on the eighteenth day of July in the year one thousand nine hundred and ninety-four.Fait à Bruxelles, le dix-huit juillet mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.Fatto a Bruxelles, addì diciotto luglio millenovecentonovantaquattro.Gedaan te Brussel, de achttiende juli negentienhonderd vierennegentig.Feito em Bruxelas, em dezoito de Julho de mil novecentos e noventa e quatro.

+++++ TIFF +++++

Por el Consejo de la Unión EuropeaFor Rådet for Den Europæiske UnionFür den Rat der Europäischen UnionΓια το Συμβούλιο της Ευρωπαϊκής ΈνωσηςFor the Council of the European UnionPour le Conseil de l'Union européennePer il Consiglio dell'Unione europeaVoor de Raad van de Europese UniePelo Conselho da União Europeia

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno de Sri LankaFor regeringen for Sri LankaFür die Regierung Sri LankasΓια την κυβέρνηση της Σρι ΛάνκαFor the Government of Sri LankaPour le gouvernement du Sri LankaPer il governo dello Sri LankaVoor de Regering van Sri LankaPelo Governo do Sri Lanka

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA

Ühenduse deklaratsioon tollimaksude kohandamise kohta

Ühendus kinnitab oma deklaratsiooni, mis on lisatud üldiste soodustuste süsteemi (GSP) käsitlevale 22. juulil 1975. aastal alla kirjutatud koostöölepingule, mille Euroopa Majandusühendus kehtestas 1. juulil 1971 ühepoolselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1968. aasta teise kaubandus- ja arengukonverentsi resolutsiooni nr 21 (II) alusel.

Ühendus kohustub läbi vaatama ka Sri Lanka poolt esitatavad päritolureeglitega seotud ettepanekud või küsimused, mille eesmärk on võimaldada Sri Lankal süsteemi pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Ühendus on lisaks valmis korraldama Sri Lankal töörühmi avaliku ja erasektori kasutajatele, et tagada süsteemi maksimaalne ärakasutamine.

Ühenduse ja Sri Lanka deklaratsioonid

1. Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka vahelise partnerluse ja arengu alase koostöölepingu üle peetud läbirääkimistel deklareerisid lepinguosalised, et lepingu sätted ei tohiks mõjutada nende GATTist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning vastavalt 1969. aasta lepinguõiguse Viini konventsiooni artikli 30 lõike 4 on mistahes vastuolude korral ülimuslikud edaspidised kokkulepped, mis moodustavad osa mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõpptulemusest ja millega nad mõlemad ühinevad.

2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab "intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand" eelkõige autoriõiguste (sealhulgas arvutitarkvara) ning seonduvate õiguste; kauba- ja teenusemärkide; geograafiliste tähiste, sealhulgas päritolutähiste; tööstusdisainilahenduste; patentide; mikrolülituste topoloogia kaitset ning avalikustamata teabe kaitset ja kaitset ebaausa konkurentsi vastu.

--------------------------------------------------